Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #meelevald

KUI TE TAHATE VÕIDMIST

Mon, 11 Nov 2024 08:18:17 +0200

Jeesus ütles oma jüngritele, et kui tema ära läheb, siis tema jüngrid teevad hoopis suuremaid tegusid, kui tema jõudis ära teha. "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde," Jh 14:12. Kui te vaatate juba apostlite tegudest, siis näete milline võidmine oli nende peal olenemata apostlist, et nii juutidel kui kreeklastel oli rohkem kui imestamist nende tegude üle; aga pange tähele, variseridel ja kirjatundjatel oli sellevõrra ka rohkem kadedust ja viha jüngrite suhtes. Esimesena, kes selle vastu avalikult töötas oli teadupoolest ju Saulus, kellest hiljem sai Paulus. Kuid te võite küsida, kas täna on see muutunud või kuidagi teistmoodi kirikutes, eriti suuremates konfessioonides? Absoluutselt mitte!

Isegi eestlaste seas on jüngrid, kellel on suured võidmised, mis paneb inimesi imestama ka täna. Kuidas on siis kiriku juhtidega? See on neile vastumeelt, sest ei allu juhtimisele, on tihti ehmatav, et kuidas ikkagi mõned nn tavalised kristlased suudavad sellise võidmisega tegutseda kui Jeesus. Vaimulike reaktsioon sarnaneb Sauluse tegutsemisega, kui need võitud inimesed pannakse kirikute juhtide poolt põlu alla ja nende tegevust takistatakse igal korral, kui nad vaimu väes ja võidmises midagi teevad. Kas see on vaimulik kadedus? Religiooni pooldajad on tihti olnud kadedad just elavate jüngrite vastu, kelle kaudu Jumal töötab, aga tuleb tunnistada, et sellistel vaimulikel puudub võidmine mida nad küll tahaksid omada, aga Jumal ei anna neile seda. Siis ongi sarnane olukord, kus kiriku vaimulike poolt ja eriti nende endi juüngrite seas kohtate enneolematut vastuseisu igasugusele Püha Vaimu tegevusele ja vaimuavaldustele.

Kas see eelnev on ka piibellik? Absoluutselt! Võidmine on üle antav ja üle kanduv jüngri seas, kes seda väge igatsevad ja paluvad. Näiteks Eliisa palus Eelialt kahekordset võidmist ja ta sai selle. "Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: "Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!" Ja Eliisa ütles: "Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!"" (2Kn 2:9) Samuti said Jeesuse jüngrid eriti suure võidmise. Kui Jeesus kõndis mööda haigetest, siis tema vari ei tervendanud haigeid. Küll aga loete pühakirjast, et kui Peetrus kõndis haigetest mööda, siis neid toodi tema teele, et vari langeks haige peale ning nad võiksid terveneda. Nii ka juhtus. See on mitmekordselt suurem võidmine. See on dokumenteeritud: "nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist." (Ap 5:15) Samuti võite lugeda, et haigeid toodi jüngrite juurde ja need kõik said terveks.

Seetõttu on täiesti kooskõlas pühakirjaga paluda suuremat võidmist kui sul seni on või üldse seda on, et sa võiksid teha Jeesusest suuremaid tegusid. Ta lubas seda. See ei ole mitte mingi katteta lubadus või postituse kirjutaja väljamõeldis, vaid see on Jeesuse tõotus tema jüngritele. Kuid mitte nn religiooni jüngritele, neil on oma religioon ja rituaalid, nad täitku neid; aga kõik teised usklikud kes tahavad võidmisega käia Jeesuse jälgedes, need otsigu üles mõni konkreetne Jumala and ja mingu selle isiku juurde, kellel see on või kohta, kus see isik on tegutsenud. Sest igasugune vaimne kohalolu jätab isegi asukoha külge oma vaimse võidmise väga kauaks ajaks (ka vaim hingab). Näiteks on kirjutatud "vesi muutus heaks Eliisa sõna kohaselt, mis ta ütles, ja on seda tänapäevani." (2Kn 2:22) See ei ole muutunud. Võidmine on üle kantav tänapäevani.

Kas ainult Jeesus äratas surnuid ellu? Ei, muidugi mitte! Ka Eliisa tegi seda (2Kn 8:5). Jeesus äratas samuti surnuid üles ja ka täna on inimesed, võitud, kes äratavad surnuid üles. Me ei ütle täna seda, et võidmine on sul siis, kui sa surnu üles äratad. Võidmine võib olla mistahes anni suhtes. Kuid tulles tagasi lõigu teema juurde, siis kinnituseks selline lihtne näide. "Siis Eliisa suri ja ta maeti. Igal aastal tulid maale moabide röövjõugud. Ja kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad ühte röövjõuku. Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui see puutus vastu Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule." (2Kn 13:20-21) Kokkupuude ainuüksi luudega vallandas surnu üles äratamise. Samal põhimõttel põhinev ju higirätikute läbi tervenemine (Ap 19:12), mida tänaseni kogudustes levitatakse kui palvetätikuid, eriti evangeelsetes kogudustes. Selle aluseks on kellegi võidmine, mis higirätiku kokkupuute korral mõju avaldab.

Seetõttu sõbrad, kui teie tahate saada mõnda erilist võidmist, siis esmalt tuleks teil üles otsida mõni isik või temaga seotud ese, mille peal veel hingab vaim ning siis usus paluda seda, et Jumal annaks kahekordse võidmise selles konkreetses annis ka teile. Te ei saa seda lihtsalt palvetamise peale, vaid te peate selleks ka midagi tegema, seetõttu on selline avalduse märk teie kindlast soovist, mida Jumal näeb, et teil on tõsi taga ning siiski tingimusega, et võidmise soovija tuleb esmalt toime oma ego ja uhkusega, mitte enne. Mõõgaga kõrva lõikaja ei ole veel valmis võidmise saamiseks. Ta ei anna võidmist isikule, kes ei suuda taltsutada oma isiklikke ambitsioone või neid ära kasutada enda jaoks. Jumal annab võidmise, kui keegi on valmis loobuma enese kujust, saab aru, et see on vajalik, aga ka on näidanud, et ta suudab mõista oma ego himusid, kuid taltsutab need ning ego ei motiveeri enam andi mitte kuidagi, vaid üksnes puhas motiiv, mis inimest kannustab ning Jumala armastus.

Kristlik Mõttevõra toimetaja otsis üles Paulusega seotud paiga selleks, et saada õpetamiseks kahekordset võidmist. Seetõttu siin avaldatu ei ole mingi inimlik targutus või juhuslik vaimuavaldus, vaid süstemaatlilised õpetused võidmise all, mis on usus üle kandunud eelnevalt isikult. Jumala Vaim on juba rohkesti näidanud seda, mida Paulus ei õpetanud Vaimust ning mida tuleb inimestele üle selgitada. Kirikud peavad tänaseni Paulust ilmeksimatuks, aga Jumal ei pidanud teda selliseks ega mõtle nii ka täna. Paulus oli samuti inimene ja eksis mitmel moel, mistõttu tema mitmed seisukohad olid/on inimlikud või isiklikud ja need vajavad endiselt selgitust ning õpetust. Seda Jumal ka teeb ja õpetab oma Vaimu läbi.

See kõik on võimalik ja reaalne, kuidas Jumal tegutseb kristlaste läbi neile, kes tahavad tõsiselt olla Jumala teenistuses. Eliisa tahtis seda tõsiselt. Jeesus näitas ette seda oma jüngritele, tõendades, et ta on Võitu. (Ap 3:18) Kuid tema jüngrid saavad teha veel suuremaid tegusid kui ta ise seda tegi, sest neile antakse üle Püha Vaim ja erinevad vaimuannid, mis selle läbi avalduvad Jumala nime kiituseks ja auks. Kogu au kuulugu Jumalale!

