UT kontekst on väga täpne ja ühemõtteline. Piibel ütleb, et on võimatu kummardada Isa, kui keegi ei kummarda tema Poega. Siin ei ole mingit vahepealset päästet ega isegi võimalust. Jumal andis oma poja ka juutidele, aga nad ei võtnud teda vastu. Ei ole vahet, ole sa juut, või pagan või kes tahes, kui sa ei võta vastu Jeesust, ei võeta vastu ka sind. Keda nad kummardavad? Kedagi teist, valejumalat. Seetõttu nad vihkavad Jeesust. Kurat vihkab Jeesust. Kui nad kummardasid Moolokit ja ohverdasid oma lapsi, siis oli neil sümbolina tähejumala märk, remfani e Raifa täht, mis on seesama kuusnurk. Mis on täna lipul. Kas te arvate, et see sümbol jääb lipule kui Jeesus tuleb tagasi? Ei usu. Me kunagi ei leia piiblist Taaveti tähte, sest seda ei ole, küll aga valejumala tähe. Seetõttu teame, et nad ei kummarda ka täna Jumalat, sest piibel ütleb, kes salgab Poja, sellel pole Isa. Kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa. 1Jh 2:23

M. Veisveer

Paljud teist võivad olla kuulnud Joosija lugu, kes viis läbi usupuhastuse. Kuid enamus teist ei tea, kes selle võtmeisik oli, sest seda ei taheta rääkida. Tegemist on naisega. Esteri lugu te teate, aga mitte vähemtähtis ei ole naisprohvet Hulda. Hulda tegu võiks nimetada hulljulgeks, niisama riskantseks kui Esteri valik (Est 4:11, kes kutsumata läheb kuninga juurde, peab surema). Kuid erinevalt Esterist oli Hulda naisprohvet ja see ei ole populaarne teema. Üldse naised, kes on piiblis, ei ole meeste meelest tähtsad ja nendest kahjuks ei räägita, sest piibel ja prohvetid on meestemaailm! Sinna naisi ei oodata ja nendest ei räägita. Järgmistes postitustes tahame teile tutvustada naisi, õigupoolest naisprohveteid. Täna alustame Huldaga.

Te olete kuulnud seda lugu, et Joosija sai kuningaks 8-aastaselt ja ta käis oma isa Taaveti teedel. Kuigi ta oli alles 8 aastat vana, tegelikult väga noor, hakkas ta otsima oma ise Taaveti Jumalat. 4 aasta pärast, 12. aastaselt, nii nagu ka Jeesusest on esimene sissekanne seoses templiga, hakkas Joosija puhastama Juudamaad ohvriküngastest, viljakustulpadest ja nikerdatud kujudest. Tema käsul kisti maha baalide altarid, kujud ja põletati isegi preestrite luud nende altarite peal, kes neile olid ohverdanud, et ei jääks maa peale mitte ühtegi märki ohvriteenistusest. Oma valitsemise 18. aastal, seega veel 4 aastat hiljem juhtus aga hämmastav seik, mis on iseenesest isegi imelik, et selline ese, võis kaotsis olla või ära pandud, mis oli Moosese seaduseraamat! Ta saatis usaldusmehed kohendama Jumala koda. Tööde käigus, kui nad võtsid templist välja raha, preester Hilkija leidis Seaduseraamatu, mis Moosese läbi oli antud ja Saafan luges selle kuningas Joosijale ette. Kujutate ette, et pastor leiab piibli, mis asub annetustekuhja all? Mida ta seni kasutas? Kuidas ta oli preester? Ometi see juhtus nii. Kuid peale sõna ettelugemist käristas kuningas oma riided lõhki ja ütles, minge prohveti juurde, sest me oleme suures jamas! Ja Hilkija ei läinud ei kellegi muu juurde (nb!) kui naisprohvet Hulda ette. See elas Jeruusalemma kõrvalises linnaosas. Siit edasi algab Hulda lugu.

