Jeesus ütles oma jüngritele, et kui tema ära läheb, siis tema jüngrid teevad hoopis suuremaid tegusid, kui tema jõudis ära teha. "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde," Jh 14:12. Kui te vaatate juba apostlite tegudest, siis näete milline võidmine oli nende peal olenemata apostlist, et nii juutidel kui kreeklastel oli rohkem kui imestamist nende tegude üle; aga pange tähele, variseridel ja kirjatundjatel oli sellevõrra ka rohkem kadedust ja viha jüngrite suhtes. Esimesena, kes selle vastu avalikult töötas oli teadupoolest ju Saulus, kellest hiljem sai Paulus. Kuid te võite küsida, kas täna on see muutunud või kuidagi teistmoodi kirikutes, eriti suuremates konfessioonides? Absoluutselt mitte!

Isegi eestlaste seas on jüngrid, kellel on suured võidmised, mis paneb inimesi imestama ka täna. Kuidas on siis kiriku juhtidega? See on neile vastumeelt, sest ei allu juhtimisele, on tihti ehmatav, et kuidas ikkagi mõned nn tavalised kristlased suudavad sellise võidmisega tegutseda kui Jeesus. Vaimulike reaktsioon sarnaneb Sauluse tegutsemisega, kui need võitud inimesed pannakse kirikute juhtide poolt põlu alla ja nende tegevust takistatakse igal korral, kui nad vaimu väes ja võidmises midagi teevad. Kas see on vaimulik kadedus? Religiooni pooldajad on tihti olnud kadedad just elavate jüngrite vastu, kelle kaudu Jumal töötab, aga tuleb tunnistada, et sellistel vaimulikel puudub võidmine mida nad küll tahaksid omada, aga Jumal ei anna neile seda. Siis ongi sarnane olukord, kus kiriku vaimulike poolt ja eriti nende endi juüngrite seas kohtate enneolematut vastuseisu igasugusele Püha Vaimu tegevusele ja vaimuavaldustele.

Kas see eelnev on ka piibellik? Absoluutselt! Võidmine on üle antav ja üle kanduv jüngri seas, kes seda väge igatsevad ja paluvad. Näiteks Eliisa palus Eelialt kahekordset võidmist ja ta sai selle. "Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: "Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!" Ja Eliisa ütles: "Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!"" (2Kn 2:9) Samuti said Jeesuse jüngrid eriti suure võidmise. Kui Jeesus kõndis mööda haigetest, siis tema vari ei tervendanud haigeid. Küll aga loete pühakirjast, et kui Peetrus kõndis haigetest mööda, siis neid toodi tema teele, et vari langeks haige peale ning nad võiksid terveneda. Nii ka juhtus. See on mitmekordselt suurem võidmine. See on dokumenteeritud: "nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist." (Ap 5:15) Samuti võite lugeda, et haigeid toodi jüngrite juurde ja need kõik said terveks.

Seetõttu on täiesti kooskõlas pühakirjaga paluda suuremat võidmist kui sul seni on või üldse seda on, et sa võiksid teha Jeesusest suuremaid tegusid. Ta lubas seda. See ei ole mitte mingi katteta lubadus või postituse kirjutaja väljamõeldis, vaid see on Jeesuse tõotus tema jüngritele. Kuid mitte nn religiooni jüngritele, neil on oma religioon ja rituaalid, nad täitku neid; aga kõik teised usklikud kes tahavad võidmisega käia Jeesuse jälgedes, need otsigu üles mõni konkreetne Jumala and ja mingu selle isiku juurde, kellel see on või kohta, kus see isik on tegutsenud. Sest igasugune vaimne kohalolu jätab isegi asukoha külge oma vaimse võidmise väga kauaks ajaks (ka vaim hingab). Näiteks on kirjutatud "vesi muutus heaks Eliisa sõna kohaselt, mis ta ütles, ja on seda tänapäevani." (2Kn 2:22) See ei ole muutunud. Võidmine on üle kantav tänapäevani.

Kas ainult Jeesus äratas surnuid ellu? Ei, muidugi mitte! Ka Eliisa tegi seda (2Kn 8:5). Jeesus äratas samuti surnuid üles ja ka täna on inimesed, võitud, kes äratavad surnuid üles. Me ei ütle täna seda, et võidmine on sul siis, kui sa surnu üles äratad. Võidmine võib olla mistahes anni suhtes. Kuid tulles tagasi lõigu teema juurde, siis kinnituseks selline lihtne näide. "Siis Eliisa suri ja ta maeti. Igal aastal tulid maale moabide röövjõugud. Ja kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad ühte röövjõuku. Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui see puutus vastu Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule." (2Kn 13:20-21) Kokkupuude ainuüksi luudega vallandas surnu üles äratamise. Samal põhimõttel põhinev ju higirätikute läbi tervenemine (Ap 19:12), mida tänaseni kogudustes levitatakse kui palvetätikuid, eriti evangeelsetes kogudustes. Selle aluseks on kellegi võidmine, mis higirätiku kokkupuute korral mõju avaldab.

Seetõttu sõbrad, kui teie tahate saada mõnda erilist võidmist, siis esmalt tuleks teil üles otsida mõni isik või temaga seotud ese, mille peal veel hingab vaim ning siis usus paluda seda, et Jumal annaks kahekordse võidmise selles konkreetses annis ka teile. Te ei saa seda lihtsalt palvetamise peale, vaid te peate selleks ka midagi tegema, seetõttu on selline avalduse märk teie kindlast soovist, mida Jumal näeb, et teil on tõsi taga ning siiski tingimusega, et võidmise soovija tuleb esmalt toime oma ego ja uhkusega, mitte enne. Mõõgaga kõrva lõikaja ei ole veel valmis võidmise saamiseks. Ta ei anna võidmist isikule, kes ei suuda taltsutada oma isiklikke ambitsioone või neid ära kasutada enda jaoks. Jumal annab võidmise, kui keegi on valmis loobuma enese kujust, saab aru, et see on vajalik, aga ka on näidanud, et ta suudab mõista oma ego himusid, kuid taltsutab need ning ego ei motiveeri enam andi mitte kuidagi, vaid üksnes puhas motiiv, mis inimest kannustab ning Jumala armastus.