VÕTA MEELEVALD (TAGASI)

Mon, 04 Nov 2024 09:08:26 +0200

Vahel võib tulla meie ellu rünnakuid ja me hakkame enda pühaduses kahtlema ja mõistagi otsima vigu, kas me oleme kuskil neid teinud ning lõpuks hakkame ennast süüdistama milleski, otsides seda, kus me oleme eksinud? Enamasti selleks siiski põhjust ei ole. Kui sa koged, kuidas Jeesus on sinu vaimus kohal ja sul on Vaim, kes sinu sees elab, siis see on kinnitus, et need vead võivad olla otsitud, kus hoopis deemonid üritavad sulle midagi pähe määrida ja maha müüa mõnda pattu, mida sa tegelikult teinud ei ole. Inimesena oleme ju kõik ekslikud ja seetõttu kaldume ennast ning ka teisi hukka mõistma, aga pühakiri ütleb, et ära tee seda! Kes saab hukka mõista neid, keda Jumal on teinud õigeks ja kes on õigeks mõistetud? Peale Jumala Vaimu mitte keegi. Kui aga Jumala vaim seda ei tee, siis, kes on selle süüdistustelaviini taga, oled sa mõelnud? Kui tihti süüdistame teisi või olukordi, aga tegelikult põhjus on meie tegemata vaimses otsuses, kuna me kas ei tea seda või ei oska või ei ole võtnud oma elu üle meelevalda.

Sellises olukorras ei ole vaja midagi muud ette võtta, kui võta tagasi meelevald, mis sulle Jumala poolt anti. Kui vaja, sõitle deemoneid: "Kaduge mu elust!" Kuuluta sõna, mida Jumal on öelnud. Räägi välja, kuidas asjad tegelikult on. Kui siis saabub rahu, võid täiesti kindel olla, et andsid varem ilma põhjuseta kuradile maad ja ta tuli sind väga lihtsasti kiusama, kuna sa kahtlesid õiguses ja siis andsid vabatahtlikult ära meelevalla. Aga see algas ja oli vaid sinu mõtetes. Kuid ära enam lase teda oma pähe istuda ega valdustesse, seda ka territooriumile kus sa elad. Iiob oli selles osas mõistlik mees. Ta teadis, kuidas kurat võib tulla ja ilma asjata süüdistada ning panna kahtlema. Kuid sinul on Jumala Poeg, kes sind on juba õigeks teinud Jumala ees, sa oled Jumala laps ja kuuluta sõna (ütle välja kuuldavalt, meelevallaga nagu jüngrid rääkisid või Jeesus seda tegi) ning deemonid taganevad sinu lähedusest. Deemonil ei ole mingit meelevalda sinu elu üle juhul, kui sa ise ei luba tal sulle valetada ning jaburaid mõtteid pähe panna, et siis nende mõtetega flirtida. Sisuliselt sa lubad ta enda lähedale, et panna pähe kahtlused ja lollid mõtted. Seda lihtsamini ta üritab seda sama korrata ka unes. Ära ütle välja oma totrat unenägu ja kustuta see oma peast. Unusta see. Usu, kurat oskab mõtetega eksitada igal võimalikul moel ja ainult seda ta oskabki, sest ta on algusest peale valetanud, aga kui ta on seda teinud juba nii kaua, siis ta on selles ikka väga vilunud. Ta tunneb su iseloomu nõrkusi, mille peale on lihtne "vajutada", et sind eksitada ning panna mõttemaailmas temaga "kaastööle".

Sinu tugevus on Jeesus, kes elab sinu vaimu sees ja Jeesuse vere kaitse on sinu peal. Sinu peal hingab Jumala vaim. Sul on kõik vajalik olemas ja üle antud sh Püha Vaim, võta siis meelevald ja pane vaimses maailmas asjad oma õige koha peale! Sulle sünnib alati sinu usku mööda ja sõnadest sõltub see, mis juhtuma hakkab. Kuigi mõtetest saab alguse sõna, siis ilma sõnata ei loodud maailmas midagi. Kas see juhtus sinuga, see selgub väga kiiresti, juba samal päeval või juba järgmine päev saad aru, et toimus läbimurre. Sa tajud seda muutust vaimselt, aga ka hingeliselt ning su südames on rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine. Fl 4:7 "Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses."

PANE ENDALE KÄSI PEALE

Wed, 18 Sep 2024 09:28:45 +0300

Sa pead iga kord endale käe peale panema

Juhime teie tähelepanu sellele, et JÜNGRITE JUURDE TOODI MITTEKRISTLASED, kellel ei olnud Püha Vaimu. Ei toodud kristlasi. Kristlastel oli Püha Vaim ja nad olid "ametis" tervendamisega ja tulid sellega ka ise toime, palvetades. Püha Vaim tegutses nende sees, nende läbi. Evangeeliumites kirjeldatud haiged EI OLNUD JU KRISTLASED! Rõhutame veel kord, need ei olnud seda! See on väga oluline sellest, mida me tavaliselt tervenemise suhtes mõtleme või õpetame. Sellest aru saamine muudab kõik. Meil kirikutes ning kogudustes on hoopis teistsugune lähtepunkt ja vastupidi, need on haiged, kellel on Püha Vaim, aga otsivad teisi, kellel seda justkui rohkem on või siis usuvad rohkem tablettidesse?! See ei ole piibellik. See ei ole üldse kristlik! See ei ole kooskõlas ka evangeeliumiga.

Just seetõttu Jumala Vaimu küsis meilt eile: miks sa arvad, et Jumal ei saa tervendada kui Püha Vaim elab sinu sees?

Ja tõepoolest, kui paljud meist on sel moel mõelnudki, sest kirikutes ei ole nii õpetatud. Meid on õpetatud, et minge oma vanemate juurde või kutsuge vanemad ja need panevad käed peale. Tegelikult te kõik võite endale käe peale panna ja paluda! Kinnitame omalt poolt, et selline palve toimib. Te võite olla haige, aga pange selle haige koha peale käsi ja paluge ning te näete, et käte peale panemine ei kehti üksnes teistele paneku kohta, kui te panete ise teistele käed peale, vaid kehtib igas olukorras! Kummaline, eks ole? Sa vajad teise kristlase abi, kuid temal on ju sama palju Püha Vaimu kui sinul endal! Seetõttu, kui Püha Vaim elab sinu sees, mis on fakt, siis on väga loogiline, et ta tahab olla terves kehas, mis on Püha Vaimu tempel. Kui see keha vajab parandamist, siis tuleb selleks palve teha ehk pöörduda Jumala poole. Seejärel Jumala Vaim tegutseb.

Sa pead iga kord endale käe peale panema, sest sinu sees on Püha Vaim ja samuti Kristus, kellega sul on OTSEÜHENDUS ja tema tervendab sind palve peale. Ära oota, mil mõni tervendaja ilmub Eestisse, vaid tegutse otsekohe! Tegutse nüüd. See ongi usupalve. Sa pead uskuma, et Jumal tahab sind tervendada. Kui aga Püha Vaim elab sinu sees, miks siis arvata, et ta ei hooli sinu tervisest? Muidugi hoolib. Kas ta ise ei või siis tervist ka sinu jaoks teha? Võib, kuid see on sinu usutegu, kui sa pöördud Jumala poole, kellele kuulub sinu ihu. Sinu ihu kuulub ju Kristusele, "teie olete aga Kristuse päralt". (1Kr 3:23) Sa ei ole enam enese päralt ja Kristusele läheb vägagi korda, et sinu ihu on terve, mis kuulub täielikult iga kristlase identideedi juurde. Kui sulle on õpetatud midagi teist, siis kahju, sa oled eksituses. Mõtle, mis see on, mis takistab sinu sees Püha Vaimul sinu suhtes tegutsemist? Püha Vaim tegutseb palve läbi, mitte ei suru ennast peale. Teda tuleb paluda ja kui seda teha, siis tal ei ole teist võimalust. Tal polegi võimalust öelda EI. Kuigi sa palud tervenemist Kristuse nimel, siis seda viib täide Püha Vaim. Kristuse vermete läbi on meile tervis juba tulnud. See kuulub meile.

Jüngrid uskusid, et mitte miski ei tee neile kahju ja isegi mürkmaod, isegi siis, kui nad saaksid kahju, siis neis on Püha Vaim, kes neid selles olukorras abistab ja nad jäävad ellu. See on usk Püha Vaimu isikusse ja väesse, kes nendes tegev oli. Kuid seesama Püha Vaim on ka sinus tegev. Kas sa usud seda?