Kujutate te ette, et Jumala teenistust ei ole toimunud, piibel on kadunud ja üldse rahvas teenib ebajumalaid, ometi on sel rahval prohvet, kes teab kõike ja on Jumalaga osaduses! Miks see nii on? Sest ta oli naine. Naised ei tohtinud teenida Jumalakojas ja isegi teenistuse ajal pidid olema eesõues, kui neil olid ka annid või vaatamata sellele, et nad olid prohvetid. Preestrid ja kuningas teadsid Huldat, sest muidu nad ei oleks teadnud Hulda juurde minna. Nüüd aga, kui suur häda kaelas, läksid nad kuninga käsul ja otsisid Hulda üles. Nüüd kõlbas neile ka naisprohvet. Mida see naine võis esiti mõelda, kui tema tagasihoidliku majja astub sisse kuninga õukond? Mida ta võis mõelda? Hulda perekond tegeles riietehoidmisega, siis võis isegi nii olla, et nad ei teadnudki üldse kedagi teist kes on prohvet ja nii nad läksid ja otsisid üles ainsa, kes neile meenus.

Mis te arvate, kas Hulda rõõmustas neid? Muidugi mitte. See mida Hulda ütles, oli kõike muud kui õnn, vastupidi, see oli õnnetus, mida Jumal saadab kogu rahvale, et nad jätsid maha Jumala ja vihastasid Jumalat oma kätetööga. Seda ta ütles, mis tabab kogu rahvast. Kuid kuningale ta ütles eraldi sõna. Et kuningas alandas ennast Jumala ees ja käristas riided lõhki ning nuttis Jumala ees, võtab Jumal teda kuulda. Joosija silmad ei saa näha seda õnnetust, mille Jumal saadab sellele paigale. Jumal oli Huldale juba öelnud, mida kuningas tegi ja prohvet teadis täpselt ja ütles välja seda mida ta Jumalalt teada sai. Kuningas võttis vastutuse ja Jumal võttis seda arvesse. Erinevad otsused ja tagajärjed, vastavalt iga ühe tegudele. Ta ei rääkinud, et Jumal hävitab Baali teenijad ja kaotab need kogu maalt ära, ei, sest inimene vastutab ise oma tegude eest. Prohvet kuulutas välja otsuse, mida Jumal oli määranud. Ta oleks võinud pehmendada või mida iganes öelda, sest kuningal oli meelevald võtta elu, kui inimese sõna temale ei meeldinud. Sa võisid hukkuda, kui sa midagi valesti ütlesid või ütlesid seda, mida kuningas teada ei tahtnud. See oli risk. Hulda pidi väga julge olema ja kindel, et Jumal säästab tema elu. Prohvetitega käituti eriti resoluutselt, kui need eksisid, ootas neid ees surm. Valeprohvetid hukati.

Kuid sellega lugu ei lõppenud. Kuningas kogus kokku kogu rahva ja tegi Jumalaga uue lepingu. Ta parandas meelt ja pani ka rahva fakti ette, te kas parandate meelt ja täidate edaspidi pühakirja seadust või te hukkute. Te võite lugeda, et kõik tulid mõistusele ja elanikud täitsid Jumala lepingut. Joosija aga kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli maakondadest ja pani kõik teenima Issandat. Hämmastav, kas pole? Niikaua kui ta elas, ei taganenud rahvas oma Jumalast.

Milline võimas muutus, mida naisprohveti läbi sündis ja Hulda on kahtlemata üks suur prohvet, mitte vähem tähtsam kui mõni meile tuntud ja palju tsiteeritud mees. Kui Ester päästis rahva tapatalgust (Haamani kavatsus juudid hävitada, Est 3 ptk), siis Hulda pööras riigis kogu rahva tagasi Jumala teele ja juhatas nad meeleparandusele. See mida paljud prohvetid ei ole suutnud, tegi ära üks tundmatu naine, kellel oli Jumalaga isiklik suhe vaatamata sellele, et kogu riik teenis ebajumalaid ja isegi pühakiri oli kadunud. Ilmselt Jumal ootas seda hetke ja Hulda ei vedanud alt ega löönud vedelaks nagu meile kõigile tuntud Joona.

Loe lisaks: 2Aj 34 ptk » 

Tänapäeval on palju kristlasi, kes peavad Halloweeni paganlikuks pühaks, mille ajal kummardatakse kuradit ja ülistatakse kurjust.

