Rääkisin oma sõprade ja tuttavatega, kellel ma arvasin et tema töötegemisel kasutatakse "valveaega" ja selgus et mitte ükski tööandja polnud selle puhul täitnud Töölepingu seadust, kohati rikuti seda rämedalt.

Mis siis selgus. Enamasti oli seda rakendatud põhimõttel, kus töötaja pidi olema 24 tundi kättesaadav. Mõnel puhul maksti valveaja eest, kuid enamasti tehti seadust eirates või oli ka neid, kellele ei makstud sentigi. Asja teeb eriti halvaks see, et ka töötajad ise ei tea oma õigusi ja kuidas nad saaksid siis nõuda tööandjalt selle täitmist. Kuid seaduse mittetundmine ei vabasta ega ka vabanda selle rikkumist.

Mida siis see "valveaeg" tähendab?

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 48 (§) sätestab valveaja mõiste ja piirangud.

Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg.

Selle puhul reeglina eksiti nii, et arvati see tööaja hulka või ei suudetud üldse vahet teha, mõned arvasid ka et valveaeg on ikkagi puhkeaeg.

Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma.

Seadus ütleb ühemõtteliselt et valveaja puhul on tegemist ajaga, mis on väljaspool tööaega. Aga kas see tähendab, et siis kui valveaeg ei ole tööaeg, et siis see aeg on puhkeaeg? Ei ole. Valveaeg ei ole ka puhkeaeg.

Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olemavajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust.

Kas tööandja peab maksma kümnist?

Siis ainuõige vastus on: jah, peab.

Ta peab valveaja eest maksma kümnendiku töötasust. On ütlematagi selge, et siin pole mõeldud miinimumtasu, vaid ikka bruto töötasu. Kuid palju eksiti selle suhtes, et ei makstud üldse või maksti ületundide eest, aga valveaeg jäeti tasuta. Ekslikult maksti sellega kinni aeg, mis töötajal kulus tööülesande täitmiseks. Aga kuidas seadus ütleb?














Näiteks kui töötaja töötasu on 100 krooni tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 10 krooni (1/10 100-st). See tasu ei või olla väiksem, kuid pooled võivad alati kokku leppida suuremas tasus.

Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse TLS § 48 lõike 3 aluseltööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.

See tähendab, et valveaeg on valveaeg, aga kui töötaja peab asuma tööle, siis sellest hetkest algab tööaeg kuni töö lõpetamiseni, millest jätkub valveaeg juhul, kui näiteks tööülesanne võttis aega pool tundi.

Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Selle juures eksiti näiteks nii, et kui töötajal on tööandja telefon, siis tööandja vöib alati töötajale helistada ja telefon peab olema sisse lülitatud ja töötaja alati valvel. Valveaeg ei ole telefonile vastamine. Telefonile vastamist töölepinguseadus ei keela, aga selle vältimatu nõudmine on alusetu. Tõepoolest tööandja võib anda töötaja käsutusse töövahendid ja paljudel juhtudel peabki seda tegema, kuid kui ta annab sülearvuti, siis keegi ei eelda, et see peab olema kogu aeg internetiga ühendatud et tööandja saaks vajadusel msn-ida. Ometi praktikas eeldati, et telefon peab olema alati sisse lülitatud ja töötaja peab kõnedele alati vastama, kuna tema kasututab tööandja töövahendit.

TLS § 29 lõige 4 näeb ette kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid (mis ei tohi olla rahas), on töötajal õigus neid nõuda. Kuid mõned tööandjad arvavad, et kui töötaja sai hüveks telefoni, siis peab ta vastama tööandja kõnedele igal ajal. Kusjuures selline väärarusaam on laialt levinud praktika, kuid millele pole mitte mingit alust. See oleks umbes sama, et kui tööandja annab töötajale hüveks ametiauto, siis peaks töötaja tööandjat sõidutama ja olema kogu aeg kättesaadav. Seda millegipärast ei esine, kuigi maailm on suur ja lai. Kui teie teate, et on, siis kirjutage.

Millest tekib arusaamatus seoses valveajaga?

Asi on selles, et valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja (vt TLS §-d 51 ja 52). Töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi. Tööaeg saab seega olla maksimaalselt 13 tundi. Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale täiendavalt 4 tundi ja 30 minutit ja mitte minutitki enam.

