Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #logos

VAIMUL ON ALATI VÄRSKE SÕNA

Thu, 14 Nov 2024 08:39:49 +0200

Mida tähendab: te panete alati vastu Püha Vaimule. (Ap 7:51) See põhineb liigsel ettevaatlikusel, et äkki tuleb kogudusse sisse mõni valeõpetus. Siis on sõna v õpetused formaalselt lukus. Lukustajate meelest Püha Vaim ei ütle midagi uut, mida ta ütles 2000 aastat tagasi. Selline Püha Vaimu peetus tunnistab sellest, et Püha Vaim võis öelda ja rääkida nelipühal, siis, "kui ta oli noor" ning ta peaks kogu aeg jääma selle juurde; aga mida nüüd on öelda, see tuleks tsenseerida koguduse jaoks, kuna seda ei ole Püha Vaim öelnud 2000 aastat tagasi, ehk pole piiblist. Sarnaselt, sinu vanaisa võib rääkida vaid seda, mida ta ütles siis, kui ta oli noor mees, aga seda mis tal täna öelda on, seda meil tuleb tsenseerida. Absurd!

Aga just selliselt Jumala sõna kogudustes käsitletakse! Praktiliselt igal pool. Kas pole kummaline? Nende meelest Pühast Vaimust on vaid see, mis ta ütles 2000 aastat tagasi?! Kui seda UT ei ole, siis see ei saa olla Püha Vaimust.

Kristlik Mõttevõra õpetab, et Püha Vaim ei jäänud kinni sinna kaugesse aega, kuhu kirik ta sõnad lukustas.

Püha Vaim tegutseb ja on alati värske ning see mis ta täna kuulutab, ei pruugi üldse ühilduda enam sellega, mida ta rääkis algkoguduse jaoks. Näiteks koguduse korrast, orjandusliku korra ajal! Meil ei ole ju naised enam meeste omand ja palju muud, mis totaalselt on muutunud, millest varem kirjutasid UT kirjad. Selles peaks iga terve mõistusega inimene vahet tegema, kes koolis on käinud. Niisamuti VT tekstid ei ühildunud Püha Vaimu poolt inspireeritud UT tekstidega, millele juudi rabid vastu panid ja jüngreid alusetult süüdistasid. (Ap 7:15)

Sõna iseenesest ei ole midagi sellist, mis ilma Püha Vaimuta käsitleda, nagu kuivatatud leib. Jumala Sõna ei ole kuivik (Jh 6:51), vaid elav vesi! (Jh 4:10) Nii ei ole ka sõnast üksi kasu, kui seda interpreteeritakse Vaimust eraldiseisvalt.

Jeesuse jüngrid rääkisid välja sõna (rhema) ja tegutsesid selle põhjal. See oli värske, elav leib, mitte logos. Aga alati Püha Vaim ja rhema esinesid üheskoos. Mitte nii, et me loeme logost ning räägime sõna, aga vaimu liikumist selle juures ei esine. Paraku just liturgiasse kaldunud kirikud sellises võtmes usklike õpetavad (sh jumalateenistused) ja pole siis ime kui koguduse liikmetel on püsivalt nälg ning nad otsivad toitu väljaspoolt, kus toimub midagi karismaatilist. Kaua sa ikka krõpse sööd? Sa ei sure ära, aga sul puudub hea tervis ja Jumala vägi, mis avaldub Püha Vaimu tõttu. Kui me aga sõna ja vaimu eraldame, siis Püha Vaim vaatab tegevusetult pealt ja ootab juba sajandeid, millal temale mõni võimalus antakse! Kas üldse antakse?

Jeesuse ajal panid rabid vastu Püha Vaimule. Nad lugesid Moosest ja prohveteid, aga ei tahtnud midagi kuulda Püha Vaimu kõnest. (Pertruse esimene jutlus, Ap 2:14jj, Pauluse õpetused) Kas õpetajate vastupanu erineb täna kuidagi sellest mida rabid tegid? Ei erine. Ka täna ei ole Eestis väga palju kogudusi, kus Püha Vaim saab vabalt liikuda ja sõna (rhema) võtta ning koguduse inimesed selle läbi teenitud, rääkimata evangeeliumi kuulutamisest ja uutest usklikest.

See on Jeesusele suur probleem, millega ta puutub kokku eestlaste kirikutes, nende kangekaelsete juhtide näol. Need otsivad teiste juhtide heakskiitu ja tahavad meeldida teistele konfessioonidele ning oma vahel kirikute juhtide meele järgi olla, aga mitte Püha Vaimule ning sellele, mida Jeesus tahab kogudustes täna teha. See ei ole ainult Eestis nii. See on üleüldine probleem. Vastupanu ja alati. (Ap 7:51) Huvitav, eks ole? Midagi ei ole muutunud. Panid vastu siis, panevad vastu ka nüüd. Nagu nende isad tegid, teevad nad seda ka ise.

Seetõttu igasugune karismaatiline vaimutuul on äärmiselt värske ja iga uskliku vaimu kosutav, kus iganes seda esile tuleb ning te tunnete seal Vaimuga täitumist ning väge. Kui te vähegi saate, võtke osa ja see värske leib julgesti vastu, sest seda kõike teeb Püha Vaim.

KUIDAS JEESUS TEADIS, ET TA ON 3 PÄEVA HAUAS?

Tue, 02 Apr 2024 08:28:59 +0300

Miks Jeesus äratati üles just kolmandal päeval? Jeesus ise äratas Laatsaruse üles alles neljandal päeval, Jairuse tütre samal päeval kui ta suri. Naini linna noormehe osas jääb see teadmata, aga võib arvata et ta maeti vähemasti järgmine päev. Surnud maeti üsna kohe, eriti, kui ees oli shabbat e laupäev, siis kiirustati matusega nii, et enne seda saaks see korraldatud (nii ka näiteks Jeesuse matmine, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks - sest see hingamispäev oli suur püha). Inimese keha olukord muutus väga kiiresti kuuma ilma tõttu. Marta ütles Jeesusele, et Laatsarus juba lehkab, mis oli tunnuseks, et surm on ihu muutnud ning olukord pöördumatu. Kuid mitte Jumala jaoks. Ometi Jeesus oli surnud kaks päeva ja äratati üles kolmandal.

Jeesus hakkas jüngritele õpetama enda surmast ja ta ütles seda mitmel korral, et ta tapetakse ja tõuseb kolme päeva pärast üles. (Mk 8:31, 9:31, 10:34; Mt 16:21, Lk 9:22, 18:33) Kuid piibel kirjutab, et neile aga see ütlus (rhema) jäi arusaamatuks ja nad kartsid temalt seda küsida. (Mk 9:32) Ta rääkis seda üsna avalikult ja te kõik teate seda, kus Peetrus viis ta selle õpetuse tõttu kõrvale ja hakkas teda noomima. Uskumatu, eks ole! jünger noomib õpetajat. Kuid Jeesus sõitles Peetrust "tagane vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!" (Mk 8:32) Luukas kirjutab, et jüngrid ei mõistnud sellest midagi ja see sõna (rhema) oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet. Lk 18:34

Markus kirjutab, et ta tõuseb kolme päeva pärast üles, et sõna oli rhema ehk siis mitte logos. Kui te vaatate eesti keelse piibli all lisatud viiteid teistele kirjakohtadele, siis nende salmide all tõepoolest te ei leia midagi, mis viitaks prohvetitele või Vana Testamendi kirjakohtadele. Eesti keelses piiblis neid lisatud ei ole. Seetõttu võib öelda, et see on teatud mõttes veel täna peidetud eestlaste eest. Samuti ei mõistnud seda kirjatundjad ja variserid, aga tegelikult oli neil põhjust seda teada küll. Tegelikult oleksid pidanud ka jüngrid seda teadma. Sageli õpetatavad meie kirikute vaimulikud, et ülestõusmise õpetus tuleb Psalm 16 alusel, aga tegelikult see ei anna selget vastust, miks Jeesus õpetas endast just seda.

