Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #psühholoogia

IGA PÄEV VIIGE PRÜGI VÄLJA

Thu, 06 Jun 2024 08:36:33 +0300

Keskmine inimene ei suuda vahet teha mõtetel, mis on hingest ja mis seda ei ole, teisisõnu pannakse pähe teiste poolt. Häda on selles, kui inimene küsiks, kust ma selle mõtte peale tulin, siis võiks tema hingel paremini minna. Kuid sellist praktikat kasutavad isegi kristlased väga harva ja pigem mõtlevad, et kõik mõtted, mida nad mõlgutavad, on tema hingest. Seetõttu on nii palju eksimusi, nii palju arusaamatusi ja ka tüli suhetes. Kui mõtted kontrollivad inimest selle asemel, et inimene otsustab ise, millest ta mõtleb ja millest mitte ning mida ta kustutab. Kristlased peaksid selles olema kui vaimulikud, aga kahjuks enamus ei ole, sest nad on ikka veel lihaliku mõtteviisiga ja see peegeldub ka nende omavahelistes suhetes.

Mitte kristlastel on aga asi veelgi halvem, sest nende hing on must ja vaim surnud. Seetõttu on hädavajalik, et inimene sünniks vaimust. Läbi uuestisündimise saab inimene enda sisse abilise Püha Vaimu näol, aga peamine on see, et see inimene saab vahetult Jumalaga suhelda ning kuulata seda, mida Jumalal temale öelda on. See ei tule kuidagi teisiti, kui mõtete läbi. Kuid uuestisündinud inimese eelis surnud vaimuga inimese ees või vahel on see, et tema hinge mõtete seas on nüüd ka Jumala mõtted. See ei tähenda, et deemonlik maailm ei taha samal ajal uuesti pähe istuda ja segada püha hinges toimuvat mõttemaailma, aga uus olukord või eelis seisneb selles, et sel inimesel on selgem arusaam, millised mõtted püüavad hinge mustaks teha ja millised on tema hingele head mõtted. Püha Vaim on see, kes aitab kristlastel püsida ühes vaimus ja ühel meelel (Fl 1:27) ehk hinges mõista üksteist ja usus seista. Seetõttu kristlased tajuvad ka suurt kuristikku nende inimeste mõtteviisi vahel, kes ei ole kristlased. Kohe aga, kui liitub keegi teine kristlane, siis neil omavahel on üksmeel.

"Vaadake, et keegi teid ei riisuks tarkuseõpetuse ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algainetele, ja mitte Kristusele." (Kl 2:8) Eesti keelne tõlge taas ei anna edasi mõtet, mida Paulus selgelt välja ütles. Lisame siinkohal ka inglise keeles. "Beware lest any man spoil you through philosophy and vain deceit, after the tradition of men, after the rudiments of the world, and not after Christ." Paulus räägib filosoofiast ja tühijutust. Kust tulevad need tühjad jutud? Eks ikka peast, kuhu kurat (deemon) neid paneb, et eksitada paljusid. Meie oleme osa saanud täiuslikkusest, nagu Paulus ütleb 10 salmis, "kes on iga valitsuse ja meelevalla pea," ehk teisisõnu, meil on uuestisündinud vaim ja Püha Vaim ja seetõttu peaksime ikka iga päev mõtlema, mis meie peas toimub? Millest me mõtleme? Nii nagu viime regulaarselt välja oma olmeprügi, nii tuleb regulaarselt ka hinge "olmest" prügi välja visata. " "Nüüd aga jätke teiegi maha see kõik: viha, raev, kurjus, teotamine, siivutud sõnad oma suust." (Kl 3:8) Sest me oleme "rõivastatud uude inimesse, kes pidevalt uueneb tunnetama oma Looja näo kohaselt."

Ei saa öelda, et meie mõtteviisi ei teki mõtteprügi. Ikka tekib. Küsimus on selles, mida me sellega peale hakkame! Kui me otsime seda, mis on ülalt, siis me mõtleme sellele, mis on ülal. (Kl 3:1,2) Kuid selle all peetakse silmas mitte taeva aluseid vaime, mis meie kohal ja meile iga päev midagi üritavad öelda ja panna meid valesti mõtlema; vaid ikka seda, mis on sellest kõrgemal, päris ülal - taevas. Meil on elu koos Kristusega ja Kristus viis prügi välja iga päev, siis, kui ta oli Isaga, üksi ja palvetas. Te võite vaid ette kujutada, kui suur oli tema mõtteprügi, millega teda inimesed koormasid ja deemonid regulaarselt eksitasid. Ta ei lasknud ennast sellest häirida, koristas oma hinge ja mõtles sellele, mis on ülal. See ei tähenda seda, et ta vaid palvetamisega tegeles, sugugi mitte! Tal olid samuti olme küsimused, vaja saada "lauale" igapäevane leib ja pesta oma särk, teha süüa, kui vaja teha selleks tööd. Ega siis iga kord ei tulnud leib taevast. Nii ka Paulus, teenis oma igapäevase leiva, ta oli oskustööline (telgitegija) ja nii ka tema pidi argiste küsimustega tegelema nagu me kõik siin. Meil väga paljudel on töö juures rasked vaimsed pinged ja rünnakud, siis aga, kui me oleme üksi, saame palvetada ja kogu selle prügi peast välja visata. Tee seda regulaarselt. Ära kogu seda endasse, see haiseb ja koormab sinu hinge.

MIKS HING EI SAA TERVEKS?

Thu, 06 Jun 2024 08:33:09 +0300

Kui inimese ihu saab hetkega tervendada, siis hinge tervenemine võib võtta kaua aega enne, kui inimene saab üle halvast kogemusest ja sellest lahti ütleb (sh andestab). Kas pole huvitav? Isegi arstid teevad ihu terveks, aga kui palju võib võtta aega, enne kui psühholoog saab mõne tulemuse. Enamasti ta ei saa midagi teha. Inimese hing on veelgi keerulisem, kui ta ihu.

Kaasaegne psühholoogia on arenenud, aga ikkagi võimetu, et inimest aidata, kui selle vaim on katki. Nad tegelevad inimese hingega, aga vaimu nad ei saa kuidagi aidata. Seni kuni inimese vaim on katki, seni ei saa ka hinge terveks teha. Rääkigu mis tahes, tegelikult hakkab igasugune hinge tervenemine mitte hingehoiust, vaid vaimu tervisest. Või nagu inimestele meeldib öelda, et terves kehas terve vaim - Mens sana in corpore sano. Kui paljud teist aga teavad, et see mõte algselt ei olnud nii pealiskaudne? See tegelikult on moonutatud tsitaat Juvenalise 10. satiirist: "orandum est ut sit mens sana in corpore sano". See ütleb hoopis enam: "tuleb palvetada, et terves kehas oleks ka terve vaim". Uskmatud ju ei ütle, et tuleb palvetada.

