Täna oli võimalus käia Alliansspalvenädala raames peetud teenistusel Toompea koguduses ja mõtlesin, mis oleksid need värsked muljed, millest kirjutada ja millest mitte. Kirjutan siis asjast nii nagu on. Ilma ilustamata.
Lumme uppunud parkla, lahtilükkmata tee, need olid tõsiseks katsumuseks iga autoomanikule. Kas sellest peaks rääkima?! On ju kõikjal lumeuputus või mis. Tõsi. Aga kui te kutsuste külalisi ja nad tõesti on oodatud, siis te teete kõik selleks, et neid kenasti kohale saaksid tulla, et nad ei peaks võitlema kohalejõudmise pärast. Autod autodeks, aga jalakäiad autode vahel ohtu trotsides?
Hea oli see, et Jumal tuli kohale, aga halb oli see, et inimesi nappis. Halb oli see, et palvet peetakse ikka veel vuristamiseks, aga hea oli see, et südamega palvetajad pole veel otsa lõppenud.
Siimu (Siim Teekel) jutlus kippus käest minema, kohati tekkis mõte, mis asi see siis oli, kas sõnum või loeng või ajalootund? Aga naljatlemine ei sobi! Võibolla olen ma liiga nõudlik, aga palveteenistus ei ole klubiõhtu.
Sõnumist
Olen siiski seisukohal, et alandlikkus ei ühenda kristlasi, vaid lõhestab Kristuse ihu.
Kui me uurime Jeesust, siis ta ei olnud mitte üks teps alandlik. Ma ei tunne sellist Jeesust. Piiblist sellist Jeesust te ei leia. Sest Jeesus oli enesekindel, ja ta teadis väga täpselt mida ta tahtis ja tegi või millega ta riskis. Kui me muidugi uurime sündmuste käiku. Evangeeliumid on täis näiteid, kuidas ta läks vastuollu küll variseride, esseenide, saduseride või selootidega! Kus te näete alandlikkust? Seda pole. Tänapäeval võiks öelda etiketiõpetaja, et Jeesus oli nahaalne ja kasvatamatu, käitus väljakutsuvalt ja ei pidanud lugu eakamatest, eriti usukaaslastest, oli ta ju ikkagi juut või ei olnudki?!
Nimesid nimetamata leviv Eestis endiselt alandlikkuse väärõpetus, loosungi all "Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!" Tegemist on Jaakobuse kirjaga, pt 4 ja salm 6, mille mõte rebitakse kontekstist välja.
See on tõsi, et alandlikud saavad andeks. Kuid õpetus, mis tänini levib on väärõpetus! Miks?
Sest inimene peab küsima eneselt, kes on armu andja? Kui sa küsid eneselt, kellelt sa vajad armu, siis inimestelt sa seda ei saa, isegi siis, kui sa palud. Ainus isik, kes armu pakub, on Jumal.
See tähendab, et Jumala ees tuleb olla alandlik (ega teisiti ei saakski). Kuid inimeste ees tuleb kristlasel olla kes? Jumala esindaja. Jumala saadik. Mis alandlikkusest me siin rääkida saame!? Kristlane on Jumalariigi esindaja ja kui ta seda on, siis tal tulebl olla kõike muud kui alandlik, kindlasti ei tähenda see alandlikkust Jaakobuse kontekstis. Sest järgmises salmis Jaakobus selgitab asja, ta lisab "alistuge Jumalale", aga "pange vastu kuradile"! Kui te jääte alandlikuks, siis kurat ei põgene. Jaakobus selgitab "siis ta põgeneb". Kui te vastu hakkate, siis ta põgeneb. Seega Jumala ees alandlikkus, inimeste juures vägi ja armastus. Kuna armastus võidab ära kurja. Ilma te ei löö läbi! See võib tunduda pisut keeruline, aga on vaimne reaalsus.
Muidugi kõlas täna ka teine kirjakoht: "Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest "Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu". See on 1Peetruse kirjast 5:5. Kuid kontekst käsitleb koguduse korda, mis erineb oluliselt tavapärastest suhetest.
Selle väärõpetuse pärast on meil palju usunõtrust.
Palju hingi läheb iga päev põrgu. Sest kiriku liige peab olema kuss ja vagur talleke ühiskonnas. Pidagu suu kinni. Kas te pole kuulnud siis, seda on õpetatud kanslitest juba aastakümneid, mis on kandunud üle üleüldiseks arusaamamaks Eestis. Mida külvad, seda lõikad. Mina olen kuulnud. Kahjuks ei haaku see kuidagi Kristuse eesmärkidega.