Halloween sai alguse samhainist (hääldatakse Sow-in), mis on üks neljast peamisest paganlikust pühast, mida tähistasid keldid, kes elasid Iirimaa, Põhja-Inglismaa ja Prantsusmaa piirkondades enne seda, kui roomlased piirkonna esimesel sajandil vallutasid. Samhain tähistas saagikoristuse hooaja lõppu ja talve algust ehk aasta pimedamat poolt.

Sarnaselt tänapäeva halloweeniga riietusid keldi paganad Samhainil kostüümidesse ja süütasid lõkked. Samhaini peeti piiriajaks, mil piiri selle maailma ja vaimumaailma vahel sai kergemini ületada. Seetõttu oli see soodne aeg pimedate (loe: kurjade v deemonite) vaimude kutsumiseks, et aidata nekromantias (tähendab surnute äratamist ning nende mõjujõu rakendamist oma eesmärkide saavutamiseks, sisuliselt nõiduse vorm, nt loitsimine, kaasates maage, sortse, nõidu), et suhelda surnutega, et ennustada tulevikku, mis on piiblis selgesõnaliselt keelatud. Tegemist on väga ohtliku nõiapraktikaga, kuivõrd surnu asemel suheldakse tegelikult deemonitega.

"Ärgu leidugu su keskel kedagi, kes laseb oma poega ja tütart tulest läbi käia, ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide letajat ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat!" 5. Moosese 18:10,11

Samhaini tähistati 31. oktoobri päikeseloojangust kuni 1. novembri päikeseloojanguni, kuna keldi päev algas ja lõppes päikeseloojangul. Inimesed uskusid, et samhainil rändavad vaimud maailmas ringi ning toidu ja veini kingitused jäetakse vaimude rahustamiseks välja. (nagu eestlastel täna sh surnuaedadel, pannakse esivanematele toitu, jooke jms) Kui inimesed öösel oma majadest lahkusid, kandsid nad maske, et neid peeti kaaskummitusteks.

Mistõttu laialdaselt arvatakse, et keldi paganlik püha on koondatud kristliku religiooniga juba tuhat aastat, mida kirik kuulutas ja 2. november nimetati ühel hetkel hingedepäevaks, surnute (!) austamiseks. Hingedepäevale eelnenud öö võeti keldi piirkonnas uuesti vastu, aga nimi muudeti Samhainist pühakute päevaks.

Selle tähistamine sai Ameerikas populaarseks üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel Iiri immigratsioonilainega ja osalt näljaga (kartuli puudus). Tänapäeval on see USA-s populaarsuselt teisel kohal püha ​​raha kulutamises: ameeriklased panevad kostüümidele välja 2,5 miljardit dollarit ja lisaks 3,5 miljardit dollarit kommidele.

Kuigi paljud ameeriklased väidavad, et halloween on ilmalik, perekeskne püha. Kuna sellel on selge päritolu paganlusest ja see on seotud keelatud nekromantiaga, keelavad enamik halachistlikke (Toora seadusi) ametiasutusi juutidel Halloweenis osalemast.

Ristiusus on viimastel aastatel tekkinud paralleelne vastumeelsus paganliku püha vastu.

Vaatamata samhaini kirikusse kaasamise ajaloolisele protsessile, on kristlaste seas kasvav liikumine Halloweenist eemaldumiseks. Lifeway Researchi küsitluse kohaselt soovitab 67 protsenti pastoritest, et koguduseliikmed võtaksid puhkusele alternatiivse lähenemise, mis keskendub kirikusündmusele, samas kui kaheksa protsenti pastoritest käsib koguduse liikmetel puhkus täielikult vahele jätta.

Sama on meil Eestis, kus osa pastoreid või kirikuid räägivad, et hingedepäeval pole mingit seost halloweeniga ja hingedepäev on kõigest vanemate meelde tuletamise päev, seega süütu vanemate austamise püha, siis on kirikuid, kes sellega kaasa ei lähe ja pastoreid, kes asjas räägivad kogudusele selle õige nimega ja selgitavad tausta, mis hingedepäeva tähistamine tegelikult on ja kust see alguse sai.