Meie oleme vaimusaanud. Meie vaim on uuendatud. See on koguni uuestisündinud. Me saame aru, et meis on hing ja vaim, aga mitte inimesed, kes ei ole usklikud või keda on koolis õpetatud, et inimene on vaid liha ja hing (sh teadvus). Miks nii? Sest nende vaim on surnud. Vähemasti seni, mil ta saab usu läbi uuestisündinud. Paulus selgitas galaatlastele: "teie, vaimusaanud, parandage niisugust tasase vaimuga". (Gl 6:1) Teisisõnu, hinge eest tuleb palvetada ja vaimu läbi parandada. Hinge tuleb hoida hingeliselt, aga parandada vaimselt. Seetõttu eelpool märgitud tsitaat, tuleb palvetada, et terves kehas oleks terve vaim, on igati asjakohane ja professionaalne lähenemine. Hei psühholoogid, tuleb palvetada! Mis te ütlete?

Inimene ei ole ainult liha ja hing! Kui vaimul läheb halvasti, siis ei lähe ka hingel hästi enne, kui vaim on terve ja tugev Jumalas. "Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused." (1Kr 2:10) Teisisõnu, hing ei suuda vaimu ravida, aga vaim suudab tungida läbi hinge sügavuste ja puudutada inimese hinges neid peidetud hingehaavu, mis vajavad tervenemist. Parafraseerides Paulust: ükski praeguse ajastu psühholoog ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud. (Gl 2:8) Miks? (Gl 2:11) Paulus vastab: "Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu."

Sestap, kui te näete enda ümber hingelt haigeid inimesi, siis te teate, et psühholoog ei saagi neid tegelikult aidata, sest sellist laadi tervenemised toimuvad läbi vaimu ja vaimu abil, läbi vaimulike praktikate, milleks on mh ka eestpalve ja Püha Vaimu töö, kes pääseb ligi inimese hingesoppidesse ning teeb ära töö inimese vaimu juures ja siis saab ka hing hakata tervenema. Kui inimese nahk terveneb paari nädalaga, siis inimese hing ei pruugi üldsegi nii kiiresti terveks saada.

"Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega." (Gl 2:12-13) "Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt." Seetõttu ka maine psühholoog ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust.

PSÜHHOLOOG EI AJA DEEMONIT VÄLJA

Thu, 06 Jun 2024 08:03:30 +0300

Sageli deemonid sisenevad inimestesse pika vihapidamise või emotsionaalse seisundi või pinge seisundi ajal. Nad hoiavad kinni ühest perekonnast, kuhu neil on õnnestunud sisse tungida ja ründavad perekonna üht liiget läbi teise pere liikme.

Vaimudel puudub ihu, seetõttu kui neil tekib võimalus, kasutavad nad iga inimest, kelle sisse neil tekib õigus siseneda. Enamus juhtudel deemonid tegutsevad väljaspool ihu (segavad inimese mõtteid), aga võimalusel asuvad püsivalt inimese ihusse. Taolises olukorras tüli osapooled tajuvad vaimseid rünnakuid, püsivat solvumist, lõputut tülitsemist, mida nad ei ole alati ise esile kutsunud. Deemonid on selles osavad eksitajad. Kui deemon on saanud end kehtestada (domineerida) inimese mõtetes ning käitumises (see ei tähenda veel seestumist), siis see tüli püsib ning kuhjub. Samuti ei osata keerulisest olukorrast väljuda. Olukord muutub lootusetuks.

Psühholoogia on suhete puhul vaid poolik abinõu. Ütleks nii, et medali üks külg. Ükski psühholoog ei suuda inimesest deemonit välja ajada, isegi kui ta seda väga üritaks. Deemonid naeravad sellise katse peale, sest deemoni teeb relvituks üksnes Jeesuse veri. Vaimseid probleeme lahendatakse vaimselt, mitte hingeliselt.

Sageli pöördutakse psühholoogi poole, aga tegelikult on asi juba söge vaimne rünnak. See ei tähenda seda, et psühholoogi ei ole vaja, vaid tema käed jäävad lühikeseks, kui asi on väljunud kontrolli alt ja inimeses on kuri vaim. Psühholoog tegeleb hingehoiuga, aga Kristus tegeleb teie vaimuga, kogu teie olemusega. Kristlaste ülesanne on inimesi sellises olukorras juhendada, selgitada ja aidata inimestel vabaneda kurjadest vaimudest.

Deemoneid tuleb käskida: välja Jeesuse nimel! Neile Jumala sõna deklareerida ning anda mõista, et neist ollakse teadlik, nüüd ei ole neil enam pääsu. Nõudmise läbi saab neist lahti ja tekib inimeses rahu eeldus ja suhe saab lepituse.

NOORUSLIK ISSAND

Tue, 05 Dec 2023 16:23:04 +0200

Kui te palute Jeesust oma südamesse, siis ta tuleb, aga ta on kolmekümne aastane, mitte 60 ega 80 aastat vana. Ärge siis imestage, kui ta teie sees avaldub sellise noorusliku olemusega kui teie olite kolmekümne aastane, täis elujõudu, teotahet, rõõmu ja isegi lusti. Selline on Jeesus. Selline ta on taevas. Selline ta on teie südames.

Ärge imestage! Te kohtate kristlasi kelles te näete sellist ealist vastuolu. Kui ta laps on, näete temas tarkust kui täisealisel või kui keegi on eakas, tundub ta hingelt kümneid aastaid noorem! See on tegelikult Jeesus tema sees. Selline armastus, rõõm ja nooruslikus tuleb meile Jeesuse tõttu. Kes seda võõrastavad, need ei ole aru saanud sellest, kui noor on Jeesus.

Kes aga tajuvad Jeesust oma südames ja vaimus, need on rõõmuga täidetud, täis elu tahet ja emotsioonidest tulvil, sest Jeesus elab ja saab ilmneda nende sees ning sellisel nähtaval kujul, et vahel ei tunne isegi ennast enam ära! Kuigi ihu vananeb, siis hing on endiselt nooruslik, terava mõistusega ja silmapaistev. Kõigile nähtav, et neis on midagi nii erilist, mida teistel ei ole!