See fakt kolme päeva suhtes on selgelt kirjutatud üles ja ei ole üldse raskesti leitav, aga peab nõustuma, et see ON peidus. Seda ta tõesti on. Jüngrid kartsid küsida, aga kui nad oleksid seda uurinud, siis Jeesus oleks pidanud neile selgitama, et kogu õpetus ei olegi rhema, vaid osaliselt on see logos ehk üles kirjutatud ka vanades kirjades. Seda siiski osaliselt, seetõttu võib seda õpetust üldistades siiski määratleda kui rhema, mille Jeesus sai läbi Püha Vaimu. Samal moel saame ka meie kõik sõnumid, mis osaliselt on piibli tekstidest, kuid mingi osa sellest tekstist on uus sõnum ehk rhema. Niisiis, kuidas Jeesus teadis, kui kaua tal tuleb olla surnud enne, kui teda Jumal üles äratab.

Nagu juba ütlesime, siis eesti k piiblitõlge on selle peitnud eesti kristlaskonna eest juhul, kui eestlased seda kirjakohta ei loe heebrea keeles. Kuidas on see kirjutatud eesti k pühakirjas? "Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval ta aitab meid üles ja me võime elada tema palge ees." (1997 a tõlge) Selle salmi kirjutab Juuda kuningriigi viimane kuningas prohvet Hoosea juba seitsesada aastat enne Kristust! (Ho 6:2) Järgmises salmis ta jätkab, et meil tuleb püüda tunda Issandat. Seda teeme ka meie. Püüame teda ära tunda ja mõista. Kuid nii eksitav Hoosea salmi eesti k tõlge teeb sellest tõepoolest omaette väljakutse. Ilma Püha Vaimu abita on seda üsna raske märgata ja mõtet taibata.

Kuidas Hoosea tekst tegelikult ütleb? "Kahe päeva pärast ta äratab meid ellu, kolmandal päeval ta äratab meid üles ja me elame tema ees," on sõna sõnalt selle tegelik mõte. Inglise keelses piiblis (KJV) on see tõlgitud järgmiselt: "After two days will he revive us: in the third day he will raise us up, and we shall live in his sight." (Ho 6:2)

Ei ole ühtegi teist konteksti, millega see Hoosea ettekuulutus võiks olla sobilik, kui vaid Jeesuse enda õpetusega, kus ta tõepoolest oli kaks päeva surnud ja kolmandal päeval äratas Jumal ta üles.

See on nii ilmne, et selle Jeesuse õpetuse saab vastuvaidlematult siduda Hoosea ettekuulutusega. (Ho 6:2) Jeesus ju tuli meid ellu äratama ja tegi seda kolme päevaga! Ta ütles variseridele veel seda, et ta võib Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada. Jh 2:19 Jeesus vastas: "Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga uuesti!" (vt ka Mt 26:61, Mk 14:58)

Tõepoolest, meie ihud on nüüdsest Jumala Püha Vaimu templid (1Kr 6:19) ja templiteenistusele tõmmati kriips peale Jeesuse surma päeval, kui templi vahevaip kärises keskelt lõhki. (Lk 23:45) Kuid nagu me kõik teame, siis Jeesuse prohveteering seoses templi saatusega täitus ka selles osas, et selle kividki tassiti minema aastal 70 pKr, kui roomlased vallutasid Jeruusalemma, siis nad põletasid templi ja viisid kivid minema. See selleks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Jeesus ei saanud kolme päeva suhtes rhema sõna, vaid see oli juba üles kirjutatud Hoosea raamatus ja nii imelik kui see meile ka ei tundu, siis jüngrid ei teadnud seda pühakirja sõna ja isegi kirjatundjad ja variserid ei osanud seda seostada Jeesuse õpetusega, mis oli: "Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma." Mk 8:31 Aga inglid teadsid seda. (Lk 24:7) Kes ülestõusmise päeval kohtasid jüngreid ja jüngrid olid imestunud juhtunu üle, et tõepoolest, et Jumal äratas Jeesuse surnuist üles kolmandal päeval! Haud on tühi. Siis tuli naistele meelde Jeesuse sõnad (rhema). Lk 24:8

SINU ESIMESED AASTAD PÜHA VAIMU JUHTIMISEL - IV osa

Mon, 30 Oct 2023 07:47:25 +0200

Kui sa nüüd kolm aastat oled käinud koos Jumalaga, nagu jüngrid, siis sa peaksid juba suutma vahet teha mis on logos ja mis on rhema. Küllap oled kogenud esimesi suuniseid, nõuandeid ja saad tunnistada, kuidas need sinu elus sind aitasid. Kolm aastat on nii pikk aeg, et õppida rääkima, aga see kõne on siiski konarlik, pigem lühidad mõtted ja juhised, mida sa tajusid, mida Jumal sulle isiklikult ütles.

Jüngrid käisid koos Jeesusega kolm aastat ja nad ikka veel ei saanud väga hästi aru rhema toimimisest. Evangeeliumid kirjeldavad jüngrite pikka mõtlemist, arusaamist. Muidugi nad teadsid logost, tundsid pühakirja, sest esimese asjana mida Püha Vaimuga täitumisel juhtus, oli ju see, et Peetrus hakkas rääkima seda, mis ta varem oli kuulnud. Ainult et nüüd ta tegi seda sujuvalt, sest Püha Vaim tuletas kõike meelde. Mitte mälu ei olnud see, vaid Püha Vaim. See tuli seest poolt, südamest. Mälus on meil palju talletatud, ka pühakirja. Millegipärast see veab meid alt, kui meil seisavad ees valikud. Lihtsalt ei tule meelde õigel ajal. Kuid kui tuleb Püha Vaim, siis ta tuletab õige aegselt kõike meelde, mitte tagant järgi tarkusena, mis on mälu suur puudus. Me oleme tagant järgi targad, mingi hetk meenub meile see, mida oleks pidanud tegema, et asja oleks saanud lahendada palju paremini. Seetõttu Püha Vaim on see, kes südames tuletab meile meelde kõike, KUI me saame sellest aru, teeme vahet mälul ja südamel ja usaldame südamehäält. Kui tihti te näete jutlustamas kedagi, kelle mõte jääb peatuma, sest HOOPIS süda tuletab meelde mõne vahe repliigi ja sealt edasi Püha Vaim hakkab asja selgitama (rhema). See on nii tavaline. Keegi alustab oma jutlusega, aga tegelikult lõpetab seal, kus ta ise ei olnud planeerinud, sest Jumal rääkis. Sellega on ka vastupidi, kui me jätkame oma mõtetega, oma meelest, siis see vahemõte "kustub" ja meil otsekohe ei tule enam meelde see eelnev vahemõte. Miks? Sest ignoreerisime Püha Vaimu, aga teda tuleb austada ja seada esikohale, kui ta soovib meie jutule "vahele segada". Sest tema mõtted on kõrgemad ja tema tarkus ületab kõik maised head mõtted, mis me oma peaga suudame kokku panna.

