See on nüüd teema, millele ka paljud meie lugejad ootavad vastust, mida selle kohta võiks läbi mõelda. Lisame selle siia ära (4 punkti) ja vabandame, kui esmaspäeval jääb postitus vahele. Seevastu saate sel teemal nädalavahetuse ajal mõtteid vahetada ja ka arutlevalt kirjutada. (ps. emotsionaalse ja ründava sisuga kommentaarid kustutatakse)

Siinkohal lähtume põhimõttest, kuidas üks kunstiteos või taies võib olla reprodutseeritud (uuesti kujutatud) ning kas meil kristlastena tuleks selle kasutamise puhul midagi ette võtta? Mida siis antud juhul OM avatseremoonia ajal võisite näha telepildis?

1.

OM tseremoonial kujutatud isikutel puudus kristlaste, katoliiklaste ega õigeusklike asjakohane sümboolika. Samal moel võib kostüümis laua taha istuda igaüks (olgu kristlane, moslem või uskmatu) see kui keegi paneb pähe krooni v oreooli, ei ole veel kellelegi solvav, ega isegi ei kujuta Jeesust, v.a juhul, kui ei ole taotletud mõne (elava) isiku samasust. Kuid oreooli kandnud isik ei taotlenud kellegi teise samasust, vaid vastupidi, esitles ennast ning tema maailmavaadet ning võib isegi pilgata. See ei ole keelatud tegevus. Kui laua taga oleks kujutatud nt tema rollis konkreetset isikut, kristlast kirikust; siis tuleks uurida, kuidas selline seos kujutatud kristlasele mõjus, kas lugupidamatult või mitte. Asi on alati isiklik. Juriidilist organisatsiooni ei saa solvata. Küll aga saab isiku au ja väärikust solvata, näiteks kanda näomaski või grimmi, mis parodeeritut isikuga on äratuntavalt sarnane.

2.

Leonardo da Vinci maalil kujutatud Püha õhtusöömaaja lauda meenutav asetus ilma leivamurdmise ja veini jagamiseta ei ole kiriku rituaali läbiviimine ega saa olla ka seetõttu kristlaste vastu lugupidamatu tegevus, vaid antud juhul pigem taiese avangardne uuslavastus/etendus, mis küll antud juhul kohati absurdse palagani mõõtmed võttis.

3.

Kirikud ei ole ka oma jumalateenistusel jaganud armulauda selliselt kui Leonardo Da Vinci maalil kunstnik seda kujutab, mistõttu maalil puudub otsene seos täna korraldatud jumalateenistusega. Armulaua jagamine kirikutes on korraldatud oluliselt teisiti, kui seda Leonardo maalil kujutatud on. Samuti ei ole üheselt ning mõistetavalt teada, kuidas Jeesus ja jüngrid ruumis istusid ja seda õhtut läbi viisid. Maalil kujutatud on vaid kunstniku enda nägemus, ettekujutus õhtust, kuidas see võis välja näha. Pühakiri kirjeldab jüngreid, kes Jeesusega suhtlesid sel hetkel ja mõnda, kes istus temale lähemal või kõrval, kuid mitte nii detailselt kui maalil. Juutide tava kohaselt ei kasutatud sarnast lauda, kui kunstnik seda maalil kujutas.

4.

Püha õhtusöömaja visuaalne kujutis ei ole kellegi omandiõigus, isegi mitte kiriku ja seda võib vabalt reproduktseerida iga isik, sõltumata tema usulisest kuuluvusest või maailmavaatest või agendast sh ebamoraalsed isikud võivad seda kujutist kasutada. Leonardo maal ei ole vaatamiseks üksnes kristlastele, vaid kõigile, sh patused. Niisamuti võivad kõik motiivi taas maalida, lavastada või luua selle teema ning materjali alusel uued teosed oma vabal äranägemisel, tõlgendamisel ja arusaamise kohaselt. Selle visuaalses kujutamises ei ole midagi amoraalset. Iga kunstnik, lavastaja, disainer või isegi diletant käsitleb kunstilist materjali oma parima arusaamise kohaselt. See ei ole patt ega ei saa kedagi solvata.

