Avaldame taas prohvetliku sõna, mida räägiti Tallinnas juba 17 aastat tagasi!

Kuigi prohveti sõnum oli mitmekihiline, siis vaevalt et ta oskas ise ka ette näha, et tema sõnum täna selgitab meile Eestimaa olukorda. Jim Gilbert (USA) on prohvet, kes sai Jumalalt teada Eestimaa vabaks saamisest juba 1983. aastal ja on kümneid kordi käinud Eestis. Siinkohal Gilberti kõne 8. aprillil 2005.a Tallinnas.

Tahaksin teile lugeda 5Ms raamatust, 8 ptk ja see on meenutus sellest, mida Jumal on teinud.

Alates 10 salmist kuni 16:

"Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata tema käsud, seadlused ja määrused, mis ma täna sulle annan, et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis, kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab, et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja skorpionidega kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust, kes söötis sind kõrbes mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et sind alandada ja proovile panna, et viimaks teha sulle head!”

See oli väga pikk lause, seepärast ma tahaksin korrata salmi 11 ja osaliselt salmi nr 12 ja siis lähen tagasi sellesse 17 salmi kus ma peatusin. Et kui sa sööd ja su kõht saab täis ja ülejäänud osa räägib sellest kui sa saad rikkaks ja ära ütle, et su oma käteramm on soetanud selle varanduse. Ärgu tulgu südamesse! Vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et tema on see kas annab sulle jõu soetada varandust, et see on tema, et kinnitada lepingut, mille ta tegi sinu vanematega, ongi teostunud.

Selle salmi kohaselt, rikkus tuleb Jumala käest ja sellepärast ei ole midagi valesti, kui sa oled rikas. Mõned inimesed arvavad et on vaimulikum olla vaene. Lihtne on olla vaene, sellepärast et see ei nõua sinult pingutust. See ei nõua sinult palju usku. Sellepärast see ei ole suur väljakutse jääda vaeseks. Aga Jumala sõna räägib meile et ta tahab anda meile väe saavutada selle rikkuse, ühe eesmärgiga, et ta võiks rajada ja kinnitada oma lepingu siin maa peal. ISSAND TAHAB, ET TEMA KUNINGRIIK JA TEMA LEPING VÕIKS JUURDUDA SIIN MAA PEAL. Tema soovib et see leping ja selle lepingu vili võiks olla nähtav siin maa peal. Tema soovib, et inimesed võiksid näpuga näidata nende inimeste peale ja öelda, et “Vaata, need on need inimesed kes täidavad seda lepingut! Need on need inimesed, kes kuuletuvad Jumalale!” Ja mille poole nad näitavad? Rikkuse poole. Mitte ainult raha pärast, vaid jõukuse poole selle sõna kõigis tähendustes. Üks hing, mis on edukas. Ihu mis on terve. Perekond mis on õnnelik. Abielud, mis on näidiseks teistele ja samas ka see materiaalne rikkus. Sellepärast Jumala sõna kohaselt on see Jumala tahe tema rahva jaoks. Sellepärast et Jumal tahab avalikuks teha tema au paista tema rahva kaudu.

13 ja pool aastat tagasi muutus kõik Eestimaal. Aasta enne seda ma olin teie hulgas ja mul oli võimalus teile rääkida. Mul oli eesõigus osaleda kontserdil, pidada üks kontsert linnahallis ja tol õhtul seal ma rääkisin teile tõtt, et teie iseseisvus on tulekul ja see, et Nõukogude armee viib oma väed välja, see ei tähenda veel, et te olete vabad. Sellepärast et vabadus ei ole Nõukogude armee puudumine, vaid vabadus on Kristuse kohalolu. Ma ütlesin teile tol õhtul, kui sina saad vabaduse või iseseisvuse, aga kui sa ei pöördu Jumala poole, siis te OLETE ÜKS RAHVAS, KES ON ISESEISEV ORI.