"Kas teie piibel mitte ei õpeta, et te peate olema vagurad talled?" küsitakse vahel. "Tõesti või? Vabandust, millist piiblit teie kasutate?"
Aga ma küsin veel ühe küsimuse. Kellele on kasulik alandlikkus? Kas inimestele. Ei. Kas kristlastele. Ei. Olgu. Vahest siis kui nad tõesti pattu teevad, ja tahavad seda kinni mätsida. Aga kas on mõtet loota, et uskmatud halastavad, ei usu. Vaadake tõele näkku. Lugege anonüümseid kommentaare portaalides. Mida seal kirjutatakse. Eriti kui kirikujuht langeb usust ära.
Aga mida kirjutavad inimesed siis, kui nad loevad lugu, kus mõni meelelahutuse staar lööb naabrinaisega üle aisa. "Tubli mees!" Vähemasti mitte mingi möku. Selline on ühiskonna suhtumine.
Kristlased on arvatud alamateks, vähimateks kellest iganes, kuid nad peavad käima teistest inimestest kõrgema moraali järgi, otsekui nööri mööda, ja hoidku oma nahk et nad ei väärataks, või muidu! Karm reaalsus. Mis mõttes alandlikkus siia puutub?
Kes siis võidab alandlikkusest?
Saatan. Ainult saatan võidab alandlikkusest, sest sel viisil paneb kristlane end ise ahelatesse ega reageeri olukordadele adekvaatselt.
Või nagu variserid ütlevad: mees, mida sa õige mõtled endast! Kes sa selline oled, et sa seda ütled ja teed. Siis võibki juhtuda nii, et tõmbad pea jalge vahele ja mõtled enesest halvemini kui Jumal.
Jumalal pole vaja meie sellist alandlikkust. Kui te otsite piiblist alandlikke jüngreid, siis te ei leia sealt selliseid. Te ei leia mitte ühtegi! Kes oleks olnud alandlik, kuid leiate mõne võltsalandliku variseri või juudi.
Jeesus ei õpetanud, et tema jüngrid peaksid olema alandlikud.
Mõnikord inimesed kasutavad ära alandlikkust selleks, et välja vabandada oma saamatust või pattu.
Alandlikkus viib haiguseni. Selline haigus on ohtlik, sest see võib muutuda teie identiteediks. Te hakkate mõtlema: mis siis saab, kui ma terveks saan? Siis ma pean ju ise hakkama saama! Aga seni aitavad mind teised, kellel minust hale on. Noh, mõned ikka toetavad. Alandlikkuse õpetus on kasulik vaid hingevaenlasele, kes seob inimese eskapismiga.
Alandlikkus ei olnud jüngrite üksmeele alus. Küll aga oli seda Püha Vaim ja Jumala vägi.
Mis sellega kaasnes? Võimas Püha Vaimu liikumine. Meile õpetatakse, et nad olid ühel meelel ja siis Jumal valas välja oma vaimu, kuid tegelikult Jumala vaimu väljavalemine ei sõltunud nende meelsusest. Jumala vaimu väljavalamine oli ette teada. Millest ennustasid juba prohvetid enne Jeesust. Jüngrid ei saanud olla kuidagi takistuseks Jumala vaimu väljavalamisele ja nelipühi sündmusele või Jumala tahtele. See Vaim tõi Jumala armastuse, mille paneb veel täna seesama Vaim iga uuestisündinud inimese südamesse. Mis teeb inimese väeliseks. Jumala riik on väes (1kr 4:20). Jumala riik on õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus (Rm 14:15).
Võibolla sa pole aru saanud, kes sa tegelikult oled! Sa oled kuninga laps! JUMALA LAPS.
Mis kinnitab kristlase kui Jumalariigi kodakondsust? Jumala riik on ÕIGUS ja rahu ja RÕÕM. Taevas pole mitte mingit alandlikkust. Sest alandlikkuses on kartus. Kartja pole usus ja armastuses täiuslik.
Kui sa oled Taevas, siis sa saad koos Jeesusega mõista kohut kuradi inglite üle. Sa istud Jeesusega kõrvuti kui võrdne võrdse kõrval. Mis alandlikkusest siin jutt on, kui sa oled kohtunik ja teed samu asju mida Jumal. Kui sa samastad Jumala kummardamise ja alandlikkuse, siis sa ajad asjad omavahel segi. Jumala kummardamine tähendab tänulikkust ja austust! Alandlikust vajad sa vaid pattude andeks saamiseks.
Eestis on liiga kaua peetud kenasid jutlusi alandlikkusest, nii et inimesed on võtnud selle enese ristimärgiks. Selle asemel et näidata Jumala tegelikku kaubamärki!
