Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #lootus

KOGUDUSE TAGASITULEK

Tue, 30 Apr 2024 08:14:24 +0300

Issanda lunastatud pöörduvad tagasi

Jeesus näitab ennast juba 2000 aastat, ometi küsib ta Eesti koguduselt: miks teil peetakse uskmatuks, et ta ei tule tagasi koos kõigi meiega? Koguduse tagasitulek on kõige hoolikamalt maha salatud evangeeliumi osa, mida tänaseni kiivalt varjatakse. Seda peetakse uskmatuks. Seda peetakse lausa võimatuks. Seetõttu peetakse ka valeõpetuseks ja neid, kes sellest julgevad rääkida, neid peetakse valeõpetajaks või eksinuks! Ka Kristlik Mõttevõra saab aeg ajalt sellist kriitikat. See selleks. Ent tagasitulekust ei räägita kohe mitte üldse, sest kristluse evangeelium peab lõppema taevas! Kogu lugu. Nii arvavad teoloogid ja nii on ühiselt juba ammu ära otststatud. Kes otsustas? Kujuta ette, kui suur vastuseis on kõigi pühade tagasitulekule! Sa saad taevasse läbi surma või läbi koguduse ülesvõtmise, kuid selles kohas lõpeb religioon, kristluse evangeelium. Isegi usutunnistus ütleb vaid seda: "sealt tema tuleb kohut mõistma," aga mitte kõigi vabaksotstetutega. Paraku ei lõpe Jeesuse õpetus ja pühakirja sündmused sel määral. Taevasse jõudmine on vaid kõige algus. Seda kuulutasid prohvetid, kuulutas Jeesus ja õpetasid jüngrid. Kõige ehedam on teil minna täna juutide juurde ja siis te kuulete paljugi seda, mida kristlus maha salgab, - aga juudid räägivad Jeesue tagasi tulekust ja ootavad seda pikkisilmi.

Eesti kirikutes peetakse vabaksotsetute, teisisõnu koguduse tagasitulekut valeõpetuseks, kuigi mõned evangeelsed pastorid vahest mainivad küll Jeesuse tagasitulekut, aga punkt, sinna see jääb. Te ei kuule midagi sellest, et Jeesus ei tule tagasi üksi. Sest seda peetakse uskmatuks. Kuid mitte juutide seas nagu juba selgitasime. Koguduse tagasitulekut on prohvetid ette kuulutanud ja kirjeldanud rohkesti järgnevat ajastut, õigupoolest isegi detailideni selle sündmuse algust ja mis moodi läheb maa peal elu pärast seda edasi. Kirikutes salatakse maha, et see ei toimu siin ja õpetatakse: kogu maailm hävib ja kõik kaob. Aga tegelikult on prohvetid selgelt kirjeldanud Jeesuse tagasi tulekut koos kõigi pühadega. Kui Jeesus puutus kokku uskmatusega, siis ta ütles: kirjutatud on. Siis aga viitas pühakirja tekstile, mis on kirjas. Seda ei saa maha salata. See on evangeeliumi oluline sõnum. Sellega algab kuningriigi ajastu ja see jääbki nii olema. Maa peal ei saa enam olema ei rahvusriike, vabariike ega diktaatoreid, vaid jääb alles üks ja ainus riik, mis on kuningriik, kus valitseb Kristus.

Jeesus ja jüngrid KUULUTASID KUNINGRIIKI, aga nüüd kuulutatakse evangeeliumi vaid päästeks ja terviseks ning kogu moos. Pääste ja tervis oli vaid pisike osa Kuningriigi evangeeliumist. Jüngrid kuulutasid, et inimsed paneksid KUNINGRIIGI ESIKOHALE (Mt 6:33) ja kõik muu kuulub selle juurde, aga kristlus hakkas seadma esmatähtsaks inimese heaolu, sotsiaalsust, suhteid jms; see ei olnud peamine põhjus, miks Jeesus ristil suri. Jüngritele ja juutidele oli evangeelium Kuningriik. Juudid endiselt ootavad kuningat, kuigi nad nimetavad teda ikka veel Messiaks. Ent need juudid kes said aru, et Jeesus ongi see Messias, ootavad täna tema tagasitulekut, nii nagu pühad tekstid seda ette kuulutavad ning kirjeldavad. Nad on lugenud pühakirja ega pea tagasitulekut uskmatuks.

Nad ootasid kuningriiki, aga milline kirik ootab täna kuningriiki või on seda deklareerinud? Teile räägitakse umbmääraselt ja taevariigist. Isegi Eesti keelne piibel on mitmed olulised kirjakohad tõlkinud nii, et kuningriigi mõtet te sealt välja ei loe või ei saagi lugeda, kui te just teksti ei võrdle algkeele tekstidega. Ristija Johannes ei kuulutanud taevariiki, vaid kuningriiki. (Mt 3:2) Teile on enamus "kuningriigi" kirjakohti tõlgitud kui taevariik või umbmääraselt kui riik, tegelikult on seal kirjas kuningriik. Jüngrid kuulutasid, et SEE EVANGEELIUM ON KUNINGRIIK, kristlus muutis selle lihtsalt sarnaseks religiooniks nagu teised religioonid. Kuid Kuningriik EI OLE RELIGIOON, VAID REALITEET!

Niisamuti Kristuse ilmumine ei ole ühekordne või üksnes jüngritele toimunud esitlus, sest Kristus ilmub endiselt kristlastele üle kogu maailma ja ta on nähtavasti ilmunud tuhandeid kordi, mida paljud kristlased on tunnistanud läbi kristliku ajaloo ja tunnistavad ka täna, kellele ta ilmus ja nende käest saab järgi küsida. Jeesus käis ka meie kodus.