1. Korintose 12,27 "Teie olete aga Kristuse ihu".

Galaatia 4,19 "kuni Kristus teie sees saab kuju!"

Rooma 12,5 "nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed."

Rooma 8,9 "Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma."

KUIDAS SUHET KOOS HOIDA

Tue, 29 Aug 2023 14:10:55 +0300

See on universaalne juhis, kuidas peresuhe hoida tasakaalus.

Kui tihti kohtab kristlaste seas suhtumist, et üksnes mees peab hoidma oma naise poole. See pole üldsegi harva esinev õpetus, vaid sageli kogudustes kanstlist räägitud ja pole ime, kui see käsk annab tagajärjed ning kristlased imestavad, miks nende suhe kõigub või kristlased lahutavad koguni. See pole ju uudis!

Peame selgitama, et piiblis tõepoolest on see vormistatud nii, et mees jätab maha oma vanemad ja hoiab naise poole. (1Ms 2:24) Salm eespool märgitakse, et ta (naine) peab hüütama mehe naiseks. Mehel on naine. Sellega on asi selge. See on defineeritud. Naine ei ole enam loomise kõrvalprodukt. Ta sai oma staatuse ja sellega õiguse olla mehe omand. Kuid asi on omandis. Moosese ajal tõepoolest oli naine alguses perekonna omand, kelle üle otsustasid patriarhid, isad, kes saab naise endale. Kuid see oli nii orjanduslikus korras. Kas selline käsitlus kuidagi sel juhul üldse sobib? Elame ju infoühiskonnas ja meie väärtused on muutunud. Kas see juhis on üldse tänapäeval rakendatav?

Ka Pauluse ajal olid naised mehe omand, ent hellenistlikus kultuuris enam mitte. Te võite lugeda Pauluse kirjadest, et kogudustega liitusid kreeka naised, kes olid rikkad, vabad ja teostastid oma õigusi ja sh võimu. Paulus kutsus neid korrale. Asi oli selles, et need normid automaatselt tulid kaasa naistega ja see tekitas lahkhelisid, ammugi juudi traditsioonid ja perekorraldus on meestekeskne. Kusjuures katoliiklik ja ka õigeusklik traditsioon on seda tänaseni meestekeskne. Seetõttu näeb ka eestlaste seas üsna sageli meeste seisukohti, mis tegelikult põrgatavad vastu ühiskonna tegelikkusega, mil paljudele naistele selline matsolik hoiak ei ole vastuvõetav. Ei olegi. Samas ei ole ka naistekeskne ühiskond vastuvõetav ning pigem äärmuslik. Seetõttu tuleb ikkagi küsida, mis oli Jumala algne mõte? Kas see "iganenud" soovitus on siiski rakendatav?

Tõepoolest, tegelikult ei ole asi alluvussuhetes! Kes kellele allub, on puhtalt kokkuleppe küsimus ja iga struktuuri ja mudeli sh peremudeli puhul seadistatud personaalselt. Ühele perele meeldib rohkem et mees domineerib, teisele meeldib, et lahendatakse asju koos, kolmandale meeldib, et naisel ongi samaväärne õigus kui mehel, otsustada ja tema otsust peab austama. Tegelikult ei ole vahet. See on iga perekonna siseasi. Igaüks reguleerib ja jaotab võimu nii nagu neile endile sobib. Seetõttu asi pole ka võimus ega võimutsemises. See Moosese igivana soovitus - mees hoiab oma naise poole, on tegelikult mõeldud suhete korraldamiseks väljaspool pere. Kuidas pere suhtleb ja millised on printsiibid, kui need suhted puudutavad sugulasi ning teisi lähedasi inimesi. On ju täiesti selge ja kõigile arusaadav, et mees ei hakka korraldama oma naise töösuhteid viimase tööandjaga. Seda teeb naine. Kuigi vahel on mehi, kes peavad siiski sekkuma, kui meestekollektiivis naisi koheldakse ebaväärikalt. Kuid see on erand. Enamasti on kõigile arusaadav, et naine ei sekku mehe tööasjadesse ja ka vastupidi. Tööandja ei oma õigust ette kirjutada, kuidas pere oma otsuseid tegema peab.

Kui me eile kirjutasime, et see ei sõltu ainult meestest, vaid ka naine peab hoidma oma mehe poole. Siis selle põhimõttega on inimesed enamasti nõus ja kui see Moosese soovitus jäetakse kõrvale, siis algavad peres probleemid, mis tihtilugu lõpevad kurvalt suhte purunemisega või üks pereliige on pidevalt teise poolt ahistatud või alandatud ja isegi pastor "kiidab" peale, sest on ju kirjutatud piibel meeste juhendina ja naised olgu üldse vait, nii nagu Paulus oma isikliku (Toim: rõhutame, see ei ole Püha Vaimust, vaid Pauluse isiklik teoloogia antud olukorra lahenduseks) käsuna naised paika paneb. Paljudes kogudustes koheldakse naisi alamklassina, kuid see ei ole kristlik maailmavaade. See on orjandusliku, allutamise ühiskonna meede. Niisiis, et mitte teemast kõrvale kalduda, ütleme et Jumala soovitused on universaalsed. Kuid inimesed on neid ära kasutanud oma eesmärkide nimel, mis paraku ei ole Jumala tahe. Seetõttu kui kristlaste seas on naisi, siis neist mõned tõlgendavad seda omale kahjuks, sest need naised ütlevad: see on käsk meestele, mitte naiste kohta! See on väga sageli kuuldav pool naljaga öeldud, aga sisimas naised hoiavad kuhu iganes, sest kirjutatud on, et mees peab hoidma naise poole, mitte vastupidi.

On siiski arusaadav, et suhte hoidmiseks peab kahepoolselt seda tegema ja kui üks jätab oma osa tegemata, siis hakkavad juhtuma olukorrad, mis tekitavad erimeelsusi ja pingeid mehe ja naise vahel. Hästi. Mees hoiab oma naise poole ja naine hoiab oma mehe poole, aga ikka midagi on mäda? Just sellest on vaja kirjutada.