Alandlikkus on ebausk. Jeesus ei kutsunud ja ei kutsu ka täna kogudust alandlikkusele, ammugi inimeste vastu, vaid ta kutsub meid täitma evangeeliumi ülesannet.
Alandlikkus ei ühenda, vaid tekitab lahkmeelt. Jeesus tõi näite tölnerist ja variserist ja alandlikkus ei ühendanud neid, vaid üks pidas seda teise puhul uhkuseks. Jeesus hoiatas jüngreid!
Kätteõpitud käitumise puhul ongi alandlikkus teatud liiki uhkus. Kui te tahate testida ennast, kas te olete uhked, siis paluge inimestel teha teile midagi sellist, mis paneb teid tundma piinlikust. Kui te tunnete ebamugavust, siis te olete õppinud käitumise ohver; mitte tölner, vaid variser!
Variser pidas ennast alandlikuks. Variser oli alandlik inimeste nähes, oma maine tõttu, kuid mitte Jumala ees. Jeesus nägi seda läbi. Kes mõisteti õigeks? Tölner mõisteti õigeks. Sest ta ütles: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline. Lk 18:10-13
Seda soovin ma kõigepealt iseendale - ja ka sulle armas lugeja! Tähtis on tähele panna, et alandlikkus ei muutuks võltsreegliks. Mille poolest ma siis erinen variserist!
Täna siiski pole kohane võrrelda end tölneriga. Ent ärgem unustagem, et Jeesus sattus vastuollu kõigi nende religioossete gruppidega. Tema arusaamad pöörasid ümber tavaarusaamad õiglusest ja sündsusest. Jeesuse rünnak pinnapealsuse vastu oli laastav, eriti usulise ülespuhutuse ja silmakirjalikkuse osas.
Otsige esiti Jumala riiki. Otsige alandust vaid sealt, kust te seda leiate! Meelt parandades, Jumala ees. Sest ainult Jumal on hea ja ainult Jumala käest tuleb arm.
Seepärast kallis lugeja, ma soovin sulle lõpetuseks, ole alandlik Jumala ees, inimeste ees ole väeline kristuse esindaja! Pea meeles, kes sa oled, millist riiki sa esindad, millised on sinu õigused ja kohustused. Ole julge ja vahva, täis tema väge!
Lisaks lugemist: Alandlik, tasane, malbe, tagasihoidlik
Lumme uppunud parkla, lahtilükkmata tee, need olid tõsiseks katsumuseks iga autoomanikule. Kas sellest peaks rääkima?! On ju kõikjal lumeuputus või mis. Tõsi. Aga kui te kutsuste külalisi ja nad tõesti on oodatud, siis te teete kõik selleks, et neid kenasti kohale saaksid tulla, et nad ei peaks võitlema kohalejõudmise pärast. Autod autodeks, aga jalakäiad autode vahel ohtu trotsides?
Hea oli see, et Jumal tuli kohale, aga halb oli see, et inimesi nappis. Halb oli see, et palvet peetakse ikka veel vuristamiseks, aga hea oli see, et südamega palvetajad pole veel otsa lõppenud.
Siimu (Siim Teekel) jutlus kippus käest minema, kohati tekkis mõte, mis asi see siis oli, kas sõnum või loeng või ajalootund? Aga naljatlemine ei sobi! Võibolla olen ma liiga nõudlik, aga palveteenistus ei ole klubiõhtu.
Sõnumist
Olen siiski seisukohal, et alandlikkus ei ühenda kristlasi, vaid lõhestab Kristuse ihu.
Kui me uurime Jeesust, siis ta ei olnud mitte üks teps alandlik. Ma ei tunne sellist Jeesust. Piiblist sellist Jeesust te ei leia. Sest Jeesus oli enesekindel, ja ta teadis väga täpselt mida ta tahtis ja tegi või millega ta riskis. Kui me muidugi uurime sündmuste käiku. Evangeeliumid on täis näiteid, kuidas ta läks vastuollu küll variseride, esseenide, saduseride või selootidega! Kus te näete alandlikkust? Seda pole. Tänapäeval võiks öelda etiketiõpetaja, et Jeesus oli nahaalne ja kasvatamatu, käitus väljakutsuvalt ja ei pidanud lugu eakamatest, eriti usukaaslastest, oli ta ju ikkagi juut või ei olnudki?!
Nimesid nimetamata leviv Eestis endiselt alandlikkuse väärõpetus, loosungi all "Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!" Tegemist on Jaakobuse kirjaga, pt 4 ja salm 6, mille mõte rebitakse kontekstist välja.