Kristlik Mõttevõra toimetaja otsis üles Paulusega seotud paiga selleks, et saada õpetamiseks kahekordset võidmist. Seetõttu siin avaldatu ei ole mingi inimlik targutus või juhuslik vaimuavaldus, vaid süstemaatlilised õpetused võidmise all, mis on usus üle kandunud eelnevalt isikult. Jumala Vaim on juba rohkesti näidanud seda, mida Paulus ei õpetanud Vaimust ning mida tuleb inimestele üle selgitada. Kirikud peavad tänaseni Paulust ilmeksimatuks, aga Jumal ei pidanud teda selliseks ega mõtle nii ka täna. Paulus oli samuti inimene ja eksis mitmel moel, mistõttu tema mitmed seisukohad olid/on inimlikud või isiklikud ja need vajavad endiselt selgitust ning õpetust. Seda Jumal ka teeb ja õpetab oma Vaimu läbi.

See kõik on võimalik ja reaalne, kuidas Jumal tegutseb kristlaste läbi neile, kes tahavad tõsiselt olla Jumala teenistuses. Eliisa tahtis seda tõsiselt. Jeesus näitas ette seda oma jüngritele, tõendades, et ta on Võitu. (Ap 3:18) Kuid tema jüngrid saavad teha veel suuremaid tegusid kui ta ise seda tegi, sest neile antakse üle Püha Vaim ja erinevad vaimuannid, mis selle läbi avalduvad Jumala nime kiituseks ja auks. Kogu au kuulugu Jumalale!

Kui sul on Kristuse meel, siis sa oled tema kuninglik esindaja, mitte lihtsalt kristlane, vaid kuninglik sugu. 1Pt 2:9 Sa pead seda teadvustama ja võtma positsiooni. Jeesuse jüngrid tegid seda. Kuigi neil oli raskem kui meil, sest nad elasid orjanduslikus ühiskonnas. Täna on meil nn vaba ühiskond, aga kui sa mõtled, kuidas nn ülikud valitsevad, siis nad teevad seda läbi tuhandete eeskirjade, seaduste, maksude, mille läbi piiratakse inimeste vabadusi teha ise valikuid. Peetrus kirjutas "Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!" (1Pt 2:16) Elage otsekui vabad! See juhis on asjakohane ka täna. Te saate elada selles ühiskonnas, aga teie vaim saab olla vaba. Kristus vabastas meid kõiki vabaduseks. (Gl 5:1)

Maailma eliit nimetab ühiskonnaklassid ja märgib ennast sinust kõrgemale, aga tegelikult ei ole nad Jeesuse kuningate sh sinu ees mitte keegi! Kui Jeesus tuleks täna tagasi, siis nad peaksid häbenema sinu ees, selgub et sina oled nende valitseja. Sina oled valitud, kuninglik esindaja, kelles on Kristus oma vaimuga kohal ja see vägi on tunnistus, et need pole lihtsalt sõnad või kellegi soov ennast teistest sotsiaalselt kõrgemal näha, vaid sa oledki valitseja! Sa hakkad valitsema Kristuse kuningriigis.

Ent praegu sa juba valitsed kõige pimeduse jõudude üle, võid neid käskida ja minema ajada ning inimesi teenida Jeesuse nimel. Ta andis sulle kogu võimu ja see ei ole ühiskonna eliidile sarnane võim ega sotsiopaatide meelevallatsemine, kes inimestest üle sõdavad, vaid sul on Jumala agape armastuse mõjujõud, mis teeb vastased relvituks. Seetõttu sa pead aru saama oma seisusest.

Teiseks, sa saad seda kehtestada koos Kristuse vaimuga, kes elab sinu südames. Nüüd ei ela enam sina, vaid Kristus sinu sees. Seetõttu kui sa sellest aru ei saa, et Kristus on vaimuga kohal, siis sa ei mõista ega julge kasutada ka sulle antud meelevalda Kristuses. Sel juhul sa oled relvituks tehtud, sest sa ei usu seda, mida Jumala sõna sinu kohta kinnitab. Kui sa ei usu, siis sul pole midagi ette näidata. Sa oled lihtsalt nimekristlane, aga tegelikult ei tea, kuidas Kristus maailma valitseb ja milline on sinu roll selles. Kohe kui tuleb rünnak, jooksed sa minema ja kardad vaenlast, aga sa võiksid vabalt ta paika panna, sest sulle on antud KOGU meelevald. Selle kinnituseks on Kristuse vaim, mis avaldub läbi Kristuse meel(sus)e.

Seda õpetasid jüngrid ja seda tuletame meelde, sest enamus kristlasi pole sellest isegi mitte kuulnud! Kahju, aga mitte hilja. Kui kristlane ei tea, et tal on Kristuse meel, siis ta pole sellest kuulnud. Seetõttu vaata üle arusaamad, mis sind "kinni sidusid" ja vabasta end nendest! Kristus tegi sind vabaks. Vabadus on valitsejate MÄRK. Lase Kristusel sinu läbi tegutseda ja see eelnev muutub sinu jaoks reaalsuseks. 2Kr 1:22, "kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse." Vaim sinu sees toimib koos Kristuse meele ja Püha Vaimuga. Kellel ei ole Kristuse vaimu, ei ole tema oma. (Rm 8:9) See on sinu märk. Tunnistus.

Sa võid kirjutada oma seinale:

MINU SEES ELAB KRISTUSE VAIM. MA KUULUN JEESUSELE. MA OLEN TEMA KUNINGAS, KUNINGLIKUST SOOST. PÜHA VAIM ON SELLE TUNNISTUS, MINU ABIMEES, NÕUSTAJA JA VÄGI.