Siin on nüüd vahepeal saavutatud palju sellist materiaalset rahulolu ja rikkust. Umbes 4 aastat tagasi oli mul eesõigus kohata hr Jüri Adamsit (Toim: sünd 22.11.1947). See oli mees, kes oli teie vabaduse nimel palju aastaid tööd teinud. Ta riskeeris oma enda isikliku eluga, ta kannatas sellepärast ja kui ma kohtasin teda, siis ma teadsin, et ta ei ole kiriku mees. Ma ei tea, kuidas ta on täna? Aga 4 aastat tagasi kui ma kohtasin teda, küsisin temalt ühe küsimuse: “Hr Adams, ma sooviksin efektiivselt palvetada Eestimaa pärast, kuidas ma võiksin palvetada?” Ja ma tahtsin kuulda, mida see mees vastab. Ja ma teadsin, et ta tõenäoliselt ei vasta mulle nö usulises keeles. Ta ei häbenenud vastata otsekohe, ta ütles: “Palveta Eesti perekondade pärast. Inimsed ei abiellu enam. Nad lihtsalt elavad koos teatud aja ja siis lähevad elavad kellegi teisega koos. Abielu on niivõrd purunenud meie maal, et valitsus ei suuda enam statistikat pidada selle kohta kui palju meil perekondi on.” Sellepärast on vaja mõista rahva arengu algstaadiumis, kui te olete oma rahvust uuesti üles ehitamas, et sellised uuringud ja selline statistika on väga oluline.

Mida on nüüd see 13 ja pool aastat teile toonud?

Mina olen tõeliselt rõõmus Lääne investeeringute pärast Eestimaal ja ma tänan Jumalat noorte Eesti ärimeeste eest. Kellel on piisavalt ideid ja loovust. Sellepärast on mul hea meel nende ärimeeste pärast kas nad on kristlased või mitte, lihtsalt Jumal kasutab neid. Sest ma tean, et Jumala sõna ütleb, et kurjade RIKKUS PANNAKSE TALLELE ÕIGETE JAOKS. (Toim: Õp 13:22 “patuste vara talletatakse õigele”) Seepärast on mul hea meel, et rahva hulgas on inimesi, kes saavutadad rikkust. See ei ole lihtsalt selline maffia rikkus, vaid et teie hulgas on loovaid ärimehi. Kas nemad seda teavad või mitte, aga Jumala eesmärk ei ole muutunud. Jumal on andnud meile väe, et me võiksime saada rikkaks. Sellepärast et JUMAL TAHAB RAJADA OMA KUNINGRIIKI EESTIMAAL ja see uus rikkus teie rahva hulgas, peab olema teile märgiks! Teie peate olema see rahvas, kes loeb neid märke. See rikkus teie rahva hulgas on märgiks Jumala käest, et ta tahab kinnitada oma lepingut Eestimaal. Ta tahab näidata välja oma au Eestimaal. Ta ei taha eestlasi näha saamas teiseks Rootsiks või teiseks Soomeks, kus on kõrge enesetapu arv (Toim: juba ongi!), kus baarid on iga tänava nurga peal, kus alasti naised tantsivad varieteedes ja pornograafiat müüakse igal tänava nurgal. See ei ole see, milleks Jumal andis teile oma vabaduse. Jah, sa ütled tõsi, aga mina ei tee ühtegi sellist asja! Miks sa mulle sellest räägid jutlustaja? Ma soovin, et sa mõistaksid, et Jumal nagu sallib seda kurjust. Ta sallib seda kurjust natukene aega. Niikaua ta sallib seda kurjust kuni tema rahvas astub välja õiges suunas. Sellepärast tänane päev on sinu päev! See on sinu päev Eestimaa jaoks. Jumal ei toonud rikkust oma lastele, et me oleksime nagu võitnud ühe suure loterii. Samas paljud inimesed paluvad sellisel viisil. Nad paluvad Jumal käest imet, et mul oleks korraga see ja oleks korraga teine asi. Kristlaste jaoks on teatud lõks, kuhu me mõnikord kinni jääme. Ime pärast palvetamine on kergem kui ennast õiges suunas kontrollida, et hoida ennast õiges suunas edasi minemast. Ime pärast palvetamine on lihtsam kui enda harimine ja kõvasti töötamine. Seepärast ära lase endal sattuda sellesse lõksu! Noored, kuulake mind! Ärge astuge sellesse lõksu, sest see rahvus on teie. Piibel ütleb, et tasased pärivad maa. (Toim: Mt 5:5, Ps 37:11) ME EI OLE NEED AJUTISED KODANIKUD. ME OLEME NEED TULEVASED ISANDAD. (Toim: tõlge inglise k “lord”) Isegi siis juba kui see kuulub meile, me peame pingutama ja vaeva nägema, et need valdused nagu enda kätte saada. Ma igatsen näha teid kasvamas edus. Sa kunagi ei edene selles edus seni kuni sa ei tea kes sa oled. Sa oled Jumala poeg ja Jumala tütar! Sa oled rahvas, kelle sihteesmärk on Jumalas. Pidage meeles Issandat oma Jumalat.