Oleme kirjutanud, et Püha Vaim ei ilmu välja üksnes pühapäeval, kirikus, vaid ta on sinuga koguaeg kaasas. Ta on sinu sees ju! Väga paljud kristlased lähevad kedagi teist kuulama ja loodavad saada mõne leivakoorukese või rosina, aga see ei toida neid. Sest Püha Vaim ütleb, miks sa otsid seda väljast poolt? Ma olen ju sinu sees! ja olen kogu aeg sulle nõuandja ja õpetaja. Ta annab soovitusi ja inimene saab otsustada, kas see võtta arvesse või mitte. Noored kristlased, kristliku elu nö puberteedieas, - tegelikult kuulavad küll Püha Vaimu, ainult et vahel see jookseb neil ühest kõrvast sisse ja teisest välja nagu eestlane ütleb. See on mõte ei ühti nende endi arusaamaga. See piirab vabadust. Seetõttu otsitakse hingele meeldivaid sõnumeid ja vahel satutakse lõksu. Sest kurat annab ainult meelitamise abil ja see on põhjus, miks noored kristlased eksivad väga tihti ja satuvad probleemidesse. Neile meeldib sõna, mis ei häiri neid.

Kuid Püha Vaim ei anna üksnes rõõmu ja rahu mõtteid, vaid ta on ka hoiataja ja keelaja. Nii nagu isa keelab oma last, aga millisele lapsele meeldib kui teda keelatakse? Ikka on nii, et isa on halb ja kõik teised head. See on selline lihalik mõtteviis, mis iseloomustab buberteedi iga, aga ka hilisemat kristliku elu, mil kristlane on teismeline. Samas teismelised ei taha üldse midagi kuulda oma vanematelt, seetõttu puberteedieas kristlane vähemalt on usin ja püüab siiski olla ka oma Vanema meele järgi kui vähegi võimalik on. Nad on üsna muretud ja täis rõõmu ja lootust. Nad on aru saanud et Püha Vaim on isik, kelle kaudu nad pääsevad ligi Jumalale ja on ka innukad kristlikus elus ja selle järgimises ning õppimises. Püha Vaimul on hea neid juhendada, sest nad on avatud ja otsivad kontakti elava Jumalaga. See juhtus ka pärast nelipüha, kui jüngrid said täis Vaimu ja te näete, kui innukad nad kõiges on. Kuid hiljem "toodi neid maa peale tagasi", kui hakkasid tulema keerulised olukorrad ja nad pidid kokku puutuma oma elu reaalsusega, vastastega ja probleeme lahendama.

Sageli saanud Püha Vaimult mõne juhise, on need pigem liiga innukad ja võivad asja lihtsasti üle võlli keerata, arvates, et Jumal tahabki neilt kõike ja palju rohkem. Siiski Jumal väljendab end üsna konkreetselt ja ta ei eelda, et me sellest teeme õpetuse, et nüüd ta tahab meid suisa kutsuda kuhugi misjonitööle, kui me ei saa aru Püha Vaimu rollist. See on nii tüüpiline puberteediea kristlastele, et nad tahaksid otsekohe minna kuhugi teenima, aga tegelikult Jumal ei ole neid veel nõus saatma. Jumal ju näeb meie hingelist tahet ja teeb vahet meie vaimsetel võimetel ja võimalustel, mida nii noor kristlane suudab või saab ära teha. Jumal ei saada sind tegema tööd, mida ta teeb koos vanemate kristlastega, kelle vaim on valmis ja harjunud vaimsete praktikatega. Seetõttu valmistab noortele meelehärmi see, kui neid ei panda kohe koguduse ette tegema vastutustundlike töölõike. See ei ole Jumala meetod. Kuid kristlane on kuulnud Püha Vaimult, et ta tahab tööle kutsuda, siis see ei tähenda, et ta seda tahab otsekohe. See on nagu noore prohveti kutsumine, teda ju ei hakka kohe prohveteerima, vaid käib koos õpetajaga, enne kui Jumal teda täielikult töösse rakendab. Iga asi omal ajal. Kõik tahavad olla prohvetid, aga Jumala vägi on suurem kui kõik annid ja vägi on igas kristlases olemas, ainult et see on nagu patarei teleka puldis, millele ei ole käsku antud telekat käima panna. Seda ei juhtu niipea.

Laias laastus võib öelda, et noor kristlane tahab väga kuulda Jumala Vaimu häält ja kogeda vaimseid nähtusi ja seetõttu Püha Vaim saab teda tihtilugu rohkem kõnetada kui mõnda vana venda, kes on sukeldunud logose uurimisse ja ei ole enam innukas tegudele, pigem pidur ning meeldib targutada ja õpetada. Mõistagi on ka sellised õpetused vahetevahel asja ette, kui need on sügavad vaimsed kogemused. (Aga see on siiski erand, et keegi sukeldub religiooni õppimisse, kellele rhema on liiga pealetükkiv ja väsitav.) Alla kümne aastased lapsed on seevastu väga tegusad ja õpivõimelised ja nad tunnistavad igal võimalusel sellest, kuidas neil oli Püha Vaimu kontakt ja nad said selle läbi kogeda Jumala pöördumist.

Kümne aastaga on kristlane jõudnud kokku puutuda ka paljude kirikute ja kogudustega. See algus on pigem selline, kus otsitakse kogudust inimeste järgi ja maailmavaate põhjal, kas need inimesed meeldivad või mitte. Mõnel on koguduse otsimine peensusteni paika pandud, milline tema meelest peaks olema enamus koguduse liikmeid ja milline hoone, milles ta on nõus kohal käima. See on selline hoiak, mulle meeldib või ei meeldi. Kui aga keegi kuulab Püha Vaimu häält, siis, väga oluline ei olegi see millised on inimesed, sest nad kõik on ühel hetkel saanud päästetud ja oma puuduste ja vigadega, inimlikud, aga siiski edasi jõudnud. Püha Vaim annab soovituse küll, aga ta kindlasti ei ütle, et see ongi see "pere" (kogudus), kus sina pead olema. Selles küsimuses ei ole mingit sundi ega õpetustega piiramist, et kui sa läbid need ja need etapid, alles siis sa saad liikmeks. Püha Vaim ei ütle seda kindlasti. See ei ole ka piibellik, sest algkogudus ei järginud mingeid kirikutavasid või doktriine, kõik liikmed olid neil ühine pere, suur Jumala pere, millest Paulus kirjutab ja rõhutab oma kirjades ja Apostlite tegudes te saate selle toimimist uurida. Laps tahab valida oma vanemaid, aga kui ta saab täisealiseks, siis ta vaatab asjale nii nagu seda teevad täisealised.

Tavaliselt kolmanda aasta lõpus on kristlane juba õppinud selgeks, millal Püha Vaim temaga suhtleb ja kuidas see praktiliselt välja näeb. See nõuab harjutamist. Sest see on täiesti uus keel, mida inimene varem ei saanud kasutada, kuivõrd tema vaim oli surnud. Kuid nüüd on Püha Vaim tema sees ja see uus suhtlemisvahend, see on põnev ja imeline keel, mida teistel inimestel ei ole ning see kogemus toob igapäevases elus palju rõõmu ning avastusi. Seetõttu noored on valmis tunnistusi andma sellest, kuidas Püha Vaim neile midagi erilist ütles või tegi.