Saatana kirik, esimene organiseeritud kirik nüüdisajal, mis on pühendatud kuradi kujule, tajub halloweeni võimalusena keskmisel ameeriklasel anda end ja järgi salajastele satanistlikele fantaasiatele. Kirik väidab oma veebisaidil, et halloween on "öö, mil ilmalik rahvas üritab sirutada end sisemusse ja puudutada "pimedust", mis on satanistide jaoks igapäevane eluviis." Nad väidavad, et kostüümidesse riietudes teeb keskmine ameeriklane „lühikese supluse „varjumaailma” basseini. Otse öeldes, et see on üks päev aastas, mil kristlased kummardavad kuradit, kuigi nad muidu teenivad oma jumalat, siis sel päeval pigistavad nad silma kinni.

Tegelikult on tugevaid vihjeid sellele, et isegi populaarkultuuris on pühadel seos okultistliku ja paganliku küljega. 

Lähtudes reaalselt ka näiteks müüdist, et mustad kassid toovad halba õnne, on neil loomade varjupaikades teiste lemmikloomade seas madalaim adopteerimismäär ja kõrgeim eutanaasia määr. Vaatamata sellele murettekitavale statistikale lükatakse paljudes osariikides inimesed, kes soovivad enne halloweeni varjupaikadest musti kasse adopteerida, rutiinselt ära, kuna kardavad, et kassi kasutatakse musta maagia rituaalis.

Kui nüüd tulla tagasi Eesti kirikute ja kultuuriruumi, siis tahaksime rõhutada, et hingedepäev on kirikute poolt "nihutatud" pühad, et inimesi juhtida kõrvale deemonite kultuselt, kuid nagu ikka sellistel puhkudel kipub asi käest minema ja paljud paganlikud kombed pigem imbuvad kiriku praktikasse kui vastupdi. Deemonite kultust ei saa ümber kasvatada, see tuleb välja heita, kirikutest ja kogudustest.

Eestlaste seas on hingedepäeva üsna kaua just kirikute ja pastorite poolt reklaamitud ja pole siis ime, kui inimesed seda võtavad kui süütut tegevust. Mis saab kirikust halba tulla? Mis on halba, kui me meenutame oma esivanemaid? Küsimus on pigem selles, kuidas me seda teeme ja millisel ajendil.

Kristlik Mõttevõra on ka varasematel aastatel kirjutanud hingedepäeva taustast, et see on paganlik komme ja kutsunud üles selle kombega mitte ühinema. Te meenutate nii või teisiti oma esivanemaid nende sünni ja surmaaastapäevadel ja teistel puhkudel, miks te peaksite tegema seda deemonlikul pühal, see on küsimus, millele iga kristlane peab leidma oma südames vastuse. Meie ütleme, ärge tehke seda! See on riitus ja piibel keelab sellised tegevused.

***

"Halloween (lühenenud kuju ingliskeelsest nimetusest All Hallows' Eve, 'kõigi pühakute õhtu') on läänekristliku pühakutepäeva (1. november) eelõhtul 31. oktoobril tähistatav kalendritähtpäev. Ajaloolaste arvates on selle juured tõenäoliselt paganlikes ja keldi rituaalides. Halloween on eriti populaarne Põhja-Ameerikas. Halloween'i jooksmine ehk trick-or-treating toimub 31. oktoobril." võite lugeda Wikipedia lehel.

Paljud kristlased loevad Apostlite tegusid ja teavad neid sündmusi tihtipeale unepealt. Neid lugusid jutustatakse ja nendest räägitakse. Niisamuti teavad enamus kristlasi Stefanose lugu. Nad teavad, et ta visati kividega surnuks, nad teavad, et taevas avanes tema kohal ja ta rääkis, mida ta parasjagu nägi, enne kui ta sai kiviga tabamuse, mille läbi ta kaotas teadvuse ja suri.

Kui paljud teist aga teavad, millest ta rääkis, millest ta andist tunnistust ja jutlustas rabidele enne, kui ta otsustati kividega surnuks visata. See on ütleks, juutide ajalugu kokkuvõtlikult. Kui keegi ei jõua lugeda Vana Testamenti, aga tehab saada sellest kiiresti selgust, siis tal on võimalus lugeda seda jutlustust Apostlite tegude seitsmendas peatükis.

