Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #pühaKristlik Mõttevõra - Ajaveeb #pühahttps://www.kristlikmottevora.ee/blogs/tag/puhaFri, 16 Oct 2026 22:50:18 -0700http://zoho.com/sites/<![CDATA[ÕNNELIK ABIELU]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/onnelik-abileu

Kes ei tahaks olla abielus õnnelik, aga... 

Esimene asi mida tahaks abielu õnnelikkusega öelda on, et õnnelikkus on väga subjektiivne ja hetkeline. Sa võid olla kakskümmend aastat abielus, siis keegi tuleb räägib sulle mõned väited või sõnad või jutlustab midagi, siis korraga sa mõtled, et sa oled täiesti õnnetu, su abielu ei ole õnnelik. Su abielu on läbi kukkunud, sulle ei meenu, et sa oleks õnnelik olnudki. See on selline väga ohtlik asi, inimestele rääkida või jutlustada sellisel kombel, mis defineerib abielu õnne või selle puudumise. Küsimus ei ole selles, kas me oleme õnnelikud või mitte, peame aru saama ja vastutama selle juures, et kõik abielud on täiesti unikaalsed. Täiesti erinevad. Võib öelda, et ei ole kaht samasugust abielu, vaid iga suhe kannab unikaalset mudelit. Ei ole kahte ühesugust abielu, nii nagu ei ole maailmas ka kahte ühesugust inimest.

Seetõttu ei ole selline Pauluse õpetus, et naine peab alistuma mehele ja mees armastama oma naist, see ei ole universaalne. Selline õpetus oli orjandusliku korra kontekstis ja sellest tulnud, kuid juutide perekonna tava, kuid lihtsalt üks mudel. Paulus tõi selle kreeklastele ja tänapäeval seda sama konteksti üle kanda meie aega, kindlasti ei toimi kui universaalne abielu mudel. Enne seda kui Paulus selle * juhisega kreeklaste juures välja tuli, inimesed abiellusid, olid samuti subjektiivselt kas õnnelikud või ka mitte. Kuid küsimus ei ole siin selles, kuidas saada õnnelikuks, vaid selles, mida Jumal on mõelnud abielu suhte puhul. 

Kui me jutlustame või räägime kristlastena, et meil on agape olemas ja me saame agapet kui sellist kasutada, selleks et meie abielu muutuks õnnelikuks. Tõepoolest, kui seame esikohale need põhimõtted mida agape puhul saame elus rakendada, siis vaatamata sellele, kuidas meie abielu välja paistab teistele, meil olukord on täna või ole varem, siis meie emotsioon ei tohiks ümber hinnata ega mõjutada seda üldist pilti. Kui sa oled kolmkümmend aastat olnud abielus, siis see ei ole reaalne olla kogu aeg õnne tundega. See ei ole reaalne. Seetõttu kui me seda ei mõista, siis õnne läbi asju vaadata, on väga ohtlik "mänguasi". See ei tähenda, et õnn ei oleks vajalik.

Kui keegi agape läbi oma elus olukordi lahendab, ükskõik milliseid situatsioone, probleeme või tülisid, siis igal juhul sellisel moel abielu on paremini organiseeritud ja läheb korda.

Kas siis need inimesed, kes ei ela koos Jumalaga, ei ole saanud agapet, siis, mis nemad siis teevad? 

Jumal on tegelikult palju universaalsem. Ta on öelnud, et armasta oma ligimest nagu iseennast. Kui sa armastad oma abikaasat nagu iseennast, ega taha midagi sellist temale mida sa ei taha endale, siis isegi, kui sa ei tunne Jumalat, aga sa armastad oma abikaasat nagu iseennast, isegi kui sa ei tea midagi agapest, sinu abielus igal juhul on kordaminek ja õnnestumine. See on niivõrd põhjapanev ja universaalne põhimõte, et siin need Uue Testamendi avastused ja õpetused ei muuda seda eelnevat oluliselt.

Kui me nüüd räägime kristlastest, et meil on agape armastus ja me teame kuidas on õige ja kuidas tuleb armastada, siis ometi tahaks küsida, kui palju on kristlaste seas abielusid, mis lõpevad lahutamisega. Isegi tuntud jumalamehed lahutavad. Kirikuõpetajad lahutavad, jutlustajad lahutavad. Kuidas see võimalik on? Siin ongi küsimus selles, et me oleme nendesse õpetuste keerdkäikudesse takerdunud ja ajame oma õigust taga, aga me oleme selle juures sulgenud oma mõistuse ja südame Jumala üldise arusaamale. Nii nagu Jumal näeb abielu. See ei ole mingisugune tee seda ja siis sul läheb hästi käsu järgimine, rägastik, kus on erinevad seisukohad või õpetused. Kui sa seda teed, siis on sul nii, kui sa seda ei tee, siis on sul teisiti. Kui sa järgid kõiki neid asju, siis sa saad õnnelikuks. Kui sa aga kõike seda ei tee, siis sa ei saa õnnelikuks. See ei ole selline versioon - Jumala meetod. Jumala versioon on väga lihtne. 

Jumal lõi inimese meheks ja naiseks, aga abielus on nad üks ihu igas mõttes. Siin ei ole mõeldud seda, et mees valitseb naise üle või naine peab alistuma. Kui Jumal lõi Aadama ja Eeva puhul ta ei öelnud, et see mudel mis ma nüüd tegin omab spetsiifilist kasutusjuhendit. Et see abilelu õnn on teile kättesaamatu või keeruline. Sest vaadake, kui sa oled Jumalaga kohtunud, siis sinus on seda pühadust ja abielu on püha. Seda on nii piisavalt palju, et lihtsalt kõik muu muutub tähtsusetuks. Kui Jumal lõi Aadama ja Eeva, siis nad olid Jumalale ligi. On selge see, et Jumal on armastus, oli enne seda armastus, kui Kristus tuli, kuigi on öeldud, et läbi Kristuse sai Jumala armastus meile nähtavaks. See ei tähenda seda, et Jumala armastus ei olnud inimestele - ei Eevale ja Aadamale juba nähtav. Muidugi oli. Kogesid nad pühadust. Nad said aru sellest, milline on armastus. Ometi neil oli väga palju küsimusi, sest nad olid esimesed. 

Väide sellest, et agapet hakkasid inimesed avastama alles Püha Vaimu tuleku järel, ei ole päris täpne. Aadam ja Eeva olid samamoodi agapega kokku puutunud, sest kui sa puutud Jumalaga kokku, sa puutud pühadusega kokku. Kõik kes puutuvad erineval moel kokku Jumala vaimuga, puutuvad kokku Jumala agapega ning pühadusega. Sa kohtud armastuse, väe ja selle jõuga. Kuid hiljem see muutus nagu teame, siis hiljem Jumala armastus on kristlastele tehtud kättesaadavaks. Saame kogeda Püha Vaimu, saame südamesse agape, saame aru, milline Jumala armastus on, mis seda iseloomustab. See ei lõpe ära, see on igavene. Saame seda armastust väljendada teiste inimeste vastu ja näidata, kuidas Jumal armastab inimesi. Samamoodi saame seda praegu rakendada oma abieludes. Nii mees kui naine, siin ei ole ilmtingimata vaja mingit keerulist käsurida, hierarhiat ega süsteeme kuidas saada õnnelikuks, ammugi orjandusliku korra konteksti üle kanda, mida Paulus kreeklastele soovitas. 

Kreekas olid abielu asjad hoopis teisiti kui juutidel. Seal olid nii naistel kui meestel võrdsed õigused. Seal tekkisid lihtsalt olukorrad, mida Paulus püüdis oma parimal äranägemisel lahendada. Teeme nii. See on kokkulepe asi ja see peaks siis õnnestuma. Reaalsus on see, kui te vaatate kristlike abielusid, ei õnnestu! Küsimus ei ole üldse selles, milliseid juhiseid sa täidad või mida sa ei täida, vaid küsimus on kokkuleppes. Küsimus on ühises mõistmises selles, et Jumala universaalne meetod on abielu puhul kõigile kättesaadav. Isegi neile, kes ei ole kristlased, sa armastad oma abikaasat nagu oma ligimest, iseennast, siis sinu abielu on igal juhul hoitud. Kui mõlemad seda universaalset printsiipi järgivad, siis mis peaks minema valesti? Küsimus on paari tahtes, kas me tahame seda abielu elada, oleme otsustanud jääda kokku, lähme läbi ka raskustest ning üksi takistus ei suuda seda kokkulepet murda. Või me mõtleme, et mul on selline olukord, keegi inimene ütles, et ma pean õnnelik kah olema, aga ma ei tunne seda. Nüüd keegi jutlustas siin või seal ja teab täpselt kuidas õnnelik abielu käib. 