Kui te loete pühakirjast apostlite kirju, siis ega need ei ole kirjutatud otsekohe, kui jüngrid said Püha Vaimu. Need kirjad on koostatud erineval ajal, mil jüngrid olid õppinud Püha Vaimuga suhtlemist.

Pange tähele mida Jeesus räägib jüngritele Johannese evangeeliumi alates 13 pt jj, seal on jüngrid toetunud Jeesuse sõnale, kes sai oma mõtted niisamuti Püha Vaimu kaudu, mil teda ristiti, aga ega Jeesusel, oma inimlikkuses oli samuti tegemist, et praktiliselt seda kõike ise läbi teha. Ta oli sageli üksi ja mõistagi Püha Vaimu "koosolekutel", kus ta palvetas ÜKSI ja kuulas, mida temale Püha Vaim ütles.

Näiteks pandi teda ikka väga rasketesse olukordadesse ja ta pidi saama otsekohe Püha Vaimu kaudu juhised, kasvõi siis, kui teda kiusati maksuraha või tema ette toodi abielurikkunud naine. Jeesusel ei olnud vastust varnast võtta, ammugi VT selline sõna puudus, aga ta sai Püha Vaimult rhema, mida sellises olukorras öelda, selleks ta võttis hetkeks aja maha ja pidas Püha Vaimuga nõu. Seda on kirjaldatud evangeeliumis.

Siiski on vähe kirjeldatud Jeesuse lapsepõlve sündmusi, kuivõrd seda, et ta oli kaheteistaastaselt templis ja paistis silma oma tarkuse poolest. Tegelikult kaheteistaastaselt käisid kõik noormehed läbi "kursused" sünagoogis ja ei maksa arvata, et rabid lasid teda "jutlustada" kuskil "teenistusel". Seda mitte, lihtsalt on kirjutatud, et ta paistis silma oma tarkusega, et isegi vanad rabid imestasid, kus tuleb tema tarkus. Piibel kirjeldab, et tema peal hingas tarkuse ja arukuse vaim, mis on mõistagi Püha Vaim. Seetõttu ta oli erilise Püha Vaimu eestkoste all. Seda anti prohvetitele jms. Tema eakaaslased teadsid logost, aga neil ei olnud Püha Vaimu lähedust sel määral kui Jeesusel juba sündidest alates, oli Püha Vaim isiklikult tegev Jeeuse elus.

VANIMAD ILLUSTREERITUD EVANGEELIUMID

Tue, 29 Aug 2023 14:00:50 +0300

Piibli tõlked geʽezi keelde, iidsesse Etioopia haru lõunasemiidi keelde, pärinevad vähemalt 6. sajandist, mistõttu on need üks maailma vanimaid piiblitõlkeid. Pildil kaks lehekülge Garima evangeeliumidest. Need on teadaolevalt seni vanimad illustreeritud evangeeliumid.

Garima 1-l on 348 säilinud lehekülge. Garima 2 on 322-leheküljeline. Sellel on seitseteist illustreeritud lehekülge, sealhulgas neli peent evangelistide portreed, mis eelnevad nende vastavatele evangeeliumidele, ja eraldi portree Kaisarea Eusebiusest, mis eelneb tema kaanonitabelitele. Matteuse, Luuka ja Johannese portreed on kõik esitletud esiplaanil ja vähe eristatuna; Markuse oma aga esitleb teda profiilis (lisatud postituse all) Aleksandria piiskopitroonil.

Geezikeelsed piiblitõlked, mis on geezi kirja eelkäija, millel ei olnud täishäälikuid, loodi 5. ja 7. sajandi vahel, varsti pärast Etioopia ristiusutamist 4. sajandil.

Garima evangeeliumid on Geezi vanim piiblitõlge ja maailma varaseim täielik illustreeritud kristlik käsikiri. Kloostritraditsioon väidab, et need koostati umbes aastal 500, mida toetab hiljutine radiosüsiniku analüüs; proovid Garima 2-st pakkusid välja kuupäeva c. 390–570, samas kui Garima 1 proovide vaste dateerimine pakkus välja kuupäeva u. 530–660.

2009. aastal ühinesid Etioopia katoliku kirik ja Etioopia õigeusu Tewahedo kirik Etioopia piibliseltsiga, et koostada Piibli trükiversioon Geezis. Uus Testament ilmus 2017. aastal.

Need kaks käsikirja annavad üheskoos evangeeliumide etioopia versiooni peamise tõendina ning neid on kasutatud tõestustekstidena Rochus Zuurmondi etioopia evangeeliumide kriitiliste väljaannete loomisel (Markuse evangeelium, 1989; Matteuse evangeelium, 2001) ja Michael G. Wechsler (Johannese evangeelium, 2005). Sellisena esindavad nad kaks evangeeliumit varase Bütsantsi tekstitüübi varasemaid tunnistused ja on vanimad säilinud Etioopia käsikirjad, mida tänapäeva teadlased teavad.

Evangeeliumid asuvad Etioopias Abba Garima kloostris. Teadaolevalt pole nad kunagi kloostrist lahkunud; kuigi kuna ümbritsev ala oli 9.–14. sajandil moslemite poolt hõivatud, on võimalik, et nad võisid sajandeid koopas peidus olla ja seejärel uuesti avastatud. Evangeeliumid lisati aastatel 1993–1996 ringreisi teinud Ameerika muuseuminäituse kataloogi „Aafrika Siion: Etioopia püha kunst”, kuid neid ei laenatud kunagi näitusele.

Kloostritraditsioon omistab evangeeliumiraamatud pühale Abba Garimale, kes väidetavalt saabus Etioopiasse aastal 494. Abba Garima on üks üheksast pühakust, kes on traditsiooniliselt pärit Roomast (sageli arvatakse, et see viitab Süüriale) ja kes on kuuendal sajandil ristiusustanud iidse Etioopia Axumi kuningriigi maaelanikkonna; ja mungad peavad evangeeliume vähem oluliseks antiikesemeks kui Abba Garima pühaks säilmeks.

On kaks käsikirja, Garima 1 ja Garima 2, millest Garima 2 on tõenäoliselt varasem. Vanemates teatmeteostes on Garima 1 tähistatud Garima I, Garima 2 aga Garima III. Enne hiljutist taastamist oli Garima 2-ga köidetud kolmas, arvatavasti 14. sajandi evangeeliumiraamat ja seda hilisemat evangeeliumi tähistati siis Garima II-ga. Hiljutine restaureerimine on kolm raamatut eraldanud ning algses järjekorras ja köites uuesti pagineeritud; mitmete fooliumite ja miniatuuride ümberpaigutamine, mis olid sajandite jooksul nihutatud kolme käsikirja vahele.

Vaata pilte lähemalt meie fännilehel

Loe lisaks

Mitmed teist on juba mõelnud kus kohas see klooster asub Etioopias, millest leiti vanimad illustreeritud evangeeliumid, siis siinkohal lisame lingi, mis kirjutab inimestest, kloostrist ja saate vaadata ka pilte evangeeliumitest. Need on tõesti võimsad ja näevad välja mõõtudelt sama suured ning kogukad kui eestlaste poolt välja antud Suur Piibel. Kuid tegemist on üksnes evangeeliumitega. Artikkel on inglise keeles, aga loodetavasti saate kasutada abivahendeid, kellel keeleoskused napid. Niisiis "Ekstreemne köitmine – põnev säilitusprojekt Etioopias." autor Lester Capon.

