Ühiskonnas ei tehta patust väljagi, pattu ei ole, sest sel pole tähtsust. Kui eitame Jumala olemasolu, siis ei ole ka pattu. Patu mõiste leiab veel mõne eaka inimese sõnavaras. Noored ütlevad, et pattu polegi olemas. Mistõttu inimesed lasevad sellel vohada, rääkimata patu vastu võitlemisest.
Ometi eestlased on religioossed, kui mõelda ainuüksi selle peale, mil määral pööratakse meedias ja TV meelelahutuses tähelepanu sensitiividele. Kuid kogu nüüdisaja olukord tõestab saatana olemasolu ja patu saatanliku mõju, mis põhjustab hävingut ja õnne puudumist. Kuhu iganes me ei vaata, igal pool kohtab patu kohutavaid tagajärgi. Patu hukatuslik mõju on nähtav enam kui kunagi varem.
Eelkõige tuleb kristlastel võtta patu probleemi palju tõsisemalt kui varem. Patt kutsub esile pärast surma kohtu ja väga karmilt, hukkamõistu. Mistõttu tuleb olla eriti vastutustundlik suhtumises pattu. Kristlaste standardid on rangemad.
«Jumal saab avada iga inimese silmad nägema, mis patud neil tegelikult on.»
Sest patt ei ole üksnes kümnes käsus märgitud eksimused, vaid ka isiklikud patud. Paljud inimesed pole kuulnudki, mis need võivad olla, seetõttu allpool toome välja nimekirja, millest mõni võib tuttav tulla, aga enamus võib tulla üllatusena.
«Patu suurim probleem seisneb selles, et see lahutab inimese Jumalast, aga kui inimene sureb, siis juba igavesti.»
Kuid Jumala plaan näeb ette, et inimene võib patud andeks saada ja elada igavesti, kui ta pöördub ära pattudest ja usub, et Jumal saatis patust päästjaks Jeesuse, et see osutuks võimalikuks igaühele kes usub. Ükskõik kuidas inimene otsustab, siis see ei muuda tõsiasja, et patt eksisteerib ja/või teda mõjutab. Seetõttu on vaja teada, mis need isiklikud patud täpselt on.
Arukas inimene analüüsib oma patte piibli järgi ja peab nende vastu usuvõitlust. Samuti seisab vastu väärale ligimesearmastusele, mis sallib pattu. Sotsiaalsete hädade peamise põhjusena näha vaid sotsiaalseid ja poliitilisi vahendeid neid kuidagi sotsiaalse aktiivsuse kaudu muutes, jääb eesmärk siiski kättesaamatuks, kus tegeletakse patu leevendamisega, aga kurja juur ajab uued kasvud ja vohab edasi. Sotsiaalsed olud ei ole süüdi patu levimises. Tihtipeale heal järjel olevas ühiskonna klassis vohab patt palju agressivsemalt. Kui kristlased ei võta ligimesearmastuse liialduse tõttu pattu tõsiselt, seda kahjuks sallides, silma kinni pigistades, hakkavad uue moraali esindajad pattu ülistama ja kisuvad ka teised pattuellu. Seetõttu armastus ligimese vastu on tõsine juhul, kui see rakendub läbi Jumala armastuse ja pühakirja tõe.
Jumal mõistab hukka mitmesuguseid patte ja pühakiri kirjeldab nende kohutavatest tagajärgedest, ka nuhtlustest ning põrgust kui inimesed püsivad patus ega võta midagi ette sellest vabanemiseks. Sellejuures saab kasutada kõikvõimalikke meetodeid, et rahustada meie süütunnet ja vaigistada südametunnistust, kus see lõpuks lakkab eesmärgipäraselt funktsioneerimast. Mis paneb inimesed uskuma ja arvama, et nad on head ja patuta, aga see on petlik kujutelm, enne kui meie silmad avanevad, oleme vapustatud nähes, kui patused me tegelikult oleme.