Olukorrad mis meie elus on, need tulevad või lähevad, aga abielu püsib. See on selline püha suhe. Jumal on nii universaalselt selle välja mõelnud, et selleks et abielu püsiks piisab isegi ligimese armastusest. Agape on lihtsalt sellele boonus. Sellega kaasnevad vaimsed mõjujõud. Jumal võtab osaleb abielu õnnestumises. Agape on vaimne nähtus, mis annab meile lisajõudu raskustes. See on teistmoodi, kvalitatiivselt kõrgem tase.

Abielu õnn on väga subjektiivne asi, kus täna võid tunda õnnetuna, homme õnnelikuna ja jälle õnnetuna. See on selline hetkeline taju ja hinnang ning emotsioon. Tähtis on abielu puhul see, et me usaldame ja toetume täielikult sellele mudelile, mida Jumal juba algselt oli Eeva või Aadama puhul andnud - nad on üks ihu. Igas mõttes. Kui keegi on üks ihu, siis seal ei ole mingeid võimuvõitlust, soleerimist või isemeelsust, vaid on lihtsalt koostöö. Just nimelt töö ja ühes koos. Ühine olemine ja mida Jumal on kokku pannud, siis me ei saa seal hakata lahendama või otsustama, sina oled boss ja sina pead olema minu teenija. Siis see ei ole enam abielu, vaid üks teenib teist.  Jumal selliseid versioone abielus ei ole ette kirjutanud, vaid abielu on tõesti üks ihu, kui me oleme ühes ihus ja armastame "oma ligimest" e meest või naist - isegi kui sa ei ole kristlane, aga sa armastad oma abikaasat et sa soovid talle sedasama mida endalegi, siis su abielu igal juhul läheb korda. Samamoodi võiks kristlastele öelda, kui me oleme tundma õppinud mis on agape ja kasutame seda oma elus, vaatamata sellele kui rasked ajad on, sa võid aastakümneid toetuda agape armastusele. Kui sa selle järgi käitud, mis on seal näiteks esimese korintose kirja kolmeteistkümnenda peatüki salmides (1Kr 13 pt) kirjutatud, sa võid selle peale täiesti rahulikult loota. See toimib. Selles on nii olulised erinevused meie inimlike ideedega, mille peale me isegi ei tule. 

Toetudes sellele, et armastame oma kaasat nii nagu me tahame et tema meid armastaks või armastame agape armastusega, siis tegelikult ei saagi midagi valesti minna. Kui sa oled kaks aastat abielus, siis mõtled, kui sa oled juba kakskümmend või kolmkümmend, siis ei ole mõtet õnnelikkusega üle võlli minna. Keegi kes on olnud abielus aastakümneid, võib öelda, et õnn oli vahel nagu külaline, aga pikad asjad püsivad koostöö ja tahte tõttu. Iga abielu on täiesti unikaalne. Mis ühele paarile on juhis võib teisele paarile olla täiesti sobimatu. Jumal on nii loonud. Kõik inimesed on erinevad. Lähtuge alati sellest, milline on teie elu, kes te koos olete, mis teile sobib ja mida te valite, kuidas te elate, kuidas te otsustate. See kuidas te otsustate, on just teie otsus ja teile abielus parim.

*
Nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised meestele kõigis asjus. Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi, et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu. Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast. Ef 5:24-28


]]>Mon, 21 Sep 2026 06:21:30 +0300<![CDATA[VÕTA MEELEVALD (TAGASI)]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/vota-meelevald-tagasi

Vahel võib tulla meie ellu rünnakuid ja me hakkame enda pühaduses kahtlema ja mõistagi otsima vigu, kas me oleme kuskil neid teinud ning lõpuks hakkame ennast süüdistama milleski, otsides seda, kus me oleme eksinud? Enamasti selleks siiski põhjust ei ole. Kui sa koged, kuidas Jeesus on sinu vaimus kohal ja sul on Vaim, kes sinu sees elab, siis see on kinnitus, et need vead võivad olla otsitud, kus hoopis deemonid üritavad sulle midagi pähe määrida ja maha müüa mõnda pattu, mida sa tegelikult teinud ei ole. Inimesena oleme ju kõik ekslikud ja seetõttu kaldume ennast ning ka teisi hukka mõistma, aga pühakiri ütleb, et ära tee seda! Kes saab hukka mõista neid, keda Jumal on teinud õigeks ja kes on õigeks mõistetud? Peale Jumala Vaimu mitte keegi. Kui aga Jumala vaim seda ei tee, siis, kes on selle süüdistustelaviini taga, oled sa mõelnud? Kui tihti süüdistame teisi või olukordi, aga tegelikult põhjus on meie tegemata vaimses otsuses, kuna me kas ei tea seda või ei oska või ei ole võtnud oma elu üle meelevalda.

Sellises olukorras ei ole vaja midagi muud ette võtta, kui võta tagasi meelevald, mis sulle Jumala poolt anti. Kui vaja, sõitle deemoneid: "Kaduge mu elust!" Kuuluta sõna, mida Jumal on öelnud. Räägi välja, kuidas asjad tegelikult on. Kui siis saabub rahu, võid täiesti kindel olla, et andsid varem ilma põhjuseta kuradile maad ja ta tuli sind väga lihtsasti kiusama, kuna sa kahtlesid õiguses ja siis andsid vabatahtlikult ära meelevalla. Aga see algas ja oli vaid sinu mõtetes. Kuid ära enam lase teda oma pähe istuda ega valdustesse, seda ka territooriumile kus sa elad. Iiob oli selles osas mõistlik mees. Ta teadis, kuidas kurat võib tulla ja ilma asjata süüdistada ning panna kahtlema. Kuid sinul on Jumala Poeg, kes sind on juba õigeks teinud Jumala ees, sa oled Jumala laps ja kuuluta sõna (ütle välja kuuldavalt, meelevallaga nagu jüngrid rääkisid või Jeesus seda tegi) ning deemonid taganevad sinu lähedusest. Deemonil ei ole mingit meelevalda sinu elu üle juhul, kui sa ise ei luba tal sulle valetada ning jaburaid mõtteid pähe panna, et siis nende mõtetega flirtida. Sisuliselt sa lubad ta enda lähedale, et panna pähe kahtlused ja lollid mõtted. Seda lihtsamini ta üritab seda sama korrata ka unes. Ära ütle välja oma totrat unenägu ja kustuta see oma peast. Unusta see. Usu, kurat oskab mõtetega eksitada igal võimalikul moel ja ainult seda ta oskabki, sest ta on algusest peale valetanud, aga kui ta on seda teinud juba nii kaua, siis ta on selles ikka väga vilunud. Ta tunneb su iseloomu nõrkusi, mille peale on lihtne "vajutada", et sind eksitada ning panna mõttemaailmas temaga "kaastööle".

Sinu tugevus on Jeesus, kes elab sinu vaimu sees ja Jeesuse vere kaitse on sinu peal. Sinu peal hingab Jumala vaim. Sul on kõik vajalik olemas ja üle antud sh Püha Vaim, võta siis meelevald ja pane vaimses maailmas asjad oma õige koha peale! Sulle sünnib alati sinu usku mööda ja sõnadest sõltub see, mis juhtuma hakkab. Kuigi mõtetest saab alguse sõna, siis ilma sõnata ei loodud maailmas midagi. Kas see juhtus sinuga, see selgub väga kiiresti, juba samal päeval või juba järgmine päev saad aru, et toimus läbimurre. Sa tajud seda muutust vaimselt, aga ka hingeliselt ning su südames on rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine. Fl 4:7 "Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses."

]]>Mon, 04 Nov 2024 09:08:26 +0200<![CDATA[TUNNISTUS]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/tunnistus
Kui sul on Kristuse meel, siis sa oled tema kuninglik esindaja, mitte lihtsalt kristlane, vaid kuninglik sugu. 1Pt 2:9 Sa pead seda teadvustama ja võtma positsiooni. Jeesuse jüngrid tegid seda. Kuigi neil oli raskem kui meil, sest nad elasid orjanduslikus ühiskonnas. Täna on meil nn vaba ühiskond, aga kui sa mõtled, kuidas nn ülikud valitsevad, siis nad teevad seda läbi tuhandete eeskirjade, seaduste, maksude, mille läbi piiratakse inimeste vabadusi teha ise valikuid. Peetrus kirjutas "Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!" (1Pt 2:16) Elage otsekui vabad! See juhis on asjakohane ka täna. Te saate elada selles ühiskonnas, aga teie vaim saab olla vaba. Kristus vabastas meid kõiki vabaduseks. (Gl 5:1)

Maailma eliit nimetab ühiskonnaklassid ja märgib ennast sinust kõrgemale, aga tegelikult ei ole nad Jeesuse kuningate sh sinu ees mitte keegi! Kui Jeesus tuleks täna tagasi, siis nad peaksid häbenema sinu ees, selgub et sina oled nende valitseja. Sina oled valitud, kuninglik esindaja, kelles on Kristus oma vaimuga kohal ja see vägi on tunnistus, et need pole lihtsalt sõnad või kellegi soov ennast teistest sotsiaalselt kõrgemal näha, vaid sa oledki valitseja! Sa hakkad valitsema Kristuse kuningriigis.