Vaata edasi siit »Extreme Bookbinding - A fascinating Preservation Project in Ethiopia.

PÄÄSTE TELLIMUS

Wed, 24 May 2023 09:39:40 +0300

Eile viitasime Luuka poolt kirjutatud kirjakohale Apostlite tegudes ja paljud inimesed võivad mõelda, mida see fraas "oli määratud igaveseks eluks" võib ikkagi tähendada? Selle kirjakoha ümber levib igasuguseid müüte ja seisukohti, mis ajavad usklike sõna otseses mõttes isegi omavahel tülli. Ühed ütlevad, et Jumal otsustab, keda ta päästab ja keda ei päästa. Kas selline Jumal on õiglane, ütlevad teised. Ja palju teisi sarnaseid seisukohti, mis on võimalikud, kui selle kirjakoha konteksti ja algkeelt ei tea. Muidugi on ka eesti keelse piiblitõlke puhul võimalik asja hoopis teisiti mõista, kui seda kreeka keeles algses kontekstis kasutati. Samuti sõnade tähendused muutuvad ajas ja paljud eesti keelsed sõnad, mis kunagi midagi tähendasid, seda enam ei tähenda või kasutatakse hoopis vastupidises tähenduses. Pole imestada, kui inimesed loevad piiblit, mõned tsiteerivad ning kolmandad tõlgendavad seda enesele või teistele kahjuks. Nii või teisiti, võtame selle kirjakoha pulkadeks lahti. Arst Luukas kirjutab: "Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks." Ap 13:48

Millele tuleb siis pöörata tähelepanu? Sõna "määratud" eesti piiblitõlkes ja kreeka keelest τάσσω (tassō), on inglise keeles tõlgitud "ordained" mida kasutatakse kahes tähenduses. Esiteks korda seadma või kindlasse järjelorda panema, korraldama, kohta määrama ja asja määramine. Teiseks ametisse määrama, käskima, kus nimetatakse kedagi ametisse või omal vastutusel ehk vastastikku, määratakse kokku leppe alusel kedagi või midagi. Eesti tänases keelekasutuses sõna "määramine" on paljudele üsna võõras, mille tähendust isegi ei osata selgitada. See on ametnike põhine, juriidiline toiming, mis sageli inimestele arusaamatuks jääb. Kes määrab, miks määratakse, mille alusel tehti määramine jne. See tundub selline teema, mida üks tavaline inimene isegi sageli ei saagi lõpuni teada, mis selle määramise taga tegelikult on. Lapsevanem ei ütle ju lastele: ma "määran" sind vanemaks seni kuni me kodus ei ole, vastutad sina. Ma määran sind muru niitma, määran sind pesu pesema jne-jne. Kõnekeeles ei kasuta sellist sõna.

Kas Jeesus teadis seda sõna või kasutas seda? Evangelist Matteus kirjutab, et Jeesus käskis (tassō) 11 jüngrit (vt Mt 28:16), kuivõrd selles kohas eesti piiblitõlge kasutab sõna "käskis". Seda terminit kasutas Jeesus pärast ülestõusmist, ilmub jüngritele ja läkitab nad evangeeliumi kuulutama Galileasse. Sõna "tassō" võti mõistmiseks on lahti selgitatud kirjakohas arst Luukas (nähtavasti teadis enam kui teised jüngrid). Luuka 7 salmis 8 kirjutatakse: Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: „Mine ära!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule siia!”, siis ta tuleb, ja oma teenrile: „Tee seda!”, siis ta teeb.” Siit tuleb selgelt välja juhtmõte, et selleks et kedagi ametisse või midagi tegema volitada, peab sel isikul esmalt enesel olema selleks volitus kõrgemalt poolt. Sõjaline organisatsioon on musternäide, kuidas käsuahel toimb, aga just sellisel põhimõttel, keegi ülevalt poolt määrab kedagi alluvatest. Seega selleks, et kedagi määrata, on vaja esmalt, et see isik ise on määratud. See põhimõte tuleb kenasti välja ka Jeesuse ja Pilaatuse dialoogis. Jeesus ütles Pilaatusele, et ka sinul on ülemus ja sa oled ametisse pandud, selle selgituseks, kes Jeesust määras olema Juutide kuningas, tundis huvi Pilaatus. Täiesti asjakohane küsimus. Teisisõnu, kes sind volitas? Jeesus vastas seal, minu riik ei ole siit, vaid ülevalt. Jeesuse "määras" kuningaks Jumal, mitte inimlik võim. Ka Jeesusel oli "ülemus" keda ta nimetas oma Isaks ja sageli ütles, et ta ei tee midagi, mida Isa ei tee. Ta oli Isa valitsusalune. (Lk 7:8, kasutab eesti piiblitõlge selles kohas sõna "valitsusalune")

Apostlite tegudes leiabki mitmed määramised, mis olid siis kas ühise otsuse või kellegi vanema poolt tulnud. (Ap 15:2, 22:10 ja 28:23) Ptk-s 15 määrati asi ühise otsusega. Võiks siis öelda, et demokraatlikult või ühel meelel. 28. ptk kirjeldatakse, et päev oli määratud. Kuid ptk 22 on meie ühiskonnale kõige enam mõistetud kontekst. Nimelt Jumal oli näinud ette ja tellis töö Pauluselt. Sellest sai tema elutöö. Jeesus määras teda ametisse. Keegi ülevalt poolt tegi otsuse ja paneb ametisse isiku ja annab talle volitused kui ka vahendid selle töö läbi viimiseks. Jumal tellib evangeeliumi kuulutamise paganatele Pauluselt. Mitte lihtsalt minge maailma ja kuulutage, vaid määras isiku, keda ta oli ette valinud (Ap 22:10), kirjeldab arst Luukas seda sündmust, mida Paulus korduvalt selgitama peab kõigile, et tema on kutsutud ja mitte omal algatusel, vaid koguni Jeesuse poolt. Alguses kristlasi taga kiusanud Saulusest sai Paulus, ootamatult, nii et paljudele see kohe kuidagi kohale ei jõudnud, nad ei uskunud seda. Lõpuks siiski sai Paulus oma töö läbi näidata, et ta tegelikult ka oli kutsutud ja määratud selleks.

Paulus ise ütleb roomlastele, et ei ole võimu, mis ei ole Jumala käest. (Rm 13:1) Selles kirjakohas eesti piiblitõlge kasutab sõna "seatud". "Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud." Ehk siis näiteks, kui politseinikele on antud võim korra tagamiseks, siis see on Jumala käest ja seatud meie kõigi heaks. Loomulikult. Paulus kirjutab korintlastele "Nemad on pühendunud pühade abistamisele", tegelikult määratud, mitte pühendunud nagu eesti piiblitõlge seda tõlgib. Stefanos, kelle pere oli Ahhaias esimene pöörduma Kristuse poole, on määratud abistamistööle. Tasapisi oleme jõudnud kontekstini, et piiblis on isikud, kes on määratud milleksi, aga mitte enne kui juhtub midagi. See mida sel puhul juhtuma peab, on Kristuse vastuvõtt ehk tuleb saada pääsetud. Kui keegi tahab olla kristlane, siis teda määratakse Jumala poolt millegi heaks.