SIND EI TAKISTA MITTE MISKI

Wed, 15 May 2024 08:19:38 +0300

Aja deemonid välja neid käskides: mine välja!

Kurjadest vaimudest vabastamine on edukas siis, kui lähtutakse evangeelse vabastamise meetodist, kuigi palve ja paast on vahel vajalik või möödapääsmatu (Mk 9:29), siis ometi kehtib meile kõigile evangeelne, uus olukord.

Palve ja paast olid ka vana testamendi perioodil vahendid võitluses kurjade vaimude vastu, kuid nüüd on evangeelium tulnud ja meile kõigile avanud selle sõna tõttu armuvahendi, et kurjadele vaimudele vastu panna ja nende alistamiseks.

See tähendab otse öeldult, et sa ei pea seda enam Jumalalt paluma, mida ta ühemõtteliselt sinu ülesandeks või lausa kohustuseks pannud ehk ta on jätnud sulle teha.

Ainult uskmatus ja valeõpetused sellest, et sa seda teha ei tohi või sul pole ordinatsiooni jt veidrad kirikute põhjendused vaid näiliselt takistavad kristlastel kasutada neile juba omistatud meelevalda deemonite üle.

Uskmatus takistas ka Jeesuse jüngreid, kui nad sattusid juhtumi peale. (Mt 17:20) Nad ju teadsid, et see oli eriline töö, mitte igaühe meelevallas. Ometi jüngrid olid kõige rohkem üllatunud, et kurjad vaimud alistusid neile, kui nad lihtsalt uskusid sõna ja tegid selle järgi.

Kas see üllatab sind täna, et kuri vaim lahkub sinu käsu peale?

Isegi kui sa seda ei näe, kas see juhtus või mitte, siis inimese reaktsioon reedab seda, et sõna puudutas ta hinge ja vaimses maailmas toimus vaimne nihe ning ta hakkas selle üle mõtlema. Sõna on ju mõte, aga evangeeliumi sõnas on ka vägi. See vägi teeb ära oma töö. See ei ole sinu töö ehk sinu asi (heas mõttes).

Nüüd aga hakka kuulutama ehk välja ütlema sõna ka nende inimeste suunas, iseäranis uskmatute peale, kes on sinust kaugemal ja keda sa silmaga ei näe ja võibolla isegi ei kohtu mitte kunagi. See ongi vaimne maailm. Ütle välja sõna ja see sõna läheb teele. Jeesus ju ütles: mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas. (Mt 18:18) Mis sa arvad, mille kohta ta seda ütles? Eks ikka kurjade vaimude suhtes, kes mõjutavad inimesi; aga sinu töö ei ole mõjutada inimesi, vaid mõjutada kurje vaime lahkuma. Seda ta ütles meile kõigile. Ka sinule!

Kõigile tuleb rääkida kui suur on Jumal ja see Suur on sinu sees, et sinul pole mingit alust deemoneid karta ega selle läbi nende mõjujõudu tunnustada, vaid üksnes deemonid välja ajada, neid minna käskides!

See on ju suurem kes on sinu sees!

"Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas." 1Jh 4:4

Inimesed ei teagi, et nende sees on kurjad vaimud. Iga inimene, kes vannub "kur*t", tegelikult vannub selletõttu, et temas on deemon. Kui sa oled saanud Püha Vaimu, siis sa ei saa vanduda. Miks? Kristlaste seas on kummaline arusaam, et deemon on inimeses juhul, kui see inimene on kaotanud kontrolli ehk siis seestunud. Tegelikult on enamus päästmata inimeste sees deemonid suuremal või vähemal määral nende inimeste eneste teadmata, kuivõrd deemonid istuvad üsna vaikselt, sest nende eesmärk on ju eksitada ja seda nad teevad täiega, ajades inimese mõtted sassi ja inimene käitub rumalasti. Selleks et inimene põrgu viia, ei pea hinges olema leegion deemoneid, vaid piisab ühest ja see inimene on juba markeeritud, ta hing kuulub saatanale. Saatana kavalaim taktika ongi pigem selles, et hoida madalat profiili ja selle läbi inimesed ei märka ega tea üldse, et see neid kontrollib. Igasugused tülid ja vaenutsemised ja lahkmeele vaimud on inimeses ja see tekitab kas tema lähedaste või koguni kogu maailmale suured probleemid. Seetõttu kristlaste arusaam deemonite tegutsemisest on naivistlik ja rumal, kui need arvavad, et inimene on suht normaalne, aga tegelikult on selles inimeses ikkagi deemon, kes tema elu ära rikub. Sellest on vaja lahti saada. Seetõttu Jeesus läkitas palju jüngreid kuulutama ja sõna abil aeti need enamasti välja. Kui oli aga leegion, siis tõesti oli see inimene seestunud ja mõni tõug tõesti läheb välja paastu ja palvega ehk kristlane pidi esmalt paastuma, mitte see, kellest kurjad vaimud välja läksid. Üldiselt on eestlaste seas väga palju deemoneid ja mõnes on neid rohkem, mõnes vähem, aga fakt on see, et kristlased on nii naiivsed, et ei võta midagi ette. Kui nad vaid teadvustaksid, siis enamus inimesi saaks kiiresti abi ja deemonid lahkuksid nendest. Selline on lühidalt pilt olukorrast Eestis, aga arvata on, et see on sarnane kogu maailmas, sest see on kurja käes. Meelevald on antud, aga kui seda ei kasuta, siis see on nagu münt, mis maha maeti, ning seisis kasutult maa sees, selle asemel, et tuua Issandale kasu, kui tema tuleb tagasi, siis saab ta öelda: tubli sulane, ma panen su palju üle. Enamus kristlasi pole kordagi proovinud öelda välja sõnu ega käskinud kurjal vaimul inimesest lahkuda. Mis palka need kristlased loodavad saada? Teisalt on see tingitud sellest, et õpetus on nii metsa kui metsa, sest kogudused tegelevad kõige muuga kui sellega, mida Jeesus käskis neil tegeleda. Mis seal siis imestada? Igal kristlasel lasub vastutus ja see tuleneb sellest sõnast, mida Issand ütles ja läkitas meid tegema. Vaata ringi, kui sa näed inimest, kes on kimpus oma probleemidega, siis mine kuuluta talle evangeeliumi ja aja välja kurjad vaimud tema seest, et ta võiks olla vaba, nagu sa isegi oled vabaks ostetud ja saanud Püha Vaimu, et ka tema võiks saada päästetud ja elada oma elu koos Issandaga.

KOGUDUSE TAGASITULEK

Tue, 30 Apr 2024 08:14:24 +0300

Issanda lunastatud pöörduvad tagasi

Jeesus näitab ennast juba 2000 aastat, ometi küsib ta Eesti koguduselt: miks teil peetakse uskmatuks, et ta ei tule tagasi koos kõigi meiega? Koguduse tagasitulek on kõige hoolikamalt maha salatud evangeeliumi osa, mida tänaseni kiivalt varjatakse. Seda peetakse uskmatuks. Seda peetakse lausa võimatuks. Seetõttu peetakse ka valeõpetuseks ja neid, kes sellest julgevad rääkida, neid peetakse valeõpetajaks või eksinuks! Ka Kristlik Mõttevõra saab aeg ajalt sellist kriitikat. See selleks. Ent tagasitulekust ei räägita kohe mitte üldse, sest kristluse evangeelium peab lõppema taevas! Kogu lugu. Nii arvavad teoloogid ja nii on ühiselt juba ammu ära otststatud. Kes otsustas? Kujuta ette, kui suur vastuseis on kõigi pühade tagasitulekule! Sa saad taevasse läbi surma või läbi koguduse ülesvõtmise, kuid selles kohas lõpeb religioon, kristluse evangeelium. Isegi usutunnistus ütleb vaid seda: "sealt tema tuleb kohut mõistma," aga mitte kõigi vabaksotstetutega. Paraku ei lõpe Jeesuse õpetus ja pühakirja sündmused sel määral. Taevasse jõudmine on vaid kõige algus. Seda kuulutasid prohvetid, kuulutas Jeesus ja õpetasid jüngrid. Kõige ehedam on teil minna täna juutide juurde ja siis te kuulete paljugi seda, mida kristlus maha salgab, - aga juudid räägivad Jeesue tagasi tulekust ja ootavad seda pikkisilmi.