Vahe mõttena võib öelda, et Kristus on paljusid viinud vaimus taevasse ja küsinud: kas sa tahad siia jääda? Kuid väga paljud on soovinud tagasi minna maa peale, sest neil jäid veel mõned asjad pooleli. Te võite surra, aga kui Kristus tahab, siis ta saab inimese Vaimu tagasi saata ja see ärkab ellu, isegi pärast seda, kui arstid kuulutasid välja inimese surma. Kristusel on kogu vägi. Tal on vägi tulla ja minna, ta tuleb ka täna inimeste juurde, ilmudes neile ja ta ilmub ihulikult! Kui Kristusel on vägi viia kogudus ihulikult üles, siis on tal ka vägi see ihulikult tagasi tuua. Kui pühakiri sellest kirjutab, et Kristus tuleb kõigi päästetutega koos tagasi, siis see saab nii ka olema. Evangeelium ei ole lihtsalt taevasse pääsemine, vaid Kuningriik ja see riik ei ole mingi muinasjutt taevast, vaid realiteet, reaalsus, mille pealinn asub Jeruusalemmas ja mida Jeesus hakkab juhtima ning valitsema kui kuningriiki koos kõigi pühadega.

Kuna see on vähemasti Eesti kirikutes tabuteema, siis ei maksa arvata, et te saate sealt mõistlikud selgitused, mis põhinevad pühakirjal, sest evangeeliumi sõnumist on kristlaste tagasitulek juba sadu aastaid olnud välja arvatud ning seda ei usuta. Kuid kuningriigi evangeeliumi järgi "sinu Jumal on kuningas!" Seda kuulutas Jesaja, aga ta kuulutas veel seda, et meie kõik hõiskame üheskoos, sest me näeme SILMAST SILMA Issanda koju tulekut Siionisse. (Js 52:8) Jesaja ütleb sõna sõnalt: "Ja Issanda LUNASTATUD PÖÖRDUVAD TAGASI ning tulevad SIIONISSE hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid." (Js 51:11) Prohvet Sakarja ütleb seda sama, et "Issand, mu Jumal, tuleb ja KÕIK PÜHAD KOOS TEMAGA." (Sk 14:5) Ta lisab "sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed," ja see on nn lõpuaja sündmus, mida isegi täna vahete vahel kristlikes kanalites kuulutatakse ja oodatakse ning nähtavasti mõned teie seast on samuti sellest veeimest midagi kuulnud läbi kristlaste või kristliku meedia. Kuid kas te olete kuulnud, et ka teie olete Jeruusalemmas kohal?

M.Veisveer

KM toimetaja

APOKALÜPTILINE OOTUS

Thu, 25 Apr 2024 22:38:08 +0300

See oli jüngrite ootus

Jumala kuningriik on meie ainus kaitse, mitte ühiskonnas mõju kaotanud kirik ega läbikukkunud eesti rahvas. Jumala kuningriik püsib kindlalt kõigil aegadel. Tegelikult on see ainus riik millel tõesti on tulevik! Ka Eestil kui sellisel ei ole tegelikult pikka pidu piibli sündmuste valgel. Ent hea uudis on see, et selle Kuningriigi nn eesti nimelises osariigis võib ka täna liituda igaüks Kuningate Kuninga valitsusega! Kuningriik on kõigi kristlaste tulevik, seda kinnitab pühakiri.

See tulevik võib sinu jaoks alata otsekohe. Kes sa oled sellest aru saanud, peaksid selleks juba valmistuma, mitte kunagi tulevikus, seda üha edasi lükates, sest KUNINGRIIK ON LÄHEDAL! Ta oli seda juba Jeesuse ajal. Täna on kuningriigi ajastu lähemal kui kunagi varem on olnud. Selle esindus on juba kohal. Kuidas?

Kuningas valmistab ette oma kuningaid, kes esindavad Jumalariiki ja tutvustavad seda kõigile, iseäranis neile, kes sellest veel midagi kuulnud ei ole. See algab iga inimese jaoks vabatahtlikult, põlvedele kummardamisest Suure Kuninga ees usus, armastades ja kuulekuses. Kuid selleks peame välja tulema kõigest (Mt 11:28, Lk 11:46, 21:34, 2Kr 5:4, Hb 12:1), ÜKSKÕIK MILLISEST TEISEST ära lubatud lojaalsusest, millega oleme END SIDUNUD, mis ei esitle ega esinda Jumala kuningriigi huve. Me ei saa sulgeda ennast ka tuppa ja muretseda, kui selle asemel on meile määratud: valitse! (Rm 5:17)

Kogu loodu ootab seda hetke, mida Paulus kirjeldab kui ilmutust Jumala lastest (Rm 8:19-22). Sõna, mis on eesti keeles tõlgitud kui ilmsiks saamist, siis tegelikult on oma tähenduselt apokalüptiline (ἀποκαραδοκία, apokaradokia, mis on ärev ja püsiv ootus), mis tähendab kõige selle avalikuks saamist, kes on tõelised Jumala pojad, tema kuningad.

Paulus rõhutab tõsiasja, et " loodu ootab pikki silmi Jumala laste ilmsiks saamist". (Rm 8:19, ingl keeles on see isegi parem tõlge " For the earnest expectation of the creature waiteth for the manifestation of the sons of God.") See on Kristuse avalikuks saamise teade, manifest, vastavalt pühakirjale. Meil on kohustus vastata sellele Kuninga ootusele, mida Jumala loodud maailm nii meeleheitlikult ootab ja eelkõige Kristus. Paulus kirjutab filiplastele: minu ootust (ἀποκαραδοκία) ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski. Kuningate maailmalõpu või tegelikult uue ajastu apokalüptiline ootus on see, et Kristus saab TÄIESTI avalikuks, mitte üksnes täna meie südames ning läbi kristlaste elude, vaid nähtavalt kogu maailmale. (Fl 1:20) See oli jüngrite ootus. See olgu jüngrite ootus ka täna!