Kuid selles on mõned faktid, millele kristlased ei oska tähelepanu pöörata ja libisevad tekstist üle, kuna see ei oma nende jaoks tähendust, siiski ilma asjata! Stefanose jutlus on täis olulist infot ka meie jaoks. Te saate Apostlite 7 ptk salmist 1 alates lugeda enne 40 salmi, kui midagi tundmatut teile seal ette tuleb (kui te olete juba piibliga tuttav), kuid juhime teie tähelepanu salmile 41, millest alates Stefanos kirjeldab juutidele ebameeldivat ja mis Stefanose kuulajaid närvi ajab. Kuid mitte kristlasi täna, sest meie ei tea nende faktide tegelikku tähendust. 40 salmis ta juhatab sisse, et Aaronil kästi teha jumalaid, sest nad arvasid, et Moosesega on lips läbi, midagi juhtunud. Teda ei tulnud tagasi ja nad arvasid, et ta ei tulegi enam. Seetõttu nad ei jäänud ootama, vaid tegid mida? Nad valmistasid jumalad, mida nad 400 aasta vangisoleku ajal olid näinud Egiptuses ja neid teeninud. Siis need ei olnud veel ebajumalad, sest Mooses ei olnud tagasi tulnud koos Seadusega ja nad pidasid vajalikuks jätkata jumalateenistust. Seetõttu nad otsustasid, et enam ei oota, nüüd teenime jumalaid, keda me ka varem olime teeninud. Salm 41 ütleb mida? Nad tegid vasika ja viisid sellele ohvreid. Piibel kirjutab, et see oli ebajumal, aga see oli nende jaoks tagantjärgi tarkus, kuid Aaron ei pidanud seda ebajumalaks, nii ka rahvas. Ja nad rõõmustasid oma käte tegude üle. Neile oli see loomulik. Tähtis on aga tähele panna mida? Järgmist salmi!

Salmis 42 on väga oluline info! Mis seal kirjutatakse. Jumal jättis nad teenima TAEVAVÄGESID! Ja siin on koht, millest kristlased väga palju aru ei saa, mõni ehk vaid aimamisi teab, mis see sisaldas. Enamasti me sellele ei mõtle. Kuid sama salm lisab info ja küsimuse rabidele: "Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat kõrbes olles?" Teisisõnu Stefanos ütleb, kas te siis ei tea seda. Muidugi nad teadsid seda. Aga milles oli asi? Miks ta seda neile meelde tuletab?

Saladus on järgmises salmis. Salm 43 ütleb neile näkku tõe, õigemini patu, mida nad ei tahtnud tunnistada, aga nad kõik teadsid, et see on vale tegu. Stefanos ütleb: "Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe." See oli rabidele liig mis liig! See lõikas neile hinge! See on põhjus, miks nad said Stefanose peale maruvihaseks. Kuid meie ei küsi, mis jumalaid nad siis teenisid? Millised need Moolok ja Raifa olid? Sest meile on see kauge ja tundmatu.

Appostlite 7:43 kreeka keelest:

καὶ ἀνελάβετε τὴν σκηνὴν τοῦ Μολὸχ καὶ τὸ ἄστρον τοῦ θεοῦ ὑμῶν Ῥεμφὰν, τοὺς τύπους οὓς ἐποιήσατε προσκυνεῖν αὐτοῖς καὶ μετοικιῶ ὑμᾶς

ἐπέκεινα Βαβυλῶνος

Yea, ye took up the tabernacle of Moloch, and the star of your god Remphan, figures which ye made to worship them: and I will carry you away beyond Babylon.

Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala  Raifa  tähe, kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada; ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.

Võimalik, et mõned teist teavad, milline oli Mooloki välimus, kuid vähem teavad seda, milline oli Raifa täht. Kuid need on VÄGA OLULISED!

Peame teadma, sest selles sümbolis peitub saladus, mis viib meid antikristuse saladusse.

See ei ole lihtsalt mingi mõttetu SÜMBOL või täht, vaid see on iidne ja saatanlik kummardamise objekt(id). Seetõttu ehk on teist paljud lugenud Apostlite tegusid, aga silmadega üle libisenud neljakümnekolmandast salmist, et see ei oma meie jaoks olulist infot. Aga see on oluline niit või otsene seoses antikristuse tulekuga. See oli juutide patu juur. Aga see pole kuhugi kadunud, vaid see on juutidele varjatul moel tagasi toodud.   