See on tõsi, et alandlikud saavad andeks. Kuid õpetus, mis tänini levib on väärõpetus! Miks?
Sest inimene peab küsima eneselt, kes on armu andja? Kui sa küsid eneselt, kellelt sa vajad armu, siis inimestelt sa seda ei saa, isegi siis, kui sa palud. Ainus isik, kes armu pakub, on Jumal.
See tähendab, et Jumala ees tuleb olla alandlik (ega teisiti ei saakski). Kuid inimeste ees tuleb kristlasel olla kes? Jumala esindaja. Jumala saadik. Mis alandlikkusest me siin rääkida saame!? Kristlane on Jumalariigi esindaja ja kui ta seda on, siis tal tulebl olla kõike muud kui alandlik, kindlasti ei tähenda see alandlikkust Jaakobuse kontekstis. Sest järgmises salmis Jaakobus selgitab asja, ta lisab "alistuge Jumalale", aga "pange vastu kuradile"! Kui te jääte alandlikuks, siis kurat ei põgene. Jaakobus selgitab "siis ta põgeneb". Kui te vastu hakkate, siis ta põgeneb. Seega Jumala ees alandlikkus, inimeste juures vägi ja armastus. Kuna armastus võidab ära kurja. Ilma te ei löö läbi! See võib tunduda pisut keeruline, aga on vaimne reaalsus.
Muidugi kõlas täna ka teine kirjakoht: "Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest "Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu". See on 1Peetruse kirjast 5:5. Kuid kontekst käsitleb koguduse korda, mis erineb oluliselt tavapärastest suhetest.
Selle väärõpetuse pärast on meil palju usunõtrust.
Palju hingi läheb iga päev põrgu. Sest kiriku liige peab olema kuss ja vagur talleke ühiskonnas. Pidagu suu kinni. Kas te pole kuulnud siis, seda on õpetatud kanslitest juba aastakümneid, mis on kandunud üle üleüldiseks arusaamamaks Eestis. Mida külvad, seda lõikad. Mina olen kuulnud. Kahjuks ei haaku see kuidagi Kristuse eesmärkidega.
"Kas teie piibel mitte ei õpeta, et te peate olema vagurad talled?" küsitakse vahel. "Tõesti või? Vabandust, millist piiblit teie kasutate?"
Aga ma küsin veel ühe küsimuse. Kellele on kasulik alandlikkus? Kas inimestele. Ei. Kas kristlastele. Ei. Olgu. Vahest siis kui nad tõesti pattu teevad, ja tahavad seda kinni mätsida. Aga kas on mõtet loota, et uskmatud halastavad, ei usu. Vaadake tõele näkku. Lugege anonüümseid kommentaare portaalides. Mida seal kirjutatakse. Eriti kui kirikujuht langeb usust ära.
Aga mida kirjutavad inimesed siis, kui nad loevad lugu, kus mõni meelelahutuse staar lööb naabrinaisega üle aisa. "Tubli mees!" Vähemasti mitte mingi möku. Selline on ühiskonna suhtumine.
Kristlased on arvatud alamateks, vähimateks kellest iganes, kuid nad peavad käima teistest inimestest kõrgema moraali järgi, otsekui nööri mööda, ja hoidku oma nahk et nad ei väärataks, või muidu! Karm reaalsus. Mis mõttes alandlikkus siia puutub?
Kes siis võidab alandlikkusest?
Saatan. Ainult saatan võidab alandlikkusest, sest sel viisil paneb kristlane end ise ahelatesse ega reageeri olukordadele adekvaatselt.
Või nagu variserid ütlevad: mees, mida sa õige mõtled endast! Kes sa selline oled, et sa seda ütled ja teed. Siis võibki juhtuda nii, et tõmbad pea jalge vahele ja mõtled enesest halvemini kui Jumal.
Jumalal pole vaja meie sellist alandlikkust. Kui te otsite piiblist alandlikke jüngreid, siis te ei leia sealt selliseid. Te ei leia mitte ühtegi! Kes oleks olnud alandlik, kuid leiate mõne võltsalandliku variseri või juudi.
Jeesus ei õpetanud, et tema jüngrid peaksid olema alandlikud.
Mõnikord inimesed kasutavad ära alandlikkust selleks, et välja vabandada oma saamatust või pattu.
Alandlikkus viib haiguseni. Selline haigus on ohtlik, sest see võib muutuda teie identiteediks. Te hakkate mõtlema: mis siis saab, kui ma terveks saan? Siis ma pean ju ise hakkama saama! Aga seni aitavad mind teised, kellel minust hale on. Noh, mõned ikka toetavad. Alandlikkuse õpetus on kasulik vaid hingevaenlasele, kes seob inimese eskapismiga.