Kristlaste kõige suurem puudus seisneb selles, et nad ei tea ega seetõttu ka ei usu, kuidas Jumal täidab usklike oma väega. Kui te loete VT või UT, siis võite näha, kuidas usklikud või ka jüngrid said väge täis. UT ei olnud see sugugi mitte ühekordne nelipühapäev, sündmus, kuidas sageli kirikutes väega täitumise küsimust käsitletakse või õpetatakse. Jah, nelipühapäeval Jumal valas välja oma Püha Vaimu ka paganatele, kõigile, kuid õigupoolest Jumal kutsub usklike läbi pühakirja, et need võiksid olla püsivalt täidetud Jumala väega. Selleks oli välja mõeldud meetod.

See on nii elementaarne, kui sa uurid täpsemalt piibli tegelasi, siis neil oli viis, kuidas nad said väge. Väge ei ole ilmtingimata vajalik saada sel määral, et see jalust maha paiskab ja sa oled sellest tükk aega oimetu, nagu Paulus. (Ap 9 jj) See ei ole vajalik. Kuid hädavajalik on olla iga päev Jumala väega täidetud. Eriti siis veel viimsel ajal. Selleks on üks lihtne viis. Sa pead avama oma suu ja ülistama Jumalat.

Paljudes konfessioonides ülistatakse Jumalat teenistusel enne kõike muud just seetõttu, et esmalt täituda Jumala väega. Kui sa aga teed seda üks kord kuus, mil sa kirikusse satud, siis su ühendus Jumalaga võib katkeda ja sa oled nõrk Issandas. Kuid Kristus tahab, et me oleksime tugevad tema tugevuse jõus. (Ef 6:10)

Sa ju laadid oma mobiiliakut iga päev? Sest kui sa seda ei tee, siis sinu side katkeb ja telefon ei tööta enam. Kuid samavõrd tuleb laadida oma vaimu akut iga päev. Taaniel laadis akut kolm korda päevas. Taavet laadis ennast ülistuse läbi ühtelugu väga põhjalikult ja ülistas Jumalat pikki tunde. Pane hoolega tähele, et ülistus ei ole laulude laulmine.

Me oleme kõik käinud jumalateenistustel, kus lauldakse kirikulaule või liturgia vahel mõni salm ning tihti on lõpulaul ja kogu lugu. Kuid laulmine on nagu telefoni helin, kutsumine, mis ei täida sind väega, vaid annab lihtsalt teada, et keegi helistab sulle ja sinuga soovitakse saada ühendust. Laul on kui kõne alustamise kaunis heli. Laulmisel ja ülistusel on suur erinevus.

Kui sa käid kirikus vaid laulmas, aga EI ÜLISTA, siis su vaimu aku on laadimata. Sul puudub Jumala vägi enese elus, ammugi teiste elude jaoks, et inimesi teenida või kasvõi nende eest palvetada. Sa ei suuda seda teha. See on põhjus, miks teiste teenimine võib tunduda mõnele kristlasele vastumeelne. Sealhulgas evangeeliumi kuulutamine. Ent vastus on lihtne: sul ei ole vaimu elektrit. Sa ei ole ennast täis laadinud. Laulmine ei ole see viis, kuidas Jumal täidab sind Jumala väega. Laulmine on tihtilugu vaid hingeline. Lauldakse, et kaaslasega lähedust tunda, teha koos midagi; aga see ei ole viis, kuidas su vaim saab Jumala väe läbi iga päev täidetud. Me ei ütle siinkohal, et laulmine on mõttetu tegevus. Absoluutselt mitte seda! Vaid me juhime teie mõtted selle juurde, KUIDAS ISE SAADA VÄEGA TÄIDETUD.

Ülistamise ajal ei lange Püha Vaimu tuvi kombel sinu peale, vaid ülistus on hetk, kus Püha Vaim hakkab sinu vaimu üle laadima, täidab sind taas ülistuse vältel. Sa saad sel viisil enda vaimu töökorda ja siis sa koged, et sa võid kogu päeva käia rõõmsalt (Gl 5:22, rõõm on Vaimu vili) koos Issandaga otsekui lennates. Sageli peale ülistust kristlase vaim laulab veel kaua iseseisvalt edasi nende rinnus, see viis heliseb rinnus edasi, kuigi ta suud lahti ei tee ning heli ei ole kuulda. Kuid see märk on kinnitus sellest, et Jumala vägi on sind täis laadinud ja su hing on nii rõõmu täis, et karikast voolab üle ääre. Sa tahad seda kogemust kõigiga jagada.

See on üsna tavaline ka hommikul, vastu ärkamist, kui sa tajud, et sinu hinges ikka veel see ülistuse viis heliseb edasi. Isegi unes magamise ajal sa võid seda kogeda! Samuti kui sa päeval teed oma rutiinseid toimetusi, aga su vaim sees hõiskab (mittekuuldavalt). See on Jumala vägi, mis sinu sees annab endast teada. See on nagu telefoni indikaator, mis ütleb mitu protsenti su mobiili akus veel energiat on. Kuid vaimu aku saab samuti tühjaks ühel hetkel, ja siis tuleb taas ennast ÜLISTUSE teel täis laadida.

Kui elekter laeb mobiili, siis ülistus täidab vaimu Jumala väega. Laadi ka ennast nii tihti kui telefoni! Ps 81:11, Ef 3:16,19

Pane endale mõni vaimulik muusika ja hakka Jumalat KIITMA ja ÜLISTAMA. Jumalamehed tegid seda üksi olles, oma kambrites. Ka Jeesus eemaldus ja oli Isaga üksi. (Mt 14:13) Ta tegi seda selleks, et saada taas Jumala väge. Sest tema elus võis iga päev olla selliseid hetki, kus ta tundis oma ihus, et kellegi usu tõttu vägi lahkus mil inimene sai terveks. "Kes puudutas mu rõivaid?" (Mk 5:30) Iga kord, kui te kedagi puudutate, siis vägi kandub edasi. See on elementaarne põhjus, miks pannakse käed peale või puudutatakse.