Probleemid tekivad ka juhtudel, kui pooled hoiavad asja kontrolli all oma ema ja isa või äia või ämma puhul, kuid sellega asi piirdub. Me teeme seda, ütlevad paarid. Siiski meie suhe ei ole hea, sest selles on pinged, mis aeg ajal võimenduvad. Eestlane ütleb, et veri on paksem kui vesi ja selle all ta ei mõtle üksnes isa ja ema, vaid kogu suguvõsa. Sageli on probleemid laiemal pinnal. Paljud naised või mehed on tulnud suurperedest ja neil on õed ja vennad, ning need sidemed on tugevad. Kuid kui need sidemed jäävad sama tugevateks abielus, siis see on ebameeldiv "hoovastik" kus õed ja vennad korraldavad ikka veel teiste õdede ja vendade pereelu ja sageli need vennad ei ole välja tulnud kodust kaasa saanud mudelist, kus nad domineerisid väiksemate vendade ja õdede üle ja see sõltuvus ning kalduvus ei ole muutunud. Nad ostusavad ka vanemate aitamisel nii, et panevad käed oma õdede ja vendade rahakotti ja tõmbavad sealt jäneseid välja, sest vanemad vajavad ju tuge. Muidugi. Kuid kristlik põhimõte on see, et igaüks andku oma võimaluste järgi ja mitte sunnitult, ammugi ei ole ühelgi sugulasel õigus sorada teise sugulase rahakotis ega selle paksuses. See oli lihtsalt üks näide. Võib ju kirjutada tegevuste ja paljude selliste olukordade kohta. Mitte vähem ei oma tähtsust töökaaslased, kelle ülemus organiseerib töötajate vaba aega ja need käimised ei lähe erineval põhjusel kokku kuidagi töötaja ja tema abikaasa pere otsustega või lähevad vastu ja ka mõned töökaaslased arvavad (eriti vallalised), et nendel on õigus otsustada ja kaasata pere liiget nii nagu kollektiivil hea on. Nõuka ajal oli see massiline. Täna on see samuti probleem, kus töökaaslased, aga ka sõbrad organiseerivad perekondade aega ja otsustavad ise, mida pere liige peab kaasa tegema. Samuti sõbrad. Pole vahet. Mis siis selles olukorras teha tuleks? Eelkõige rakendada seda sama põhimõtet: hoia oma kaasa poole! Kui sa tajud, et see tekitab peres lahkmeelt, siis sa ei ole järginud seda universaalset soovitust.

Nüüd aga hingake sügavalt sisse. See eelnev oli veel leebe tülitekitaja. Suuremad tülid algavad siis, kui lapsed kasvavad täisealiseks ja isa ja ema saavad vanavanemateks. Eriti alguses. See on nii uus olukord, eriti esimese lapse puhul. Kus vanaema ei saa enam aru või võtab üle tema laste perekonna juhtimises ja võite juba oletada, mida sellest arvab noor isa või kuidas seda tajub vanaisa, kui vanaema asub "vägesid" juhtima. Ilmselgelt on asi üle võlli ja selline vanaema tekitab pingeid, mis mõjuvad halvasti nii meestele kui ka noorele emale, sest tal jääb mulje, et ta ei saa hakkama oma peres ja ilmtingimata peab kõiges pöörduma oma ema poole. Selline suhe on hingevaenlasele nagu kaks kärbest ühe hoobiga. Selline suhe tuleb kohe lõpetada ja iga üks hoidku oma mehe või naise poole. Kui on vaid kriis ja kõigi poolt heaks kiidetud ühekordne abi, siis see on kristlik ja tulebki aidata. Kui aga selline "aitamine" saab igapäevaseks pere otsuste sekkumiseks, on see probleem ja see tekitab seni tülisid ja lahkmeelt, kuni asi ei lõpe ja iga üks tunnetab oma rolli nii nagu see on Mooseses soovitatud. Hoia oma kaasa poole. Tema on sinu mees või naine. Te olete uus pere ja hoidke ning austage esmalt teineteist.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et sageli tekitavad oma lapsed, vanaemad, sõbrad ja sõbrannad, töökaaslased ja teised kõrvalised isikud rohkem probleeme ja need oleksid välistatud, kui mees hoiab oma naise poole ja naine hoiab oma mehe poole. See on universaalne juhis, kuidas peresuhe hoida tasakaalus. Kui keegi luges seda ja tundis ära ennast mõne olukorra kaudu või Püha Vaim andis mõtte, siis kuulake seda ja mõelge, kas te saate midagi muuta? Kuid alustage endast. Ennast muutes te saate muuta teiste suhteid paremaks.

KURAT MANIPULEERIB ALATI

Wed, 17 May 2023 10:17:11 +0300

Mis vahe on veenmisel ja manipuleerimisel? Jumal mitte kunagi ei manipuleeri inimesega. Isegi mitte patust päästeks. Manipuleerimisega ei jää inimesel vaba valikut, vaid sundvalik. Fakti ette panek. Psühholoogiline surve. Üle kavaldamine. Valeinfo või info varjamine. Alusetu süütunde tekitamine, süü alla panek ilma põhjuseta. Lõpuks inimene tunneb, et teda peteti ja kasutati ära.

Jumal veenab inimest argumentidega. Jumal ei varja inimese eest midagi. Jumal ei jäta rääkimata asju, et tulemust kirja saada. Jumala Püha Vaim mitte kunagi ei survesta ega avalda psühholoogilise manipuleerumise võtteid, et panna inimest midagi tegema või mõtlema nii nagu Jumal tahab. Püha Vaim ei ole kavaluse vaim. Püha Vaim ei pane tundma süütunnet ega survesta inimest. Püha Vaim toob patutundmise sellest arusaamise tõttu, mitte läbi emotsionaalse surve või manipuleerimise.

Vahel kristlased üritavad inimest päästa läbi valesüütunde ja hirmutamise ja Jumala sõna väärkasutamise, aga inimene ei jää usule, keda sunnitakse midagi tegema vastu tahet või kavalusega. Jumal ei päästa inimest vastu tema tahet, ilma nõusolekuta. Jumal on nagu notar, kes teeb enne kindlaks, kas inimene on aru saanud tehingu eesmärgist.

Kristlane võib mõelda, et eesmärk pühitseb abinõu nagu jesuiit. See on manipulatsioon. Eriti paistab see silma rahade kogumisel. Igasugune manipulatsioon on maagia ja nõidus. Jumal ei toeta kristlasi, kes kasutavad lubamatuid võtteid ega ka neid vahendeid, mida inimesed annetavad otsekui sunnitult. Seetõttu on niipalju evangeelseid liikumisi ja üritusi, kes kasutavad oma koosolekutel inimeste veenmiseks lubamatuid võtteid, sest nad tahavad näidata kui edukad nad on, aga see vili ei jää püsima. Jumal ei saa neid toetada. Jumal ei manipuleeri ega soovi oma lapsi näha hirmu all ega kavalusega mõjutatud.