Kui üks rahvas saab sidumisest vabaks, siis mõne aasta pärast kasvab üles uus põlvkond ja nad kuulevad mõningaid lugusid, kuidas olid sellised kehvad lood vanasti, aga teatud aja pärast nad ENAM EI USU SELLESSE HALBA LOOSSE.

Saksamaal on palju noori, kes ei usu, et holokaust aset leidis. Siin Eestimaal, ma olen avastanud noori inimesi uskumas, et Nõukogude aeg ei olnudki nii halb aeg kui ta tegelikult oli. (Toim: tõesti, täna te näete sotsiaalmeedias huvigruppe Nostalgiline nõuka aeg või Nõukogude liit või mõni selle aasta number ja seal ülistatakse seda aega.) Aga see oli halb aeg. Võibolla sinu vanemad ei räägi sulle piisavalt palju neid lugusid, põhjus on vbl selles, et me ei taha uuesti neid ebameeldivad mälestusi läbi elada. Seepärast, lastevanemad, ma räägin teile mõne hetke, kes te olete nii vanad kui mina või minust vanemad. Teie peate oma noortele rääkima neid lugusid. Te peaksite rääkima noortele lugusid, kuidas teie seisite järjekorras tunde ja tunde, et midagi osta. Urve (Toim: Urve Pärnamets) sina peaksid rääkima noortele, kus sa käisid kaheksas erinevas kohas ja erinevates kauplustes, kus ta pidi päeva jooksul ligi 8 tundi järjekordades seisma, sellepärast et osta piisavalt toitu, et küpsetada hea õhtusöök Ameerika sõpradele. Sa peaksid rääkima seda lugu teistele! Ma tean, et seda ei ole meeldiv nagu uuesti läbi eleda, aga need noored peavad seda kuulma. Ma mäletan, kui üks minu sõpradest ütles mulle: “Ma tahaksin maitsta banaani!” Sest ta ei olnud kunagi näinud banaani. Ta oli lugenud banaanidest, ta kujutles ette et need on imeilusad, aga sul ei olnud üldse sellist lootustki, et sa võiksid kunagi banaani saada. (Toim: meenub üks päev Tartu linnas, kus vana inimene oli ostnud banaani ja sõi seda koos koorega. Nähtavasti ta ei teadnud, et koor tuleb eemaldada. See oli 1996.a.) Mul tuleb meelde veel mõningaid asju, mida noored naised rääkisid mulle. “Meie elasime just nii Nõukogude riigis. Igal hommikul kui sa tõusid üles, siis sa lootsid, et see päev saab olema järjekordne halb päev. Sa arvasid et kõik asjad selles päevas lähevad viltu. Sellepärast et nad läksid viltu. Kui päeva lõpus kõik ei läinud viltu, siis see oli sinu jaoks meeldiv üllatus. Aga sa kunagi ei lootnud midagi head. Sellepärast et sa pidevalt elasid läbi pettumusi.” Ma mäletan, et keegi võttis mind kaasa kauplusesse, kus müüdi tapeeti. See oli üks väike pood vanalinna kvartalist väljas. Üks Tallinna kauplusi, mis müüs tapeeti kogu linnale. Välja oli pandud kolm mustrit ja viie aasta jooksul oligi võimalik vaid kolme mustri hulgast valida. Seal ei olnud peale joonistatud lilli või midagi sellist ilusat. Selline tunne oli nagu keegi oleks kärbse löönud surnuks mööda paberit ja see oli selline muster, mis sinna peale oli trükitud või keegi oli lihtsalt mingi veetilga kuskile peale tilgutanud ja sellest tehti muster. Kui keegi linnas tahtis uut tapeeti osta, siis need olid kolm valikut mille hulgast valida. Siis see naine ütles mulle, ma olen seda siiamaani hinnanud: “Näed, kui meil kõigil on ühesugune tapeet, siis me tunneme ennast kodus, ükskõik kelle juurde me läheme.” See oli nö huumor, mis aitas inimestel elada. Noored, see oli kohutav aeg! Mõnikord oli nii halb, et oli halenaljakas nagu see lugu. Mõnikord see ei olnud naljakas üldse.