Kuid uurides pühakirja, te märkate peagi, et pärast väe ülekandeid, läksid Jeesus ja jüngrid ennast taas täis laadima, milleks valisid tühja ning üksildase paiga, et olla Isa ees. See on viis, mida tuleb ka sinul teha. Ole Jumala ees üksi. Ülista teda. Vali vastavalt oma elu rutiiniga sobiv aeg, kas varahommik enne tööd, või hilisõhtu, enne magama minekut või on sul mõni teine vaba hetk, kus sa oma vaimu ühendad läbi ülistamise Jumalaga ning tema hakkab sind taas täis laadima. See on sinu otsustada, millal sa seda teed. Kuid selleks on vaja sul ülistada ja kiita Issandat. Laul ei aita. Ülistus võtab kogu su ihu ühendusse, kogu hinge, jõu ja vaimu. Ülistus on sageli ka vaimu avaldus, kus su vaim teeb seda, mida sa oma terve mõistusega ei mõista ega saa sellest midagi aru (sh sõnad v keeltes); aga parim viis selleks on, pane peale mõni väeline ülistus muusika (või klappidest), kus sa tõesti näed ja vaimus tunned, et see heli on võitud. Kui sa paned oma telefoni laadima, siis sa ei pane teda vooluvõrku, mis ei anna piisavat energiat või ei ole selleks mõeldud. Samamoodi vajad sa ülistamiseks heli ja sõnu, mis tõepoolest Jumala väe vallanduvad sinu kohal.

Kui sa ülistad, siis sa tajud, kuidas vägi tuleb sinu kohale.

See on Jumala Vaim, mis laskub sinu peale ja tuleb sinu sisse nii, et sa iga sõrme ja isegi varbaküüne otsaga tajud, et see on kohal sinus. Ole lihtsalt ja rahulikult edasi Jumala ees ja jätka ülistust. Sel hetkel Ta valab oma Vaimu sinu sisse, et sa oleksid jälle Jumala võrgus ning saaksid Vaimu läbi tugevaks.

Kui sa seda ei tee, siis sa oled kui kristlane, kes on nagu lössis rattakumm, sõita nagu saab, aga kaugele ei jõua. Või sa oled kui mobiiltelefon, sa saad nupudele vajutada, aga midagi ei juhtu. Sellest ei ole ju kasu? Sa saad aru sellest. Ülistamine on see viis, mis on sinu elus väga tähtis, mitte vähem tähtsam kui palve. Sa võid tundide viisi palvetada, aga sa ei taju mis vaimses maailmas juhtus. Kui sa aga regulaarselt ülistad, siis sa koged läbi Vaimu väe, et usu asjad muutuvad. Sa saad vaimus aru, millise muusika peale Jumala vaim hakkab laskuma. Mitte iga kristlik muusika ei too kaasa Jumala väe vallandumist, vaid selline, milles on võitud sõnum ja taevalik harmoonia. Enamus muusika seda ei ole. Aga küllap sa leiad selle üles, mis sinu juures väe vallandub. Seda ei ole võimalik mitte märgata.

Kui sa palvetad pärast ülistamist, siis sa võid tervendada nii nagu Jeesus õpetas, sest sinus on vägi, mis kandub inimesele edasi, sarnaselt nagu jüngritel oli. Seetõttu on ülistus PRIORITEET ja alles pärast seda inimeste teenimine. Kui sa muidugi tahad näha tunnustähti oma kristlikus elus. Sel moel sa oled kui jünger, kes teeb samu asju ja suuremaid. (Jh 14:12) Kuidas? Sest sul on palju rohkem aega kõike seda teha kui Jeesusel oli, kes oli teenistuses vaid kolm aastat. Kuid sinul on ees kogu elu.

Jumala väe puhul kõige suurem eksitus, mis kogudustes vahel levib seisneb ju selles, et Jumala vägi on vaid vähestel inimestel, väga erilistel, kes omavad muuhulgas Jumala suuri ande. Seetõttu kristlased omades kõike mida Jumal neile on juba valmis pannud, lihtsalt ei ole sellest teadlikud, et neil see on ja mõistagi ei kasuta endas Jumala väge ega selle tõttu ei avalda ka mingit mõju teistele. Nad jooksevad muudkui mööda suuri krussaade ning korraldavad ise konverentse ja õpetavad, et sel või teisel usumehel on see vägi; aga tegelikult on neil endal see sama vägi olemas, juurdepääs kõigele sellele, kui nad vaid ise teaksid seda, kuidas Jumala väge vastu võetakse ja iga päev enda vaimu selle väega täidetakse. See on väga suur üllatus enamus kristlastele sh eestlastele, kui nad seda teadvustavad. Mõned hakkavad ka vastu protestima: ei, see ei ole nii! Ei, see ei ole võimalik! Kuid need kristlased on ise ennast kinni pannud mõne eksitava õpetustega, mida Jumala väe kohta jagatakse või levitatakse ja nad ei tea lihtsat tõde. Tõde on aga see, et Jumala vägi ON IGA KRISTLASE JAOKS IGA PÄEV SAADAVAL, MILLEKS TULEB ISE TEGUTSEDA. Mitte oodata mingeid imemehi, et neilt siis paluda väge. Vastupidi, tuleb ise minna Jumala ette ülistama ja võtta vastu Jumala vägi, mida Püha Vaim lahkesti välja valab igaühele iga päev, kes Jumalat ülistab.