Eesti kirikutes peetakse vabaksotsetute, teisisõnu koguduse tagasitulekut valeõpetuseks, kuigi mõned evangeelsed pastorid vahest mainivad küll Jeesuse tagasitulekut, aga punkt, sinna see jääb. Te ei kuule midagi sellest, et Jeesus ei tule tagasi üksi. Sest seda peetakse uskmatuks. Kuid mitte juutide seas nagu juba selgitasime. Koguduse tagasitulekut on prohvetid ette kuulutanud ja kirjeldanud rohkesti järgnevat ajastut, õigupoolest isegi detailideni selle sündmuse algust ja mis moodi läheb maa peal elu pärast seda edasi. Kirikutes salatakse maha, et see ei toimu siin ja õpetatakse: kogu maailm hävib ja kõik kaob. Aga tegelikult on prohvetid selgelt kirjeldanud Jeesuse tagasi tulekut koos kõigi pühadega. Kui Jeesus puutus kokku uskmatusega, siis ta ütles: kirjutatud on. Siis aga viitas pühakirja tekstile, mis on kirjas. Seda ei saa maha salata. See on evangeeliumi oluline sõnum. Sellega algab kuningriigi ajastu ja see jääbki nii olema. Maa peal ei saa enam olema ei rahvusriike, vabariike ega diktaatoreid, vaid jääb alles üks ja ainus riik, mis on kuningriik, kus valitseb Kristus.

Jeesus ja jüngrid KUULUTASID KUNINGRIIKI, aga nüüd kuulutatakse evangeeliumi vaid päästeks ja terviseks ning kogu moos. Pääste ja tervis oli vaid pisike osa Kuningriigi evangeeliumist. Jüngrid kuulutasid, et inimsed paneksid KUNINGRIIGI ESIKOHALE (Mt 6:33) ja kõik muu kuulub selle juurde, aga kristlus hakkas seadma esmatähtsaks inimese heaolu, sotsiaalsust, suhteid jms; see ei olnud peamine põhjus, miks Jeesus ristil suri. Jüngritele ja juutidele oli evangeelium Kuningriik. Juudid endiselt ootavad kuningat, kuigi nad nimetavad teda ikka veel Messiaks. Ent need juudid kes said aru, et Jeesus ongi see Messias, ootavad täna tema tagasitulekut, nii nagu pühad tekstid seda ette kuulutavad ning kirjeldavad. Nad on lugenud pühakirja ega pea tagasitulekut uskmatuks.

Nad ootasid kuningriiki, aga milline kirik ootab täna kuningriiki või on seda deklareerinud? Teile räägitakse umbmääraselt ja taevariigist. Isegi Eesti keelne piibel on mitmed olulised kirjakohad tõlkinud nii, et kuningriigi mõtet te sealt välja ei loe või ei saagi lugeda, kui te just teksti ei võrdle algkeele tekstidega. Ristija Johannes ei kuulutanud taevariiki, vaid kuningriiki. (Mt 3:2) Teile on enamus "kuningriigi" kirjakohti tõlgitud kui taevariik või umbmääraselt kui riik, tegelikult on seal kirjas kuningriik. Jüngrid kuulutasid, et SEE EVANGEELIUM ON KUNINGRIIK, kristlus muutis selle lihtsalt sarnaseks religiooniks nagu teised religioonid. Kuid Kuningriik EI OLE RELIGIOON, VAID REALITEET!

Niisamuti Kristuse ilmumine ei ole ühekordne või üksnes jüngritele toimunud esitlus, sest Kristus ilmub endiselt kristlastele üle kogu maailma ja ta on nähtavasti ilmunud tuhandeid kordi, mida paljud kristlased on tunnistanud läbi kristliku ajaloo ja tunnistavad ka täna, kellele ta ilmus ja nende käest saab järgi küsida. Jeesus käis ka meie kodus.

Vahe mõttena võib öelda, et Kristus on paljusid viinud vaimus taevasse ja küsinud: kas sa tahad siia jääda? Kuid väga paljud on soovinud tagasi minna maa peale, sest neil jäid veel mõned asjad pooleli. Te võite surra, aga kui Kristus tahab, siis ta saab inimese Vaimu tagasi saata ja see ärkab ellu, isegi pärast seda, kui arstid kuulutasid välja inimese surma. Kristusel on kogu vägi. Tal on vägi tulla ja minna, ta tuleb ka täna inimeste juurde, ilmudes neile ja ta ilmub ihulikult! Kui Kristusel on vägi viia kogudus ihulikult üles, siis on tal ka vägi see ihulikult tagasi tuua. Kui pühakiri sellest kirjutab, et Kristus tuleb kõigi päästetutega koos tagasi, siis see saab nii ka olema. Evangeelium ei ole lihtsalt taevasse pääsemine, vaid Kuningriik ja see riik ei ole mingi muinasjutt taevast, vaid realiteet, reaalsus, mille pealinn asub Jeruusalemmas ja mida Jeesus hakkab juhtima ning valitsema kui kuningriiki koos kõigi pühadega.

Kuna see on vähemasti Eesti kirikutes tabuteema, siis ei maksa arvata, et te saate sealt mõistlikud selgitused, mis põhinevad pühakirjal, sest evangeeliumi sõnumist on kristlaste tagasitulek juba sadu aastaid olnud välja arvatud ning seda ei usuta. Kuid kuningriigi evangeeliumi järgi "sinu Jumal on kuningas!" Seda kuulutas Jesaja, aga ta kuulutas veel seda, et meie kõik hõiskame üheskoos, sest me näeme SILMAST SILMA Issanda koju tulekut Siionisse. (Js 52:8) Jesaja ütleb sõna sõnalt: "Ja Issanda LUNASTATUD PÖÖRDUVAD TAGASI ning tulevad SIIONISSE hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid." (Js 51:11) Prohvet Sakarja ütleb seda sama, et "Issand, mu Jumal, tuleb ja KÕIK PÜHAD KOOS TEMAGA." (Sk 14:5) Ta lisab "sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed," ja see on nn lõpuaja sündmus, mida isegi täna vahete vahel kristlikes kanalites kuulutatakse ja oodatakse ning nähtavasti mõned teie seast on samuti sellest veeimest midagi kuulnud läbi kristlaste või kristliku meedia. Kuid kas te olete kuulnud, et ka teie olete Jeruusalemmas kohal?

M.Veisveer

KM toimetaja

MIS ON TEIE EEST ÄRA PEIDETUD

Fri, 26 Apr 2024 08:56:09 +0300

Mis on see erinevus võrreldes jüngrite kuulutatud evangeeliumiga ja evangeelsete kristlaste või kristluses levinud arusaamaga? Kui Jeesus kuulutas Kuningriiki, siis koguduse ülesvõtmine oli tal vaid jutu sees üks osa kuningriigile eelnevatest sündmustest, protsessist. Ka Paulus ootas eelkõige Kuningriigi avalikuks tulekut (Rm 8:19), mil tema - Kristuse kuningad ehk Jumala pojad, nagu ta rõhutab, need saavad Kuningriigis kätte oma valitsuse ning on avalikud kõigile. Seetõttu, kui kristlus õpetab ülesvõtmist, tegelikult õpetab vaid igavest elu (selle hetkeni) ehk peamiselt keskendub taevasse jõudmise sõnumile; siis ei Jeesus ega jüngrid ega Paulus ei jäänud selle väikse - ülesvõtmise asja juurde pidama, mida nad pidasid vaid vahe sündmuseks, mis eelneb enne Kuningriiki, mis aga kestab igavesti.