AGA MEIE LOOTSIME

Wed, 10 Apr 2024 08:36:22 +0300

"Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist," ütleb Kleopas "Võõrale" Emmause teel. Meie lootsime! Aga täna on juba KOLMAS PÄEV ja midagi ei ole juhtunud?! Kleopas räägib Kuningast, kellele rahvas lootis, aga see kuningas ei pidanud küll nende meelest ristil surema, vaid elama ja neid päästma. Kas tõesti oli nii erinev rahva lootus võrreldes tegelikkusega? Ei olnud.

Rahvas lootis õigustatult, sest nii oli Jumal lubanud, ainult et nad ei mõistnud, millal Jeruusalemma lunastus tegelikult aset leiab. Seda ei ole tänaseni veel juhtunud. Seetõttu ka täna võivad variserid öelda: meie lootsime parimat, aga läks ikka nii nagu alati nagu eestlane ütleb.

Kristlased siiski teavad, et kuningas tuleb Jeruusalemma ja tõepoolest, lunastatud saab mitte üksnes Jeruusalemm ja juudid, vaid kogu maailm! Jeesus tuli maailma päästma. Ta on kogu inimkonna lunastaja. Selleks aga, et see võiks maa peal juhtuda, peab see esmalt juhtuma iga inimese südames ja siis on Jeesusel kuningaid, kellega ta maailma valitseb igavesti. Kui ei ole kuningaid, ei saadeta Jeesust enne tagasi. Asi ei ole Jeesuses, vaid "kuningates" kellest peavad veel kujunema kuningad, tulevased valitsejad.

Niisiis, kogu rahvas (enamus) lootis, et Jeesus ongi see, "kes Iisraeli rahva lunastab" nagu seda väljendas Kleopas, püha Joosepi vend e Jeesuse onu. Siis Kleopas annab tunnistuse, millega kirjeldab Jeesuse ülestõusmist, inglite sõnu, kes ütlesid, et Jeesuse elab. Selline tunnistus on tegelikult igal juhul usutunnistus, vaatamata sellele, et nad ei saanud päris täpselt aru Jumala plaanist ja arvasid, et Kuningas jääbki maa peale ja hakkab kohe valitsemist korraldama, aga oh "häda", kolm päeva möödas, ikka ei ole veel midagi juhtunud? "Aga meie lootsime." Mille alusel neil see lootus oli?

Nad lootsid, et nüüd täitub Jesajale antud lubadus, mida prohvet kuulutas ning on pühakirjas kirja pandud Js 52:9. Kuid enne seda salmi on kirja pandud ka salm 7, mis ütleb: "Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet." Jeesus tõepoolest tõi hea sõnumi päästest - ka meile!, aga see pääste saab alguse inimese südamest. See on vabatahtlik. See ei ole käsk! Kujutage ette, kui Jeesus oleks öelnud: ma käsin teid ning kogu maailma saabki ühe hetkega päästetud. See ei ole ju vabatahtlik, vaid sunniviisiline! Kuid Käsk oli jõuetu (Rm 8:3), ent pääste on vabatahtlik! Ka täna veel. Põrgus ja taevas on üksnes vabatahtlikud. Taevasse ei tõmmata kedagi vägisi, kuigi prohvet Eeliale tulid järgi tulised hobused (2Kn 2:11), siis taevasse saamiseks peab iga inimene esmalt patust puhtaks saama ja soovima seda oma südamest.

Nõnda siis, Kleopas viitab Jesaja tõotusele. Milline erakordne õnnistus langes tema peale, sest kes meist ei tahaks kuulda Jeesuse käest selgitust, millised kirjakohad just tema kohta kirjutatud on. (Lk 24:27) Jeesus pidi selgitama muuhulgas ka seda, et ta tuleb tagasi, sest tema kohta on seda ju kirjutatud; nii nagu on kirjutatud täpselt koht, kus see juhtub; aga see alles juhtub tulevikus, mitte otsekohe pärast Issanda ülestõusmist. Selles on asja iva. Seda ei mõistnud Kleopas ega Iisraeli rahvas. Osa Jesaja tõotusest on juba täitunud, aga mitte kõik, mitte 9 salm.

Seetõttu ka kogu kristlaskond ootab pikki silmi Iisraeli rahva lunastamist, aga enne seda päästetakse meid taevasse (ülesvõtmine), et siis kõik koos naaseda Jeruusalemma õlimäel, nagu prohvetid (Jesaja, Sakarja) on ette kuulutanud. Alles siis tuleb Kuningate Kuningas ja Jeruusalemma tõotus saab täituda, alles pärast kõige selle eelneva sündimist. Seetõttu, MEIE KÕIK ALLES LOODAME seda!

MIKS ME PEAME ÜLEVAL ÄRA KÄIMA

Tue, 12 Mar 2024 08:15:36 +0200

Isegi kui ma teaks, et Issand tuleb homme järgi, ei muudaks ma midagi täna, ma teeks süüa, koristaks, läheks teeks ära igapäevased tööd ning palvetaks nagu ikka ja lõpuks läheks rahus puhkama. Miks?

Meid viiakse siit ära ajutiseks ja tuuakse varsti tagasi ning see kõik antakse meile tagasi ning kõike muud pealegi juba tema Kuningriigis. Meie ju hakkame valitsema kõigi surelike üle.

Meie saame taevas surematu ihu. Kui meid taevasse ei viidaks, siis meil ei oleks võimalik saada kirgastatud ihu. See on üks põhjus, miks me peame üleval ära käima. Niisamuti ka Talle pulm või viletsusajast pääsemine. Kõigile teistele tuleb viletusaeg sel ajal, kui meie taevas oleme.