Jumal tahab meie ülistust iga päev ja täidab meid regulaarselt, kui me tuleme teda ülistama. Kuid katsumuste ja tagakiusu ajal on meil raske ülistada nii suures usus kui Paulus ja Siilas. (Ap 16:25) Seetõttu nõrgema usuga õed ja vennad varustab Jumal pidevalt väe kohaloluga. Kristuse vägi laskub elama kristlase peale. (2Kr 12:9) Sest vahest on meil nõnda raske emotsionaalselt, et me ei jõua isegi palvetada. Jumal teab seda. Sellises olukorras Jumal jätab katsumuse hetkel Jumala väe inimese kohale ja just seetõttu kristlane suudab taluda ka kõige õudsamaid ning kohutavamaid katsumusi, mis teda võivad tabada. (nt Stefanos) Paulus ütles, et tema nõtruses saab vägi täielikuks. See ei ole üksi püsivalt kohal, vaid seda on lausa täiuslikult kohal. Kuid meie igapäeva elus ei vaja me sedavõrd palju Jumala väge. Oleme täiesti piisavalt varustatud juba sellest, mis tuleb meie sisse läbi ülistuses veedetud aja. Ent selleks tuleb oma vaimu laadida. Sa võid koguni ujuda tema väe lainetuses!

Kui kurb on kristlase elu, kui ta on kui laadimata mobiiltelefon. See on käega katsutav, ilus asi, kõigile nähtaval, aga kasutu ese. Mõni kristlane võib olla kogu elu tühja akuga; aga tea, et selleks tuleb teha vaid väike jõukohane muudatus. See sõltub iseendast. Võta iga päeva aega ülistamiseks ja sa näed, mis juhtub. See muudab täielikult sinu elu. Oled sa valmis muutusteks? See on sinu käes. Juba täna! 

Otsekohe...

Vahest me ei saa aru, kas meie süda on puhas ja arvame, et peame kogu aeg andeks paluma, aga me ei mõista, et palume andeks kuradi mõtete pärast, sest arvame need enda omadeks, aga see ei ole nii. Usklikud sageli paluvad andeks nn pattu, mis tegelikult ei ole patt või vähemasti veel mitte. Kindlasti tuleb aru saada ja sellel vahet teha, et me ei hakka ennast teiste pärast ilma asjata süüdistama! (nt kuradi, deemonite, teiste inimeste)

Eestlane ütleb teisele eestlasele: ära võta seda asja südamesse! See on lohutus ja tuntud fraas. Aga kas te olete tähele pannud, et see on tegelikult ka väga hea nõu kuidas usus käituda? Seni kaua kuni sa südamesse ei võta, on su süda ju puhas Jumala ees. See lohutus ei toimi ju ainult hingelistes olukordades, vaid ka vaimsetes.

Õp 4:23 kirjutab, et "Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!"

Ei ole öeldud, et hoia oma mõtteid enam kui midagi muud, vaid on öeldud, hoia oma südant! Kuidas sa seda teed? Südant tuleb hoida mõistusega! Kuigi kristlasel tuleb mõtted puhtad hoida, siis mõtlemisest siiski ei sõltu sinu igavene elu. 2Kr 10:5 juhendab "ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted." Selliselt me võtame vangi iga pähe tulnud mõtte ja deemonite omad kustutame oma peast. Jah, kurat võib uuesti proovida ja ta üritabki, aga me ei võta seda südamesse. Me saame ju aru, et süda meid ei süüdista. Kui Kristuse vaim meie südames elab, siis ma saame selle läbi kinnitatud. Rm 2:15 kirjutab veel "näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid."

Konks on selles, et sa pead teadma, et kui sulle tulevad pähe imelikud mõtted ja paraku seda juhtub kõigil, kuid mõtted ei muuda veel sinu südame olukorda Jumala ees.

Lihtsalt viska need imelikud mõtted peast minema! See millest sa mõtled, ei tee sinu südamele veel kahju enne, kui sa ei võta seda südamesse ja seetõttu ära lase kuradil end selle tõttu lolliks teha! Jeesus on su südames ja usu sõna ei ole ära varastatud. Jeesus ütles Mk 4:15, et kurat saab varastada küll. "Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna." Ega üksnes teeäärsetelt ei või sõna ära varastada, kõigilt saab.

Ent saatana mõtete pärast sa ei pea ennast süüdi tundma. Su peas käib lahing sinu südame pärast iga päev. Väga palju kristlasi EI OLE ÕPETATUD, KUIDAS OLLA VALESÜÜDISTUSE EEST KAITSTUD, et mitte langeda kuradi kavalasse püünisesse, sest tema mõtted ei ole ju meile teadmata. 2Kr 2:11, "et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata." Asja tarkus ja võti on selles, milles su süda sind ei süüdista? Jumal ei süüdista sind kuradi kavalate mõtete tõttu, mis sulle pähe tulevad, sest Jumala Vaim teab väga hästi, et mõtted ei ole ainult meie endi omad. Sul võib täiega usujulgus ära kaduda, kui sa langed enese süüdistuste laviini alla. Sa ei julge lõpuks isegi Jumala ette minna. See on juba kuradi võit, sest siis sa kahtled ja oled arg paluja jne. 1Jh 3,21, "Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees." Kui sa eelmisest jutust aru said, siis sul säilib julgus Jumala ees.

Rm 8:33 "Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb."

Pauluse kirjas efeslastele 2 ptk 18 salm, ütleb "sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde." Kr keeles sõna "prosagōgē" (eesti k ligipääs) tähendab "juurde toomine, juurde kolimine, aga ka ligipääs, lähenemine" ja sõna lahti selgitatult tähendab järgmist: Jumalale, st suhtele Jumalaga, mille kaudu oleme talle vastuvõetavad ja oleme kindlad, et ta suhtub meiesse soosivalt.

Kristlased võivad elada kogu elu teatud määral süü tundega, kuna arvavad, et nad ei ole piisavalt head ja siis üritavad Jumalale meeldida oma jõust ning tegudega välja teenida meeldimist, aga see on täielik läbikukkumine! Kui me arvame, et Jumal ei ole meie suhtes soosiv. Vastupidi, kui me saame aru mida Isa meie suhtes mõtleb, siis suudame vastu võtta ja minna täie julgusega Isa ette. Kuidas me seda võime loota? Sest Isa ei vaata meie hinge v vaimu peale, vaid ta vaatab meid läbi Kristuse! Ta vaatab oma Poja peale, Poja tegudele, kes meie eest on kõik olulise juba ära teinud, mis oli vajalik Jumalaga suhtlemiseks ja see suhe toimub samuti läbi KRISTUSE VAIMU KOOS MEIE VAIMUGA.

