Ei ole öeldud, et armastage keda iganes, vaid üksteist! (Jh 14:17) Jeesus rääkis sellest vaid usklike vahelise armastuse kontekstis.*
Ta andis uue käsu: armastage üksteist. Mis mõttes see uus oli? Kuna Seaduses ja prohvetites ei ole armastust, vaid on käsk ja käsu armastamine kui vältimatu täitmine. Seetõttu on armastus uus olukord.
Kuid selle armastusega on mõningast segadust. Seda käsku sageli laiendatakse. See käsk oli siiski vaid piiratud ja jüngritele mõeldud. Sellest tunnevad teid teised inimesed ehk tunnevad ära, et need on Jeesuse järgijad. (Jh 13:35)
Jakoobus räägib samuti ühemõtteliselt: tunnistage üksteisele patud. (Jk 5:16) See on sama termin: allelon.
Evangeeliumis leiab seda Jeesuse puhul vaid ühes kontekstis ja enne tema lahkumist. Rohkem mitte.
Matteus kirjutab üles Jeesuse sõnad lõpuaja sündmustest (Mt 24:10), et siis osa jüngreid reedavad teineteist. Teineteist! Johannese ilmutus kasutab samuti seda terminit 6 ptk ja 4 salm. Lausa üksteist tapaksid. Selle kontekst räägib, et rahu pole ja nähtavasti kristlased tapavad üksteist sõja tõttu. Praegu näiteks on ühel pool vene õigeusklikud ja teisel pool rindejoot samuti usklikud, aga ukrainlased. Kuid me ei tahtnud sõjast rääkida.
Jakoobus räägib patu tunnistamisest. Ta ütleb, et tehke see teineteisele. Mis patud need võivad olla? Teineteise vastu tehtud, näiteks kadedusest või mõni muu inimlik põhjus. Selliseid patte tuleb üles tunnistada ja üksteisele (mitte kõigile). Kui see on omavaheline tunnistus ja Jumala ees, siis on piisav.
Kuidas me teame et siin on tegu ikkagi kristlaste omavahelise armastuse või mõne muu tegevusega teineteise suhtes?
Selles osas leiab kinnitust Pauluse kirjas roomlastele, ptk 1 ja salm 12. See on ainus kord, mil Paulus seda sõna kasutab ja see räägib usust. "See aga tähendab: teie keskel leida üheskoos julgustust mõlemapoolse usu, teie ja minu oma varal" kirjutab ta. Pole kahtlustki, et siin räägitakse jüngrite omavahelisest asjast, milleks on ühine usk. Eesti piibel tõlgib seda terminit sõnaga "mõlemapoolse" ja see on väga selge tõlge, et tegu on teineteise või üksteise vastu mõeldud kontekstis.
Seetõttu puust ja punaseks tehtult ütleme teile: Selle käsu ma annan teile: armastage mõlemapoolselt.
Seega, mitte et teised kristlased peavad mind armastama, vaid mina olen kohustatud armastama oma venda ja õde.
"Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda." (1Jh 3:10) ja salm 14, "Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma." Kuna "Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus." (1Jh 4:8) See ei ole maailma armastamine, vaid üksteise mõlemapoolne armastamine. "Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid." ütleb Jeesus pärast armastuse käsku. (Jh 15:19) Ja uskmatud tõesti vihkavad meid, sinna ei saa midagi parata. Sellega tuleb lihtsalt leppida, mitte muganduda ega püüda maailma meele järgi olla, neile meeldida. Seda mitte. Vastupidi. Jeesus ütles, et me armastaksime üksteist. Seda see käsk tähendabki.
Selle käsu moonutamine või laiendamine kogu maailma armastuse näol viib usklikelt üksmeele ja nad hakkavad tegema üksteise vastu asju, mis ei austa Jumalat. Tegelikult Jumal ei nõuagi sinult kogu maailma inimeste armastamist, vaid usklike mõlemapoolset armastust. See ei ole isegi väga raske, kui nii mõelda? See on kerge ike. Kerge käsk, aga oma sisu väärtuselt raske nagu kuld.
* Jeesus kõige selle "üksteise" juures ootas ära, mil Juudas lahkub, siis ta andis käsu.