Mul tuleb meelde üks kohtumine noore mehega. Ta oli olnud vanglas. Põhjus miks ta vanglas oli, oli selles, et ta tegi tööd Metodisti kirikus. Ta ei olnud täiuslik noor mees. Tal oli palju vigu. Aga ta oli julge! Oma julguse tõttu imelised asjad toimusid evangeeliumile ja sellepärast pandi ta vangi. Enne kui ma teda kohtasin isiklikult ma kuulsin temast ja me Ameerikas püüdsime teha kõik selleks et see mees vabadusse saada. Kümned tuhanded ameeriklased kirjutasid kirju Nõukogude riigi juhtidele, paludes et see noor mees võiks vanglast vabaks saada. Lõpeks ta vabastati vanglast. Siis ma sain kirja, et ta tahab kohata ja tänada mind selle eest. Siis anti mulle salajuhtnöörid, kuidas ma võiksin seda noort meest kohata. Tol ajal oli nii, et väljamaalased tohtisid külastada vaid hotell Virut. Siis anti mulle juhtnöörid, et mine hotellist välja, isegi kui see vahemaa kuhu ma pidin minema oli väga lühike, ma pidin minema ringidega, sellepärast et oli inimesed, kes olid määratud meid jälitama ja vaatlema. Lõpeks me mõistsime, et nüüd me oleme üksinda, ilma jälitajateta, see oli hilisõhtul. Me läksime vanalinna väljakule ja ma seisin seal Apteegi tänava nurga peal ja ma vaatasin otse üle Raekoja platsi ja siis ma nägin, et kusagil sealt varjust astus keegi välja, seisatas ja vaatas ja siis ta noogutas oma peaga ja siis ta keeras ringi ja mina läksin tema järgi. See oli meile märguandeks. Me jõudsime ühte vanalinna väiksesse kohvikusse ja seal oli väga kõva muusika ja selle kõva muusika saatel me vaikselt vestlesime. Me tegime läbi kogu selle kadalipu lihtsalt selleks, et keegi tahtis mulle öelda aitäh! Miks? Seepärast et 22 aastat tagasi oli ohtlik tänada kedagi. Üks Eesti kristlane tänada teist välismaa kristlast.

TEIL ON NÜÜD VABADUS, AGA TEIE VABADUS EI OLE VABA. Teie vabadus maksab kallist hinda. Nüüd on toonud Jumal teile iseseisvuse. Ta on toonud rikkuse Eestimaale. Aga see on tema eesmärkide jaoks!

ÄRA RAISKA ÄRA OMA VABADUST! ÄRA RAISKA ÄRA OMA ISESEISVUST! ÄRA OLE VABA, SÕLTUMATU JUMALAST, VAID OLE VABA JUMALAS.

Sa võid näha suuri asju aset leidmas selle rahva hulgas, see rahvas võib austada Jumalat. Kui suured asjad leiavad aset väikse rahva hulgas, siis kogu maailm näeb seda. SUURED ASJAD VÕIVAD ASET LEIDA SIIN. Ma tean, ma uskusin seda varem! Ma uskusin Jumalat, et ta annab teile vabaduse, alates septembrist 1983.a, see oli see aeg kui Jumal ütles mulle Nõukogude Liit laguneb. Ma tulin siia, sest mul oli teile uudis, aga ei olnud populaarne külastada teid. Peate mõistma, et see oli Nõukogude aeg, turistid teist korda tagasi ei tulnud, kui neil ei olnud sugulasi. Üks ajaleht tegi intervjuu minuga ja teate miks, sest ma tulin tagasi. Kujutate pealkirja ajalehes: TURIST TULEB TAGASI ILMA ET TEDA SUNNITAKSE. Nõukogude Liit ei olnud meeldiv paik külastamiseks. Tallinna linn oli imekaunis linn. Kuigi ta ei olnud nii kaunis kui täna, ta oli kaunis! Nüüd teil on see võrratu vabadus. Teil on võrratud võimalused. Aga ÄRGE LASKE LIHTSALT SELLEL VABADUSEL MÖÖDUDA, LIHTSALT MÖÖDUDA. 10 aasta pärast peaks keegi teist olema parlamandis. Sinagi võid omada oma kodu, see võiks olla sinu oma, kui sa alustad Jumalaga, kui sa kuuletud temale.

Jim Gilbert, 8. aprillil 2005.a Tallinnas.