Ent praegu sa juba valitsed kõige pimeduse jõudude üle, võid neid käskida ja minema ajada ning inimesi teenida Jeesuse nimel. Ta andis sulle kogu võimu ja see ei ole ühiskonna eliidile sarnane võim ega sotsiopaatide meelevallatsemine, kes inimestest üle sõdavad, vaid sul on Jumala agape armastuse mõjujõud, mis teeb vastased relvituks. Seetõttu sa pead aru saama oma seisusest.

Teiseks, sa saad seda kehtestada koos Kristuse vaimuga, kes elab sinu südames. Nüüd ei ela enam sina, vaid Kristus sinu sees. Seetõttu kui sa sellest aru ei saa, et Kristus on vaimuga kohal, siis sa ei mõista ega julge kasutada ka sulle antud meelevalda Kristuses. Sel juhul sa oled relvituks tehtud, sest sa ei usu seda, mida Jumala sõna sinu kohta kinnitab. Kui sa ei usu, siis sul pole midagi ette näidata. Sa oled lihtsalt nimekristlane, aga tegelikult ei tea, kuidas Kristus maailma valitseb ja milline on sinu roll selles. Kohe kui tuleb rünnak, jooksed sa minema ja kardad vaenlast, aga sa võiksid vabalt ta paika panna, sest sulle on antud KOGU meelevald. Selle kinnituseks on Kristuse vaim, mis avaldub läbi Kristuse meel(sus)e.

Seda õpetasid jüngrid ja seda tuletame meelde, sest enamus kristlasi pole sellest isegi mitte kuulnud! Kahju, aga mitte hilja. Kui kristlane ei tea, et tal on Kristuse meel, siis ta pole sellest kuulnud. Seetõttu vaata üle arusaamad, mis sind "kinni sidusid" ja vabasta end nendest! Kristus tegi sind vabaks. Vabadus on valitsejate MÄRK. Lase Kristusel sinu läbi tegutseda ja see eelnev muutub sinu jaoks reaalsuseks. 2Kr 1:22, "kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse." Vaim sinu sees toimib koos Kristuse meele ja Püha Vaimuga. Kellel ei ole Kristuse vaimu, ei ole tema oma. (Rm 8:9) See on sinu märk. Tunnistus.

Sa võid kirjutada oma seinale:

MINU SEES ELAB KRISTUSE VAIM. MA KUULUN JEESUSELE. MA OLEN TEMA KUNINGAS, KUNINGLIKUST SOOST. PÜHA VAIM ON SELLE TUNNISTUS, MINU ABIMEES, NÕUSTAJA JA VÄGI.
]]>Thu, 10 Oct 2024 12:30:47 +0300<![CDATA[MILLES SA SARNANE OLED]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/milles-sa-sarnane-oled
Te olete audentseks Jeesusega konfigureeritud ette määratult. Kreeka keeles symmorphos - konfiguratsioon, tähendab millegi eeskujul kujundatud, Kristuse sarnane, mis on kristlase suhteline asetus Poja suhtes. (Vt Rm 8:29 "need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks") Samuti veel "Kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks," Filiplastele 3:21.

Sarnasus ei sõltu meie tahtest ega tegudest. Sarnasus oli see, mida Jumal juba ette määras ning ära tegi, mis oli MEILE juba ette määratud. Vastasel korral võiks öelda, et te kõik veel vajate päästet, olete kõigest proovijüngrid, te veel ei ole veel päriselt Jumala lapsed. Mis mõistagi ei ole nii.

Sarnasuse suhtes levib igasuguseid nn enese piitsutamise õpetusi, mis üldjoontes motiveerivad kristlasi sarnaseks pingutama, pidevalt meelt parandama, lõputult pühitsema ja palju muud mitmesugust. Milles see sarnasus tegelikult seisneb? Rooma kirja 30. salm ütleb, et ta on meid ÕIGEKS TEINUD ja KIRGASTANUD. Need on meie kaks sarnasust Kristusega ja keegi EI SAA NEID OMA TEGUDE TÕTTU, vaid Jumal tegi selle ja määras meile. Õigeks saab teha see, kellel on õigus ja kirgastada see, kellel on kirkus.

Johannes kirjutab samuti konfigureerimisest esimese kirja 3 ptk salmis 2. Lahti seletatult, kuna oleme ette määratud olema tema sarnased, siis tegelikult saame vaid meele uuendamise läbi midagi ise teha või ette võtta. Aga see ei ole meeleparandus, mis oli kõige eelneva eelduseks ja meie lepituseks Jumalaga. Meele uuendamine on meie valikul, et mitte enam teha seda, mida maailm teeb või mille järgi meid enne inimesed iseloomustasid. Nüüd aga "me oleme tema sarnased, sest me näeme teda, nii nagu ta on." Kuidas me näeme teda? Me ju ei näe teda füüsiliselt! See ei ole ka ühekordne ilmumine. Me näeme teda oma südames, aga see ei ole meie meel ega hing, vaid Kristuse vaim meie vaimus, kes elab meie sees ja seetõttu oleme kirgastatud ja mõistagi õiged. Kuid see õigus saab avalikuks, kui Jeesus tuleb ja paneb asjad oma kohale ehk kõik ta vastased paika. Siis nad on fakti ees. Kuid meie saame sellest aru juba nüüd, sest Kristus elab meie vaimu sees. Johannes lisab salmis 3, et igaüks puhastab end, teisisõnu see tähendab, tegeleb oma meele uuendamisega. (See ei ole meeleparandus ega pühitsus ega muuda meie kirkust kirkamaks.) Meele uuendamine ei ole pühaks saamine, vaid see on meie hinge suhtumise muutumine selles, et me ei tee enam seda, mida varem tegime, kui me olime uskmatud või maailmas kuradi lapsed. Me lihtsalt oleme meelt uuendanud ja ei lähe kaasa maailma asjadega ning maailma vaimuga.

Kui me oleme kirgastatud Jumala poolt, siis kuidas küll arvata, et keegi saab ennast veel enam kirgastada? Võimatu!

Kuidas me saame ise ennast paremaks teha? Kirgastatud ON PÜHA ega ei saa iseennast veel pühamaks teha. Pühadus on Jumala käes ja see on TEHTUD. Me oleme pühad. Sa ei saa pühast veel pühamaks, astmeline pühitsus ei ole reaalne. Ent püha on igaüks, kes on õigeks mõistetud.

Kuidas sa saaksid taevasse, kui sa ei oleks püha? Kuna sa saad taevasse, siis sa oled piisavalt püha. Jumala juurde ei saa keegi tulla, kes ei ole püha. Kas Jumala juures on pühaduse suhtes klassiühiskond, kõige pühamad kristlased, siis need kes selleni veel ei ole küündinud ja kõige minimaalsema astmega pühad? EI! Ja veel kord EI! Astmeline pühadus on valeõpetus. Kõik õigeks mõistetud on pühad ja Jeesuse sarnased seetõttu (õigus, kirkus), mitte oma iseloomu ega loomuse muutmise läbi. Iseloom ei puutu asjasse. Jumal ei muuda kellegi iseloomu. Iseloom sh temperament jääb sul selliseks, isegi kui sa kolmkümmend aastat järgid Jeesust.

Kristus on oma vaimuga vaid püha südames. Igasugune õpetus, mis ütleb, et sa pole veel piisavalt püha ja sa pead selleks midagi ära salgama, ise pingutama, on tegelikult käsuõpetus, sest teeb tühiseks sinu kirkuse, mis sul juba ON ja Jumala armu, sest sa oled armust, muidu õige.

Kristus on sinu sees. Paulus ütles, et see oli ette määratud, et saame Poja sarnaseks. Ega ta ei muuda meid paljudeks jumalusteks, vaid Jeesus on meie sees vaimu läbi ja kui me lubame ta Vaimul esile tulla, siis meis avaldub Kristuse vaim ja ta saab tegutseda. Kui me lubame seda. Kui ei luba, siis ometi on ta Vaim püsivat kohal, aga ta ei saa meis olla avalik. Ta on justkui luku taga. Sel puhul inimeses ei ole Kristusest midagi näha. Maailmas on palju salajüngreid (Jh 19:38) või ka jüngreid, kes kunagi suuga ei tunnusta, kuigi usuvad. Jünger võib olla püha ja kirgastatud, aga keegi ei pane seda tähele. Ometi, kui tuleb Kristus, siis märkavad seda vahet kõik.

Seetõttu igasugused üleskutsed: olge pühad! Need tähendavad seda, et ärge tehke kaasa maailma vaimuga seda, mis te varem tegite. Võtke Kristus kapist välja ja käige koos Kristusega. Tegelikult lubage Kristusel enda asemel tegutseda. Siis ta tegutseb ja teie elul on kordaminek.