Paulus ütleb salmis 9, et üksi ei saa kiidelda. Me ei saa kiidelda oma tegudest, kuid võime vastu võtta läbi Kristuse kõike, samuti Isa kogu soosingu. Paulus ütleb sama ptk salmis 6, et me OLEME TÕSTETUD TAEVASESSE OLUKORDA! Kuidas see praktiliselt võiks välja näha, oled sa mõelnud?

Ainult sel viisil, et me pääseme Isa ette läbi Kristuse vaimu, koos tema vaimuga, see ongi juba meie taevane olukord. Mitte siis, kui Kristus tuleb järgi, siis on see nähtav olukord, kuid täna on see olukord vaimus nähtav. See taevalik ligipääs on juba avatud. See on nii suur saladus, sest kui sa sellest aru saad, siis sa tõesti mõistad, et sa oled troonile nii lähedal, taevases olukorras ja mitte miski ei ole sulle võimatu!

Sul on Isa soosing. Sa oled talle vastuvõetav ja sa võid olla täiesti kindel selles, et ta suhtub sinusse hästi. Mitte mingisugune religiooni talituse liturgiline a´la ole mulle patusele armuline, korrutades seda ühte lugu iga pühapäev, - see ei avalda Isale mitte mingit muljet, sest ta ei võta seda ütlust tõsiselt. See on religioon, liturgiline ja silmakirjalik, mis tuleks lõpetada; sest sul on tegelikult Isa soosing juba käes, sa oled taevases olukorras ja see kõik toimub üheskoos Kristusega. Selline pealiskaudne patutunnistus tegelikult naeruvääristab Kristuse ihu ja Kristust, kes elab kristlase südames ja ühtlasi ka alandab kristlasi ilma põhjuseta. See ongi religioon.

Ent meil on elav usk. Nii oleme me tema teos e uus loodu. (Ef 2:10) Me ei ole võõrad, vaid pühade kaaskodanikud. (Ef 2:19) Kui sa sellest ikka veel aru ei saa, siis sul ei ole üldse aru saamist, kes sa oled uus looduna ja kuidas sa jõuad Isa trooni ette, mil moel see kanal toimib sinu praktilises usuelus.

Me oleme ju Püha Vaimu templid, aga koos Kristusega oleme kokkuliidetud tempel. (Ef 2:21) Seetõttu salmis 2:6 ütleb Paulus, et ta on asetanud meid taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses ja salmis 18, piibli 68 aasta tõlge on parem kui 97 aasta tõlge, sest varasem versioon ütleb järgmiselt: "sest tema läbi on MEIL MÕLEMAL ligipääs ühes vaimus Isa juurde." Ja inglise keelne tõlge ütleb seda sama Eph 2:18 - For through him we both have access by one Spirit unto the Father. Kuna meil on ligipääs, siis sa tegelikult oled tänu sellele, et Kristus elab sinu südames, oma vaimu läbi kogu aeg kohal, sestap usu saladus peitub just selles, et mis iganes on sinu seisund usus, sa oled otsekohe Jeesuse läbi trooni all oma vaimuga, ja saad sealt kohe abi, kuid sa saad olla sel moel tema vaimuvõrgus. Kui sa loed seda postitust, siis sa pead selleks kasutama interneti, mis on võrk, kui sa saad vaimus aru millest siin kirjutatakse, siis sa koged Kristuse vaimuvõrgu ühendust.

Kolmainu õpetus ütleb, et Kristus on taevas Isa paremal käel. See on selline nähtav olek, kuid palju tähtsam on vaimne v nähtamatu olek. Tegelikult on Kristus veel sinu südames kohal, sest sa võtsid ta vastu Issandaks. Palusid tulla oma südamesse, oli nii? Sa ei pea teda enam ootama - mil ta ilmub, et millal ta lõpuks ka tagasi tuleb; vaid räägi temaga kogu aeg, sest ta on sinu vaimus kohal! Ta on sinu sees ja sa saad vaimu läbi temaga suhelda.

See ei ole mingi uus õpetus, vaid vana ja hea tõsiasja meeldetuletus. See printsiip on UT mustvalgel kirjas ja Paulus selgitas lahti, kuidas tema seda olukorda tajub ning kasutab (mis on kirjas efeslastele 2 ptk). Tee sina seda sama.

See superkanal on ka sinule avatud. Ära otsi Jumalat kuskilt väljaspoolt ennast või kiriku seinte vahelt, ta on ju sinu sees! See on and Jumalalt. Hakka Kristuse vaimuga suhtlema! Trooni ette ei pääse inimene Püha Vaimu tõttu, vaid üksnes selle tõttu, et võtsid Kristuse vastu oma südamesse ja ta lubas olla kogu aeg koos sinuga. See on tema tõotus (Jh evangeelium) Püha Vaim annab sulle väe ja õpetab, aga räägib seda, mida Kristus tahab öelda või Isa taevas. Sa ju pöördud tema poole. Püha Vaim ei ole uks, vaid Kristus on uks. See on väga võimas vaimne olukord. See uks on sinu jaoks alati avatud. Astu sisse!

Loe lisaks

Rm 8:9 Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.

Fl 1:19 sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu

1Pt 1:11 Nad püüdsid välja uurida, mille kohta ja millisest ajast andis teateid nendes olev Kristuse Vaim, tunnistades ette Kristuse kannatusi ja neile järgnevat kirkust.

Jh 17:21 jj

22 Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:

23 mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

Evangeelium ju algas Kristusega, mitte Püha Vaimu välja valamisega!