Evangeelium ei ole hirmutamine. Vastupidi! Rõõm Issandas. Rõõmu ei saa peale sundida. Seetõttu ongi evangeelium üksnes rõõmusõnum, mitte hirmutamine, alatud võtted või kuidagi ära tinistamine. Jumal ei survesta inimesi, vaid kutsub. Kui Jumal kutsub, siis inimesele jääb vaba tahe ja kellel seda varem polnud, nüüdsest see on.

Ärge kasutage lubamatuid läbirääkimise ja mõjutamise võtteid oma eesmärkide saavutamiseks, sest Jumal seda ei tee ja ei luba kasutada. Kui te näete, et keegi manipuleerib teie tahtega, siis selgitage ja rääkige, et see kuidas ta teid üritab mõjutada, on tegelikult vale või koguni nõidus, mis on deemonlik. Kurat ei argumenteeri ja ei õpeta nagu Püha Vaim, vaid manipuleerib info abil.

Manipulaatorid arvavad, et nad on nii osavad saavutama oma tahet, et üksnes manipuleerivadki teiste inimestega. Nende läbirääkimise tehnika seisneb alatute võtete kasutamises ja nad on seda lihvinud täiuslikuks. Tegelikult on nad avanud ukse deemonitele ja deemonid kasutavad hoopis neid oma kurjuses ära, aga mitte üksnes. Inimesed, kes tunnevad manipuleerimisest head meelt, on tegelikult kuradi lapsed. Igasugune vale on vale. Valetajad ei pääse taevasse, vaid visatakse tulejärve. Jumala sõna hoiatab. Kes varem püüdis inimesi mõjutada neid tegema midagi vastu nende enda tahet, need parandagu meelt ja austage ennast, teiste inimeste vaba valikut ja Jumala tahet, mis põhineb vabadusel. Vabaduseks on Jumal teid vabastanud, ärge laske end panna orjaikkesse. Kelle pilli järgi te tantsite, selle ori te olete. Jumal soovib, et te oleksite vabad ja hoiaksite enda ja teiste vabadust.

KAS INIMENE PEAB PIHTIMA OMA PATUD VÕÕRASTE EES?

Sun, 12 Feb 2023 09:05:38 +0200

Õige vastus on EI. Sest võõrad inimesed ei saa neid andeks anda, kui vaid üksnes Jumal. Hinge teeb puhtaks Jeesuse veri. Jumal andestab juhul, kui inimene palub andeks. Seda tihtilugu ei tea inimesed, kes pole usklikud ja nad arvavad, et nad saavad avalikustamise läbi andeks, aga nad eksivad. Vaimne reaalsus on teine.

Võhivõõrad inimesed ei andesta kunagi midagi, eriti avaliku elu tegelastele. Kuigi nad ütlevad vahel, et see on hea kui keegi oma halva teo üles tunnistab, siis ometi need võõrad panevad seda süüks kogu elu lõpuni, et näed mis see inimene tegi kunagi! Seetõttu igasugune avalik pihtimine on kasutu, nii pihtijale kui ka tema lähedastele, keda tuleks kaitsta. Pihtimisest on kasu kui inimene teeb seda Jumala ees koos vaimulikuga, kes juhatab teda patuse palves ja aitab Jumalaga asjad korda saada, et hing puhtaks ja õigeks saada.

Kristliku Mõttevõra kodulehel on kirjutatud: "Inimene ei pea ilmtingimata avaldama patte teiste ees, vaid tunnistama oma patud Jumalale."

Just seda eelnevat tulebki silmas pidada, et pattude avaldamine teiste ees ei ole vajalik. Kuid see teeb pigem kahju kui kasu inimese hingele.

Vahel siiski on vaja tunnistada üles oma patt mõne teise inimese vastu, siis, see EI OLE avalik tunnistus, vaid tunnistus üksnes selle inimese ees, kelle vastu eksiti. See võib olla vajalik, aga kui see ei muuda suhteid paremaks või see ei muuda olukorda, tuleks seda vältida ja jätta see Jumala ja patuse inimese vaheliseks pihisaladuseks. Jumal kustutab patu nii või teisiti ja inimestele on parem, kui seda teistel ei ole võimalik meelde tuletada. Kurat ei saa seda asjaolu inimeste vastu ära kasutada. See on lihtne vaimulik tõsiasi.

Kas Sa peaksid hirmu tundma?

Tue, 23 Mar 2021 09:37:02 +0200

Hirm lõpetab inimestes lootuse, usu ja mis väljendub selles, et nad otsustavad mõtlemise lõpetada. Nad lihtsalt reageerivad üle. Misiganes ette sööstetakse, inimesed hakkavad hüsteeriliselt teisi süüdistama ja kaotavad igasuguse ratsionaalse mõttevõime.

Kas võidelda selle vastu? Mida teie vastu üritatakse teha?

PCR-test on turundatud kui meetodit, millega tuvastada nakatumist. Kuid see väide on juba kohtutes vaidlustatud. Kui kohtud selle rahuldavad, langeb ära koroonapaanika põhjus, mis kukkub kokku nagu kaardimaja. Sest selle testiga hoitakse inimesi paanika all.

Kui aga paanikaks ei ole põhjust, siis selgub, et viiruse suremus on samas suurusjärgus kui mõnel teisel haigusel ja seda see ongi, mida on tunnistanud isegi WHO. Näiteks ka gripiga kaasnevad surmad ja tüsistused. Seetõttu, üsna igapäevane, kusjuures täna ei räägita gripist, miks? Kas seda enam pole? Miks?

Inimese immuunsusele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud.