See eelnev tuleb vaimust. See ei ole lihalik ega hingeline. See on Jumala Vaimust, kes Püha Vaimu läbi teis teeb imed ja tunnustähed ning kõike, mida ühe kirgastatud ihuga teha tuleb. See on audentne kristlus, mitte plagiaat. See on audentne kirkus, mille läbi ka jüngrid tegutsesid. Kuskil ei ole kirjas, et nad tahtsid saada Kristuseks ning matkisid Kristust. See oleks näitemäng. Kristluse mõte ei ole Kristuse näitlemine või võistlus, kes saab rohkem tema sarnaseks; vaid ikka mõistmine, et tema kirkus on meie sees ja sisemise inimese poolest on meil õigus ja võimalus Kristust maailmale demonstreerida. See Kristus on audentne. See oli meile ette määratud. See on meil kõigil juba OLEMAS. Sa ei saa selleks midagi teha.

Kui sa palusid Kristust oma südamesse, siis tema kirkus on kohal. See on täiuslik! Kristus ei hakka sinu loomust ega temperamenti muutma. Ta ei muutnud jüngrite iseloomu. Ta ütles, et ta tuleb ja on nende SEES, ta on meis. Jh 13:20, 14:17,20
]]>Thu, 10 Oct 2024 11:56:02 +0300<![CDATA[KUIDAS KRISTUS ELAB SINU VAIMUS (SINU SEES)]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/kuidas-kristus-elab-sinu-vaimus

Kuidas sa jõuad Isa trooni ette, mil moel see kanal toimib sinu praktilises usuelus

Pauluse kirjas efeslastele 2 ptk 18 salm, ütleb "sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde." Kr keeles sõna "prosagōgē" (eesti k ligipääs) tähendab "juurde toomine, juurde kolimine, aga ka ligipääs, lähenemine" ja sõna lahti selgitatult tähendab järgmist: Jumalale, st suhtele Jumalaga, mille kaudu oleme talle vastuvõetavad ja oleme kindlad, et ta suhtub meiesse soosivalt.

Kristlased võivad elada kogu elu teatud määral süü tundega, kuna arvavad, et nad ei ole piisavalt head ja siis üritavad Jumalale meeldida oma jõust ning tegudega välja teenida meeldimist, aga see on täielik läbikukkumine! Kui me arvame, et Jumal ei ole meie suhtes soosiv. Vastupidi, kui me saame aru mida Isa meie suhtes mõtleb, siis suudame vastu võtta ja minna täie julgusega Isa ette. Kuidas me seda võime loota? Sest Isa ei vaata meie hinge v vaimu peale, vaid ta vaatab meid läbi Kristuse! Ta vaatab oma Poja peale, Poja tegudele, kes meie eest on kõik olulise juba ära teinud, mis oli vajalik Jumalaga suhtlemiseks ja see suhe toimub samuti läbi KRISTUSE VAIMU KOOS MEIE VAIMUGA.

Paulus ütleb salmis 9, et üksi ei saa kiidelda. Me ei saa kiidelda oma tegudest, kuid võime vastu võtta läbi Kristuse kõike, samuti Isa kogu soosingu. Paulus ütleb sama ptk salmis 6, et me OLEME TÕSTETUD TAEVASESSE OLUKORDA! Kuidas see praktiliselt võiks välja näha, oled sa mõelnud?

Ainult sel viisil, et me pääseme Isa ette läbi Kristuse vaimu, koos tema vaimuga, see ongi juba meie taevane olukord. Mitte siis, kui Kristus tuleb järgi, siis on see nähtav olukord, kuid täna on see olukord vaimus nähtav. See taevalik ligipääs on juba avatud. See on nii suur saladus, sest kui sa sellest aru saad, siis sa tõesti mõistad, et sa oled troonile nii lähedal, taevases olukorras ja mitte miski ei ole sulle võimatu!

Sul on Isa soosing. Sa oled talle vastuvõetav ja sa võid olla täiesti kindel selles, et ta suhtub sinusse hästi. Mitte mingisugune religiooni talituse liturgiline a´la ole mulle patusele armuline, korrutades seda ühte lugu iga pühapäev, - see ei avalda Isale mitte mingit muljet, sest ta ei võta seda ütlust tõsiselt. See on religioon, liturgiline ja silmakirjalik, mis tuleks lõpetada; sest sul on tegelikult Isa soosing juba käes, sa oled taevases olukorras ja see kõik toimub üheskoos Kristusega. Selline pealiskaudne patutunnistus tegelikult naeruvääristab Kristuse ihu ja Kristust, kes elab kristlase südames ja ühtlasi ka alandab kristlasi ilma põhjuseta. See ongi religioon.

Ent meil on elav usk. Nii oleme me tema teos e uus loodu. (Ef 2:10) Me ei ole võõrad, vaid pühade kaaskodanikud. (Ef 2:19) Kui sa sellest ikka veel aru ei saa, siis sul ei ole üldse aru saamist, kes sa oled uus looduna ja kuidas sa jõuad Isa trooni ette, mil moel see kanal toimib sinu praktilises usuelus.

Me oleme ju Püha Vaimu templid, aga koos Kristusega oleme kokkuliidetud tempel. (Ef 2:21) Seetõttu salmis 2:6 ütleb Paulus, et ta on asetanud meid taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses ja salmis 18, piibli 68 aasta tõlge on parem kui 97 aasta tõlge, sest varasem versioon ütleb järgmiselt: "sest tema läbi on MEIL MÕLEMAL ligipääs ühes vaimus Isa juurde." Ja inglise keelne tõlge ütleb seda sama Eph 2:18 - For through him we both have access by one Spirit unto the Father. Kuna meil on ligipääs, siis sa tegelikult oled tänu sellele, et Kristus elab sinu südames, oma vaimu läbi kogu aeg kohal, sestap usu saladus peitub just selles, et mis iganes on sinu seisund usus, sa oled otsekohe Jeesuse läbi trooni all oma vaimuga, ja saad sealt kohe abi, kuid sa saad olla sel moel tema vaimuvõrgus. Kui sa loed seda postitust, siis sa pead selleks kasutama interneti, mis on võrk, kui sa saad vaimus aru millest siin kirjutatakse, siis sa koged Kristuse vaimuvõrgu ühendust.

Kolmainu õpetus ütleb, et Kristus on taevas Isa paremal käel. See on selline nähtav olek, kuid palju tähtsam on vaimne v nähtamatu olek. Tegelikult on Kristus veel sinu südames kohal, sest sa võtsid ta vastu Issandaks. Palusid tulla oma südamesse, oli nii? Sa ei pea teda enam ootama - mil ta ilmub, et millal ta lõpuks ka tagasi tuleb; vaid räägi temaga kogu aeg, sest ta on sinu vaimus kohal! Ta on sinu sees ja sa saad vaimu läbi temaga suhelda.

See ei ole mingi uus õpetus, vaid vana ja hea tõsiasja meeldetuletus. See printsiip on UT mustvalgel kirjas ja Paulus selgitas lahti, kuidas tema seda olukorda tajub ning kasutab (mis on kirjas efeslastele 2 ptk). Tee sina seda sama.

See superkanal on ka sinule avatud. Ära otsi Jumalat kuskilt väljaspoolt ennast või kiriku seinte vahelt, ta on ju sinu sees! See on and Jumalalt. Hakka Kristuse vaimuga suhtlema! Trooni ette ei pääse inimene Püha Vaimu tõttu, vaid üksnes selle tõttu, et võtsid Kristuse vastu oma südamesse ja ta lubas olla kogu aeg koos sinuga. See on tema tõotus (Jh evangeelium) Püha Vaim annab sulle väe ja õpetab, aga räägib seda, mida Kristus tahab öelda või Isa taevas. Sa ju pöördud tema poole. Püha Vaim ei ole uks, vaid Kristus on uks. See on väga võimas vaimne olukord. See uks on sinu jaoks alati avatud. Astu sisse!


Loe lisaks

Rm 8:9 Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.
Fl 1:19 sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu
1Pt 1:11 Nad püüdsid välja uurida, mille kohta ja millisest ajast andis teateid nendes olev Kristuse Vaim, tunnistades ette Kristuse kannatusi ja neile järgnevat kirkust.
Jh 17:21 jj
et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
22 Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
23 mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

]]>Wed, 18 Sep 2024 10:15:13 +0300<![CDATA[KOGUDUSE TAGASITULEK]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/koguduse-tagasitulek

Issanda lunastatud pöörduvad tagasi

Jeesus näitab ennast juba 2000 aastat, ometi küsib ta Eesti koguduselt: miks teil peetakse uskmatuks, et ta ei tule tagasi koos kõigi meiega? Koguduse tagasitulek on kõige hoolikamalt maha salatud evangeeliumi osa, mida tänaseni kiivalt varjatakse. Seda peetakse uskmatuks. Seda peetakse lausa võimatuks. Seetõttu peetakse ka valeõpetuseks ja neid, kes sellest julgevad rääkida, neid peetakse valeõpetajaks või eksinuks! Ka Kristlik Mõttevõra saab aeg ajalt sellist kriitikat. See selleks. Ent tagasitulekust ei räägita kohe mitte üldse, sest kristluse evangeelium peab lõppema taevas! Kogu lugu. Nii arvavad teoloogid ja nii on ühiselt juba ammu ära otststatud. Kes otsustas? Kujuta ette, kui suur vastuseis on kõigi pühade tagasitulekule! Sa saad taevasse läbi surma või läbi koguduse ülesvõtmise, kuid selles kohas lõpeb religioon, kristluse evangeelium. Isegi usutunnistus ütleb vaid seda: "sealt tema tuleb kohut mõistma," aga mitte kõigi vabaksotstetutega. Paraku ei lõpe Jeesuse õpetus ja pühakirja sündmused sel määral. Taevasse jõudmine on vaid kõige algus. Seda kuulutasid prohvetid, kuulutas Jeesus ja õpetasid jüngrid. Kõige ehedam on teil minna täna juutide juurde ja siis te kuulete paljugi seda, mida kristlus maha salgab, - aga juudid räägivad Jeesue tagasi tulekust ja ootavad seda pikkisilmi.

