"Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist," ütleb Kleopas "Võõrale" Emmause teel. Meie lootsime! Aga täna on juba KOLMAS PÄEV ja midagi ei ole juhtunud?! Kleopas räägib Kuningast, kellele rahvas lootis, aga see kuningas ei pidanud küll nende meelest ristil surema, vaid elama ja neid päästma. Kas tõesti oli nii erinev rahva lootus võrreldes tegelikkusega? Ei olnud.

Rahvas lootis õigustatult, sest nii oli Jumal lubanud, ainult et nad ei mõistnud, millal Jeruusalemma lunastus tegelikult aset leiab. Seda ei ole tänaseni veel juhtunud. Seetõttu ka täna võivad variserid öelda: meie lootsime parimat, aga läks ikka nii nagu alati nagu eestlane ütleb.

Kristlased siiski teavad, et kuningas tuleb Jeruusalemma ja tõepoolest, lunastatud saab mitte üksnes Jeruusalemm ja juudid, vaid kogu maailm! Jeesus tuli maailma päästma. Ta on kogu inimkonna lunastaja. Selleks aga, et see võiks maa peal juhtuda, peab see esmalt juhtuma iga inimese südames ja siis on Jeesusel kuningaid, kellega ta maailma valitseb igavesti. Kui ei ole kuningaid, ei saadeta Jeesust enne tagasi. Asi ei ole Jeesuses, vaid "kuningates" kellest peavad veel kujunema kuningad, tulevased valitsejad.

Niisiis, kogu rahvas (enamus) lootis, et Jeesus ongi see, "kes Iisraeli rahva lunastab" nagu seda väljendas Kleopas, püha Joosepi vend e Jeesuse onu. Siis Kleopas annab tunnistuse, millega kirjeldab Jeesuse ülestõusmist, inglite sõnu, kes ütlesid, et Jeesuse elab. Selline tunnistus on tegelikult igal juhul usutunnistus, vaatamata sellele, et nad ei saanud päris täpselt aru Jumala plaanist ja arvasid, et Kuningas jääbki maa peale ja hakkab kohe valitsemist korraldama, aga oh "häda", kolm päeva möödas, ikka ei ole veel midagi juhtunud? "Aga meie lootsime." Mille alusel neil see lootus oli?

Nad lootsid, et nüüd täitub Jesajale antud lubadus, mida prohvet kuulutas ning on pühakirjas kirja pandud Js 52:9. Kuid enne seda salmi on kirja pandud ka salm 7, mis ütleb: "Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet." Jeesus tõepoolest tõi hea sõnumi päästest - ka meile!, aga see pääste saab alguse inimese südamest. See on vabatahtlik. See ei ole käsk! Kujutage ette, kui Jeesus oleks öelnud: ma käsin teid ning kogu maailma saabki ühe hetkega päästetud. See ei ole ju vabatahtlik, vaid sunniviisiline! Kuid Käsk oli jõuetu (Rm 8:3), ent pääste on vabatahtlik! Ka täna veel. Põrgus ja taevas on üksnes vabatahtlikud. Taevasse ei tõmmata kedagi vägisi, kuigi prohvet Eeliale tulid järgi tulised hobused (2Kn 2:11), siis taevasse saamiseks peab iga inimene esmalt patust puhtaks saama ja soovima seda oma südamest.

Nõnda siis, Kleopas viitab Jesaja tõotusele. Milline erakordne õnnistus langes tema peale, sest kes meist ei tahaks kuulda Jeesuse käest selgitust, millised kirjakohad just tema kohta kirjutatud on. (Lk 24:27) Jeesus pidi selgitama muuhulgas ka seda, et ta tuleb tagasi, sest tema kohta on seda ju kirjutatud; nii nagu on kirjutatud täpselt koht, kus see juhtub; aga see alles juhtub tulevikus, mitte otsekohe pärast Issanda ülestõusmist. Selles on asja iva. Seda ei mõistnud Kleopas ega Iisraeli rahvas. Osa Jesaja tõotusest on juba täitunud, aga mitte kõik, mitte 9 salm.