Olümpiamängudel ei ole kunagi olnud midagi kristlusega pistmist ega see ei ole olnud üritus Kristuse vaimus. Tänapäeval suurem osa kristlasi ei tea tegelikult olümpiamängude (OM) tausta ja selle ajaloost neil puuduvad teadmised. Selline võhiklik või teadmiste puudumine aga tekitab pahandust seal, kus selleks tegelikult alust ei ole. Sel korral on teada nt brasiilia surfisportlane, kes oma surfilaua kujundusele lisas Jeesuse pildi, aga OM korraldajad käskisid selle eemaldada. Kas siis OM on üksnes spordivõistlus? Aus vastus on, et ei ole. OM ei ole kunagi olnud üksnes jõukatsumine, vaid erinevad korraldajad on selle ürituse raames kasutanud oma jumalusi. Need on küll ajas muutunud. Näiteks Pariisi OM võisite näha prantslaste jumalusi, alates lauljatest, keda nad kummardavad, aga ka teisi isikuid. Samuti ujutati Seine jões pikalt hobusekujutist, tiivulist ratsut, mis teadupärast on vanakreeka mütoloogias tuntud kangelase Bellerophoni tiivuline Pegasus. Selle lugu seisneb ju selles, et pärast omaniku surma lendas Pegasos tagasi Olümposele. Oli teisi elemente mütoloogiast. Näiteks veinijumal Bakchos. See oli pidustuste jumalus Dionysose auks. Tseremoonia koosnes mitmetest sümbolitest, millel oli ka elemente kuulsatelt renessansi ajajärgu maalidelt. See on taustaks. Nüüd aga OM ajaloost, millest kristlased enamasti ei ole kuulnud või õigupoolest neil puudub sellekohane haridus. See puudus väljendub ka tagasisides, millega kaasnevad mitmesugused emotsioonid, kuid need ei ole tegelikult põhjendatud. Sellest kirjutame eraldi postituse, miks? Kuid hetkel jääme OM ajaloo juurde, kuivõrd see on samuti kristlastele tume maa.

Enamus kristlasi ei tea, et OM on alati olnud jumaluste kummardamine oluline ja seetõttu toimusid ka enne võistlusi rituaalid ning ohvritalitused. OM avapäeval võistlusi ei toimunud just seetõttu. Antiikajal tohtisid OM võistelda ja seda ka vaadata üksnes mehed, kuna võistlejad olid alasti. Ühel korral riietus ema meheks, aga kui see avastati, taheti ta kaljult alla visata, ent anti armu, kuna poeg oli võtja. Kuid oli veel üks erand, Demeteri preestrinna, kes sai viibida kohtunike tribüünil. Võistkondade ümbruses olid kõrtsid, saunad, turg. Kreeklaste peajumal Zeusile ohverdati, tavaliselt 100 härga. Kuid hiljem said OM Rooma rikaste meelisüritus ja nn turismiobjekt, nagu nt täna või seni meil siin Tartu linn, mis on kultuuripealinn. Mis kultuuri te seal kohtate? See on tegelikult kõrgklassi privileeg nagu ka OM külastamine oli auasi. Lihtinimesele käib ka täna OM piletihinnad üle jõu. Antiikajal oli see siiski tasuta, aga rikaste üritus. OM olid paganlikud ja 394 pKr need keelustati. Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse ja see hävis tulekahjus 476 aastal. OM oli ZEUS´i kummardamine peamine ja võisteldi Zeusi auks. Kes ei tea, siis 450 pKr ehitasid preestrid Olümpia hoone kohale kloostri, ent 522 pKr purustas maavärin Olümpia ehitised. Kuid selleni oli OM peetud juba tuhat aastat, sest teadaolevalt esimesed peeti 776 eKr. Võisteldi erinevatel aladel, aja jooksul lisandus neid juurde. Olümpia vanim tempel oli Hera tempel. (Heraion) Teadaolevalt alates aastast 650 eKr. Läks umbes 130 aastat enne, kui noormehi lubati võistlema, 632 eKr võistlesid nad jooksus ja maadluses. Umbes 200 aastat pärast esimest mängu sai võistleja õiguse püstitada endale ausammas. Põhimõtteliselt kummardamise kuju. 470 eKr algasid Zeusi templi ehitustööd ja see valmis 457 eKr. Muide, esimene kunstikonkurss toimus 444 eKr. Kujutav kunst, iseäranis skulpuur on olnud antiikaja levinum viis, millega imetleti keha proportsioone ja sellele pöörati väga suurt tähelepanu. Mis oli kreeka kultuuri lahutamatu osa. Ent jumaluse ehk peajumal Zeusi kuju valmis 430 eKr, mis oli 13 m(!) kõrge elavandiluust ja kullast kuju! Tollal oli see tippsaavutus. See on kunstis tuntud ka kui üks seitsmest maailmaimest. Kuid Zeusi kummardamine ei olnud OM ainus tegevus, 400 eKr lisandus jumalaema tempel ehk Metroon. 146 eKr algas OM allakäik, kuivõrd roomlased vallutasid Kreeka. Roomlased ise võtsid OM osa alates 72 eKr. Rooma keiser Tiberius osales hoburakendite võidusõidus 4 eKr ja temast sai esimene roomlasest olümpiavõitja. Juba 80 pKr määrati OM kohaks Rooma.