Vaktsiini järele ei ole vajadust neil, kellel imuunsus toimib, seetõttu on vaktsineerimisest huvitatud eelkõige tootjad, et teenida tulu. Fakt on see, et see põhjustab palju kahju tervisele ja paljudel juhtudel sellisel kujul on vastunäidustatud. Isegi surmajuhtumid, neid on palju enam kui neid jõuab avalikkuse ette. On selge, et vaktsiini pole piisavalt testitud ja keegi ei vastuta selle põhjustatud negatiivsete tagajärgede eest. Vaktsiini testimised põhinevad pigem usul, kui on tõenduspõhised, 9 kuuga ei saa seda vajalikul määral teha, mis võtab aastaid. Nii et see on nö usu küsimus, kas sa usud või mitte, aga peaks olema teaduspõhine. Seetõttu varem või hiljem on oodata ka Eestis kahjunõudeid põhjustatud kahjude eest. Kui riiki ei saa vastutusele võtta, siis isikuid, kes valetasid, saab seda teha. Me peame silmas juhtide isiklikku vastutust. Kuigi nad ei vastuta üksinda, aga kui nad on valetanud, siis vastutavad isiklikult, eriti neid, kes selletõttu teenivad või maailmas niite tõmbavad, kuid ka meil. USAs ja EL juba on sellega juba algust tehtud. Pole kahtlustki, et sellised kaasused jõuavad ka meie kohtutesse, et kogu asi paljastada. Asitõendeid ja eksperte selleks on piisavalt, aga ka selleks puhuks, et tõendada, et pandeemia on esile toodud, kui mitte öelda lavastatud, millel on omad eesmärgid. Kurb on see, nagu näeme ka Eestis, et tervisega ei ole sellel pidagi pistmist. Esile kutustud pandeemia on vahend teiste eesmärkide läbisurumiseks. Peame küsima endalt, kuidas see saab olla võimalik? Kuidas see operatsioon töötab? Kuid aeg näitab, mida näitavad asitõendid.

Fakt on see, et nendes kohtuasjades keskendutakse peamisele, et võtmeisikud valetasid. Eriti, kui nad väitsid, et PCR testid näitavad midagi nakatumise kohta. Kui see osutub tõendatuks, siis saab ka PCR testide petusskeem olla lavastatud. Millega tekitatakse paanika. Aga paanika on tekitatud ja ka Eestis nagu me näeme juba aasta.

Inimesed elavad hirmu all. Ja seda toodetakse, teadlikult! Hoitakse üleval paanikat ja tekitatakse juurde hirmufoon. Kui te vaatate Eestis, siis siin kuvatakse sellel eesmärgil statistikat ja nö vajalikku infot, et inimesed tunneksid hirmu. Kõiki hoitakse hirmul. Kuid seda tehakse ka mujal, teeseldakse ja kasutatakse nn kõneisikuid. Hirmu kasutatakse nii, et inimesed hakkavad uskuma ette söödetud valeinfot. Eriti mis puudutab nakatumist, et kõik nende lähedased ja sugulased, sõbrad, töökaaslased, on neile ohtlikud. Isegi juhul, kui nad on täiesti terved või ilma sümptomiteta.

Asi pole üksnes vales, kas PCR testid näitavad nakatumist, vaid nad valetavad, õigemini pidid valetama ka selle kohta, et sümptomiteta inimesed VÕIVAD OLLA nakatusohtlikud. Juhid teavad seda et nad valetavad selles. Seetõttu, sa ei tea seda kas oled ohtlik, kui sul pole sümptomeid. Mis on SUURIM VALE! Et esineb nakatumisjuhtumeid ilma sümptomiteta. Mis see teave teeb? Kõik kardavad kõiki, ja kuvatakse totaalne hirmufoon, kuigi kellegil pole sümptomeid ja keegi pole tõsiselt haige.

Teiseks, JÄRGMINE SUUR VALE ON, et PCR testid oma positiivsete tulemustega annavad meile infot nakatumisest. Sellega kokku on loodud ideaalne paanika inkubaator, mis toidab iseennast. Seda me näeme praegu Eestis, kus väidetavalt on meil suurim nakatunute arv. Mis mõttes?

On kaks olulist valet, millele juhime allpool tähelepanu.

1. Et PCR testid näitavad nakatumise kohta. Ei näita sellisel viisil, nagu neid praegu kasutatakse või nende kasutamine on rakendatud. PCR testi puhul tuleb võtta proov, molekulid, mida tuleb võimendada, milleks pannakse need masinasse, mille on tootnud samuti ramimifirma, nt Roche (NB! Mis on sama firma, kes on huvitatud pandeemia levikust). Neid molekule võimendatakse tsüklitena. Üle 35 tsükli tulemused on kasutud. See on loogiline ja ei ole enam teaduslik. Nii Drosteni test kui ka CDC test, mis tehti Drosteni testi põhjal, kasutasid koguni 45 tsüklit. Mis on täiesti vale! Pane tähele, et Eestis kasutatakse 40 tsüklit, mis on samuti väga vale!

Mis annab valeinfot ja kogu senine valitsuse koroonajuhtimine on pehmelt öeldes kreenis. PCR testi põhjal ei saa nakatumise kohta kindlalt öelda, sest nad annavad positiivse tulemuse pea enamusele keda testitakse. Vaadake, mida teile uudistest kuvatakse! Just seetõttu on meil nii kõrge nakatumise määr, kuivõrd meil on tsükkel vale! Seetõttu meil ei räägita enam ka gripist, mis on sisuliselt kadunud (?), ent varem põdesid seda kümned tuhanded eestlased ja surid sajad. Seetõttu PCR test sisaldab jääke ka sinu immuunsüsteemi võitlusest gripi, teiste külmetushaigustega.

2. Teine oluline vale on see, mis on veelgi olulisem, kus väidetakse, et on olemas asümptomaatilised nakatumised. Mida see tähendab? Kõik meie ümbritsevad inimesed, kõik (!!!), kellel pole mitte ühtegi sümptomit ja on täiesti terved, võivad olla ohtlikud (???).See on asümptomaatilise nakatumise pettus, mida kutsutakse esile meie peas, pannes meid hirmu alla.Kuna see sisendab meile, et kõik on meile potentsiaalselt ohtlikud. See pole tõsi! Ja need eeskõnelejad teavad seda, et see pole tõsi. Ka Eestis teatakse, et see pole tõsi, aga selle juures tuleb küsida, kellele on see vale kasulik?

Kusjuures, inimesel võivad olla sümptomid isegi siis, kui ta võtab gripivastast ravaimit. Kui tegelikult on see tavaline gripp. Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole nakatunud. Ükskõikmilline test on positiivne, sest see leiab mingisuguse jäänuse keha eelmisest võitlusest külmetushaigusega, siis üksnes selle olemasolu ei tähenda iseenesest midagi. Seda eriti 40 tsükliga.