Seetõttu ka kogu kristlaskond ootab pikki silmi Iisraeli rahva lunastamist, aga enne seda päästetakse meid taevasse (ülesvõtmine), et siis kõik koos naaseda Jeruusalemma õlimäel, nagu prohvetid (Jesaja, Sakarja) on ette kuulutanud. Alles siis tuleb Kuningate Kuningas ja Jeruusalemma tõotus saab täituda, alles pärast  kõige selle eelneva sündimist. Seetõttu, MEIE KÕIK ALLES LOODAME seda!

Miks Jeesus äratati üles just kolmandal päeval? Jeesus ise äratas Laatsaruse üles alles neljandal päeval, Jairuse tütre samal päeval kui ta suri. Naini linna noormehe osas jääb see teadmata, aga võib arvata et ta maeti vähemasti järgmine päev. Surnud maeti üsna kohe, eriti, kui ees oli shabbat e laupäev, siis kiirustati matusega nii, et enne seda saaks see korraldatud (nii ka näiteks Jeesuse matmine, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks - sest see hingamispäev oli suur püha). Inimese keha olukord muutus väga kiiresti kuuma ilma tõttu. Marta ütles Jeesusele, et Laatsarus juba lehkab, mis oli tunnuseks, et surm on ihu muutnud ning olukord pöördumatu. Kuid mitte Jumala jaoks. Ometi Jeesus oli surnud kaks päeva ja äratati üles kolmandal.

Jeesus hakkas jüngritele õpetama enda surmast ja ta ütles seda mitmel korral, et ta tapetakse ja tõuseb kolme päeva pärast üles. (Mk 8:31, 9:31, 10:34; Mt 16:21, Lk 9:22, 18:33) Kuid piibel kirjutab, et neile aga see ütlus (rhema) jäi arusaamatuks ja nad kartsid temalt seda küsida. (Mk 9:32) Ta rääkis seda üsna avalikult ja te kõik teate seda, kus Peetrus viis ta selle õpetuse tõttu kõrvale ja hakkas teda noomima. Uskumatu, eks ole! jünger noomib õpetajat. Kuid Jeesus sõitles Peetrust "tagane vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!" (Mk 8:32) Luukas kirjutab, et jüngrid ei mõistnud sellest midagi ja see sõna (rhema) oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet. Lk 18:34

Markus kirjutab, et ta tõuseb kolme päeva pärast üles, et sõna oli rhema ehk siis mitte logos. Kui te vaatate eesti keelse piibli all lisatud viiteid teistele kirjakohtadele, siis nende salmide all tõepoolest te ei leia midagi, mis viitaks prohvetitele või Vana Testamendi kirjakohtadele. Eesti keelses piiblis neid lisatud ei ole. Seetõttu võib öelda, et see on teatud mõttes veel täna peidetud eestlaste eest. Samuti ei mõistnud seda kirjatundjad ja variserid, aga tegelikult oli neil põhjust seda teada küll. Tegelikult oleksid pidanud ka jüngrid seda teadma. Sageli õpetatavad meie kirikute vaimulikud, et ülestõusmise õpetus tuleb Psalm 16 alusel, aga tegelikult see ei anna selget vastust, miks Jeesus õpetas endast just seda.

See fakt kolme päeva suhtes on selgelt kirjutatud üles ja ei ole üldse raskesti leitav, aga peab nõustuma, et see ON peidus. Seda ta tõesti on. Jüngrid kartsid küsida, aga kui nad oleksid seda uurinud, siis Jeesus oleks pidanud neile selgitama, et kogu õpetus ei olegi rhema, vaid osaliselt on see logos ehk üles kirjutatud ka vanades kirjades. Seda siiski osaliselt, seetõttu võib seda õpetust üldistades siiski määratleda kui rhema, mille Jeesus sai läbi Püha Vaimu. Samal moel saame ka meie kõik sõnumid, mis osaliselt on piibli tekstidest, kuid mingi osa sellest tekstist on uus sõnum ehk rhema. Niisiis, kuidas Jeesus teadis, kui kaua tal tuleb olla surnud enne, kui teda Jumal üles äratab.