Kahjuks kristlus on pannud kõrvale olulise osa evangeeliumist, mida Jeesus kuulutas ja millega ta ennast seostas, aga see riik ei olnud siiski taevas, kuigi ta seda poliitilistel kaalutlustel vahel ütles liiga pealetükkivatele ning uudishimulikele, kes teda kiusama tulid ja ka teda süüdistavatele nn usuisadele, siis ometi või tegelikult ta oli täielikult teadlik sellest, et Kuningriik on tema evangeeliumi tuum ja sõnum ning seda ootasid mitte üksnes jüngrid, vaid kogu Iisraeli rahvas, kuidas Messia läbi pidi ootus teostuma.

Jumala plaan oli siiski veel suurem, kui üksnes juudiriik, nagu see oli miniatuurselt Taaveti eeskujul teostunud mõneks ajaks, aga Taavet ei olnud ju Kristus, ta lihtsalt allus Jumalale ja seetõttu oli oma positsioonilt meiega sama võrdne, sest ka meie oleme kuningad, kes saavad ühel hetkel avalikuks ja keda Kristus paneb valitsema, mitte taevas, vaid siin. Jah, just siin. Taevas valitseb Isa. Siin maa peal on Kristusel asevalitsejad, kes on määratud täitma iga üks oma piirkonnas Kristuse kuningriigi võimu. Keda Kristus saakski usaldada, kas neid, kes annavad küll maised tõotused, aga siis murravad neid nagu juudad. Ei. Tema kuningad peavad end kinnitama usus, jääma lõpuni selle lojaalsuse juurde, seda kuni ülesvõtmiseni, sest nad tegelikult ei saa midagi enne vastu, sest see palk antakse üle hiljem; kui neile tagasi tulles antakse üle nende lojaalsuse märgiks valitsuspiirkond, mida siis Kristus ise määrab. Lk 19:17

Nõnda siis, tänapäeval, kristlus ei räägi teile midagi sellest, mis saab olema peale ülesvõtmist ja kuidas tegelikult Kristuse tulek välja näeb ja mida see meile kõigile kristlastele tähendab. Seetõttu te saate vaid evangeeliumist ühe leivakoorukese, aga Kristus on eluleib, kes pakub juba täna oma valitsusele täieliku varustatust kõiges, mille üle ei pea muretsema, nii igapäevases leivas, ihule, hingele ja vaimule uuestisündi ja ühendust ning ligipääsu kõigi taevase valitsuse vahendite juurde, et te tõesti ka reaalselt saate seda, mitte lihtsalt uskuda.

Kuigi kristlusest tehti religioon, siis Jeesus ei kuulutanud religiooni, vaid kuningriiki. Kuningriik ei ole religioon, vaid REALITEET. Juba täna käega katsutav ja täiesti reaalne, mida isegi ei pea uskuma, sest see on mitmes mõistes ning moel meie reaalses elus toimiv selle eriliste vahendite läbi, mida Jeesus kristlaste ellu toob. Seetõttu, kui teile täna kuulutatakse evangeeliumi, siis te saate sellest justkui pisikese aforismi, aga tegelikult on evangeelium oma mahult romaan, Suurteos! See on kahjuks varjule pandud, kirikute uskmatuse tõttu juba sajandeid. Siiski on paljud kogudused ja kristlased on juba selle "teose" avalikuks teinud ja kuulutavad kuningriiki, seda evangeeliumi, mida Jesaja lubas, mida Ristija Johannes kuulutas, mida Jeesus kuulutas ning demonstreeris oma jüngritega.

See kõik on nii võimas ja seetõttu ka Paulus kirjutas, et kogu maailm ootab pikki silmi Jumala poegade avalikuks saamist. Kuningriik ei olnud neile usuküsimus, vaid aja küsimus: millal see tuleb? Usuküsimus oli see, kas Jeesus ongi selle kuningriigi Messias? Mida tahtis teada ka Ristija Johannes või ta pidi ootama kedagi teist. (Lk 7:9) Juutidele ei olnud Jumalariik mingi usuküsimus, vaid realiteet ja see pidi teostuma maa peal Kuningriigi näol, keda hakkab valitsema õiglane Kuningas, nagu Jesaja seda kirjeldas. Ainus mille üle vaidlus käis, oli ju see, kas Jeesus on ikka SEE ÕIGE. Jeesus vastas: "Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!”" Seetõttu tunnustähed olid märkimisväärsed tunnused ja sellest piisas, aga need tunnistasid seda, et Kuningriik on juba oma väe kohaloluga nähtav, aga veel peab selles kuningriigis olema ka Jumala rahvas! ja mitte üksnes juudid, vaid ka paganad, kes iganes ta vastu võtab.

See oli evangeelium, meile kõigile, ka täna, sa võid olla täiesti kindel selles, et ükskõik kui vähe sa usud, siis Kuningriik kui selline ei olegi üldse usuküsimus, vaid realiteet. (reaalsus, tegelikkus, tõelisus) Just seda kuulutas Jeesus ja tõendas, et ta on SEE kuningas, kes hakkab peagi valitsema, kui ta tuleb kõigi oma pühadega tagasi ja Jeruusalemmast saab Suure Kuninga linn. Igavesti. Aga enne muidugi toimub kristlaste ülesvõtmine. Miks? Sest need peavad saama igavese ihu, mis neile antakse taevas ja siis nad saavad kuningatena valitseda igavesti. Kõik on ülimalt lihtne ja loogiline. Seda vastu võtta on raske, sest see on tehtud nii lihtsaks, et isegi laps saab sellest aru, et tuleb Jeesus usus vastu võtta ja teda tunnistada Issandaks. Sa ei saa selleks midagi teha, oma teod ei loe, ei loe su tarkus, haridus, varandus, mitte midagi! Loeb vaid usk. Kui sa usud, et Jeesus on Kuningas - Issand ja oma suuga tunnistad, siis sa saad päästetud, ütles Paulus roomlastele. Rikas või vaene, rumal või tark, kõigil on võimalus saada kuningaks.

ONGI KUNINGAS!

Fri, 29 Mar 2024 11:06:59 +0200

Kogu ristilöömise süüdistus seisneb Jeesuse staatuse ümber ja see on isegi valitseval võimul aru saadav, kuid neile oli Jeesus taevane kuningas ja selles ei nähtud mingit süüd ega ohtu Rooma võimule. Johannes kirjutab üles oma evangeeliumis kogu ristilöömise süüdistuse dialoogi 18 ptk alates salmist 33. Selgub et ta ongi kuningas, aga temalt oodatakse vaid seda, et ta tunnistaks ennast selle staatuses süüdi, kuigi selles mingit süüd ei ole ja seda rõhutab ka Pilaatus. (Jh 18:38)

Selles dialoogis selgub, et Jeesusel on kuningriik (s 36). Pilaatus ütleb siis, et ta on siis IKKAGI kuningas. Kuningas ei saa olla keegi, kellel ei ole kuningriiki. Ent Rooma õiguse järgi ei saa süüdi mõista kedagi, kellel see kuningriik on taevas. Seda mõistsid isegi tavalised rooma sõdurid, kes Jeesust tervitasid: tervist, juutide kuningas. (Jh 19:3)

Pilaatus kuulab Jeesuse üle mitu korda, et selles olla veendunud. Ta ütleb ka juutidele kaks korda, et ta ei näe mingit süüd. (Jh 18:38 ja 19:4) Kui Pilaatusel oli sisemine veendumus, mille põhjal iga kohtunik peab ka täna tegema otsuse, siis piibel kirjutab, et ta "kartis veel enam," kui ta sai aru ning ta siiski austas jumalaid sh juutide Jumalat, vaatamata sellele, et ta isiklikult Juutide jumalat ei saanudki teenida; ometi ta teadis, et see kaasus on naljast väga kaugel ja juudid nõuavad temalt hukkamise otsust, mis ei ole kooskõlas tema sisemise veendumusega.