Ainult siis, kui viirus siseneb sinu rakkudesse ja paljuneb seal, siis sa oled nakkusohtlik. Ja siis sul on ka sümptomid.

Tähendab, kui sümptomeid ei ole, siis misiganes viiruse olemasolu ei ole ohtlik, vaid seda tõenäoliselt hävitatakse immuunsüsteemi poolt. See on nakkusohtlik vaid siis, kui ta on sisenenud rakkudesse ja paljuneb seal. Enne seda pole vaja muretseda.

Kui sul pole sümptomeid, siis sa pole haigestunud ega nakkusohtlik. Ja selles asi ongi. Sümptomid, nagu palavik, valus kurk, peavalu, kõhulahtisus jne. Täpselt nagu tavalisel gripil. Meedias hirmutatakse igasugusete vastikute klippidega, aga mis on tavaline propaganda või rumalus, aga hirmutab inimesi korralikult, nii see toimib. Eestis üritab valitsus ka seadust luua, millega tahetakse inimeselt võtta ära kodupuutumatus, kus ametnik ja politseinik võib igal hetkel siseneda teie koju, isegi teid ja teie pereliikmeid kaasa viia ning teha läbiotsimist, seda kõike ilma kohtu loata!!! Kuigi see on põhiseaduse vastane, ei näe me praegu jõudu, kes suudab sellele inimõiguse rikkumisele piiri panna. Kellele on seda totaalset kontrolli v kõike vaja?

Pole midagi vaja karta peale hirmu enda.

Mis kasu sa saad?

Tue, 11 Oct 2016 23:28:00 +0300

MIS KASU TE SAATE?

Jeesus ütles, mis kasu te saate, mitte, vaata kui toredad jüngrid ma valisin, tule ka meie sekka või vaata kui tore tempel mu isal on.

Ta ütles sageli, sa saad terveks. Sa saad ühenduse. Sa saad igavese elu. „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Mk 10:51. Tasuta!

Tasuta asju siiski ei ole ka Taevariigis. Mitte päris tasuta, sest vaata, ma annan oma ihu teie eest (Lk 22:19) - suren sinu eest, et sul oleks elu ja kõike ülirohkesti! "Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti." Jh 10:10.

See ei ole meelitamine, nagu maailm seda teeb, mida kristlased vahel üle võtavad ja kopeerivad, lootes inimesi usule meelitada. Miks peaksime meie inimesi meelitama? Räägi inimestele, mis kasu ta saab. Aga selleks, et ta selle kasu saaks, peab ta millestki loobuma, midagi ära andma. Aga seda, mida vastu tuleb loovutada polegi mõistlik endale hoida, sest sel pole sinu elu jaoks mingit väärtust. See (patt) ei tee ju kellegile au, see teeb sulle häbi ja alandab sind teiste ees. Seetõttu sa tegelikult ei kaota mitte midagi (!), vastupidi, võidad, saad kõike, ülirohkesti.

(Ainus, kes selle läbi midagi head ei saanud, oli Jeesus. Kes teist tahaks olla Jeesuse nahas?)

"Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?" Mt 8:36, ütleb ta otse välja. (vt ka Mt 16:26) Evangeelium ei ole mingi mõttetu asi, vaid see on väga loogiline, mis on inimesele kasulik. Seetõttu juhtis Jeesus tähelepanu asjadele, mis kasu inimene sellest saab. Jeesus oli selles osas väga arukas, kes ei tulnud inimeste päid segamini ajama mesimagusa jutuga, vaid rääkis asjast. Ja seda otse, personaalselt. Kellel oli mida vaja. Seda ta pakkus. Pimedatele nägemist, kurtidele kuulmist, haigetele tervenemist, äratas emale surnud poja üles, tegeles hingehädadega jt. Ühesõnaga tegi kasulikke asju, mitte ei ajanud mingit mulli. Tegelikult oli ta parim müügimees, sest ta teadis, mida inimesed vajavad ja pakkus neile just seda, mistõttu inimesed tulid teda otsima. Ta ei pidanud üldse müüma selle tähenduses.

See ongi just see, mida Jumal kristlastelt ootab. Ta ei oota, et me tutvustaksime oma ilusat kirikut, sest alati on kusklil ilusam hoone ja meie maised hooned ei ole võrreldavad taevaga. Ta ei öelnud, et minu jüngrid on mõnusad sellid, nende seas on teil lahe olla. Ei saaks öelda, et need olid perfektsed, pigem tahumatud, neil kõigil olid omad puudused ja kiiksud. Ta ei öelnud, et ainult templis on kõige õigem teenistus, kuigi see seda kindlasti oli, aga ta ütles, et te olete selle ära rikkunud, teinud sellest raha kogumise masina (annetuse süsteemi) ja röövlikoopa. Siinkohal võime jätkata ja jätkata...

Jeesus rääkis inimestele mis kasu need saavad ja see oli puhas evangeelium, - rõõmusõnum haigetele, sest need said terveks; rõõmupäev patustele, sest need said oma koormad maha panna; rõõmusõnum meile, sest meile tuli pääste kes me olime lootuseta, paganad, aga nüüd oleme Jumalaga lepitatud, tema sugu, pühad. Mida sa hing veel tahad? Ta küsis otsesõnu: mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

Eitav suhtumine, asjatu kriitika ja ennatlikud arvamused

Wed, 18 Jan 2012 18:52:00 +0200

Tõde on ka see, et väga paljud inimesed suhtuvad teistesse eitavalt. Armastus ei tunne rõõmu inimeste eitamisest. Me tunneme isiklikult väga vähe inimesi ja kõiki teisi kuulu järgi. Hästi teeb see, kes on jõudnud veenduda, et täiuslikke inimesi pole olemas, et isegi suured isiksused eksivad oma otsustes. Aga iga inimene võib olla täidetud patuste arvamusega, on ta siis uskmatu või usklik (Js 28:7jj).

Negatiivsed tunded põhjustavad eitavat suhtumist, mis panevad inimest kohut mõistma teiste üle, aga ka enda üle. Eitaval suhtumise tagajärg on destruktiivne.