Nagu juba ütlesime, siis eesti k piiblitõlge on selle peitnud eesti kristlaskonna eest juhul, kui eestlased seda kirjakohta ei loe heebrea keeles. Kuidas on see kirjutatud eesti k pühakirjas? "Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval ta aitab meid üles ja me võime elada tema palge ees." (1997 a tõlge) Selle salmi kirjutab Juuda kuningriigi viimane kuningas prohvet Hoosea juba seitsesada aastat enne Kristust! (Ho 6:2) Järgmises salmis ta jätkab, et meil tuleb püüda tunda Issandat. Seda teeme ka meie. Püüame teda ära tunda ja mõista. Kuid nii eksitav Hoosea salmi eesti k tõlge teeb sellest tõepoolest omaette väljakutse. Ilma Püha Vaimu abita on seda üsna raske märgata ja mõtet taibata.

Kuidas Hoosea tekst tegelikult ütleb? "Kahe päeva pärast ta äratab meid ellu, kolmandal päeval ta äratab meid üles ja me elame tema ees," on sõna sõnalt selle tegelik mõte. Inglise keelses piiblis (KJV) on see tõlgitud järgmiselt: "After two days will he revive us: in the third day he will raise us up, and we shall live in his sight." (Ho 6:2)

Ei ole ühtegi teist konteksti, millega see Hoosea ettekuulutus võiks olla sobilik, kui vaid Jeesuse enda õpetusega, kus ta tõepoolest oli kaks päeva surnud ja kolmandal päeval äratas Jumal ta üles.

See on nii ilmne, et selle Jeesuse õpetuse saab vastuvaidlematult siduda Hoosea ettekuulutusega. (Ho 6:2) Jeesus ju tuli meid ellu äratama ja tegi seda kolme päevaga! Ta ütles variseridele veel seda, et ta võib Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada. Jh 2:19 Jeesus vastas: "Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga uuesti!" (vt ka Mt 26:61, Mk 14:58)

Tõepoolest, meie ihud on nüüdsest Jumala Püha Vaimu templid (1Kr 6:19) ja templiteenistusele tõmmati kriips peale Jeesuse surma päeval, kui templi vahevaip kärises keskelt lõhki. (Lk 23:45) Kuid nagu me kõik teame, siis Jeesuse prohveteering seoses templi saatusega täitus ka selles osas, et selle kividki tassiti minema aastal 70 pKr, kui roomlased vallutasid Jeruusalemma, siis nad põletasid templi ja viisid kivid minema. See selleks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Jeesus ei saanud kolme päeva suhtes rhema sõna, vaid see oli juba üles kirjutatud Hoosea raamatus ja nii imelik kui see meile ka ei tundu, siis jüngrid ei teadnud seda pühakirja sõna ja isegi kirjatundjad ja variserid ei osanud seda seostada Jeesuse õpetusega, mis oli: "Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma." Mk 8:31 Aga inglid teadsid seda. (Lk 24:7) Kes ülestõusmise päeval kohtasid jüngreid ja jüngrid olid imestunud juhtunu üle, et tõepoolest, et Jumal äratas Jeesuse surnuist üles kolmandal päeval! Haud on tühi. Siis tuli naistele meelde Jeesuse sõnad (rhema). Lk 24:8

Täna tutvustame üleloomulikku elu välja elamist, mis puudutab KÕIKI kristlasi, kas sind armas lugeja! See ei ole kirjatäht või mõni uus õpetus, see on üks näide paljudest, kuidas kristlase elus üleloomulik avaldub, kui ta sellest aru saab ja seda kasutab. Oled sa valmis? Paljud teist kasutavad seda ja teavad, millest järgnevas juttu tuleb, aga võibolla su teadmised vajavad korrastamist ja üle kordamist, siis kasuta seda ära. Loe postitust ja jaga oma sõpradega, kes sellega kimpus on ja ei saa aru, kuidas üleloomulik elu neid puudutab.