Kuigi me võime sel juhul öelda, et ei tea, kuidas siis oleks ikkagi läinud, kui Püha Vaimu oleks jagatud endise korra järgi? Mis seal ikka! Kõik on ikkagi usus kinni. Jeesus rõhutas, kui teil oleks usku, siis te liigutaksite mägesid! Ta ei öelnud, kui teil oleks Püha Vaimu, siis te liigutate mäed.

Sellele vaatamata Püha Vaimu toel muutus meie elu vägevaks, aga mis seal salata, ka lihtsamaks, meil on nüüd nõustaja, lohutaja jt Miks?

Eks Isa teadis, et me vajame väge. Ent Püha Vaim ilma Kristuseta viiks meid tagasi vana lepingu olukorra tingimustesse. Kui aga Isa tegi uue lepingu, siis meie - paganrahvad saime selle tõttu eelise ja see on Jeesuse nimel ja tema kaudu ja ligipääs tänu temale. Mitte ohvrite ega võidmise, vaid ikka ÜKSNES Jeesuse töö tõttu oleme saanud kõik, üksnes selle tõttu mida tema ära tegi.

Isa vaatab alati Jeesuse tegudele, kui ta meile täna midagi annab. Palume ju tänaseni seetõttu: Isa, anna Jeesuse nimel! Just Poja nimel. Muidu võiks sealt vahelt Jeesuse välja jätta. Aga isegi seda võimalust ei jäetud, Jeesus on ainus uks, - ainus!

Seetõttu PEAME UUESTI AVASTAMA ENDA VAIMUS SELLE SALAUKSE, mis inimese sisemise vaimu kaudu viib meid Jumala troonini ja Isa ette. See uks on osake Jeesuse vaimust ja tema vahend.

Meie ei pea ega saagi kuidagi Jeesuse sarnaseks, vaid lihtsalt astuma sammu tagasi, et JEESUS VÕIKS MEIE SEES OLLA ESIKOHAL ja siis näevad inimesed Jeesust, mitte enam meid, koos meie vigadega, vaid veatud Jeesust!

See on ikka suur vahe küll, kas sina näitad ennast või sinu asemel saab Issand tulla esile.

Võime täie meelekindlusega lubada tal endaga seda teha, sest siis tuleb parim välja. Inimesed näevad kristluse parimat osa: nad vaatavad meid, aga, EI TUNNE MEID enam ära, sest meie asemel nad näevad Kristust, kes elab meie südames. Meie aga asume Kristuse selja taga, peidus ja Kristus on nagu meie kilp. Mitte fassaad, vaid kõige kilp. Nii saab nähtamatu Kristus nähtavaks meie kaudu inimestele ning kogu au kuulub Jumalale.

Ps. See on üsna lühike kokkuvõte ja selgitus, mis vahe on inimesel, kes tegeleb eelpool mainitud keelatud asjadega ja kes mitte.

Miks on igasugune esoteerika ja sellesarnane praktika Jumala poolt keelatud seisneb ju selles, et inimene hakkab tegema deemonitega koostööd.

Deemonid mõjutavad iga inimest. Nad mõjutavad ka usklike. Isegi Jeesust ja jüngreid! Selles pole midagi erilist, mida me peaks kartma, kui meie oleme Jumala lapsed.

Inimesed siiski usuvad, et deemonlik maailm eksisteerib, isegi kui nad ise Jumalast aru ei saa või ei taha teda vastu võtta oma ellu. On täiesti selge, et kõigi inimeste eludes on olukorrad, kus nad mõtlevad veidraid mõtteid ja kui nad aru annaksid, et need ei ole nende endi ideed, siis nad peaksid küsima, kes neile need mõtted pähe panevad? Ma peaksin need mõtted peast välja viskama! Aga nad ei tee seda, kuna arvavad, et need veidrad mõtted on tema enda hingest. Kuid siiski ei ole. Iga inimese peas on tema enda mõtted, aga ka deemonite poolt sisestatud ideid.

Kristlaste erinevus seisneb aga selles, et läbi Püha Vaimu, kes elab inimese sees v vaimus, saab ta lihtsasti aru, millised mõtted tal on ja teha sellest järeldused. Esimene võitlus hinge pärast ALGAB PEAST. Mõtetest. ESIMENE LAHING TOIMUB PEAS.

Kuid horoskoobid, esoteerika ja maagia toob inimese ellu muutused, kuna need praktikad avavad inimese hinge ukse deemonitele ja siis need ei asu enam tema kohal, et teda kaudselt eksitada, vaid tulevad sisse ja võtavad üle kogu inimese hinge ja ihu! On ikka suur vahe, kas deemonid ümbritsevad inimest või nad elavad inimese sees. IGA INIMENE, KES VANNUB "KURAT!", selle ihus on juba mõni deemon sisenenud. See on ilmeksimatu tunnus, kus te teate, et selles inimeses on kuri vaim. Kristlasena sa ei saa vanduda ja põhjus on selles, et sinus on Püha Vaim, mis ei lase sellel juhtuda, sa lihtsalt ei saa seda välja öelda. See ei tule sul üle huulte. Põhjus on selles, et sinus ei ole deemonit.

Kui Püha Vaim võetakse vastu, siis inimese ihu on Püha Vaimu tempel, kui deemonid lubatakse oma ellu, siis on inimese ihu kuradi valduses ja ta kasutab inimest oma kurjade eesmärkide heaks. See ongi peamine erinevus nende isikute vahel, kes tegelevad horoskoopide, esoteerika, nõiduse, maagia ja igasuguste teiste Jumala poolt keelatud tegevustega võrreldes usklikega, kes sellega ei tegele. Deemonid iseenesest ei saa midagi teha, aga kui nad saavad inimese sisse, siis neil avaneb parem võimalus ennast teostada läbi inimese kui seda kaudselt. Kes aga väldib keelatud praktikaid, siis kuigi, neid proovitakse mõjutada, siiski nende ihu jääb puutumatuks.