Mida meil sellega seoses tuleb teada:

Kuidas kehtivad Antikristuse ennustused praegu ja tulevikus?
Kes on see Antikristus, kes ilmub Viimsetel päevadel ja nõuab meilt märgi võtmist?
Kes on see "Luciferi seeme", kellest saab maailma kuningas?

Esimese sajandi sionismi ilmnes ja jäädvustati Apostlite tegude raamatus 7:42–43. Enne kui Stafenos viidi linnast välja ja visati kividega surnuks, tsiteeris Stefanos prohvet Aamost ja ütles juudi kõrgemale kohtule, et nad kummardasid Moolokit ja tähejumal Raifani, kahte Egiptuse päritolu jumalat, millest tuleneb Egiptuse armastus, aga meile tähendab see tänasel päeval Egiptuse sümbolit meie rahal ja vabasmüürluses.

„Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat kõrbes olles? Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe, kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada; ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.” tsiteerib Stefanos Aamost, Ap 7:42,43

Taaveti täht võeti 1897. aastal vastu sionismi lipuna.
Isegi Google tavaline otsing näitab, et "Raifa täht" (otsi "Star of Remphan") ja "Mooloki täht" (otsi "Star of Molech") on samad, mis Iisraeli lipul näidatud kui Taaveti täht. See lipp võeti sionismi ametlikuks lipuks juba 1897. aastal Šveitsis toimunud Siioni esimesel kongressil.

Kaasaegse Iisraeli lipul näete tähte. Kui te küsite juudi käest tähe kohta, pole neil aimugi, kust see alguse sai. See ei ole piiblis Iisraeli sümbol ega mainita seda ka Talmudis, seist Raifa täht on Egiptuse ebajumala sümbol.

Niisiis, kust sümbol tekkis küsib arukas inimene?

Taavet pole seda tähte loonud. Piiblis pole ühtegi viidet Taaveti tähele. Seevastu on tõendeid, et see täht on Raifa sümbol, iidne Mooloki sümbol. Aamos 5:26 Aga te olete kandnud oma Mooloki ja Chiuni telki (Saturni Assüüria-Babüloonia tähesümbolit, mida kasutati Iisraeli usust taganemise kohta), oma jumala tähte, mille te endale tegite. Samuti eelpoolmainitud Apostlite teod 7:43.

Raifa on Molocki, Saturni jumala, Saatana, selle maailma jumala või kuradi sümbol.

Taganenud Iisrael võttis selle sümboli kasutusele ja ohverdas isegi oma lapsi sellele jumalale.

Muistsed inimesed nägid oma kuningat jumalana, vahendajana taeva ja inimeste vahel. Tähest sai Mooloki ja Raifa sümbol, mis väljendus rahva etatismis* ja Mooloki (kuninga) kummardamise vormiga. Sellise mõtteviisi hilisem (sh Egiptuses) suurim amet või jumalateenistus muuhulgas riigi teenimine. Kuninga eest surra oli kõige õilsam viis surra. "Tere, Caesar, me sureme sinu eest," hüüdsid gladiaatorid. Lisaks on täht ka vabamüürluse sümboliks. Taaveti täht on paljudes templites. Miks? Masonry on uurimus judaismist ja KABALAST (juudi müstika). Ilma judaismita poleks vabamüürlaste templeid. Jumal, keda nad kummardavad, on suur arhitekt, Jupiter või Moolok või Raifa, keda sümboliseerib okultse tähe sümbol.

Pane tähele! KUUE NURGAGA TÄHT on tegelikult kõige muuhulgas New Age'i okultistlik sümbol. New Age on tihedalt seotud uue maailmakorra kehtestajatega.

* Etatism on anarhismile vastanduv poliitiline süsteem, milles riigivõimu esindajad ulatuslikult kontrollivad majandust, ühiskonda ja poliitika.

KÜSIMUSED ???
Peaksime selle tähe kohta küsima:

1. Kas see täht on Saalomoni täht (ebajumala teenistusel) – mitte Taaveti täht?
2. Kas see on okultne sümbol, mitte kristlik sümbol?
3. Kas see on uue maailmakorra märk Luciferi juhtimisel?