Kas sa oskad öelda, mis vahe on tunnetusesõnal ja prohvetlikul kõnelemisel? Tõenäoliselt sa mõtled, et need on üks ja sama või vähemasti sa saad aru, et seda teeb sama Vaim, ent on väga oluline mõista, mis on nende kahe anni vahe ja kuidas need sind puudutavad. Paulus nimetab neid mõlemaid, need ei ole üks ja sama. Sa võisid lugeda, et saa ANTAKSE ja ühiseks kasuks (s 7), aga 1Kr 12:8 salm märgib tunnetusesõna ja salmis 10 märgib ta prohvetlikku kuulutamist. Need annid on erinevad ja Püha Vaim tahab, et sa teeksid neil vahet ja saaksid aru, kuidas need sinu elus töötavad.

Tunnetuse sõna kirjeldab midagi toimunud faktidest või sündmusest, kuid prohvetlik kõne ei pruugi midagi avaldada inimese mineviku kohta, vaid kirjeldab selle tulevikku. See on peamine erinevus. Üks erinevus on veel, aga sellest allpool. Võibolla sa ütled nüüd: ma teadsin seda! Kas sa teadsid ka seda, kuidas need annid avalduvad?

Prohvetlik kõne and avaldub Püha Vaimu initsiatiivil, kus Püha Vaim ise teatab, tahab midagi teada anda. Tunnetusesõna puhul ütleb seda samuti Püha Vaim, aga ta ei avalda seda enne, kui kristlane seda sõna küsib, alles siis Vaim annab tunnetusesõna kui Vaim tahab või selleks puhuks on midagi vaja teada anda. Kas sa saad aru erinevusest? Prohvetlik kõne ei teki kristlase soovil, see ei ole nii, et sa palud midagi, et Jumal annaks sulle midagi prohvetlikult rääkida. Ta ei tee seda. Kuid tunnetusesõna puhul saad sa üles näidata oma indu ja soovi ning paluda Vaimul sulle midagi avada, nt mõnes olukorras mõne inimese jaoks. Jumalal ei ole selle vastu midagi, kui keegi tahab teada. Eriti siis evangeliseerimisel.

Niisiis, tunnetusesõna aitab sul väeliselt ja üleloomulikult evangeliseerida. See ei ole lihtsalt evangeeliumi kuulutamine. Inimene kuulab ära ja ütleb: ma tean seda, mis siis?! Kui aga sa räägid tema ellu midagi sellist, mida see inimene üksnes ise teab või sul polnud mingit võimalust seda teada, siis see on üleloomulik, kuna selle teadmise sa said Vaimu abil. Miks see nii tähtis on, sellest allpool, aga prohvetlik sõna sa võid inimesele kuulutada, aga ta võib alati öelda: mina seda ei usu. Kui aga sa saad teada inimese saladused, siis ta ei saa enam öelda, ma ei usu seda. Siis ta imestab, kuidas sa seda tead? Prohvetlikul kõnel ei pruugi evangeliseerimisega seost tekkida, väga tihti puudub ka kaudne seos. Näiteks ütleb see sõna midagi tulevase aja osas või mida isikut ees ootab. Seda saab teada vaid siis, kui see on juhtunud. Seega enne kui seda ei ole juhtunud, ei ole sellel sõnal ilmaliku inimese jaoks suurt tähendust, aga kui see juhtub, siis muutub see temale tagant järgi tarkuseks juhul, kui ta seda sõna tõsiselt ei võtnud. Ka tunnetusesõna võib sarnaselt mõjuda, sest meie tegudel on tagajärjed, kui me teeme halba, siis on loogiline, et see halb jõuab meie ellu.