Kõige tähtsama juurde. Kui keegi "on määratud igaveseks eluks", siis selles olukorras tuleb mõista seda kui õigust saada päästetud. Ta võttis Kristuse vastu ja ta on määratud päästeks. Seega, kes määratakse, see peab esmalt ka ise aru saama mida see õigus tähendab ja mida tal tuleb tunnistada. Kõik kes oma südames usuvad ja suuga tunnistavad saavad päästetud. (Rm 10:9) Nad on määratud igaveseks eluks. Kuigi see sündmus veel ei ole juhtunud, siis selle osas on otsus juba jõustunud, nagu kohtuotsus, aga täide viiakse siis, kui Jeesus tuleb järgi oma kogudusele, päästetutele. Siin ei ole midagi pistmist sellega, et justkui Jumal ei taha kõiki inimesi või valib välja: sind ma päästan, aga sinu nägu mulle ei meeldi ja sind ma ei päästa, sina lähed põrgu. Selliselt võivad mõelda mõned inimesed, kes tahaksid kätte maksta teistele. Jumal siiski kutsub kõiki, aga määratud päästeks või igaveseks eluks tähendab seda, kes on võtnud vastutuse ja Jeesuse vastu kui Päästja. Osa ei võta ja nad ei ole määratud igavesele elule seni, kuni nad Jeesuse vastu võtavad ehk võtavad vastustuse pattude eest ja paluvad andeks. Veel on aega. Aga kui Jeesus tuleb tagasi, siis viiakse ostus täide ja kõik kes olid määratud, viiakse siit ära. Neil on õigus päästele. Sest need on õigeks mõistetud usust. Nad võtsid selle ülevalt poolt vastu ja Valitseja määras neile pääste ning igavese elu. See on Jeesuse otsus. Tema on koguduse pea. Tema poolt tuleb iga ühe kohta määrus, kes võtavad vastu Jeesuse Issandaks ja päästjaks. Seega "määratud" ei tähenda mitte mingil juhul subjektiivset otsust, justkui Jumal valib inimeste vahel. Tassō tähendab meile, "Ma olen tellinud teie jaoks pääste." Isa on selle määranud ja Mina tulen seda täide saatma, otsesõnu öeldes. Pääste on tellitud! (määratud)

Täna paljud inimesed saavad aru sõnast "telli", "tellitud", "tellimus" mille esitab keegi isik teisele isikule. Tellimuse saab esitada see, kellel on voli seda teha. Tellimus on audentne, kui selle esitab isik, kellel on selleks õigus. Tellimus on kokkulepe. Parafraseerides: "Seda kuuldes rõõmustasid pere liikmed ja tänasid toote tegijat, nii paljud, kui neid tellijaid oli." Apostlites "Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks." Seda kuuldes võime meie rõõmustada ja tänada Jeesust pääste eest, nii paljud kui pääste tellimuse vastu võtsid. Kes ei telli, see ei saa päästetud. Kuid täna on veel pakkumine jõus ja hind makstud. Võta pakkumine ainult vastu ja sa saad päästetud!

USKUDA VÕI MITTE

Tue, 15 Nov 2022 10:15:18 +0200

Oleme harjunud inimest hindama mitte sõnade, vaid tegude põhjal. "Meest sõnas, härga sarvest." ütleb vanasõna. Seetõttu ütleme: usalda, aga kontrolli. See on alalhoidlik mõtteviis. See aitab meil vältida probleeme, mis tekivad liigse usaldamise läbi.

Kuid selline mõtteviis on meis nii sügavalt juurdunud, et me ei usalda isegi iseennast, mis siis rääkida autoriteetidest!

Sarnane mõtteviis on tuttav isegi piiblist. Üks tuntum juhtum on Giideoni lugu. Mõni võib öelda küll, et see ei olnud usaldamatuse küsimus, vaid juhtimise palumine, aga vaatame, mida Giideon välja ütleb, loeme sõna.

"Ja Gideon ütles Jumalale: "Kui sa tahad minu käe läbi Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud, siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale; kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi päästad, nagu sa oled öelnud."" Km 6:37

Giideon ütleb küll, et kui sa tahad asja korraldada. Kuid ta lisab sealjuures veel "nagu sa oled öelnud". Giiden ei usalda Jumala öeldud sõnu. Kui nüüd esimene katse kinnitas, et Jumal siiski seisab oma sõna taga, siis ta ikkagi ei usalda veel Jumalat ja soovib veel teist korda tema sõnale kinnitust. Mõistagi Giideon saab aru täie tõsidusega sellest, kellega tal tegemist on, sest ta ütleb välja: "Ärgu süttigu su viha põlema minu vastu, et ma veel kord räägin!" (s. 39)

Tänapäeval juhib Jumal meid Püha Vaimu läbi ja kristlased võivad Jumalat usaldada 100%.

Jumal elab meie sees ja tema rhema on tõde niisamuti kui logos, mida piiblist loeme. Ometi otsime ikka veel vabandusi, et mitte usaldada Jumala sõna, mis ta vahetult meile räägib. "Katsuge vaimud läbi," ütles Johannes. (1Jh 4:1) See oli pigem Johannese temperamendi ja hingehoiu kogemus. Püha Vaimu juhtimist see küll ei puuduta. Teil tuleb läbi uurida vaimu avaldused endast väljaspool, aga mitte Püha Vaimu sõna, mis tuleb esile enda sees. Johannes ei sea sellega kahtluse alla Püha Vaimu juhtimist.

Jumala lapse mõtteviis vajab meele uuendamist. Meie vana elu kogemused ei ole enam sobivad meie uue elu juhtimisotsuste tegemiseks või nagu Giideon seda praktiseeris.

Võime täie kindlusega usaldada Jumala kirja kui ka elavat sõna, mis ta meile ütleb meie elu olukordadesse. Samas tuleb tähele panna, kust see sõna tuleb? Kui see tuleb südamest, siis, see on vaimust. Selle asukoht on sinu vaim, kus asub ka sinu südametunnistus. Kui näiteks inimene saab aru südametunnistuse märguandest, et see või teine asi ei ole hea mõte ning seda ignoreerides on tagajärjed. See oli süda, mis tunnistas, inimese vaimust.

Mõtlemine on meile antud selleks, et me suudaksime vahet teha, mis tuleb südamest ja mida meile tahetakse pähe panna või koguni pähe määrida! Pea võib meid eksitada, aga pea on väga hea mõtete analüüsimiseks. Tunded, mõtted ja teod kirjeldavad inimese hinge iseloomu. Aga mõte on selleks, et aru saada, mida vaim ütleb. Paulus selgitas, kuidas te saate aru keeltest, kui keegi ei tõlgitse? Keelterääkimine tuleb vaimust, aga arusaamiseks on vaja mõistust.

Jeremija kirjutab, et süda on petlik. (Jr 17:9) Vaevalt ta mõtles selle all oma süda, vaid ikka nende südameid, kes Jumalat ei tunne. Ta lisab: "Mina, Issand, uurin südant, katsun läbi neerud, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda." (s. 10)

Kes elab koos Kristusega, nende süda ei saa olla "petlikum kui kõik muu". Kõne või sõna, mis tuleb puhtast südamest on puhas ja seda sõna ei ole põhjust seada kahtluse alla. Seda võib usaldada. Kui sa ei usalda Püha Vaimu sõna läbi juhtimist, siis keda üldse on võimalik sel juhul usaldada?