Meie ihu muutmine on üks põhjus, miks me peame ära käima üleval. Kuna ilma taevasse minemata ei saa keegi uut muudetud ihu mis oleks Tema sarnane, nagu piibel kirjeldab. "Kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik." Fl 3:21. Kreeka keeles: 3:21 ὃς μετασχηματίσει τὸ σῶμα τῆς ταπεινώσεως ἡμῶν εἰς τὸ γενέσθαι αὐτὸ σύμμορφον τῷ σώματι τῆς δόξης αὐτοῦ κατὰ τὴν ἐνέργειαν τοῦ δύνασθαι αὐτὸν καὶ ὑποτάξαι ἑαὐτῷ τὰ πάντα

Jah, me oleme seal lühemat aega kui teised jüngrid, kui kõik eelnevad, kelle hing läbi surma on päästetud. Ent kõik, kes tõmmatakse üles, on tegelikult taevas kõige lühemat aega. Meid võiks ju siia jätta? Aga sellega me ei saa Jeesuse ihu sarnasust, isegi juhul, kui me viletsusajas ellu jääme.

Iglise keeles on tõlgitud meie ihu sõnaga "gloriuos body". Me saame "doxa sōma", aga praegu meil on "hēmōn tapeinōsis sōma". Teisisõnu, meie ihu muudetakse surematuks. Kuid seda tehakse taevas ja otsekohe selle väe toimel. Kui meid aga tagasi tuuakse, siis meil on Jeesuse ihu sarnasus, mitte enam surelik ihu nagu teistel, kes siin ellu jäid viletsusajal.

Miks meid kohe muudetakse, nagu Paulus kirjeldab korintlastele "meid kõiki muudetakse" (1Kr 15:51,52 vt ka 1Ts 4:17), sest meid ootab ees Talle pulmapidu ja juba seal on pruut peigmehega sarnane. Seetõttu meil läheb vaja surematut ihu juba varem, aga kui me hakkame kuningatena valitsema elus (Rm 5:17), siis meie ihu ei saa olla enam surelik. Sestap, me vajame selleks kirgastatud ihu, et valitseda koos Kuningate kuningaga. "Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim." 2Kr 3:18

Jeesus teadis seda juba enne ristisurma, sest ta rääkis saduseridega ülestõusmisest: "sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad." (Lk 20:26) See ütleb, et me ei saagi enam surra. Seda sama rääkis Paulus ka roomlastele, ta ütles: "Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega." (Rm 6:5) "Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas." (Rm 8:29) Kristlasena me ei ole Poja näo sarnased. Me võime olla sisemiselt Poja sarnased, aga välimuselt mitte enne, kui me taevas ära käime. Me saame välimuse poolest autentse sarnasuse, inimesed saavad aru, et need on Kristuse kuningad. See on ka valitsemiseks vajalik, kui inimesed saavad aru, et need on Kuningate kuninga kuningad, kes valitsevad koos temaga.

JEESUS TULI KA TARKADELE

Wed, 10 Jan 2024 12:32:29 +0200

Suur osa eestlasi käivad jõuluajal kirikus Jeesust kummardamas otsekui 3 tarka, aga nad ei taha muuta oma elu.

Nad tulevad kord aastas kirikusse, kuulavad ära sõnumi, laulavad teenistusel kaasa ja isegi kummardavad jõululast. Kuid siis lahkuvad ja unustavad selle mida nad tegid ja mida Jeesus tegi nende jaoks. Nad ei taha Jeesust isiklikult vastu võtta.

Ent Jeesus sündis siia maailma mitte üksnes juutide päästjaks, vaid ta tuli maailma päästma nende pattudest. Jeesus tuli ka kolme targa eest! Kõigi tarkade pärast.

Teadlaste pärast, füüsikute pärast, matemaatikutele, õpetajatele, akadeemikutele ja isegi presidentidele ning kõigi valitsejate pärast, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)

"Kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse." Jh 1:12

MIKS TEISED USUNDID EI SAA PÄÄSTA HINGE

Sat, 23 Dec 2023 13:54:04 +0200

Hing on veres ja hinge teeb puhtaks üksnes veri

Miks teised usundid ei saa päästa hinge? Hing on veres. Hinge teeb puhtaks veri. Jumala poeg sündis hingede päästjaks. Rm 3:25

Rm 3:21-26

Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse.

Võibolla mõned teist ei tea kus see kirjas on, siis siinkohal lisame kirjakoha. 3. Moosese 17,11 "Sest liha hing on veres, ja selle ma olen teile andnud altari jaoks lepituse toimetamiseks teie hingede eest; sest veri lepitab temas oleva hinge tõttu."

Hinge ei saa pesta vee ega õli ega millegi muu kui vaid süütu, puhta verega. Kuid inimesed ei saa anda oma verd et päästa teist hinge. See veri on süüga. Selleks aga oli vaja laitmatut verd ja Jumal saatis oma poja, kelles ei ole süüd ning ta valas oma vere sinu hinge puhtaks pesemiseks. Jumal valas oma vere! See veri puhastab iga inimese hinge, ükskõik kui palju temas süüd ja pattu on. Üksnes puhas hing saab minna Jumala juurde.

Jeesus on ainus isik maailmas, kes saab hinged päästa. Seetõttu ükski teine usund, sa võid mida iganes uskuda, see ei tee sind Jumala ees piisavalt kõlbulikuks, süüst puhataks. Seetõttu ka juudid, kui nad ei võta vastu Jeesust, aga usuvad Jumalat, peavad minema kohtu alla. Siis selgub mis neist saab, igaühest eraldi, nende kõikide üle peetakse kohut nende tegude järgi. Aga mitte meie üle, kelle hinged on puhtad, sest me võtsime vastu Jeesuse, kes puhastas meid oma kalli verega ja seadis meid armu läbi, muidu, Jumala ette ning meid hüütakse nüüd Jumala lasteks. Tema pere liikmeteks. Selleks oligi vaja Jeesust, kes sündis pühana ja elas patuta, et anda oma elu (ja veri) meie eest! Seetõttu teda hüütakse Päästja!

