Jh 7:37-52

Suurkohus arutab, mida teha Jeesusega
37  Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis
valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!
38  Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee
jõed.”
39  Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse
uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.
40 Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid:
„Tema on tõesti prohvet.”
41 Teised ütlesid: „Tema on Messias.” Aga paljud ütlesid: „Ega
siis Messias tule Galileast?
42 Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja
Petlemma külast, kust oli Taavet.”
43 Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.
44  Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt
tema külge.
45  Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi,
ja nood küsisid neilt: „Miks te ei toonud teda?”
46  Templisulased vastasid: „Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda
rääkinud nagu see inimene.”
47  Siis variserid vastasid neile: „Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?
48  Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?
49  Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!”
50  Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks
nende seast, ütles neile:
51  „Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle
kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?”
52  Nad kostsid talle: „Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja
sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!”

1  Aga Jeesus läks Õlimäele.
2  Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli
tema juurde ning ta istus ja õpetas neid.
3 Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud
naise, panid ta keskele seisma
4  ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati
abielurikkumiselt.
5  Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata.
Mida nüüd sina ütled?”
6  Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda
süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.
7  Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja
ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena
kiviga!”
8  Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale.
9  Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates,
jäid üksnes tema ja keskel seisev naine.
10  Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: „Naine, kus nad on?
Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?”
11  Tema ütles: „Ei keegi, Issand!” Aga Jeesus ütles: „Ega minagi
mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”]

Jh 8:12-20

Jeesus on maailma valgus
12  Siis Jeesus rääkis neile taas: „Mina olen maailma valgus. Kes
järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.”
13  Siis ütlesid variserid talle: „Sina tunnistad iseenese kohta,
sinu tunnistus ei ole õige.”
14  Jeesus kostis: „Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu
tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.
Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.
15  Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.
16  Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina
ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.
17  Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe
inimese tunnistus on õige.
18  Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta
tunnistab Isa, kes minu on saatnud.”
19  Siis nad ütlesid talle: „Kus on sinu Isa?” Jeesus vastas: „Teie
ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu
Isa.”
20  Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades,
ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

Jh 8:21-29

Jeesus ei ole sellest maailmast
21  Siis ütles Jeesus neile taas: „Mina lähen ära ja te otsite mind,
ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie
tulla.”
22  Nüüd ütlesid juudid: „Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta
ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?”
23  Ja Jeesus ütles neile: „Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete
sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24  Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei
usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse.”
25  Nüüd nad küsisid temalt: „Kes sa siis oled?” Jeesus ütles neile:
„Mis ma üldse teiega räägin?
26  Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes
minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida
ma temalt olen kuulnud.”
27  Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28  Siis ütles Jeesus: „Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te
mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid
räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.
29  Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind
üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.”

Ps 90:1-17

Inimese kaduvusest
1  Moosese, jumalamehe palve.
Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.
2  Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.
3 Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!”
4  Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.
5  Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.
6  See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.  
7  Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.
8  Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.
9  Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.
10  Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.
11  Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?
12  Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!
13  Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale!
14  Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!
15  Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!
16  Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!
17  Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!