Prohvetlik kõne või kõnelemine nt 1Kr 14:24,25 kirjutab järgmist: "siis saaks avalikuks, mis on varjul tema südames, ning nõnda ta heidaks silmini maha, kummardaks Jumalat ja tunnistaks: Jumal on tõesti teie seas" kirjeldab Paulus. See on meeleparandusele suunatud, aga ometi temale öeldud, kui sa nii jätkad, siis sellel on omad tagajärjed. Samas pidi seal olema midagi sellist, mida see inimene vaid ise teadis. See ei pruugi olla otseselt patt, aga mõni fakt, millest ta ei taha rääkida. Selline and on KÕIGIL kristlastel Vaimu kaudu kättesaadav juhul, kui tekib sobiv olukord, kus Püha Vaim tahab seda ilmutada. Siis tuleb sellest ka rääkida. Näiteks on see sageli inimese haiguste ravimisel oluline, sest kristlasena me ei näe, mis on inimesel sees, aga kui Jumal selle avaldab ja ütleb, sa saad terveks, siis see on kaudne evangeliseerimise viis, kui tervenenud isik otsustab ka oma elu anda Jumalale. See ei juhtu alati nii,ei juhtunud ka jüngritel, kui te loete nende tegusid. Kuid sellest paremini toimib tunnetusesõna, mis võtab inimese lahti kõigi ees. Mõtle, kui keegi teab mis su elus juhtunud on ja avaldab selle kõigile. Nii tunnetusesõna kui prohvetlik kõne avaldub normaalselt, kui seda teha korrapäraselt, ükshaaval, kui kellelegi midagi ilmutatakse. (s 30-31)

Kui prohvetlik kõnelemine on juhuslik, sest sa kunagi ei tea mil Püha Vaim sind mõnes olukorras kõnetab, siis tunnetusesõna ei ole juhuslik, vaid taotluslik, kus kristlane võib iga päev midagi oma ellu paluda, kus ta toimetab või käib või on. Suvalisse hetke, suvalise inimese jaoks võib Jumal ilmutada midagi, kui sa palud: Jumal anna mulle täna midagi ja saada keegi, kes seda vajab. Siis Jumal annab sõna ja saadab ka isiku, kellel see sõna mõeldud on. Need mõlemad on üleloomulikud, kuidas Jumal sinu elus saab iga päev midagi korraldada, kuid "mitte magavale kassile". See võib juhtuda poes, tööl, reisil, sõprade seas, kus iganes. See sõltub sellest, kas sa tahad midagi selleks päevaks. Kui Jumal näeb võimalust, siis ta ka annab. Sina aga pead olema kindel, et alt ära ei hüppa, isegi kui sulle tundub see olukord tobe v sa mõtled, kuidas ma seda teen?

Siinkohal näide Johannese evangeeliumist 4 ptk. Jeesus oli Samaarias ja jüngrid olid läinud toitu otsima. Seal oli Sühhari küla lähedal Jaakobi kaev, mille juurde Jeesus istus puhkehetkele. Samaaria külast tuli sinna naine vett võtma. Jeesus küsis naiselt vett, kuna tal endal puudus jooginõu. Kuid tollal oli tavatu, et juudi mees pöördub samaarlase poole, ammugi kui see oli naine. Jüngrid olid sellest imestunud, mil nad sündmuse lõpus tagasi jõudsid ja asja pealt nägid ja küsisid mida sa temaga räägid. Kuid Jeesus tegi juttu ja ühel hetkel ütles naisele tunnetusesõna. "„Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!” Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest, sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.” Seda ei saanud Jeesus kuidagi teada kui vaid Vaimu kaudu. Naine ütles selle peale, sa oled prohvet. (s 19) Tegelikult Jeesus ei kuulutanud ette, vaid rääkis naise minevikust. See oli tunnetusesõna konkreetses olukorras konkreetsele isikule. Naine läks koju ja ütles: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.” (s 39) Selle üleloomuliku tunnistuse tõttu sai kogu küla päästetud. Piibel kirjeldab edasi: "Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda
nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva. Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi." (s 40,41) Seetõttu tunnetusesõna ei saanud naine ignoreerida, see oli üleloomulik. Tema ja need inimsed, kellele naine sellest rääkis, said samuti aru, et Jumal oli seda rääkinud. Selle tulemus oli evangeliseerimine ja usku tulek ei toimunud pelgalt sõna tõttu (s 42), vaid üleloomulikult.