Sageli on rõhutatud, et Pilaatus lõi Jeesuse risti ja isegi meie usutunnistus märgib seda, aga tegelikult kirjutab Johannes, et ta andis Jeesuse üle juutidele, kes ta ise risti lõid, kuigi täide viisid selle rooma sõdurid. Suurem süü on juutidel, kui Pilaatusel. Pilaatus tahtis Jeesust vabastada. (Jh 19:12) Jeesuse kohta tunnistati: "Ennäe, juutide kuningas," (Jh 19:14) ja küsib juutidelt uuesti ja selgelt: "kas ma pean TEIE KUNINGA risti lööma?" (s 15) Sellega ta tunnistas Jeesuse kuningliku meelevalda ning staatust, aga ka seda, et tema kuningat risti ei löö, isegi mitte taevast tulnud kuningat.

Pilaatus oli Jeesuse kuninglikust seisusest täielikult veendunud ja kirjutas veel sildi mitmes keeles, INRI ehk juutide KUNINGAS. (Jh 19:21) Juudid ei tahtnud, et Pilaatus seda kirjutaks, aga Pilaatus vastas neile: kirjutan mida tahan (s 21).

Seetõttu võib selle juutide süüdistuse kokku võtta nii: kuigi me ei tunnista sind kuningaks, lööme sind risti, isegi kui meil ei ole sinu vastu tõendeid ega midagi ette heita. Jeesus ei nimetanud end kuningaks, isegi mitte Pilaatuse ees, samas rääkis, et tema kuningriik ei ole siit maailmast. Pilaatus ju küsis, mitte enam seda, kes sa oled, vaid lausa seda: "kust sina oled?" Jh 19:9

Jeesus ei ole lihtsalt Jumala Poeg, vaid ta on kuningas ja piibel kirjutab, mitte tavaline kuningas, vaid Kuningate Kuningas. Kui piibel nimetab meid kuningateks ja valitsejateks, siis meie valitseja on Kuningate Kuningas. Ta ongi Kuningas ja täna me austame teda eelkõige kui KUNINGAT, kes löödi risti ja suri meie pattude eest ning kolmandal päeval tõusis üles surnuist ja valitseb igavesti.

SUURE NELJAPÄEVA VERINE MÕISTATUS

Wed, 27 Mar 2024 14:27:50 +0200

Mida tähendab vere joomine?

Suure Neljapäevaga seoses on niipalju teemasid, et nendest kõigist kasvõi põgusalt kirjutada läheb ainuüksi mitu nädalat. Johannese evangeeliumis on see alates 12 kuni 17 ptk. Kuid täna tahaksime keskenduda ühele tegevusele, mida Jeesus läbi viis ja ütles, et meil tuleks seda sama teha ka edaspidi. See on armulaud, mida evangeeliumis kirjeldatakse ühise (paasa) söömaaja raames. (Mk 14:22, loe al 14-25)

Enamus kristlastele on armulaua tähendus tundmatu. Sageli isegi ei osata vastata, miks seda teha ja mis selle tegevusega saavutatakse. Maailma inimestele jääb sellest hoopis isemoodi mulje: miks te joote verd või sööte inimest? Teil on nii verine usk! Mis sa sellise küsimuse korral oskadki selgitada?! See tundub tõepoolest kummaline, aga teeme seda, kuna Jeesus seadis selle korra ja ütles, et me teeksime seda Jeesuse surma mälestuseks. (1Kr 11:24) Pealegi on see Pauluse juhiste põhjal teoks saanud, mida kirikutes tänaseni korraldatakse jumalateenistuse raamides. Kuid mis sellel kõigel on meiega pistmist seoses hapnemata leibade pühaga nii nagu ev Markus selle paasatalle valmistamisest kirjutab? Meil ei ole ju põhjust üldse seda teha. Me oleme kristlased, mitte juudid. Sellele küsimusele on osalt ka hea põhjendus: jüngrid olid juudid. Las siis Jeesus sõi oma jüngritega, aga meil ei ole tõesti juudi ajaloolise traditsiooniga suurt midagi ühist või nagu öeldakse, see ei kõneta meid. Küsimusi rohkem kui vastuseid, on nii?

Küsimus on ju selles, mis sõnu me selle tegevuse juures välja ütleme. See ei ole lihtsalt leib või vein, mida me joome, sest vastasel juhul me ei peaks end väljendama: "See karikas on uus leping minu veres!" (1Kr 11:25) Seega me ju ei joo pelgalt veini, vaid ütleme selle juures, et see on Jeesuse veri. Miks seda teha? See ei ole ju üksnes mälestuseks, sest kes meist mälestab teist inimest vere joomise läbi, mitte keegi! Selleks aga, et mõista, mis teema selle vere joomisega on, peame minema kaugemale ja see on väga tähtis. Jeesus oleks ju võinud ükskõik mis teise elemendi seada üles tema mälestuseks ja me ikkagi oleksime seda teinud. On nii? Kuid miks siis veri?

Vere joomine tähendab valitsemist. See tuleneb meie sees olevast valitsemise igatsusest, mis on ürgne ja see läks kaduma inimese pattu langemisega, kus inimene loovutas pahaaimamatult kuradile oma valitsemise õiguse. Õigupoolest Eeva sai petta. See vere joomise komme aga lähtub inimese valitsemise tahtest.

Meie südames on endiselt alles igavese elu igatsus. Selle vastu ei aita mitte miski, sest inimene loodi surematuks. See on nagu meie DNA osa, mida me ei saa muuta, sest see on nii loodud. Alguses oli inimene surematu. Seetõttu inimesed uskusid, et kui nad joovad verd, saavad nad tugevamaks või saavutavad hinge surematuse ning seega on nad nagu jumalad, surematud. Mida nad tegid? Nad panid ju kõikvõimalike loomade, aga ka inimese verd altaritele ja ohverdasid deemonitele. Nad arvasid, et kui nad piisavalt palju ohverdavad, siis nad saavutavad oma jumalatelt soosingu ja piisavalt lähedase olukorra jumalusele. Aga see ei toiminud kunagi. See oli ebajumalateenistus, sest ohverdati jumalatele, kes neid ei saanud kuidagi aidata, aga deemonid sundisid inimesi ohverdama üha uuesti, isegi oma lapsi.

Piibel ütleb, et ilma vereta ei ole inimese hingele andeks andmine võimalik. Selletõttu ülempreestrid ohverdasid veatud talle ohvri altaril Jumalale inimeste pattude eest, nende pattude lunastuseks. (Hb 9:7) Jeesus tõi meie eest ühe ohvri ja lõpliku, kõigi inimeste pattude lunastuseks. Sellest kirjutab Paulus, aga ka kiri heebrealastele. Selle ainukordse ohvriga pandi punkt VT lepingu ohvriteenistusele. Miks? Kuna Jeesuse püha veri oli täiuslik ja nagu te teate kuldsalmi Jh 3:16, Jumal andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukuks, vaid et tal oleks igavene elu. Ohvriteenistusel kadus ära oma eesmärk.

Veri tõepoolest omab igavese elu ja valitsemise puhul võtmetähtsust. See on vajalik mitte üksnes igaveseks eluks, vaid ka hinge lunastuseks ehk teisisõnu hinge puhastamiseks. Üksnes veatu verega saab hinge puhastada. Seetõttu sa juba näed siinkohal teatud paralleele ja sarnasust. Kõik keerleb ümber Jeesuse valatud vere.

Juba aegade algusest uskusid inimesed vere olulisust, aga nende häda oli selles, et mõnedest said kannibalid. Põhjus miks tänaseni tahavad mõned hõimud valgeid inimesi ära süüa on väga praktiline, nad usuvad, et meie näol on tegu nende maailma vaatevinklist ebamaiste, valgete olendiga ja kui nad meid potti ajavad ja meie ihu ära söövad, siis saavutavad oma hinge õndsuse, jutumärkides muidugi. Nad ei söö inimest mitte selletõttu, et nad on näljased või neile meeldib meie liha maitse või inimveri, vaid just seetõttu, et nad usuvad, et sellega ohverdavad oma jumalatele ning muutuvad jumalate sarnaseks.

Jeesus tegi meid valitsejaks. Sümboolselt me joome tema verd ja saavutame valitsemise õiguse kogu kurjuse ja pimeduse jõudude üle, sest ükski deemon ei suuda Jeesuse verest läbi tungida. See on püha veri ja see tapab igal moel kurjuse. Seetõttu sellise kombega me tegelikult aktsepteerime oma kuninglikku seisust, millega meile anti meelevald seista kogu vaenlase väe peal. Kui ei oleks Jeesuse verd, oleksime samavõrd haavatavad deemonite poolt nagu iga teine paganusund tänaseni on.