Homme me hüüame kõik koos: meile on sündinud Päästja!

Lk 2:11 "et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus."

KRISTUS TOIMIB JUBA ÜHEST

Tue, 05 Dec 2023 16:28:10 +0200

Kas Jeesust polegi kohal enne kui kaks või kolm kristlast kokku saavad?

Matteuse 18,20 "Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel." Kuidas sellega siis ikkagi on?

Kus kaks või kolm on minu nimel koos, mida see tähendab ja muudab? On ju öeldud, et meile on antud kogu meelevald Jeesuse nimel usus tegutseda, siis Jeesus on kohal ja kinnitab meid.

Mille poolest kaks kristlast, kelles on sama Jeesuse vaim, on parem kui üks kristlane, kelles on samuti Kristuse vaim võiks olla võtmeküsimus. Huvitav, eks ole! Kindlasti olete seda sama mõelnud?

Asi pole üldse Kristuse kohalolus või puudumises, asi on meie mõtlemises.

Kui kaks kristlast või kolm saavad kokku, aga iga üks ajab oma asja ja nõuab oma tahet, seal Jeesus peab ootama enne, kui neil tahe muutub sedavõrd, et see on sama ja nad on Kristuse nimel ühel meelel koos, et teevad midagi Ühisel nimel, mitte igaüks oma nimel. See puudutab ka koguduste läbi käimist või isegi Jumala teenistusi. Johannese 15,5 ütleb Issand järgmist: "Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha." Oksad võivad üksteist nügida, aga nad on ikkagi sama puu oksad.

Teile on õpetatud, et alles siis on Kristus kohal kui kristlasi on mitu, on tegelikult lahkõpetus, et muidu ta puudub kohalt. Mis on mõistagi valeõpetus! Kristus on alati kohal, iga kristlase sees. Kristus on kohal ka juhul, kui kristlased on kokku tulnud. Jumala Vaim tunnistab v tõendab seda.

Johannese 15,26 "Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust."

Johannese 16,7 "Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde."

Efesose 3,17 "et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses."

Efesose 3,20 "Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda."

Sestap Kristus ON kohal. Olgu siis üks, kaks või kolm või enam Kristuse nimel koos. Ta on meie kõigi SEES!

Ta on sinu sees isegi siis kui sa oled üksi. Ta ei lahku sinu juurest, et tulla tagasi siis, kui su juurde kedagi veel tuleb või sa lähed teiste kristlaste juurde. Kui ta nii mõtleks, siis ta ei hooliks sinust. Kui sa pead ootama seni, kuni kaks või kolm on kohal, siis pole ju mõtet isegi enne seda palvetama hakata! Kui te usute, et sel juhul Jumal vastab palvetele.

Kristus on Püha Vaimu kaudu alati kohal ja kõik see mida sa vajad, on sinule juba üle antud. Lihtsalt kasuta seda.

See ei ole isegi usu küsimus. "Kaks või kolm" ei ole usuküsimus. Teil ei ole ju mõtet paluda kui pole kahte kristlast, aga see ei ole tõsi! Te võite kõike paluda ja te ei pea ootama ega ilmtingimata otsima neid, kes teie palvega sama meelt on. Loe, mida kirjutab Johannese 15,7. Ta ütleb: "Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, MIDA TE IGANES TAHATE, ning see sünnib teile." Kui see ei oleks nii, siis Teie ei ole Kristuses ja Kristus ei ole teis! Ent teie olete Temas ja Tema on teie sees.

ENAM EI PEA OOTAMA

Tue, 29 Aug 2023 11:07:05 +0300

Nüüd saab otsekohe taevasse tänu Kristusele

Jeesus viitas Moosesele, aga mitte selles kontekstis, et tema jüngrid äratatakse üles! Seda ta ütles Seaduse täitjatele, kes surid enne Jeesuse ristisurma. Sest ta ütles veel enne ristisurma: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see ELAB, ISEGI KUI TA SUREB." (Jh 11:25)

Isegi jüngrid ei saanud päästele kohe pihta, sest nad lootsid endiselt surnute ülestõusmisele, aga nüüd selgus hoopis, et enam ei pea taevasse pääsu ootama. Nüüd saab otsekohe taevasse tänu Kristusele. Isegi kui keegi sureb, siis ta elab edasi, aga igavene elu jätkub juba taevas. Ei mingit ootamist enam!

Paulus tunnistas seda, et ka temal kui Seaduse kuulekal on juba lootust läbi surnute ülestõusmise, aga, see seadus on nüüd muutunud. Ta oli teadlik, et seaduse täitjad saavad võimaluse, aga ta mõistis, et nüüdsest on parem võimalus, sest on uus vereleping. Apostlite 24,15 "ja mul on lootus Jumala peale, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine, mida nemad ka ise ootavad."

Kes surevad ilma Jumalata, need ei lähe kohtu alla, vaid nende üle on kohus juba peetud. Selles mõttes, et otsus juba jõustunud, nad on igaveseks Jumalast lahutatud. Nad on põrgus. Põrgust ei ole tagasiteed. Uue lepingu järgi Jeesusesse uskujad ei pea enam ootama surnute ülestõusmist ning kohtuotsust, sest nad on päästetud ka kohtust. Vastupidi, pühad mõistavad kohut isegi inglite üle.