Selline and toimib kõigis kristlaste elus, kui nad on sellest teavad, kasutavad seda oma igapäevases elus ja paluvad oma olukordadesse tunnetusesõna. Kui Jumalal on midagi plaanis, siis ta kahtlemata avaldab teile mõned saladused ja siis teil tuleb selles olukorras samamoodi suhelda isikuga, kelle kohta te teadmise saite. Lõpuks võite temaga koos teha ka patuse palve ja ta saab päästetud ja ta räägib kogu oma suguvõsale, mis ime juhtus tema elus.

Küsimused, kas sa peaksid olema selles veendunud. Osalt kindlasti (Ap 16:10), kuid Jumal võib sulle juhtumi käigus ka jooksvalt uusi asju avaldada, mida sa saad rääkida. Kuid isiklik veendumus, et see on see olukord, see on hetk, kus tuleb minna. Kas Vaim saab sulle öelda? Jah. Vaim just ütlebki (Ap 8:29, 10:19,20), aga võib ka keelata. (Ap 16:6, 21:4) Igal juhul on see Püha Vaimu tunnistus (Ap 20:23) või prohvetlik kõne (Ap 21:11). Kui see on minevikus toimunud või hetke olukorras juhtunud teadmine, siis see on üleloomulik teadmine ja see on tunnetuse sõna. Kui see puudutab kellegi tulevikku, siis see on prohvetlik kõne ja see ei pruugi tähendada, et inimene tuleb juhtida evangeeliumi juurde. Seal võib olla mida iganes, aga tähtis on see, et te asja mõistusega võtate ja teete vahet ja usus välja astute, ei löö vedelaks. Siis te näete, kuidas teie elus üleloomulik teadmine ja vägi teeb seda, mida Jeesus nimetas: minu ike on kerge. Tavaliselt tunnevad enamus kristlasi hirmu evangeeliumi kuulutamise ees v ebamugavustunnet, aga kui sa saad aru, et Jumal ise teeb selle sinu läbi ning üleloomulikult ja tegelikult Jumal vastutab tulemuse eest, siis võib iga uus juhtum olla nii põnev ja võimas väljakutse, mida sa ootad, et Jumal sinu kaudu teeks ja sa ootad, mida ta jälle teeb. Homme, ülehomme jne.

Selle vaimuanni jaoks tuleb olla tundlik ja avatud Jumala vaimule, aga ka aktiivne ja paluda neid võimalusi. Võib juhtuda, et sa ei saa midagi, aga mõnel hetkel Vaim annab teada: kas tahad ette võtta, mul on siin üks asi ajada?! Siis see on see hetk, kus sa saad näha sama tulemust, kui seda said Jeesus ja tema jüngrid. Tunnetuse sõna on üks võimas vaimuand ainuüksi selle poolest, et kes ei tahaks teada inimese kohta tema salajasi asju. Nõiad nimetavad neid selgeltnägijateks, aga nad ei ole, sest see on üks teine vaim, lausuja vaim ja nõiad tahavad inimestega manipuleerida ja neid siduda, aga Jumal ei seo kedagi ega sunni midagi vägisi, vaid ta küsib alati: "Kas sa tahad?" Seetõttu selline and nõuab natuke harjutamist, et sellega sundimatult toimetada, aga see on õpitav. Isegi kui sa oled noor kristlane, sa ei pea tundma pühakirja, et kuulutada evangeeliumi, kui Jumal ise avab sulle teadmisi ja sa võid oma lihtsa suhtlemisega teha ära sama töö professionaaselt nagu mõni kristlane, kes on olnud usus aastakümneid. Olla isegi viljakam, kui sa võtad asja südamega ja saad aru, et sinu elu ongi läbinisti üleloomulik. Just selle poolest sa erined nendest, kes ei usu Kristust. Sa võid inimesi armastada, aga neid see väga ei loksuta. Nad kasutavad sind ära. Kui sa aga elad üleloomulikult, siis see ei jäta kedagi külmaks. Ikka on neid, kes tahavad teada, mis on see sinu saladus?! See on see koht, kus nüüd sa saad võimaluse ning õiguse neile rääkida mida sa tead ja seda, mida sa usud. Loe lisaks ka Filippusest, vt Ap 8:29,31.