Valveaeg ei ole kummist.

Kuna töötaja igapäevane tööaeg saab olla maksimaalselt 13 tundi ja sh valveaeg 4,5 tundi, seega 24 tunniks tuleb veel kolme töötajaga valveajas kokku leppida (11/4,5=2,44) juhul, kui tööandja soovib, et oleks tagatud 24 tundi. 24-ks tunniks on vaja 4 töötajat.

Loomulikult võib tööandja helistada, kui ei ole kokkulepitud vastupidist, kuid ja on töötaja kohustatud tööandja kõnele vastama vaid valveajal, mitte 24 tundi. Ühe töötaja valveaeg saab olla kuni 4,5 tundi. Pooltel tuleb kokku leppida, millal valveaeg algab. Näiteks kui praktiliselt on teada, et põhikoormus interneti serverile on pärast kella kümmet õhtul, siis on pooltel mõistlik kokku leppida, et valveaeg algab kell 22.00 ja seega lõpeb 02.30. Selles vahemikus peab töötaja olema valvel ja vajadusel alustama tööd. Samas võivad pooled kokku leppida ka lühemas valveajas, näiteks 2 tundi või 1 tund, oleneb vajadusest.

Kuid töö eest tuleb maksta juba eraldi tööülesande täitmiseks kulunud ajale. Ka tuleb maksta 10%-i töötasust iga valvetunni eest, kui töötasu tunnis on 100 kr, siis 4,5 tunni valvamise eest tuleb maksta kokku 45 kr päevas (s.t 10*4,5).

Audiitor peaks sellele juhtima tähelepanu. Nutikas maksuametnik või töökaitseinspektor võtaks tööandja kohe vahele kui ta sellist asja kontrollib.

Valveaeg tuleb kokku leppida, ka tuleb kokku leppida täpne kellaaeg. Seadus seab alampiiriks kümnise töötasust ja puhkeajaga on piiratud valveaja pikkus. Töötaja peab igapäevaselt puhkama 11 tundi. Aga ületunnitööd reguleerib TLS § 44 ja ka selle üle tuleb pidada tööandjal arvestust. Ületünnitöö ei saa olla ette planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida (sellest peaks teinekord eraldi kirjutama). TLS lubab töötaja suhtes leppida kokku paremates tingimustes, kuid seab sätete kohustuslikkuse ja piirangud on töötaja kaitseks ning kasuks.

Kui töötaja teeb tööd 8 tundi päevas, siis TLS mõjutab üht kolmandiku tema ööpäevast, seepärast on vägagi oluline teada mida see sisaldab ja enesega kaasa toob. Sest vastasel korral võib juhtuda, et te töötate kõik 24 tundi nagu ori või orav rattas, aga unistate kogu aeg uuest tööandjast. Tööandja saab teile tasuda töösoorituse eest, mitte teie hinge eest. Tavaliselt ütlevad tööandjad: kui ei meeldi, mine ära! Siis ärge lööge silmi maha, vaid juhtige tööandja tähelepanu seaduse paragrahvile. Isegi kui ta teie nähes jätab mulje, et teda ei huvita, siis ometi ta hiljem läheb uurib välja, millest te talle rääkisite. Loodetavasti pole vaja teil enam seda meelde tuletada. Kui aga asi kordub, siis öelge talle seda uuesti, ja öelge ka seda, et tal ei ole õigus nõuda teilt seaduse rikkumist. Kui ta seda ikka veel teeb, siis võtke ühendust töökaitseinspektoriga, uskuge, nad on teie kaitsmisest väga huvitatud. Sest see on nende võimalus. Toetuge alati objektiivsetele kriteeriumitele ja ärge unustage, et enesekehtestamine pole mitte taunimisväärne oskus, vaid ikka mõistlik viis konfliktidega toimetulemiseks ja nende edukaks lahendamiseks ilma teise poole huve ja tundeid riivamata.

Jõudu tööle!

Rolla OÜ koolituskeskuson orienteeritud autojuhtide, bussijuhtide ja taksojuhtide täienduskoolitustele ja ametikoolitustele.