See puudutab ka ravitsemist maagia ja kurjade vaimude mõju läbi. Kui inimene lubab enda ihusse kurjal vaimul siseneda, siis naiivne on arvata, et see sealt vabatahtlikult välja läheb. Seetõttu kõik maagide poolt ravitsetud inimesed on täis kurje vaime. Usklikud teadsid seda, seetõttu nad kahtlustasid selles ka Jeesust. Mt 12:24 "Aga variserid ütlesid sellest kuulda saades: "See ei aja kurje vaime välja kellegi muu kui Peltsebuli, kurjade vaimude ülema abil."" Jeesus vastas neile Mt 12:27 "Ja kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abiga, kelle abiga siis teie pojad ajavad neid välja? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad." Loe lisaks Lk 11:15,18-19. Kui keegi läheb arsti juurde, siis arst ravib tema ihu, aga kui keegi läheb nõia või sensitiivi juurde, siis see ise ei ravi kedagi, vaid temas olevad kurjad vaimud teevad kauruteene ja inimene arvab, et ta sai maagi läbi oma elu v tervise tagasi, tegelikult ei saanud. Tema hing kuulub kuradile ning ta on põrgulaps.

Niikaua, kuni inimene ise ei kutsu endale õnnetust kaasa või nagu vanarahvas teadis öelda, et ära hüüa õnnetust, siis selle mõte ei olnud sugugi ebausk, vaid selle juures omas asja mõtet ju see, et tark ei tegele sellega, mis vaimses maailmas vallandab tema suhtes õnnetused, õigupoolest kes.

Sõjas on paraku nii uskmatud kui ka kristlased, kes tihti ei saa valida selles osalemist, vaid kutsutakse sõdima. See on igavana küsimus ja tihti on sellest tehtud patsifistliku sisuga filme. Filmitegijad on selles avaldanud oma vaatenurga, aga see ei pruugi üldse kokku minna piibelliku vaatega.

Niisiis, kui ma pean haarama relva? Kui ma pean kaitsma oma riiki vallutajate eest? Kui ma pean tapma, et ise ellu jääda? Nendele küsimustele vastuseid otsides tegelikult ei selgu piibellik seisukoht. Vastuse VÕTI seisneb selles, kas sa oled juba usklik või mitte. Mida see peaks tähendama? Sellest sõltub see, kas sa pääsed taevasse või mitte.

Raskele küsimusele on tegelikult väga lihtne vastus. Kui sa lähed meelega tapma, siis sa teed pattu ja ei saa eeldada, et Jumal tasandab mingil teise või kolmandajärgu põhjusel sinu süü. Süü jääb sulle alles ja selle põhjal, kui sa sõjas hukkud, lähed põrgu. Midagi ei ole teha. Kui sa lähed sõtta tahtmatult, siis sa ei tee ka pattu tahtlikult. Need patud antakse andeks, kui sa palud Issandat.

Seetõttu asi on väga lihtne, kas sa tapad meelega või tahtmatult. Tapmine on patt ja usklikule meelega tapmist andeks ei anta. Kui sa pead v oled sunnitud sõdima, tahes tahtmata, sa tapad inimese, siis see antakse sulle andeks. Kuidas see praktiliselt välja näeb.

Näiteks, venelased, usklikud, kes lähevad ukrainlasi tapma, need ei pääse taevasse. Samuti ei pääse taevasse venemaa juhid, kes on selle tapatalgu taga ja kellest sõltub sõja kulgemine. Nad on teinud kurja ja tapetute veri kisendab taeva poole ja sellele ei ole andeks andi.

Kui aga ukrainlased sõdivad rindel, tahes tahtmata, seetõttu, et peatada tapatalguid ja kaitsta oma lähedasi, siis see ei ole meelega tehtud tapmine, vaid paratamatu, seda ei saa pidada nende süüks, kui tapma tulnud isikud hukkuvad ukrainlaste käe läbi. Ukrainlased ei saa valida, küll aga saavad venelased valida ja pöörduda tagasi, et lõpetada sõda ning ukrainlaste tapmine. Üks saab valida, teine ei saa. Üks teeb meelega, teine tahtmatult. See kes saab valida, sellele loetakse tapmine patuks, kes kaitseb oma elu, selle tapmist arvesse ei võeta patuna. See on Jumala printsiip, sest tema põhimõte ütleb: ära tapa. Kui sa lähed tapma, siis pead arvestama sellega, et see on sinu valik ja tahe ja selle eest pead sa võtma vastutuse. Kui sa kaitsed ennast ja teisi tapmise vastu isegi tapja hävitamisega, siis see oli sundvalik ja sind pandi fakti ette, tapa või huku. Jumal ei arva elu kaitset patuks.

Jh 15:13 "Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest."

Seetõttu kõik need sõdurid, kes annavad elu oma kodumaa ja riigi ja lähedaste inimeste, perede ja sõprade eest, on tegelikult täitnud Jumala sõna põhjal armastuse käsu, isegi siis, kui nad peavad selleks tapma. Neile ei panna seda süüks. Vastupidi, need on sangarid ja Jumala ees pühad, kes annavad ära oma elu, et teised võiksid rahus elada.

Seetõttu suurim pettus on nn "püha sõda", mida venemaa juht ja kirik välja kuulutas, et õigustada oma meelega tehtud pattu, tappa teisi ja hävitada püha sõja nime all. See on vale. Ükskõik milline on tapja maailmavaade või käsitlus, see ei õigusta meelega tapmist, üldse tapmist. Püha sõda on mõistagi eraldi teema ja seda saab käsitleda vaid piibellikust seisukohast, kui Jumal saatis oma rahva välja ja need pidid sõdima. Kuid neil ei olnud valikut ja seetõttu neile ei arvestatud seda patuks.

Kokkuvõtteks võib öelda: kes läheb tapma meelega, sellele pattu andeks ei anta. Kes tapab tahtmatult, see saab andeks. Meelega või tahtmatult, see on võti. See avab vastuse, kuidas piibel seda asja käsitleb.