1. Korintose 6,2 "Või ei tea teie, et ükskord mõistavad pühad kohut kogu maailma üle? Ja kui te maailma üle kohut mõistate, kas te siis ei ole pädevad otsustama pisiasjus?"

1. Korintose 6,3 "Kas te ei tea, et ükskord me mõistame kohut inglitegi üle, miks siis mitte argielu asjus?"

Johannes kirjutab oma evangeeliumi alguses, et variseride hulgas oli inimene nimega Nikodeemos, üks juutide ülemaid. See rabi ei olnud lihtsalt keegi kes oli rabi, vaid üks õpetatud juutide juhtkonna hulgast, kes tundis Moosese seadust enam kui teised. Ent Nikodeemos erines selle poolest, et tahtis teada, mis saladus selle päästega siis ikkagi on?! Ta otsis Jeesuse üles ja tegi asja endale selgeks. Johannese 3,18 ütleb Jeesus: "Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on KOHUS JUBA MÕISTETUD, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse." Sellest alates on uus olukord! Enam ei pea ootama kohut.

PÄÄSTETUD. PÄÄSTETUD. PÄÄSTETUD

Wed, 17 May 2023 10:23:46 +0300

Sageli räägitakse, et Issand päästab. Aga tihti on see üldsõnaline ja määratlemata. Kuid kui tuleb rääkida päästest, siis millest inimest päästetakse on mitu olulist aspekti.

Esiteks, kõik ehk teavad ja on kuulnud, et meid päästetakse patust. Mida see tähendab? Esiteks tähendab, et meid tehakse patust puhtaks Jeesuse vere läbi, kuid see pole kõik. Patust pääste tähendab veel seda, et meie hinge hoitakse pattu langemast. See on üleloomulik vägi, mis hoiab inimese patust eemal.

Teiseks meid päästetakse igavese kohtu alt, sest kes on ükskord päästetud, see on päästetud igavesti. Sellist laadi õpetused, et "kõik lähevad kohtu alla" ei ole siiski kõik, sest kohtu alla lähevad vaid need, kes ei ole päästet vastu võtnud. Millist? Jeesust kui isiklikku päästjat, kelle Jumal saatis meile ja andis võimaluse pattudest ja nõtrustest pääseda. Kes aga loodavad endiselt headele tegudele, mitte armule, siis need lähevad kohtu alla. Meie aga loodame Jumala armule. Armust oleme me õigeks saanud ja kohtu alla ei ole meid põhjust saata. Oleks ikka kurioosum küll, kui sind päästetakse taevasse ja siis ikkagi lähed kohtu alla. Kuid piibel kirjeldab, et päästetud on kohtunikuga samal pool lauda ja pühad mõistavad ükskord kohut isegi inglite üle. Seetõttu Jeesuse omad on kohtu alt päästetud, see on teine pääste.

Kuid kolmandaks, mis on see kolmas pääste? Jeesaja nimetab seda, et Issand päästab igavese päästega. (Js 45:17) See tähendab seda, et pääste on igavene ja seda otsust ümber ei kaevata ega ei tule mingit teist päästjat enam. Kuid see igavene pääste tähendab päästet igaveseks eluks. Seega, mitte üksnes patust pääste, sest inimene võib uuesti langeda ja pattu teha, aga kedagi ei visata taevast välja. Kes on taevasse vastu võetud, selle pääste on igavene. Päästetud igavese päästega igaveseks. Jesaja lisab sellise nüansi, et neil ei ole vaja häbeneda ega tunda piinlikust. Kui sa oled taeva jaoks päästetud, siis sa oled õige ja sul ei ole millegi üle häbeneda ega kellegi pärast, sest Issand on ustav ja tema pääste on kindel, isegi mitte sellepärast, et ta ei ole veel järgi tulnud. Me ootame Kristuse tulekut, kui ta päästab ära oma koguduse. Paljud ütlevad, kus on teie päästja, miks ta viivitab ja narrivad meie usku, aga meil ei ole põhjust piinlikust tunda. Sest isegi siis, kui sa lõpetad maise elu enne tema tulekut, oled sa ikkagi päästetud igavese päästega. Kuid õndsad on need, kes ei näe surma ja päästetakse siit samal moel kui Jeesus tõsteti üles taevasse. Samal moel kannavad ka Jumala inglid kõik päästetud üles Issandale vastu ja need ei näe kunagi surma. Seetõttu need on isegi surmast päästetud. Nad elavad sõna otsese mõttes igavesti.

Kogu kristlik elu on üks pääste, püsiv pääste, pääste, mis hoiab meid patustamast, pääste, mis annab meile õiguse e me oleme ju õigeks mõistetud, - Jumala lapsed ning kui me oleme kuninglikust soost, nagu Peetrus kirjutas, siis, seda enam me oleme need, kes on tõstetud kogu maailmale näitamiseks, aga ka tõstetakse kogu maailma eest üles, Kuningate kuninga juurde ning võime täie julgusega öelda, et me omame igavest päästet. See kuulub meile. Mis iganes siin maailmas meie kohta ei öelda, me oleme kõrgemast soost kui mistahes eliit, kes ennast ise ülendab või kuningas, kes on seatud inimeste poolt. Meie oleme pandud kohale Jeesuse Kristuse poolt ja me oleme kuninglikud preestrid, selle sõna suure algustähega, kes ükskord mõistavad kohut kogu maailma üle ja valitsevad tema rahuriigis asevalitsejatena üle kogu maa. Igavesti. Surmal ei ole meelevalda meie üle, sest meil on igavene pääste, millega kaasneb igavene elu. Seda kõike on isegi raske ette kujutada, aga kui räägitakse päästest või päästetutest, siis see kõik kehtib iga kristlase kohta, kes võtab Jeesuse vastu isiklikuks päästjaks. Kui keegi ei soovi päästetud saada, siis teda ei päästeta.