Eesti kirikutes peetakse vabaksotsetute, teisisõnu koguduse tagasitulekut valeõpetuseks, kuigi mõned evangeelsed pastorid vahest mainivad küll Jeesuse tagasitulekut, aga punkt, sinna see jääb. Te ei kuule midagi sellest, et Jeesus ei tule tagasi üksi. Sest seda peetakse uskmatuks. Kuid mitte juutide seas nagu juba selgitasime. Koguduse tagasitulekut on prohvetid ette kuulutanud ja kirjeldanud rohkesti järgnevat ajastut, õigupoolest isegi detailideni selle sündmuse algust ja mis moodi läheb maa peal elu pärast seda edasi. Kirikutes salatakse maha, et see ei toimu siin ja õpetatakse: kogu maailm hävib ja kõik kaob. Aga tegelikult on prohvetid selgelt kirjeldanud Jeesuse tagasi tulekut koos kõigi pühadega. Kui Jeesus puutus kokku uskmatusega, siis ta ütles: kirjutatud on. Siis aga viitas pühakirja tekstile, mis on kirjas. Seda ei saa maha salata. See on evangeeliumi oluline sõnum. Sellega algab kuningriigi ajastu ja see jääbki nii olema. Maa peal ei saa enam olema ei rahvusriike, vabariike ega diktaatoreid, vaid jääb alles üks ja ainus riik, mis on kuningriik, kus valitseb Kristus.

Jeesus ja jüngrid KUULUTASID KUNINGRIIKI, aga nüüd kuulutatakse evangeeliumi vaid päästeks ja terviseks ning kogu moos. Pääste ja tervis oli vaid pisike osa Kuningriigi evangeeliumist. Jüngrid kuulutasid, et inimsed paneksid KUNINGRIIGI ESIKOHALE (Mt 6:33) ja kõik muu kuulub selle juurde, aga kristlus hakkas seadma esmatähtsaks inimese heaolu, sotsiaalsust, suhteid jms; see ei olnud peamine põhjus, miks Jeesus ristil suri. Jüngritele ja juutidele oli evangeelium Kuningriik. Juudid endiselt ootavad kuningat, kuigi nad nimetavad teda ikka veel Messiaks. Ent need juudid kes said aru, et Jeesus ongi see Messias, ootavad täna tema tagasitulekut, nii nagu pühad tekstid seda ette kuulutavad ning kirjeldavad. Nad on lugenud pühakirja ega pea tagasitulekut uskmatuks. 

Nad ootasid kuningriiki, aga milline kirik ootab täna kuningriiki või on seda deklareerinud? Teile räägitakse umbmääraselt ja taevariigist. Isegi Eesti keelne piibel on mitmed olulised kirjakohad tõlkinud nii, et kuningriigi mõtet te sealt välja ei loe või ei saagi lugeda, kui te just teksti ei võrdle algkeele tekstidega. Ristija Johannes ei kuulutanud taevariiki, vaid kuningriiki. (Mt 3:2) Teile on enamus "kuningriigi" kirjakohti tõlgitud kui taevariik või umbmääraselt kui riik, tegelikult on seal kirjas kuningriik. Jüngrid kuulutasid, et SEE EVANGEELIUM ON KUNINGRIIK, kristlus muutis selle lihtsalt sarnaseks religiooniks nagu teised religioonid. Kuid Kuningriik EI OLE RELIGIOON, VAID REALITEET! 

Niisamuti Kristuse ilmumine ei ole ühekordne või üksnes jüngritele toimunud esitlus, sest Kristus ilmub endiselt kristlastele üle kogu maailma ja ta on nähtavasti ilmunud tuhandeid kordi, mida paljud kristlased on tunnistanud läbi kristliku ajaloo ja tunnistavad ka täna, kellele ta ilmus ja nende käest saab järgi küsida. Jeesus käis ka meie kodus.

Vahe mõttena võib öelda, et Kristus on paljusid viinud vaimus taevasse ja küsinud: kas sa tahad siia jääda? Kuid väga paljud on soovinud tagasi minna maa peale, sest neil jäid veel mõned asjad pooleli. Te võite surra, aga kui Kristus tahab, siis ta saab inimese Vaimu tagasi saata ja see ärkab ellu, isegi pärast seda, kui arstid kuulutasid välja inimese surma. Kristusel on kogu vägi. Tal on vägi tulla ja minna, ta tuleb ka täna inimeste juurde, ilmudes neile ja ta ilmub ihulikult! Kui Kristusel on vägi viia kogudus ihulikult üles, siis on tal ka vägi see ihulikult tagasi tuua. Kui pühakiri sellest kirjutab, et Kristus tuleb kõigi päästetutega koos tagasi, siis see saab nii ka olema. Evangeelium ei ole lihtsalt taevasse pääsemine, vaid Kuningriik ja see riik ei ole mingi muinasjutt taevast, vaid realiteet, reaalsus, mille pealinn asub Jeruusalemmas ja mida Jeesus hakkab juhtima ning valitsema kui kuningriiki koos kõigi pühadega.

Kuna see on vähemasti Eesti kirikutes tabuteema, siis ei maksa arvata, et te saate sealt mõistlikud selgitused, mis põhinevad pühakirjal, sest evangeeliumi sõnumist on kristlaste tagasitulek juba sadu aastaid olnud välja arvatud ning seda ei usuta. Kuid kuningriigi evangeeliumi järgi "sinu Jumal on kuningas!" Seda kuulutas Jesaja, aga ta kuulutas veel seda, et meie kõik hõiskame üheskoos, sest me näeme SILMAST SILMA Issanda koju tulekut Siionisse. (Js 52:8) Jesaja ütleb sõna sõnalt: "Ja Issanda LUNASTATUD PÖÖRDUVAD TAGASI ning tulevad SIIONISSE hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid." (Js 51:11) Prohvet Sakarja ütleb seda sama, et "Issand, mu Jumal, tuleb ja KÕIK PÜHAD KOOS TEMAGA." (Sk 14:5) Ta lisab "sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed," ja see on nn lõpuaja sündmus, mida isegi täna vahete vahel kristlikes kanalites kuulutatakse ja oodatakse ning nähtavasti mõned teie seast on samuti sellest veeimest midagi kuulnud läbi kristlaste või kristliku meedia. Kuid kas te olete kuulnud, et ka teie olete Jeruusalemmas kohal? 

M.Veisveer
KM toimetaja
]]>Tue, 30 Apr 2024 08:14:24 +0300<![CDATA[MIS ON TEIE EEST ÄRA PEIDETUD]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/mis-on-teie-eest-ara-peidetud
Mis on see erinevus võrreldes jüngrite kuulutatud evangeeliumiga ja evangeelsete kristlaste või kristluses levinud arusaamaga? Kui Jeesus kuulutas Kuningriiki, siis koguduse ülesvõtmine oli tal vaid jutu sees üks osa kuningriigile eelnevatest sündmustest, protsessist. Ka Paulus ootas eelkõige Kuningriigi avalikuks tulekut (Rm 8:19), mil tema - Kristuse kuningad ehk Jumala pojad, nagu ta rõhutab, need saavad Kuningriigis kätte oma valitsuse ning on avalikud kõigile. Seetõttu, kui kristlus õpetab ülesvõtmist, tegelikult õpetab vaid igavest elu (selle hetkeni) ehk peamiselt keskendub taevasse jõudmise sõnumile; siis ei Jeesus ega jüngrid ega Paulus ei jäänud selle väikse - ülesvõtmise asja juurde pidama, mida nad pidasid vaid vahe sündmuseks, mis eelneb enne Kuningriiki, mis aga kestab igavesti. 