Siinkohal korduma kippuvad isiklikud patud.
Need patud on kas inimese enda, teiste inimeste või Jumala vastu, oleneb patust.
Ahnus. Saamahimu. Alistamatus. Vastuhakk. Argus. Armastamatus. Armukadedus. Edevus. Eneseimetlus. Egoism. Enesehaletsus. Eneseõigus. Eneseõigustus. Hajameelsus. Halastamatus. Osavõtmatus. Himustamine. Hõivatus. Ihnus. Inimestele meeldimine. Mugandumine. Jutukus. Kadedus. Kangekaelsus. Isemeelsus. Kannatamatus. Käsrsitus. Kibestumine. Leppimatus. Kristiseerimine. Kohtumõistmine. Laim. Tagajääkimine. Lugupidamatus. Maailmaarmastus. Maiste asjade orjus. Mugavus. Laiskus. Muretsemine. Pahandumine. Ärritumine. Ägestumine. Pilkamine. Mõnitamine. Probleemi allasurumine. Varjatud uhkus. Riiakus. Tülitsemine. Ülbus. Karistusest hoidumine. Silmakirjalikkus. Teesklus. Sõnakuulmatus. Auahnus. Eneseupitamine. Tänamatus. Uhkus. Usaldamatus. Uskmatus. Kartus. Uudishimu. Silmahimu. Valetamine. Salalikkus. Ebausaldusväärsus. Vastustustundetus. Viha. Võimuiha. Ükskõiksus. Ülitundlikus. Solvumine.
Ühel keskmisel inimesel on mitukümmend pattu, millest ta ei pruugi üldse teadlik olla. Aga võimalik, et keegi pole talle seda öelnud. Seetõttu paljud arvavad, et nad on nii head inimesed, et nad ei vaja isegi Jumalat. Kui aga laptata läbi patu nimekiri, võib sellest leida nii mõndagi, mis avaldub aegajalt või lausa püsivalt tema elus. Seetõttu, esmalt tuleb teadvustada, siis tunnistada ja siis vabaneda patust ning hiljem sellele vastu sesista, kui see peaks uuesti avalduma, vähemalt olles teadlik patust, saab sellele vastu hakata.
Kuid see on vaimulik võitlus ja seetõttu kui keegi arvab, et ta suudab seda omast jõust, siis see on ette määratud läbi kukkumisele. Kuid Jumal on selleks kõik teinud, et inimene võiks patust vabaneda ja elada püha elu. Mistõttu tuleb patu tuvastamisel pöörduda vaimuliku poole, kes omab ettevalmistust, kuidas patt maha panna ja mida teha selleks, et sellest vabaneda.
Tihti inimesed paluvad patud andeks, aga tegelikult nad ei teadvusta patte, spetsiifiliselt ja siis kipuvad need patud hiljem nende elus korduma. Seetõttu patu vastu võtlus on tõsine asi, mille osas vaimulikud saavad teid nõustada, mida tuleks mõne keerulisema patuga ette võtta, et sellega toime tulla.
«Isegi need inimesed, kes on usklikud, peavad oma elus tegelema regulaarselt, kui mõni patt on saanud neist jagu.»
Patud on deemonliku päritoluga ja vaimumaailma reeglite vastu saab hakata vaid vaimselt. Üritada muuta ennast inimlikul viisil on ette määratud läbikukkumisele. See on kohe teada, kui te olete mõne probleemiga püüdnud hakkama saada, aga astute jälle sama reha otsa kui nii võib öelda. Kui keegi tapab ligimese, siis tõenäoliselt ta seda teist korda ei tee, aga ägestumine võib tema isiku puhul jäädagi korduma, kui ta sellest patust vabaks ei saa.
Mõned patud on suuremad kui teised, aga olgu see milline tahes, see lahutab inimest Jumalast ja hing läheb hukka.
"Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." (1Jh 1:9)