Selleks et sind päästa, pead sa andma nõusoleku. See on nagu notariaalne leping, kus sa kinnitad, et oled terve mõistuse juures ja nõus pääste lepinguga. Mitte üksnes patust pääsemise, kohtust pääsemise, vaid ka pääsemisega viletsusajast, kui Jumal otsustab, et nüüd on päästepäev ja saadab oma Poja meile järgi ja meid äkitselt kistakse üles temale vastu, nii nagu Paulus seda tessalooniklastele kirjeldab. Seda päeva ei tea mitte keegi kui vaid üksi Isa taevas. Kuid meid ei ole jäetud teadmatusse, sest Jeesus selgitas aegade kohta, millal tema tulek saab avalikuks ja neid märke teades, oleme me valmis jätma kõik sinnapaika, kui ta tuleb ja läheme siit ära, enne viletsusaja kohutavaid aegu, mis kogu maailma peale on tulemas. Kui sa tahad sellest pääseda ja saada igavese pääste lepingut, siis tuleb selleks Jeesus usus vastu võtta, paluda teda oma südamesse, kes teeb sind esmalt patust puhtaks ja elada elu koos Issandaga. Sest kui Issand on sinu südames ja Püha Vaim on selle pitseriks ja abimeheks, kes elab sinu südames kogu selle aja, siis sa võid küll olla rahulik igas olukorras ja olla rõõmus, et sind päästetakse!

PIIBELLIK MATUS

Tue, 22 Nov 2022 10:11:06 +0200

Kust pärineb tuhastamine? Kust pärineb kirstumatus?

Matusetalitusel võite vahel kuulda fraasi: "... kuni Issand äratab üles viimsel päeval". Kas sellel on piibellik alus? See tuleb Taanieli raamatust: "paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks." (Tn 12:2) Kuid seda kuuldes tekib kristlasel kohe küsimus: miks peab kristlane seni ootama, kui ta suri Issandas? Kui ta suri usus Kristusesse, siis, tal ei ole põhjust kuskil mujal olla kui vaid taevas! Uskmatu aga küsib samal ajal: oot, kas ta siis ei pääsegi taevasse, mida ta ise uskus saavat?

Israelis maetakse surnuid võimalikult selle koha lähedal, kuhu oodatakse oma messia tulekut (nad ei tunnista Jeesust), et olla esimeste hulgas, keda surnuist üles äratatakse. Paraku täna see ei kehti, sest need kes Jeesust vastu ei võta, on juba igaveseks temast lahutatud, Jeesus on ainus uks. (Kes tunnistab poega, seda tunnistab ka isa, selgitas Jeesus lisaks kõigele. Mt 10:32,33)

Jeesus tuleb kõigi pühadega ja seab oma kuningriigi. Piibel kirjeldab nendes sündmustes kõike muud kui käimist viimses kohtus. Jeesuse tulekuga algab Kuningate kuninga igavese riigi ajastu, mil Issand valitseb maa peal. Ta tuleb Õlimäele, sama koha peale, kust ta taevasse tõsteti. Ta hakkab valitsema elavate, mitte surnute üle. Ka kõik pühad kes päästeti, kuuluvad elavate hulka, neil on igavene elu siin!

Ülesvõtmisest kirjutab veel Paulus tessalooniklastele, ta ütleb, et kui usklikud üles kistakse vastu Issandale (1Ts 4:17), tõusevad surnud enne seda üles. Tekib paratamatult küsimus: Kas need, kes surid Issandas ikkagi ei pääse taevasse ja peavad "ootama" taeva ukse taga? Kui see väide vastab meie kohta tegelikkusele, siis on suurem osa Pauluse kirjadest ja õpetustest Jumala armust ja päästest pehmelt öeldes vastuoluline ja me keegi pole usust õigeks mõistetud ja ikka veel sureme oma pattudes.

Seoses surnute olukorraga on Paulus avaldanud siiski oma isikliku seisukoha, teoloogia, nagu ta avaldas arvamust naiste olukorrast koguduses, et need küsigu kodus oma meestelt, aga koguduses olgu vait. See ei olnud Jumala sõna ega Jumala plaan.

Isegi ingleid ei panna kinni rahuriigi ajal peale ühe. Kuid viimses kohtus mõistetakse kohut ka nende üle.

Jeesuse kirgastamise hetkel viibisid temaga koos Peetrus, Jaakobus ja Johannes, kes kõik tunnistasid seda, et Eelija ja Mooses rääkisid Jeesusega. (Mt 17:3) Eelia võeti otse taevasse. Temaga on asi selge. Kuid me ei tea, et Mooses oleks elusalt taevasse võetud, siis ta peaks ootama surnute ülesvõtmist, on ju nii? Piibel kirjeldab, et ta suri ja inimesed leinasid Moosest. Kuid Moosese haua paika ei tea keegi, on teada ala ja see, et Jumal ise mattis tema orgu Moabimaal. (5Ms 34:6) Nüüd aga ühtäkki näeme Matteuse testamenti lugedes, et Mooses on juba taevas? Tohoh! Kuidas see sai juhtuda? Pealegi suhtleb Jeesusega, kes on maa peal ja viibib jüngritega mäe peal!

Mida sellest kõigest arvata?

Esiteks seda, et surnute ülesäratamisest tuleb juttu nende suhtes, kes surid enne Kristust ja kehtib neile nende olukorras, Jumala eelduste täitmise puhul.

Eenok ja Eelia võeti elusalt ära. Kuid taevas on veel palju neid, keda Jumal pidas õigeks ja seetõttu päästis surmavallast. Nähtavasti peab olema ka palju neid, kes ei ole taevas ja lähevad kohtu alla, seega peetakse seni kinni. Kuid see ei puuduta neid, kes mõisteti usust õigeks, kes surid juba peale Kristustuse lunastustööd, pärast tema ülestõusmist. Kui inimene on õigeks mõistetud, siis Jumal täidab oma uue lepingu tingimuse ja ta hing päästetakse, ta läheb kohe taevasse.