Kahjuks kristlus on pannud kõrvale olulise osa evangeeliumist, mida Jeesus kuulutas ja millega ta ennast seostas, aga see riik ei olnud siiski taevas, kuigi ta seda poliitilistel kaalutlustel vahel ütles liiga pealetükkivatele ning uudishimulikele, kes teda kiusama tulid ja ka teda süüdistavatele nn usuisadele, siis ometi või tegelikult ta oli täielikult teadlik sellest, et Kuningriik on tema evangeeliumi tuum ja sõnum ning seda ootasid mitte üksnes jüngrid, vaid kogu Iisraeli rahvas, kuidas Messia läbi pidi ootus teostuma. 

Jumala plaan oli siiski veel suurem, kui üksnes juudiriik, nagu see oli miniatuurselt Taaveti eeskujul teostunud mõneks ajaks, aga Taavet ei olnud ju Kristus, ta lihtsalt allus Jumalale ja seetõttu oli oma positsioonilt meiega sama võrdne, sest ka meie oleme kuningad, kes saavad ühel hetkel avalikuks ja keda Kristus paneb valitsema, mitte taevas, vaid siin. Jah, just siin. Taevas valitseb Isa. Siin maa peal on Kristusel asevalitsejad, kes on määratud täitma iga üks oma piirkonnas Kristuse kuningriigi võimu. Keda Kristus saakski usaldada, kas neid, kes annavad küll maised tõotused, aga siis murravad neid nagu juudad. Ei. Tema kuningad peavad end kinnitama usus, jääma lõpuni selle lojaalsuse juurde, seda kuni ülesvõtmiseni, sest nad tegelikult ei saa midagi enne vastu, sest see palk antakse üle hiljem; kui neile tagasi tulles antakse üle nende lojaalsuse märgiks valitsuspiirkond, mida siis Kristus ise määrab. Lk 19:17

Nõnda siis, tänapäeval, kristlus ei räägi teile midagi sellest, mis saab olema peale ülesvõtmist ja kuidas tegelikult Kristuse tulek välja näeb ja mida see meile kõigile kristlastele tähendab. Seetõttu te saate vaid evangeeliumist ühe leivakoorukese, aga Kristus on eluleib, kes pakub juba täna oma valitsusele täieliku varustatust kõiges, mille üle ei pea muretsema, nii igapäevases leivas, ihule, hingele ja vaimule uuestisündi ja ühendust ning ligipääsu kõigi taevase valitsuse vahendite juurde, et te tõesti ka reaalselt saate seda, mitte lihtsalt uskuda. 

Kuigi kristlusest tehti religioon, siis Jeesus ei kuulutanud religiooni, vaid kuningriiki. Kuningriik ei ole religioon, vaid REALITEET. Juba täna käega katsutav ja täiesti reaalne, mida isegi ei pea uskuma, sest see on mitmes mõistes ning moel meie reaalses elus toimiv selle eriliste vahendite läbi, mida Jeesus kristlaste ellu toob. Seetõttu, kui teile täna kuulutatakse evangeeliumi, siis te saate sellest justkui pisikese aforismi, aga tegelikult on evangeelium oma mahult romaan, Suurteos! See on kahjuks varjule pandud, kirikute uskmatuse tõttu juba sajandeid. Siiski on paljud kogudused ja kristlased on juba selle "teose" avalikuks teinud ja kuulutavad kuningriiki, seda evangeeliumi, mida Jesaja lubas, mida Ristija Johannes kuulutas, mida Jeesus kuulutas ning demonstreeris oma jüngritega. 

See kõik on nii võimas ja seetõttu ka Paulus kirjutas, et kogu maailm ootab pikki silmi Jumala poegade avalikuks saamist. Kuningriik ei olnud neile usuküsimus, vaid aja küsimus: millal see tuleb? Usuküsimus oli see, kas Jeesus ongi selle kuningriigi Messias? Mida tahtis teada ka Ristija Johannes või ta pidi ootama kedagi teist. (Lk 7:9) Juutidele ei olnud Jumalariik mingi usuküsimus, vaid realiteet ja see pidi teostuma maa peal Kuningriigi näol, keda hakkab valitsema õiglane Kuningas, nagu Jesaja seda kirjeldas. Ainus mille üle vaidlus käis, oli ju see, kas Jeesus on ikka SEE ÕIGE. Jeesus vastas: "Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!”" Seetõttu tunnustähed olid märkimisväärsed tunnused ja sellest piisas, aga need tunnistasid seda, et Kuningriik on juba oma väe kohaloluga nähtav, aga veel peab selles kuningriigis olema ka Jumala rahvas! ja mitte üksnes juudid, vaid ka paganad, kes iganes ta vastu võtab. 

See oli evangeelium, meile kõigile, ka täna, sa võid olla täiesti kindel selles, et ükskõik kui vähe sa usud, siis Kuningriik kui selline ei olegi üldse usuküsimus, vaid realiteet. (reaalsus, tegelikkus, tõelisus) Just seda kuulutas Jeesus ja tõendas, et ta on SEE kuningas, kes hakkab peagi valitsema, kui ta tuleb kõigi oma pühadega tagasi ja Jeruusalemmast saab Suure Kuninga linn. Igavesti. Aga enne muidugi toimub kristlaste ülesvõtmine. Miks? Sest need peavad saama igavese ihu, mis neile antakse taevas ja siis nad saavad kuningatena valitseda igavesti. Kõik on ülimalt lihtne ja loogiline. Seda vastu võtta on raske, sest see on tehtud nii lihtsaks, et isegi laps saab sellest aru, et tuleb Jeesus usus vastu võtta ja teda tunnistada Issandaks. Sa ei saa selleks midagi teha, oma teod ei loe, ei loe su tarkus, haridus, varandus, mitte midagi! Loeb vaid usk. Kui sa usud, et Jeesus on Kuningas - Issand ja oma suuga tunnistad, siis sa saad päästetud, ütles Paulus roomlastele. Rikas või vaene, rumal või tark, kõigil on võimalus saada kuningaks.
]]>Fri, 26 Apr 2024 08:56:09 +0300<![CDATA[SA OLED ÕNNIS]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/sa-oled-onnis
Võiks arvata, et kui Jeesus mulle ei ilmu, siis, mul on midagi viga? või ma ei vääri seda; aga seda väidab hingevaenlane, mitte Jumala vaim. Kui Jeesus sulle ei ilmu, siis tal ei ole põhjust sind veenda, sinu usk on kindel ja ta teab, et sind ei kõiguta mitte miski. Jeesus selgitas: õndsad on need, kes ei näe, aga usuvad. Ta ju küsis Tooma käest: kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Ta lisas: Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad. Jh 20:29

Kui palju me oleme jäänud uskuma hingevaenlast, et Jeesus ei külasta meid, kuivõrd me ei ole piisavalt head. Aga Jeesus ütles vastupidi: sa oled õnnis, sa küll ei näe, aga usud! Kas sellele leiab kinnitust mõne sündmuse näol ehk teisisõnu, kas Jeesuse ilmumine tõesti oli sel põhjusel vajalik? Vastab tõele.

Kui te loete evangeeliume, siis leiate, et ta pidi ikka mitu korda mõningaid veenma ilmumise läbi enne, kui ülestõusmise usk tõesti sai nende südames kindla koha. Nii uskumatu kui see ei tundu, siis teiste pealtnägijatega võrreldes olid apostlid just kõige umbusklikumad. Te võite lugeda kellele Jeesus end näitas, aga te ei leia sealt, et ta pidi ennast näitama mitu korda, peale jüngrite. Johannes ütleb, et Jeesus ilmus apostlitele koguni kolm korda! Nagu eestlased ütlevad: kordamine on tarkuse ema. See selleks. Ta ilmus ekstra Tooma pärast. Selgub ka see, et kui Jeesus ilmus kolmandal korral, siis Johannesel oli usk südames juba kinnitunud, ta ütles teistele: see on Issand. (Jh 21:7) Kuigi Jeesus rääkis nende kõigiga, eemalt, kalda pealt, siis üksnes Johannes uskus, et see seal on Issand, mille tõttu siis ka teised jüngrid reageerisid vastavalt.

Tundub, et kui Toomale piisas ühest korrast, siis Peetrus nägi Jeesust mitu korda, ka isiklikult, pärast seda kui Jeesus oli ilmunud sugulastele; jüngrid ju kuulutasid püha Joosepi vennale, et Siimon nägi Issandat. Johannese evangeeliumist selgub tõsiasi, et Peetrus sai Jeesuse erilise tähelepanu osaliseks. Jeesus "vajutas" ikka korralikult Peetruse südamele: Siimon, kas sa armastad mind?! (Jh 21:15,16,17) Ta küsis seda kolm korda!