KIRJUTATUD ON

Mon, 14 Nov 2022 09:20:10 +0200

Vahel kristlased räägivad, neil on Kristus ja nad on vabad kõiges, isegi piibli lugemisest ning küllap tema vaim juba ütleb konkreetse sõna kui midagi vaja läheb. Kuidas piibel seda seisukohta kinnitab? Kui sa tahad kuradile vastu panna nagu Jaakobuse kiri kirjeldab ja õpetab, siis, kas kurat põgeneb juhul, kui sa räägid sõnu mis ei ole piiblist? EI! Ta kiusab sind edasi, aga lahkub alles sel juhul, kui sa kasutad logost e Jumala sõna õigesti.

Jeesus ei kasutanud rünnaku olukordades oma sõna, vaid tsiteeris logost. Kuidas tsiteerida Jumala sõna, kui sa isegi ei tea mis piiblis kirjutatud on?

Tõsi on ka see, et Püha Vaim saab küll edastada inimestele infot, ütelusi ja mõtteid nendes olukordades, aga! inimesed ei suuda seda eristada ning sellest pole kasu. Kuidas sa tead et see sinu olukorras õige on? Usklikke kiusab kurat just sõnaga nagu Jeesust kiusati kõrbes.

Jeesus vastas: kirjutatud on. Seejärel tsiteeris Jumala sõna, mis vastas kontekstile. Sellel oli vaimne mõjujõud ja vabastav tulemus.

Kui keegi kiusab, siis kasuta Jumala sõna. Sa näed reaktsiooni. Kuna Jumala sõna ei ole vaimses maailmas sisutühi, seetõttu mõjub sõna väeliselt. Just see omadus põhjustab inimestes reageerimise, kas see sinu vastasele meeldib või mitte, aga see toimib.

See on nagu keemiline katse, kus aluse ja happe vahelise reaktsiooni tulemusel keskkond muutub neutraalseks, aga antud puhul vaimumaailmas. Jumala sõna alus neutraliseerib kuradi rünnakud, kõrvaldab vaimse mürgi kahjuliku mõju, peatab levi.

Seetõttu teile on kasulik teada, mida Jumala sõna sisaldab, see on kõige alus!

Sõna läheb vaja raskustes, seda on vaja teada kuradi vastu.

Sõna on vaja uskumiseks, sa ei ole ju kergeusklik? Sa ei saa kõike uskuda, mida räägitakse. Kuid sa saad usaldada piiblit, Jumala sõna.

Seetõttu loe püsivalt ja võta vaimus vastu pühakiri. See on hinge päästmiseks eluliselt vajalik! Ainus võimalus rhema (öeldud sõna, üteluse) võrdlemiseks on logos, kirjutatud sõna. Kus sa võrdled konteksti ja saad öeldud sõna puhul selgust ja seda sinu vaimulikes olukordades ära kasutada.

The Digital Dead Sea Scrolls online

Tue, 27 Sep 2011 19:15:00 +0300

Teadlaste, arheoloogide ja ajaloolaste ühistöö tulemusel on internetist kättesaadav Surnumere lähedalt leitud vana testamendi käsikirjad. Piibli raamatute käsikirjad on üles pildistatud ja internetis on loodud interaktiivne veebilahendus vanade käsikirjade lugemiseks sellisel kujul nagu need on tegelikult kirjutatud.

Käsikirju saab väga lähedalt vaadata, sirvida, kerida ja uurida oma silmaga. Dead Sea Scrolls Online projekt käivitati Iisraeli Muuseumi ja Google tehnoloogia abil.

Internetis on saadaval käsikirjad pärinevad esimestest sajanditest, need olid peidetud Juuda kõrbes, Surnumere kaldal, et kaitsta pühakirju läheneva Rooma armee eest. Käsikirjad leiti üles 1947. aastal, mil beduiini karjane viskas kivi koopasse ja sai aru, et seal on midagi sees. Alates 1965. aastast on need käsikirjad Iisraeli Muuseumi eksponaadid.

Nüüd saab igaüks üle kogu maailma neid vaadata, lugeda digitaalselt Dead Sea Scrolls projekti raames. Fotod on kõrge resolutsiooniga, kuni 1200 megapikslit, s.o ligi 200 korda parema eraldusvõimega kui tavalise digikaamera abil tehtud pilt, et näha pärgamendil kõiki detaile. Suumimine loob mulje, et pärgament on kümnendiku millimeetri paksune.

Näiteks saate sirvida Jesaja raamatut, kerida peatükki või iga salmi. Võite klikkida otse heebrea teksti ja saate võrrelda Jesaja raamatu heebrea keele teksti inglise keelde.

Vaata lähemalt: The Digital Dead Sea Scrolls online

Vaimu mõtteviis VI

Thu, 18 Feb 2010 20:38:00 +0200

„Sest kes inimesest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala vaimu. Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib.„

Kuidas seda rhema´t ära tunda ja miks? Ehk kuidas ma tajun Jumala häält oma südames?

Paljud on püüdnud kuulda Jumala häält, ja lõpuks leidnud, et peale oma mõtete polegi ta peas midagi. Peale selle, et meie usk ei muutuks religiooniks (ratsionaalseks kristluseks), mille tulemusel osadus taandub, on hädavajalik õppida tajuma Jumala häält. Paljud küsivad: Kuidas ma võin öelda, et see oli just Jumala mõte või Jumal ütles, kui ma ei oska tema häält selgelt tajuda? Ütleme nii, rhema ehk Jumala hääl on kontakt Jumala vaimu ja minu vaimu vahel, kus Püha Vaim räägib otseselt inimese vaimuga. Seda on võimalik tajuda kui spontaanset MÕTET, SÕNA, IDEED jms. Need on märgid. Teeviidad. Igal märgil on oma sisu ja tähendus.

Jumala tundmisest (loe: teadmisest Jumala isikuomadustest) on vähe rõõmu, kui puudub lähedane osadus Jumalaga. Ma mõtlen siin otsekontakti. Ma mõtlen siin Jumala väge ja kõike säärast, mida ei ole võimalik ära mahutada mõistetesse „auhiilgus“ ja „pühadus“ ja „armastus“. Inimesel on vajadus Jumala väe järele, ma tahan enamat kui lihtsalt kirjeldust, mis isikuomadused Jumal omab.

Võibolla see hirmutab seda inimest, kes seda ei julge uskuda ja tal pole kontakti. Aga mul on nälg. Mul on igatsus. See mis on, ei saa olla veel kõik, mida ma saan teada isikust, kes on Jumal. See sunnib mind otsima ehedamat suhet. Ja märgid, on teeviidad, mis aitavad selle suunas liikuda. Ma olen täiesti kindel, et selle juures võib lõpuks näha tunnustähti mida seni nähtud pole. Imesid, mida seni kogetud pole. Ma soovin, et Jumal saaks mind kätte. Et ta saaks mulle näidata, et see mis on evangeeliumites, pole kaugeltki veel lõpp, pigem algus. Jumal on kõikvõimas. Palju inimene sellest teab! Kui tõde on elu ja Jeesus elab, siis peab olema veel suuremaid imesid ja tunnustähti, mida kristlased on kutsutud taotlema. Kui aga tõde elab, siis on lootust et see lähedane suhe pakub „elavat“ rahuldust. Sest Jumal elab, tõde elab koos Jumalaga. Ma tahan olla riietatud taevase väega. See ei olenegi enam minust, vaid see on tema tõmme, kui ta inimesega tuleb kohtuma ja suhtlema.