Kohut saab pidada nende üle, kes täitsid käske, siis nende teod kas mõistavad neid õigeks või süüdistavad. Vahel te kuulete kirikutes ka sellist ütlust: kõik lähevad kohtu alla. Tegelikult, nagu juba eelnevalt selgitasime, "kõik" ei sisalda õigeid ja päästetuid. Seda kinnitab uus leping.

Kohut saab pidada nende üle, kes ei ole kuulnud evangeeliumi. Jumal on õiglane. Kui aga inimene kuulis evangeeliumi ja lükkas selle tagasi, siis nende üle on kohus juba peetud (sõna), nii ütles Jeesus. Kui ta seda väitis, siis asi on teada, kas meile meeldib seda kuulda või mitte. Ta rääkis põrgust, mida lahutab kuristik ja kust ei ole väljapääsu. Tegelikult on asi lihtne. Jumala leping peabki olema arusaadav, mitte mõni inimlik kaval seaduse väänamine või religioon surnute olukorrast. Jumala leping on ühemõtteline. Kahjuks inimesed, eriti valeõpetused annavad inimestele asjatult lootust, vahel selleks, et neid lohutada. Pühakiri siiski määratleb täpselt, kuidas hingega jääb, kes Jeesust vastu ei võta.

Tulles tagasi ihu juurde.

Tuhastamine ei ole olnud kunagi juutide ega kristlaste tava, vaid tuleb idamaa rituaalidest ja matmise kommetest. Eriti see, mis toimub tuha hoidmisega. Inimesed hoiavad urne oma kodus, mis on rituaal ja ka selle laiali puistamine on rituaal, paganlik tava. Tegelikult ebausk. Urnimatus ei ole piibellik ega kristlik. Otse vastupidi, piiblist leiab ihu matmise ja ka kirstumatuse.

Juba Vanas-Egiptuses inimesi maeti, mitte ei põletatud; rikkaid maeti koos teenijatega. Usuti hauatagusesse ellu. Tegelikult teati õigesti, et inimesel on hing ja see on surematu, nii arvati, et ta elab hauataguses elus edasi. Seetõttu pandi kaasa ka isiklikud esemed.

Kristluses tõesti usume igavest elu ja seda, et meie hing läheb peale surma otse taevasse, aga see pole mingi pimeduse maailm või olek surmavallas. Meie usume seda, mida Looja lubab. Surnute matmise tava on vanem kui me oskame isegi seda arvata.

Näiteks on väga täpselt kirjutatud, et Joosepil oli kirstumatus. Piiblis leiame ka sündmused, et juudid matsid surilinadega, aga maeti ka kirstudega. Esimese Moosese raamat lõpeb just Joosepi surma kirjeldusega. Joosepi kohta kirjutab piibel järgmist: "Ja Joosep suri, sada kümme aastat vana, ja ta palsameeriti ja pandi kirstu Egiptuses." 1Ms 50:26 Võimalik, et paljudele meie ajaveebi lugejatele tuleb see fakt üllatusena? Kirstumatus on mitte üksnes kristlik tava, vaid sel moel maeti paljud meile piiblist tuntud usuisad. Kui kirstu ei olnud, siis ta maeti surilinades.

Kindlasti tekib küsimus: kas tuhastamine siis ei ole õige viis? Teoloogiliselt ei ole ju vahet, kui te surete Issandas, siis teie hing läheb taevasse, isegi juhul, kui teie ihu ei ole võimalik matta või see üldse jääb kadunuks, nt sõjas. Seal võib inimene ka tuhaks põleda.

Mida siis tuhastamise osas öelda veel?

Esiteks, selle juures ei tohi teha tuha laiali pildumist, kuna see on usu rituaal ja paganate usukomme. Teiseks, tuhka ei tohiks hoida alles, vaid tuleks sama aegsasti matta maha nagu ihu matus, sest tuha hoidmisega kaasnevad inimestele kiusatused, aga need on deemonliku päritoluga. Deemonid kasutavad seda ära. (Inimesed otsivad kontakti lähedase hingega peale nende surma.) Siis lein jääb kestma, aga see ei ole hea leinaja hingele. "Kui aga surnute ülestõusmist ei ole põhjust oodata, siis ei ole vajadust keha matta, mis vahet siis on?"

Kui kristlase ihu on Püha Vaimu tempel (1Kr 6:9), siis, meil ei ole õigust selle ihuga teha kõike mis meil pähe tuleb või meeldib. Isegi mitte pärast meie hinge lahkumist.

Jeesust ei tuhastatud.

Nii ka meil tuleb valida sama viis ja austada Jumalat. Kui see meie lähedastele tülikaks osutub, siis, see näitab pigem nende austuse puudumist lahkunu suhtes, kus mugavus on tähtsam kui lähedase inimese elust lugupidav ärasaatmine. Milleks siis üldse matta, las jääb metsa alla rebastele, ta on ju surnud?!

Kui lahkunu pannakse kirstu, siis enne tema matmist (mulda sängitamist) me tegelikult jätame hüvasti inimesega, mitte tuhaga!

Kirstumatus on kirikus püsinud oluline komme läbi kogu kirikuajaloo, kuid oli seda ka tuhandeid aastaid enne Kristust. Kui te küsite meilt, kas tuhastamine või kirstumatus, siis meie vastus on piibellik: kirstumatus.

Küsimus lugejatele: kuidas oleks saanud Laatsarust surnust üles äratada, kui ta oleks tuhastatud?