Faktid kuueharulise tähe kohta:

Sellel on hämmastav taust, otse minevikust.
See on sümbolina Jumala Sõnaga keelatud.
See võibolla metsalise MÄRK. Ütleme, VÕIB OLLA – sest seda kasutavad Kristuse vastased.

Pidage meeles, et Piibel ütleb meile Ilmutuse 13:17, et seal on MÄRK või metsalise nimi või tema nime number. Asi ei ole üksnes numbris, vaid sellega kaasneb ka märk. Muidugi meie lugejad on saanud lugeda varasematest postitustest märkidest, mis aga on kaasaegsed 666 seotud (varjatud moel) tuletised. Kuid see ei tähenda, et Raifa täht ei või olla metsalise sümbol, kuivõrd see oli juutidele keelatud! Ometi tegid nad selle endale sümboliks, mida me kõik selle all nüüd teame. Aga nüüd lugege allpool ka seda, kelle perekonna kaudu see ilmes.

Iisraeli Jumal mainis tähte ja mõistis selle hukka salmis Aamos 5:26 ja ta nimetas seda "teie jumala täheks Moolokiks" või muul viisil "Chiuniks".
Apostlite teod 7:43 viidati ka Aamose 5:26-le ja iisraellastele, kellel see on kõrbes. Siis nimetati seda Remphani (eesti keeles Raifa) täheks.
Kõik need nimed viitavad "jumal" Saturnile.
Eelnev kinnitab, et see oli seega olemas juba ammu ENNE SAALOMONI aega. Saalomon võttis selle sümboli enda peale, kui läks ebajumalaid kummardama ja see sai araabia maagias ja nõiduses tuntuks kui "Saalomoni pitser".
Juudi ringkondades ei kasutatud seda sümbolit KUNI 17. sajandini, mil kabalist Isaac Luria seda tutvustas Saksamaal.
Seejärel kasutas Mayer Amschel Bauer** seda Saksamaal oma aadressi tuvastamiseks, muutes oma perekonnanime Rothschildiks (!!!), mis tähendab "punast kilpi" ja kujutas tema uksel rippuvat punast heksagrammi. Hiljem lisas ta selle oma perekonna vappi. Kuueharulisest tähest või heksagrammist sai sionismi sümboolika.
Hitler tõusis võimule, kasutades seda häbimärgina, sundides kõiki juute seda kandma natsirežiimi ajal.
See jõudis kohale vastloodud Iisraeli Riigi Knessetis.
Sellest sai juudi "Punase Risti" logo, mida nimetatakse Magen David Adomiks.
Sellest sai Iisraeli lipu keskpunkt.
Vargsi on sellest saanud juudi rahva rahvusvaheline sümbol ja küllastab maailma juudi tähena.

** Mayer Amschel Rothschild

    Rothschild banking family of England

Raamatu "Kuueharuline täht" avaldamise ajal autor O.J. GRAHAM, 1980. aastatel esitati need arvud.
30% Iisraelis elavatest juutidest EI OLNUD üldse usklikud, isegi ateistid.
Ülejäänud 70%-st olid enamus religioossed vaid FORMAALSELT, vähesed olid sügavalt pühendunud.
O.J. Graham, ise juudi päritolu, kirjutab nüüd kristlik ajakirjanik: «Juudi almanahh ei selgita, millised juudid otsustasid kuueharulise tähe juutide sümboliks muuta, ega ka seda, millal selline hääletus toimus.Mõnedel juutidel pole selle sümboliga midagi pistmist; teised ei taha seda kontrollida. Enamik inimesi ei saanud sellest vähem hoolida. Mõned juudid on šokeeritud, kui saavad teada, et see on paganlik päritolu, kuid ei arva, et see asi on oluline."

Number seitse, mitte number kuus on Jumala täiuslik arv.
Jumala valitud rahvale antud on sümboliks juba Menora ehk seitsme harulise küünlajalg.
Lugege kõike selle Menora kohta, mis mängis tabernaaklis nii olulist rolli ja pandi pühasse paika 2. Moosese raamatus 25.
Rohkem salme Menora kohta on

1. Kuningate 7:49;

2. Ajaraamat 4:7.

Ka Uues Testamendis, Matteuse 5:15; Ilmutuse 1, 2 ja 19:16.