Muidugi saab iga inimene aru, et kaotatud valitsemist on vaja tagasi saavutada ja see on võimalik, aga see on inimese usk, mitte Jumala meetod. Kui aga inimene usub ja võtab vastu Jumala vere (lepingu, UT), siis Jumal muudab selle igatsuse võimalikuks. Just seda pidaski Jeesus silmas, kui ta seadis sisse vere joomise (tegelikult jõid küll veini) ja ihu söömise (tegelikult sõid leiba). Ta ütles enese kohta, et tema on elu leib, igavene leib. Kes sööb, sööb eluks. Kes ei mõista seda, see sööb nuhtluseks ehk hukatuseks, ega anna aru, mida ta teeb. (1Kr 11:29)

Kui nüüd aga rääkida armulaua mõjust, siis see tõepoolest omab lisaks vaimsele tugevusele ka mõju füüsilise ihu e haiguste vastu. Inimene unistab olla terve ja surematu. Ta kardab haigusi ja surma, aga haigusi ei pea kartma, ammugi surma, kui sa oled surematu ja sul on nii tugev verekaitse. Selletõttu vere joomine ja kaitse on omavahel tihedas seoses. Kogudused õpetavad, et armulaual tuleks käia regulaarselt. See kaitse aga tuleb ühenduse läbi Jumalaga. Sellega Jumal sisuliselt annab osa omaenda loomusest. Seda nimetatakse Jumalaga osaduseks. Seda räägitakse alati armulaua jagamisel, aga kuidas see osadus realiseerub, on enamasti inimestele ikkagi mõistatuseks jäänud. Tegelikult siin ei ole mingit mõistatust, kui te teate, miks Jeesus seadis üles vere joomise ja kust see tava pärit on ja mida see elus muudab.

See kõik on saanud alguse inimese pattu langemisest. Jumal nüüd aga taastas meie algse olukorra, tegi meist Kristuse kuninglikud valitsejad, need me ju olime kohe alguses, me ei tundnud Jumala ees mingit alaväärsust, kui viibisime Eedeni aias. Kuid patt tegi meid "targaks". Jah, jutumärkides. Juues karikast, annab Jeesus osa oma loomusest meile. Ta ju elab oma Vaimu läbi meie südames, miks me siis ei või juua Tema verd, mis on Jeesuse poolt valatud meie heaks ja lunastuseks. Sellel on otsene seos. Jüngrid veel ei saanud aru, et Jeesus võib elada ka nende südames, aga alles hiljem jõudis see neile kohale, siis Jumal avas oma Püha Vaimu läbi nende mõistuse kirjadest aru saama ja seda saame ka meie teha täna. Me oleme nüüd nimetatud Jumala lasteks, tema perekonna liikmeteks. Me oleme tagasi seal kohal, mis meile algselt kuulus, kuhu Jumal meid asetas juba aegade alguses. Seetõttu me hüüame: abba issi! Meie igivana igatsus on rahuldatud ja see sai võimalikuks vere tõttu.

Ent meie vaimu uusünd on meie uus olukord, taevane, mille läbi me juba saame kuningatena valitseda. (Rm 5:17) Kui aga kristlased ei valitse, ei saa nad sellest armulaua osadusest suurt midagi aru, see on neile rutiin, aga selle sügavam tähendus jääb ikkagi kaugeks ja seda on isegi raske inimestele ära selgitada, miks me seda kaasa teeme ja mida see meile annab. Nad lihtsalt ei saa aru, mida Jumal on nende jaoks teinud ja kes on nemad Jumala jaoks. Loodetavasti see selgitus aitas sul mõista, miks Jeesus jagas karikat ja ütles: jooge kõik, see on minu veri. Samas kui jälgida sündmusi, mis toimusid Suure Reedel, võib üsna veendunult üldistada, et jüngrid ikkagi ei saanud veel mitte mõhkugi aru vere tähtsusest. Kuid Jeesus juba rääkis, et ta läheb valama verd nende eest. Et see karikast joodud vein muutub kõigile reaalsuseks, lepingu kinnituseks ja seetõttu ta ütles, et mälestage seda päeva. Jeesus teadis, mis teda ees ootab. Enne seda peeti küll paasat, aga juudid ei joonud verd, mida Jeesus õpetas oma jüngritele Suurel Neljapäeval.

Õnnistatud leivamurdmist!

Kui keegi väidab, et kõik jüngrid said aru sellest, kui Jeesus võttis leiva ja murdis ning selsamal kombel ka karika ja ütles, jooge see on minu veri, siis kolmes evangeeliumis on see kirjas v.a Johannese ev. Johannes ei saanud sellest aru, seetõttu ta ei lisanud seda oma evangeeliumisse. Johannese ev on kõige pikemalt kirjutanud üles suure neljapäeva sündmused, praktiliselt sõna sõnalt Jeesuse jutu, tegevused sh jalgade pesu jms, aga sündmustest puudub leivamurdmine! Johannes vaid põgusalt kahes salmis märgib lihtsalt paasakommet, kuid mitte sõnagi verest ega armulauast! Miks? Sest ta teadis ju seda, et vere joomine oli tollal levinud praktika, mida paganad tegid, nagu me kirjutasime artiklis. Ta kahtles selles, et läbi vere joomise tuleks mälestada Jeesuse surma. Samas Mt, Mk ja Lk ev on see just sisse kirjutatud seoses neljapäevaga, aga puuduvad pikad, detailsed kirjeldused muudest sel päeval räägitud Jeesuse sõnadest ja tegudest. Võiks öelda, et Johannes oli ettevaatlik, et mitte lisada ev seda, milles ta kahtles. Ta ei saanud aru ohvri seosest, sest Jeesuse veri oli veel valamata ja puudus isiklik kogemus; kui aga Jeesus sellest teatas, et ta annab oma elu, muutusid jüngrid kurvaks. Miks oli vaja sellist lõppu ja Jeesuse verd? Aga sellest juba art kirjutasime, kuidas see mõjutab kogu meie olukorda. Seetõttu on veel tänaseni kristlasi, kes ei mõista, miks on vaja armulaual käia v mida see muudab. On isegi kristlasi, kes selle vastu sõdivad, sest nende meelest on see vale. Ent nad ei mõista vere tähendust ja ei mõista, kuidas vere läbi meie esmane olukord taastus, me olime ju valitsejad (1Ms). Kusjuures armulaud on tegelikult ainus sakrament, mille Jeesus ise sisse seadis. Näiteks ristimine on Johanneselt. Abielu sakrament aga hoopis Moosese poolt üle toodud VT. Te peate neid mõistma. Te võite kõigist teistest loobuda, kui keegi sunnib, aga verest loobumine tähendab väe ja kaitse ning oma seisuse loovutamist. Põhimõtteliselt usust lahti ütlemist. Sest Jeesus valas oma kalli, püha vere meie pattude lunastuseks ja kui keegi seda ei tunnista, siis Jumal ei tunnista seda inimest. Sest kirjutatud on, kes salgab Poja, selle salgab Isa. Mt 10:33, "Aga igaühe, kes iganes minu ära inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas," samuti 1Jh 2:23"Kes iganes Poja, sellel pole ka Isa; kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa."

MILLE LÕPP TULEB?

Wed, 20 Mar 2024 08:42:45 +0200

See on õige küsimus, mida tuleb küsida, kui keegi õpetatab lõpuajast või ähvardab inimesi maailma hävitamisega, mida sellisel kujul ei saa toimuda. Miks?

Lõpujaja südmused päästavad lahti viletsusaja ahistuse, mis pühakirjas on detailselt ja ühemõtteliselt kirjeldatud. Kui oleks tuumasõda või maailm hävineks, siis ei saa juhtuda kõik see, mis on ette kuulutatud ja määratud toimuma Jeruusalemmas ning sellele järgnevad sündmused.

"Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp." Mt 24:14 jj

Kui teile räägitakse LÕPUST, et see ongi maailmalõpp, siis ärge uskuge neid! KUNINGRIIGI EVANGEELIUMI kuulutamisele tuleb viletsusajal tõesti lõpp. Sellest hetkest kui Jeruusalemma templis seisab metsaline. Siis algab viletsusaeg, mille sarnast varem ei ole nähtud ning evangeeliumi kuulutamisega ongi lõpp. Praegu on veel armuaeg.

Ärge uskuge neid, kes prohveteerivad et kõik hävineb ja sellega ongi LÕPP või pärast koguduse ülesvõtmist on meid kõiki puututav läbi saanud ning meil sellega enam asja ei tule. See ei ole piibellik. Pühakiri kirjeldab Jeesuse kuningriiki ja sh meid kõiki, mis tuleb siia planeedile, mitte kuskil mujal, uuel planeedil ega ka mitte taevas.

Mt 24,11 "Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid," hoiatas Jeesus.

Paljud hirmutavad teid, manipuleerivad ja nõiuvad teid ära, et teid kontrollida ja teie mõtteid mõjutada, aga üksnes Jeesus peab olema teie Issand! Kes aga külvavad hirmu ja planeedi hävingut on valeprohvetid. Viimseni kui kõik! Ärge uskuge neid! Eksitus toimub just Jumala sõna konteksti moonutamise läbi. Teid õpetatakse valesti.

Teie südames peab olema rahu, siis te olete Kristusega osaduses. Jumalariik on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus. (Rm 14:17) Püsige rahus ja teadke seda, et Jeesus tõi rahu, et meil oleks rahu ja kõike ülirohkesti, sest me ootame Kuningat, kes saadab oma inglid ja meil ei ole üldse põhjust millegi ega kellegi ees hirmu tunda. Miks peaks kuninganna või kuningas üldse hirmu tundma? Meile anti ju meelevald kogu vaenlase väe üle, ka metsalise ja valeprohvetite üle.

Tänage Issandat ja olge ikka rõõmsad, "sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime." Rm 13:11

SUL ON VÄGE ROHKEM KUI SA ARVAD

Tue, 05 Mar 2024 08:06:27 +0200

Saame Jumalalt vaid seda, mis vastab meie usule. Meile ei selgitata, et meil on õigus ja kohustus esitada oma õigus kõigele, mis pärandina meile kuulub, ilma selleta me kõike ei saa. Meil on Jumala lapsena meelevald e teisisõnu võim saada seda, mis meile on päranduseks antud.

Sõna võim tähendab ei midagi muud kui õigust, mille all mõeldakse potentsiaalset (võimalikku ja varjatud) valdust. Näiteks, kui pärast kellegi surma vaadatakse üle testament, siis kõik selles märgitud isikud e pärijad saavad pärimisõiguse, neile, kes pärandile on oma õigusi esitanud. Kuid vahel juhtub nii, et selle saamisest midagi ei teata. Seda sama meetodit kasutavad ka pimeduse esindajad, kes üritavad varjata v eksitada Jumala laste eest nende Kristuses saadud pärandi tegelikku suurust. Kristlasi saab küll mõjutada nii, et neile ei tule pähegi kõike kasutada e kogu meelevalda rakendada. Seda tehakse igasuguste pooltõdede abil, umbes nii, et sul ei ole ikkagi kogu väge ja õigust ja sageli öeldakse, et te olete üldse vaid lambad, kes ei peagi midagi omama vaimses mõttes. Piisab kui kiriku vaimulik kõike teab, teie olge vagurad talled! Kuid Peetrus ütles, et meie oleme kuninglik preesterkond, mitte niisama usklikud. See peaks panema iga uskliku mõtlema, et kas see, mis kantslist väidetakse on ikka see, mis õigus tegelikult igale uuestisündinud kuningale anti? Mis on Jumal meie jaoks valmis pannud. See on piiramatu vägi, võim, rõõm, mis on Kristuse poolt taevasse pandud, aga ei tohi sinna jääda, vaid tuleb usus vastu võtta. See jääb paljudele teadmatuseks.

Seetõttu paljud kristlased elavad kogu elu teadmatuses, et neil ei ole mitte midagi, nad on paljad kui püksinööp ja ei oma mingit mõju, mis on mõistagi lausvale. Aga elades vaimses mõttes kerjusena, jääbki märkamata, et sinu jaoks oli olemas loendamatu rikkus. Jumal tahab kindlasti, et Jumala lapsed elaksid täis väelist elu, täidetud rõõmu, rahu ja vajadustega, olles õnnelikud ja rahul, mida iseloomustab ka suurepärane füüsiline, hingeline ja vaimulik tervis. Kui palju kristlasi seda kunagi ei saavuta, sest nad ei tea, et see neile kuulub Kristuse pärandina.

Kahjuks kristlased on liiga tagasihoidlikud, et ei julge isegi Jumalale peale käia, olla pealetükkivad, sest neile on räägitud Jumalast kui hirmsast ja ohtlikust isikust, aga Jeesus õpetas, et Isa on hea ja ta ei anna kala asemel madu. (Lk 11:11) Nad lepivad haigustega, võtavad vastu needuse sõnu, masendust, rahutust, stressi ja palju ebameeldivusi, sest neile on õpetatud, et see on Jumala tahe neile anda kala ja madu. Nad oleksid väga üllatunud, kui keegi ütleks neile, et Jumal pole kunagi nende ellu "madu" planeerinud, see ei ole tema lastele ning võiksid isegi pahandada, kui keegi midagi sellist õpetaks: kõik tuleb heaks. Kõik, aga mitte madu!

Jeesus andis meelevalla ajada välja kurje vaime. (Mk 3:14,15) Veel enne, kui langes Püha Vaim, juba anti üle meelevald kogu vaenlase väe üle, sest kes siis veel inimese hinge vaevavad kui mitte deemonid! Kui aga keegi ajab välja deemonid, sõitleb neid, siis on Jumalariik jõudnud nendeni. (Lk 11:20) Seetõttu tegelikult igasugune tervenemine ja vabanemine on iga kristlase kätte antud ja algkristlased hoidsid sellest kinni ega korraldanud mingeid erilisi tervenemise teenistusi, vaid võtsid kõike praktiliselt usus ette käigu pealt. (Mt 21:22) Jeesus õpetas: "Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate." Mida iganes ja usus. See ei ole mingi valitud seltskonna privileeg, vaid see tuleb usust. Uskudes te saate. 70 jüngrit olid üllatunud, et neile kurjad vaimud kuuletusid, seda veel enne seda, kui nad said Püha Vaimu anni. Jeesuse juurde tuli väeülem ja ütles, et ma ei ole väärt tulema su juurde, aga ütle vaid ÜKS sõna ja mu sulane saab terveks. Mida te veel tahate, et te hakkaksite uskuma? Rääkimata sellest, et teile on antud kogu meelevald! Kogu vaenlase väe üle. Neil ei olnud praktiliselt midagi, aga nad uskusid sõna või palusid, ütle üks sõna! Jeesus ei öelnud ilma asjata, et kui te ütlete sellele mäele: siirdu siit sinna! (Mt 17:20) Sõna tuleb esmalt kuuldavaks teha e välja öelda, alles siis see hakkab tööle. Kuulake kristlasi ja te imestate, kui sageli nad räägivad eneste ellu negatiivset usku. Kas neil üldse saabki midagi head nende ellu tulla?

Kuid selleks, et sõna välja rääkida, pead sa uskuma, et sul on meelevald seda öelda v alustuseks vähemalt teadma, et sul on see õigus juba olemas. Kui sa arvad, et sa ei ole mitte keegi, siis sa oled kuradi valet uskuma jäänud. See on tõsi! Ära enam endale valeta, vaid uuenda meelt! Kuid Jeesus õpetas oma jüngreid, et neil tuleb kuulutada, isegi siis, kui nad kahtlevad, tuleb öelda välja ususõna ja siis see vägi hakkab liigutama vaimumaailmas kõike: nõtrusi, vale, stressi, haigusi, deemonite kiusu. Kõike, sest te saite päranduse.