Alandlikkus ei olnud jüngrite üksmeele alus. Küll aga oli seda Püha Vaim ja Jumala vägi.
Mis sellega kaasnes? Võimas Püha Vaimu liikumine. Meile õpetatakse, et nad olid ühel meelel ja siis Jumal valas välja oma vaimu, kuid tegelikult Jumala vaimu väljavalemine ei sõltunud nende meelsusest. Jumala vaimu väljavalamine oli ette teada. Millest ennustasid juba prohvetid enne Jeesust. Jüngrid ei saanud olla kuidagi takistuseks Jumala vaimu väljavalamisele ja nelipühi sündmusele või Jumala tahtele. See Vaim tõi Jumala armastuse, mille paneb veel täna seesama Vaim iga uuestisündinud inimese südamesse. Mis teeb inimese väeliseks. Jumala riik on väes (1kr 4:20). Jumala riik on õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus (Rm 14:15).
Võibolla sa pole aru saanud, kes sa tegelikult oled! Sa oled kuninga laps! JUMALA LAPS.
Mis kinnitab kristlase kui Jumalariigi kodakondsust? Jumala riik on ÕIGUS ja rahu ja RÕÕM. Taevas pole mitte mingit alandlikkust. Sest alandlikkuses on kartus. Kartja pole usus ja armastuses täiuslik.
Kui sa oled Taevas, siis sa saad koos Jeesusega mõista kohut kuradi inglite üle. Sa istud Jeesusega kõrvuti kui võrdne võrdse kõrval. Mis alandlikkusest siin jutt on, kui sa oled kohtunik ja teed samu asju mida Jumal. Kui sa samastad Jumala kummardamise ja alandlikkuse, siis sa ajad asjad omavahel segi. Jumala kummardamine tähendab tänulikkust ja austust! Alandlikust vajad sa vaid pattude andeks saamiseks.
Eestis on liiga kaua peetud kenasid jutlusi alandlikkusest, nii et inimesed on võtnud selle enese ristimärgiks. Selle asemel et näidata Jumala tegelikku kaubamärki!
Alandlikkus on ebausk. Jeesus ei kutsunud ja ei kutsu ka täna kogudust alandlikkusele, ammugi inimeste vastu, vaid ta kutsub meid täitma evangeeliumi ülesannet.
Alandlikkus ei ühenda, vaid tekitab lahkmeelt. Jeesus tõi näite tölnerist ja variserist ja alandlikkus ei ühendanud neid, vaid üks pidas seda teise puhul uhkuseks. Jeesus hoiatas jüngreid!
Kätteõpitud käitumise puhul ongi alandlikkus teatud liiki uhkus. Kui te tahate testida ennast, kas te olete uhked, siis paluge inimestel teha teile midagi sellist, mis paneb teid tundma piinlikust. Kui te tunnete ebamugavust, siis te olete õppinud käitumise ohver; mitte tölner, vaid variser!
Variser pidas ennast alandlikuks. Variser oli alandlik inimeste nähes, oma maine tõttu, kuid mitte Jumala ees. Jeesus nägi seda läbi. Kes mõisteti õigeks? Tölner mõisteti õigeks. Sest ta ütles: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline. Lk 18:10-13
Seda soovin ma kõigepealt iseendale - ja ka sulle armas lugeja! Tähtis on tähele panna, et alandlikkus ei muutuks võltsreegliks. Mille poolest ma siis erinen variserist!
Täna siiski pole kohane võrrelda end tölneriga. Ent ärgem unustagem, et Jeesus sattus vastuollu kõigi nende religioossete gruppidega. Tema arusaamad pöörasid ümber tavaarusaamad õiglusest ja sündsusest. Jeesuse rünnak pinnapealsuse vastu oli laastav, eriti usulise ülespuhutuse ja silmakirjalikkuse osas.
Otsige esiti Jumala riiki. Otsige alandust vaid sealt, kust te seda leiate! Meelt parandades, Jumala ees. Sest ainult Jumal on hea ja ainult Jumala käest tuleb arm.
Seepärast kallis lugeja, ma soovin sulle lõpetuseks, ole alandlik Jumala ees, inimeste ees ole väeline kristuse esindaja! Pea meeles, kes sa oled, millist riiki sa esindad, millised on sinu õigused ja kohustused. Ole julge ja vahva, täis tema väge!
Lisaks lugemist: Alandlik, tasane, malbe, tagasihoidlik