See on väga kompaktne ja lühiülevaade OM enne kui need 19 saj taas elustati. Põhjus miks OM ära keelati, oli just selle ohtrad ebajumalateenistused ja kultused, kus ohvedrati Zeusile ja teistele ebajumalatele enne võistlust.

OM tekkimise suhtes levib 3 erinevat versiooni, aga kõigi nende puhul on kesksel kohal ZEUS ja kreeklaste ebajumalad. OM kohta hakati arvestust pidama alates 776 eKr ja see toimus olümpiaadides ehk nelja aasta haaval v tsüklites. Need olid religioossed pidustused ja on seda teatud moel tänaseni, oleneb korraldajast. Kuigi OMK püüavad hoida teatud reeglitest kinni, siis avatseremoonia ja lõputseremoonia on täis müstitsismi ja vahel võivad need kujutada korraldajate jumalusi, kuidas kellegil see korraldatud on.

Kristluse seisukohast ei saa kristlasel olla mingeid nõudeid paganliku ürituse korraldamise suhtes, kuivõrd see siiski ei ole kristlusega seotud ning selle rituaalid, kristluse eesmärgid totaalselt erinevad paganlikest usunditest. Muidugi võivad kristlased osaleda võistlusel või pealtvaatajatena, aga ei ole põhjust nõuda, et OM on kristlik sündmus. Olümpiadeviis e moto või üleskutse Citius, Altius, Fortius on kaasaegsete OM saanud alguse 1894. Kiiremini, kõrgemale, tugevamini ei ole kindlasti see, mida Jeesus jüngritele õpetas. Samuti ei läinud Jeesus piitsaga OM templisse, vaid pühakotta. Jeesus ei läinud paganate templisse ega ka tänavale protestima, see oli kõigile selge, et tegu on ebajumala kummardamise kohaga. Ta ei saatnud ka oma jüngreid midagi nõudma seoses OM korraldamisega. Jeesus ütles, et sina oled tema Püha Vaimu tempel. Jh 2:15,21 ja 1Kr 6:19.

Paulus rääkis, et me peaksime nõnda pingutama, et meie saaksime võidupärja (2Tm 2:5), aga see mõte oli tal OM idee parafraas. KM seisukoht on, et me ei pea OM üle tähtsustama, vaid pigem ennast harima, millega on olnud tegu, mida see üritus sisaldab ja mida meil on õigus nõuda või eeldada korraldajatelt. Kirik ei pea piitsaga minega OM korraldajate vastu.