Sageli inimeste poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitmisega, aga lõpeb kõige jämedama hukkamõistuga. Sellist tehnikat õpetatakse ja levitatakse mitmesugustel suhtlemis- ja juhtimiskursustel. Dale Garnegie kirjutas sellest oma raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" inimeste kohtlemise põhitõe pähe, et kui te just peate laitma, siis alustage nii. Tsiteerin: alustage kiitusega ja siiraste lugupidamisavaldustega. Ta ütleb, et ebameeldivaid asju on alati kergem taluda, kui oleme enne seda kuulnud kiitust enda kohta. Piiblist te küll ei leia midagi sellist, et Jeesus õpetas või tegi selle kohaselt nii, et enne laitmist ta kiitis inimest. Huvitav miks? Sest see on silmakirjalik ja alatu, lihtsalt üks paljudest psühholoogilistest, inimestega manipuleerimise võtetest. Jeesus ei manipuleerinud kedagi. Järgmine peatükk kirjeldab olukorda, kuidas kritiseerida viha äratamata ja arvab, et selleks tuleb juhtida inimeste eksimustele tähelepanu kaudselt. Eks vihjed mõne kollegi vahendusel on ka kaudsed meetodid, aga need ei toimi. Samamoodi nagu ei toimi meetod, et kõnelge oma vigadest enne, kui hakkate teist isikut kritiseerima! Jeesus ega tema jüngrid küll midagi sellist ei õpetanud. Paljud psühholoogilised manipuleerimise võtted võivad pealtnäha tunduda normaalsetena, kuid enamasti annavad need soovitud tulemusi lihtsameelsete peal. Kui inimese poolt esile toodud arvamus teise kohta algab kiitusega ja lõpeb laitusega, siis on peamine põhjus seisneb armastuse puudumises. Keegi on öelnud. "Kus armastus on lahja, näib teistel vigu paksult, aga kus armastus on sügav, seal vead tunduvad tühistena." Piibel hoiatab meid eksimast inimeste suhtes, kuna arvamine ja hukkamõistmine on lähedased. Seal kus pole tõelist armastust meie arvamustes inimeste kohta, seal arvamuse ja hukkamõistu vahelist piiri rikutakse kergesti.

Niisiis, iga meie arvamus inimese kohta sõltub peamiselt meie südame vaimulikust seisukorrast, meie armastuse suurusest selle inimese vastu. Ilma armastuseta öeldud arvamus inimese kohta osutub enamasti ebatäpseks, ebaõigeks ega vasta tõele.

Vaevalt et me eksime, kui me ütleme, et igasugune hukkamõist, mida me inimeste kohta esile toome, on alati vale. Õige otsuse langetamiseks oleks vaja Jumala õiglust, mida meie, inimesed, kahjuks ei valda. Kas just mitte sellepärast Jumal nimetatud õigust meie käest ära ei võtnud öeldes: "Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut. Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka." Lk 6:37 Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle, ütles Jeesus (Jh 8:15).

Meil on raske sellega nõustuda, et meie teadmised on poolikud ja meie arvamused ükskõik millise inimese kohta ebatäiuslikud. Aga õigeks otsustamiseks on inimese võimed piiratud. Me võime otsustada vaid inimese üksikute tegude, aga mitte iseloomu üle. Me ei näe varjatuid motiive, mis inimest ajendavad tema sõnades, tunnetes, käitumises või tegudes.

Meie arvamus inimese käitumise kohta sellisel või teisel juhul võib vahel põhineda infol, mis on tulnud teiste kaudu võimendatult või vähendatud kujul, aga nii või naa on see teave moonutatud. On juhtumeid, kus me isegi siis võime eksida, kui me oleme asjade pealtnägijad.

Prohvet Eeli vaatas Hanna suu peale (Saamueli ema), kuidas too palvetas. Hanna suu liikus, aga häält polnud kuulda ja Eeli arvas, et Hanna on purjus. Eeli oli selles nii veendunud, et küsis selgitust. Hanna vastas: Ei mu Isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ja vägijooki ei ole ma joonud, vaid olen oma hinge Issanda ees välja valanud." 1Sm 1:15. Või teine näide. Püha Vaimu tulek apostlite peale. Te võite lugeda: Mõned aga ütlesid pilgates: "Nad on täis magusat veini!" Ap 2:13. Need pealtnägijad samuti eksisid. Lõpuks, paljud Juuda elanikud kuulsid Jeesuse suust oma kõrvadega, kuidas Jeesus ütles: Lammutage see tempel ja ma püstitan selle kolme päevaga (Jh 2:19). Inimesed kuulsid, kuid ei mõistnud sisu. Jeesus ei rääkinud Jeruusalemma templist, vaid ta pidas silmas ristilöömist ja surma.

Igasugune ebaõige arvamus inimese kohta on vale ja kui see on teiste kuuldes välja öeldud, siis on see valetunnistus (Mt 26). Tuntud rooma ajaloolane Svetonius (s. 65 pKr) on mitmeid kordi oma loomingus meenutanud kristlaste tagakiusamist ja juutide väljaajamist Roomast keiser Claudiuse ajal (vt ka Ap 18 ptk), ta kirjutas raamatu, kus on esitatud 12ne tseesari elulood, kuid ühegi nende kohta pole öeldud midagi halba. Svetonius ei öelnud halba mitte seepärast, et need 12 tseesari halba poleks teinud, vaid tõenäoliselt sellepärast, et et nende isikute negatiivse külje eest hoolitsesid teised ajaloolased.

Kui sa nimetad inimest, siis too alati esile head, mis sa temas näed ja ei midagi rohkem. Halva esiletoojad pakuvad rahuldust kurjadele inimestele, kes niikaua ja püüdlikult koguvad inetut. Kristlane saab olla astja (nõu) heade asjade jaoks (2Ti 2:20). Kui sul pole inimese kohta midagi head, siis ära üldse temast midagi räägi.

Armastus ei mõtle teistest paha ega räägi kellegi kohta ebatõtt, kellegi käest ei võta vastu valet, ei anna edasi valet, ei rõõmusta valest, vaid võitleb valega ja võidab selle. Kui inimene on täidetud jumaliku - agape armastusega, "ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel," kirjutab Psalmist 112:7. Jeesus koges inimeste valelikke hinnanguid, sest mõned ütlesid et ta on hea, mõned aga ütlesid et ta eksitab rahvast. Aga Jeesus ütles kõige selle kohta: teie mõistate kohut maailma kombel, aga mina ei mõista kohut kellegi üle. Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud (Jh 8:15-16).

Kas me saame oma tagarääkimiste, kuulduste ja arvamuste kohta seda sama öelda? Kui ei, siis pigem hoiduge negatiivsetest hoiakutest, kuuldustest, kriitikast, järeldustest, ennatlikest ostustest ja oma arvamustest. Sõna ei saa tagasi võtta.