Ka täna on palju neid, kellele Jeesus on ilmunud mitmel korral ja vestelnud. Aga Johannes kirjutas üles Tibeeria järve rannal toimunud ilmumise, ta ütleb: See oli Jeesusel juba KOLMAS kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist. (Jh 21:14) Enamus meist pole kordagi Jeesust kohanud ega saanud teda puudutada; aga isegi kui ta ilmuks, ei kahtleks me hetkegi ega tuleks selle pealegi, et pista oma sõrm läbi Jeesuse käe nagu Toomas või tahaks süüa koos temaga, et olla ülestõsusmises veendunud. Selleks puudub vajadus. Seetõttu nimetatakse kõiki neid õndsaks, kes ei näe, aga usuvad. Sina see oled.
]]>Tue, 16 Apr 2024 13:37:21 +0300<![CDATA[SUURIM SURNUTE ÜHIS ÜLESÄRATAMINE]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/suurim-surnute-uhis-ulesaratamine
Jeesuse surma päeval, kui kärises Jeruusalemma templi vahevaip, Jumal äratas üles paljud surnud nende haudadest. Sellest kristlased palju ei räägi ja kogudustes ei kuule jutlusi sel teemal, sest see tundub justkui ilmvõimatu või inimlikult kahtlane salm, et ei tea kas see ikka vastab tegelikkusele? Aga see on fakt, et Jeruusalemma kohal oli nii võimas Jumala vägi, et maa värises ja surnud tõusid haudadest üles. See juhtus päeval, kui Jeesus suri. Milline võimas vaatemänguline surnute ülesäratamise päev! Jumala Poeg suri ja samal ajal Jumal äratab haudadest üles paljud pühad. 

Te olete näinud filme, kus zombid kõnnivad, siis, selline süzee mõte on inspireeritud just samast sündmusest. Kuid piiblis toodud inimesed ei olnud "elavad" surnud, hullunud zombid, vaid tõesti tavalised, üles äratatud isikud ja pühad nagu Matteus märgib evangeeliumis. "Hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid," kirjutab kroonik Matteus. Ta lisab oma selgituses veel, et "need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha." (Mt 27:52-53) Paljud! Seega kolmandal päeval, kui Jeesus oli ülesäratatud, läksid need haudadest ülesäratatud inimesed linna, kus neid nägid linnaelanikud. 

Jumal äratas paljud surnud üles, nagu prohvet Hesekiel oli ette kuulutanud (Hs 37:12,13) ja pärast seda, kui Jeesus äratati surnust üles, olid need ülesäratatud Jeruusalemmas teiste inimeste seas ja inimesed pidid sellist pühade surnuist äratamist tunnistama, sest see oli kõigile näha. Matteus kirjutab kreeka keeles, et pealtnägijad pidid deklareerima ja manifesteerima (ἐμφανίζω, emphanizō), tõepoolest, ta oli ju maetud, aga nüüd elab! Midagi ei jäänud üle, sest korraga olid pühas linnas surnud jälle ellu äratatud ja paljud tundsid neid. Arvata võib, kuidas seda variserid ja kirjatundjad maha mätsida üritasid, nagu ka Jeesuse ülestõusmist tänaseni juutide seas maha mätsitakse, et tema ihu olevat jüngrid hoopis ära viinud ja seda nägid rooma valvurid. Huvitav, miks nad siis neid kinni ei nabinud? Aga see selleks. Raha eest saab osta ka valetunnistust. Mt 28:12

Surnute ülesäratamise päev ei ole mingi kõrvaline või ülekantud tähendusega pühakirja mõtetera, vaid reaalne sündmus, üks võimsamaid äratamise imesid üldse, - suurim surnute ühis ülesäratamine, mis kunagi on ajaloos üldse aset leidnud ja mida inimesed ka pealt nägid, hauad jäid tühjaks ja nad tundsid ära ellu äratatud. Jumala jaoks ei ole tõesti mitte miski võimatu.

Kui me kirjutasime, et Laatsarus äratati üles neljandal päeval, ta ihu juba lehkas, siis inimlikult mõtleme, et tema ihu oli juba nii pöördumatult kahjustunud, et see pääsemine oli napikas; aga tegelikult Jumalat ei piira inimese ihu füüsiline või tervislik seisund, sest ta võib surnuid igal ajal üles äratada ja neile elu tagasi anda. Siiski selline kingitud elu oli neile ajalik nagu ka Laatsarusel, kes ükskord ikkagi suri ja maeti uuesti, vastupidiselt Jeesusega, kes täna elab ning elab igavesti! Kristlased on selle tunnistajad.
]]>Fri, 05 Apr 2024 08:16:12 +0300<![CDATA[SUURE NELJAPÄEVA VERINE MÕISTATUS]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/suure-neljapaeva-verine-moistatus

Mida tähendab vere joomine?

Suure Neljapäevaga seoses on niipalju teemasid, et nendest kõigist kasvõi põgusalt kirjutada läheb ainuüksi mitu nädalat. Johannese evangeeliumis on see alates 12 kuni 17 ptk. Kuid täna tahaksime keskenduda ühele tegevusele, mida Jeesus läbi viis ja ütles, et meil tuleks seda sama teha ka edaspidi. See on armulaud, mida evangeeliumis kirjeldatakse ühise (paasa) söömaaja raames. (Mk 14:22, loe al 14-25) 

Enamus kristlastele on armulaua tähendus tundmatu. Sageli isegi ei osata vastata, miks seda teha ja mis selle tegevusega saavutatakse. Maailma inimestele jääb sellest hoopis isemoodi mulje: miks te joote verd või sööte inimest? Teil on nii verine usk! Mis sa sellise küsimuse korral oskadki selgitada?! See tundub tõepoolest kummaline, aga teeme seda, kuna Jeesus seadis selle korra ja ütles, et me teeksime seda Jeesuse surma mälestuseks. (1Kr 11:24) Pealegi on see Pauluse juhiste põhjal teoks saanud, mida kirikutes tänaseni korraldatakse jumalateenistuse raamides. Kuid mis sellel kõigel on meiega pistmist seoses hapnemata leibade pühaga nii nagu ev Markus selle paasatalle valmistamisest kirjutab? Meil ei ole ju põhjust üldse seda teha. Me oleme kristlased, mitte juudid. Sellele küsimusele on osalt ka hea põhjendus: jüngrid olid juudid. Las siis Jeesus sõi oma jüngritega, aga meil ei ole tõesti juudi ajaloolise traditsiooniga suurt midagi ühist või nagu öeldakse, see ei kõneta meid. Küsimusi rohkem kui vastuseid, on nii?

Küsimus on ju selles, mis sõnu me selle tegevuse juures välja ütleme. See ei ole lihtsalt leib või vein, mida me joome, sest vastasel juhul me ei peaks end väljendama: "See karikas on uus leping minu veres!" (1Kr 11:25) Seega me ju ei joo pelgalt veini, vaid ütleme selle juures, et see on Jeesuse veri. Miks seda teha? See ei ole ju üksnes mälestuseks, sest kes meist mälestab teist inimest vere joomise läbi, mitte keegi! Selleks aga, et mõista, mis teema selle vere joomisega on, peame minema kaugemale ja see on väga tähtis. Jeesus oleks ju võinud ükskõik mis teise elemendi seada üles tema mälestuseks ja me ikkagi oleksime seda teinud. On nii? Kuid miks siis veri?

Vere joomine tähendab valitsemist. See tuleneb meie sees olevast valitsemise igatsusest, mis on ürgne ja see läks kaduma inimese pattu langemisega, kus inimene loovutas pahaaimamatult kuradile oma valitsemise õiguse. Õigupoolest Eeva sai petta. See vere joomise komme aga lähtub inimese valitsemise tahtest. 

Meie südames on endiselt alles igavese elu igatsus. Selle vastu ei aita mitte miski, sest inimene loodi surematuks. See on nagu meie DNA osa, mida me ei saa muuta, sest see on nii loodud. Alguses oli inimene surematu. Seetõttu inimesed uskusid, et kui nad joovad verd, saavad nad tugevamaks või saavutavad hinge surematuse ning seega on nad nagu jumalad, surematud. Mida nad tegid? Nad panid ju kõikvõimalike loomade, aga ka inimese verd altaritele ja ohverdasid deemonitele. Nad arvasid, et kui nad piisavalt palju ohverdavad, siis nad saavutavad oma jumalatelt soosingu ja piisavalt lähedase olukorra jumalusele. Aga see ei toiminud kunagi. See oli ebajumalateenistus, sest ohverdati jumalatele, kes neid ei saanud kuidagi aidata, aga deemonid sundisid inimesi ohverdama üha uuesti, isegi oma lapsi. 

Piibel ütleb, et ilma vereta ei ole inimese hingele andeks andmine võimalik. Selletõttu ülempreestrid ohverdasid veatud talle ohvri altaril Jumalale inimeste pattude eest, nende pattude lunastuseks. (Hb 9:7) Jeesus tõi meie eest ühe ohvri ja lõpliku, kõigi inimeste pattude lunastuseks. Sellest kirjutab Paulus, aga ka kiri heebrealastele. Selle ainukordse ohvriga pandi punkt VT lepingu ohvriteenistusele. Miks? Kuna Jeesuse püha veri oli täiuslik ja nagu te teate kuldsalmi Jh 3:16, Jumal andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukuks, vaid et tal oleks igavene elu. Ohvriteenistusel kadus ära oma eesmärk. 

Veri tõepoolest omab igavese elu ja valitsemise puhul võtmetähtsust. See on vajalik mitte üksnes igaveseks eluks, vaid ka hinge lunastuseks ehk teisisõnu hinge puhastamiseks. Üksnes veatu verega saab hinge puhastada. Seetõttu sa juba näed siinkohal teatud paralleele ja sarnasust. Kõik keerleb ümber Jeesuse valatud vere.

Juba aegade algusest uskusid inimesed vere olulisust, aga nende häda oli selles, et mõnedest said kannibalid. Põhjus miks tänaseni tahavad mõned hõimud valgeid inimesi ära süüa on väga praktiline, nad usuvad, et meie näol on tegu nende maailma vaatevinklist ebamaiste, valgete olendiga ja kui nad meid potti ajavad ja meie ihu ära söövad, siis saavutavad oma hinge õndsuse, jutumärkides muidugi. Nad ei söö inimest mitte selletõttu, et nad on näljased või neile meeldib meie liha maitse või inimveri, vaid just seetõttu, et nad usuvad, et sellega ohverdavad oma jumalatele ning muutuvad jumalate sarnaseks.

Jeesus tegi meid valitsejaks. Sümboolselt me joome tema verd ja saavutame valitsemise õiguse kogu kurjuse ja pimeduse jõudude üle, sest ükski deemon ei suuda Jeesuse verest läbi tungida. See on püha veri ja see tapab igal moel kurjuse. Seetõttu sellise kombega me tegelikult aktsepteerime oma kuninglikku seisust, millega meile anti meelevald seista kogu vaenlase väe peal. Kui ei oleks Jeesuse verd, oleksime samavõrd haavatavad deemonite poolt nagu iga teine paganusund tänaseni on. 

Muidugi saab iga inimene aru, et kaotatud valitsemist on vaja tagasi saavutada ja see on võimalik, aga see on inimese usk, mitte Jumala meetod. Kui aga inimene usub ja võtab vastu Jumala vere (lepingu, UT), siis Jumal muudab selle igatsuse võimalikuks. Just seda pidaski Jeesus silmas, kui ta seadis sisse vere joomise (tegelikult jõid küll veini) ja ihu söömise (tegelikult sõid leiba). Ta ütles enese kohta, et tema on elu leib, igavene leib. Kes sööb, sööb eluks. Kes ei mõista seda, see sööb nuhtluseks ehk hukatuseks, ega anna aru, mida ta teeb. (1Kr 11:29)

Kui nüüd aga rääkida armulaua mõjust, siis see tõepoolest omab lisaks vaimsele tugevusele ka mõju füüsilise ihu e haiguste vastu. Inimene unistab olla terve ja surematu. Ta kardab haigusi ja surma, aga haigusi ei pea kartma, ammugi surma, kui sa oled surematu ja sul on nii tugev verekaitse. Selletõttu vere joomine ja kaitse on omavahel tihedas seoses. Kogudused õpetavad, et armulaual tuleks käia regulaarselt. See kaitse aga tuleb ühenduse läbi Jumalaga. Sellega Jumal sisuliselt annab osa omaenda loomusest. Seda nimetatakse Jumalaga osaduseks. Seda räägitakse alati armulaua jagamisel, aga kuidas see osadus realiseerub, on enamasti inimestele ikkagi mõistatuseks jäänud. Tegelikult siin ei ole mingit mõistatust, kui te teate, miks Jeesus seadis üles vere joomise ja kust see tava pärit on ja mida see elus muudab. 

See kõik on saanud alguse inimese pattu langemisest. Jumal nüüd aga taastas meie algse olukorra, tegi meist Kristuse kuninglikud valitsejad, need me ju olime kohe alguses, me ei tundnud Jumala ees mingit alaväärsust, kui viibisime Eedeni aias. Kuid patt tegi meid "targaks". Jah, jutumärkides. Juues karikast, annab Jeesus osa oma loomusest meile. Ta ju elab oma Vaimu läbi meie südames, miks me siis ei või juua Tema verd, mis on Jeesuse poolt valatud meie heaks ja lunastuseks. Sellel on otsene seos. Jüngrid veel ei saanud aru, et Jeesus võib elada ka nende südames, aga alles hiljem jõudis see neile kohale, siis Jumal avas oma Püha Vaimu läbi nende mõistuse kirjadest aru saama ja seda saame ka meie teha täna. Me oleme nüüd nimetatud Jumala lasteks, tema perekonna liikmeteks. Me oleme tagasi seal kohal, mis meile algselt kuulus, kuhu Jumal meid asetas juba aegade alguses. Seetõttu me hüüame: abba issi! Meie igivana igatsus on rahuldatud ja see sai võimalikuks vere tõttu. 

Ent meie vaimu uusünd on meie uus olukord, taevane, mille läbi me juba saame kuningatena valitseda. (Rm 5:17) Kui aga kristlased ei valitse, ei saa nad sellest armulaua osadusest suurt midagi aru, see on neile rutiin, aga selle sügavam tähendus jääb ikkagi kaugeks ja seda on isegi raske inimestele ära selgitada, miks me seda kaasa teeme ja mida see meile annab. Nad lihtsalt ei saa aru, mida Jumal on nende jaoks teinud ja kes on nemad Jumala jaoks. Loodetavasti see selgitus aitas sul mõista, miks Jeesus jagas karikat ja ütles: jooge kõik, see on minu veri. Samas kui jälgida sündmusi, mis toimusid Suure Reedel, võib üsna veendunult üldistada, et jüngrid ikkagi ei saanud veel mitte mõhkugi aru vere tähtsusest. Kuid Jeesus juba rääkis, et ta läheb valama verd nende eest. Et see karikast joodud vein muutub kõigile reaalsuseks, lepingu kinnituseks ja seetõttu ta ütles, et mälestage seda päeva. Jeesus teadis, mis teda ees ootab. Enne seda peeti küll paasat, aga juudid ei joonud verd, mida Jeesus õpetas oma jüngritele Suurel Neljapäeval.

Õnnistatud leivamurdmist!

Kui keegi väidab, et kõik jüngrid said aru sellest, kui Jeesus võttis leiva ja murdis ning selsamal kombel ka karika ja ütles, jooge see on minu veri, siis kolmes evangeeliumis on see kirjas v.a Johannese ev. Johannes ei saanud sellest aru, seetõttu ta ei lisanud seda oma evangeeliumisse. Johannese ev on kõige pikemalt kirjutanud üles suure neljapäeva sündmused, praktiliselt sõna sõnalt Jeesuse jutu, tegevused sh jalgade pesu jms, aga sündmustest puudub leivamurdmine! Johannes vaid põgusalt kahes salmis märgib lihtsalt paasakommet, kuid mitte sõnagi verest ega armulauast! Miks? Sest ta teadis ju seda, et vere joomine oli tollal levinud praktika, mida paganad tegid, nagu me kirjutasime artiklis. Ta kahtles selles, et läbi vere joomise tuleks mälestada Jeesuse surma. Samas Mt, Mk ja Lk ev on see just sisse kirjutatud seoses neljapäevaga, aga puuduvad pikad, detailsed kirjeldused muudest sel päeval räägitud Jeesuse sõnadest ja tegudest. Võiks öelda, et Johannes oli ettevaatlik, et mitte lisada ev seda, milles ta kahtles. Ta ei saanud aru ohvri seosest, sest Jeesuse veri oli veel valamata ja puudus isiklik kogemus; kui aga Jeesus sellest teatas, et ta annab oma elu, muutusid jüngrid kurvaks. Miks oli vaja sellist lõppu ja Jeesuse verd? Aga sellest juba art kirjutasime, kuidas see mõjutab kogu meie olukorda. Seetõttu on veel tänaseni kristlasi, kes ei mõista, miks on vaja armulaual käia v mida see muudab. On isegi kristlasi, kes selle vastu sõdivad, sest nende meelest on see vale. Ent nad ei mõista vere tähendust ja ei mõista, kuidas vere läbi meie esmane olukord taastus, me olime ju valitsejad (1Ms). Kusjuures armulaud on tegelikult ainus sakrament, mille Jeesus ise sisse seadis. Näiteks ristimine on Johanneselt. Abielu sakrament aga hoopis Moosese poolt üle toodud VT. Te peate neid mõistma. Te võite kõigist teistest loobuda, kui keegi sunnib, aga verest loobumine tähendab väe ja kaitse ning oma seisuse loovutamist. Põhimõtteliselt usust lahti ütlemist. Sest Jeesus valas oma kalli, püha vere meie pattude lunastuseks ja kui keegi seda ei tunnista, siis Jumal ei tunnista seda inimest. Sest kirjutatud on, kes salgab Poja, selle salgab Isa. "Aga igaühe, kes iganes minu ära inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas," samuti "Kes iganes Poja, sellel pole ka Isa; kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa."

]]>Wed, 27 Mar 2024 14:27:50 +0200