Taaniel avastas väe noorelt, ta loobus asjadest, mis seda võisid selles takistada, tema elustiil oli teistsugune. Kuigi kuningas pidas teda üheks paljudest inimestest, kes suhtleb vaimudega, tunnistab kuningas hiljem, et Taanielis on siiski midagi teistsugust. Taaniel on lati nii kõrgele sättinud järgnevatele põlvedele. Üks mida Taaniel mulle on õpetanud, et tuleb teha valikuid: kas enam pühenduda või loobuda, lasta kanda selle maailmast. Taaniel sai suureks oma innukuse tõttu Jumalale. (Öö lõvide koopas. Viskamine tulisesse ahju.) Ta elu polnud naljategemine. Mul on kergem uskuda kellegi üles äratamist surnuist, kellegi tervenemist, sest see ei tee häda mulle, kui uskuda et Jumal kaitseb mind ka tule sees, ahjus põlemisest.

„Taaniel, nüüd ma olen tulnud sind targaks tegema ... Su anumiste algul läks sõna välja“ ütleb ingel Taanielile. Ta selgitab, pane tähele Sõna ja õpi mõistma nägemust. Mis mind aga kõige rohkem innustab, on see et „esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda.“ Teda võeti alati kuulda. „Tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust“ (Tn 2:21). Taanileli elu erines ümbruskonna elust, kuid paljude koguduseliikmete elu ei erine nende eludest, kes ei usu Jumalat. Paljud kristlased ei suhtle nendega, kes ei usu, kuid Taaniel suhtles. Paljud kristlased eelistavad töötada kristlikes firmades, eraldavad end inimestest, kelle pärast nad on siia maailma kutsustud Jumala poolt. Ellujäämise teoloogia ei erine ristile kapseldumisest. Kuid Jumala riik on armastus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus, Jumala vaimu riik, mille põhifunktsioon on tunda Jumalt ja seda tutvustada neile kes veel ei tea, mis asi see elu Vaimus käimine tähendab. Iga inimene peaks tõsiselt taotlema vaimuande ja „märgid“ on selle vahendid. Taeva reaalsus on käeulatuses - kõigile.

Tegemist mõtetega, mis tuleb südamest, spontaannselt, iseenslikult (see mõte kr.k. paga). Inimesel on plaan, aga ta saab südamesse uue mõtte, mis erineb plaanist. Elust endast: Sa seisad ühistranspordi oodates ja korraga saad spontaanse mõtte: mine teise bussiga. See isetekkiv mõte tundub absurdne, mõistuse vastane ja otsustad teha esialgse kava kohaselt. Hiljem selgub, et tegid vea. Kui aga tagajärge ei tule. Siis jääb asi saladuseks, mis ei anna hiljem rahu.

Oma mõtted tulevad mõistusest ja valdavalt on läbi arutatud, kaalutletud.

Omadused

Või meenub sulle keegi, kelle pärast tunned äkitsi vajadust midagi teha, ometi sa mõtlesid sellel ajal oma asju. Seetõttu see mõte tuleb järsku ja iseenesest, ideena. See idee on ebaloomulik (loe: üleloomulik), mis tuleb südamesse ja tuvastatakse meie mõistuse poolt spontaanse ideena. Neid võib iseloomustada alljärgnevalt: mõte südamest, mitte ajust; reeglina see meie aju poolt läbi mõtlemata, võib esineda mina-vormis; need on valdavalt nii vaiksed ja õrnad või helged, et neid võib kõige omapoolsega (arutlemise või tahtega) kergesti katkestada ja lämmatada; sageli on ebatavaline sisu; erinevad meie omastest mõtetest; põhjustavad meeltes teatud reaktsiooni, ärevuse, usu, aukartuse, rahu. Kui me neid ei täida, siis tajume meelehärmi; täitmisel aga suurt rõõmu, millega kaasneb äratundmise rõõm. Mitte et see inimene sündmust oleks juba kogenud, vaid et ta tunnistab selle „omaks“, tunnistab: „Ma teadsin seda!“ Kuid inimesed, kes pole usus, panevad selle juhuse arvele, ka võib neilt kuulda vahel välja ütlemist: „See on müstiline!“

Tegelikult sellisel viisil juhib Jumal paljude inimeste käitumist nende enese teadmata. Inimene ei pruugi tunda Jumalat. Aga Jumal suhtleb, avaldab oma sümpaatiat, armastust inimese vastu. Teinekord need sündmused võtavad traagilise pöörde, kuid inimene pääseb ebameeldivustest, kui ta arvestab selle uue ideega ja käitub selle sisetundelt saadud mõtte juhendi järgi. Siis võib seda kokku võtta kui eelarmu. Kingitust. Aga loomu poolest inimene ei ole valmis sellist laadi ideid vastu võtma.

Kunagi sõitsin autoga ja sain kolm järjestikulist märguannet, kuid kõiki ignoreerides sattusin avariisse. Kui ma oleksin usaldanud neid spontaanseid mõtteid, oleksin ma avariist pääsenud, sest kasvõi juba auto peatumine oleks seda saanud mõjutada, aeg on faktor. Sellised sündmused on ajas reaalsed. Kui aga aeg maha võtta, siis see mõjutab ka tagajärge. Mina aga ei võtnud aega maha. Sõitsin autoga edasi. Esimene asi mis juhtus, oli see, et mingi seletamatul põhjusel murdus käigukangi nupp, mina jätkasin sõitu, kuigi mul oli võimalus seisma jääda. Teine hoiatus oli, töökaaslase dialoog, kus meil oli arutamisel logistika, kas ma sõidan nii, et ma viin ta enne koju ja siis teen oma asju või vastupidi. Ma otsustasin ikkagi teha oma asja. Siis hakkas vihma sadama ja ma ütlesin talle: „Pane vöö peale!“ Aga ta ei teinud seda. Mõne minuti pärast jõudsin ma järgi ühele autole ja sõitsin talle tagant sisse, kuna ta pidurdas, aga vihma sadas nii tugevalt, et mulle jäi pidurituli märkamatuks. Tagajärjeks oli avarii. Töökaaslane lendas peaga tuuleklaasi. Ta ei pannud turvavööd, kuigi see küsimus tuli jutuks. Kuid ka see polnud veel kõik! Siis meenus mulle korraga unenägu, et olin avariid umbes kuu ette näinud. See unenägu erines sellest, mis juhtus, kuid unenäos sõitsin oma auto juppideks nii, et selle sõiduki osad olid justkui lego klotsid laiali laotatud. Sellest autost ei saanudki enam õiget nahka. Nii anti sündmustest ette teada, kuid ma ei teinud sellest välja, pidasin seda rumaluseks.

Minu arvates on naistel eriline and ja vaist teravam kui meestel. Nüüd ma tean juba teadlikult jälgida oma abikaasa väljaütlemisi kui ta kodus lastega tegeleb. Ta ütleb välja mõtte ja siis põhjendab oma seisukohta, täitub see sündmus aga siis, kui laps abikaasa mõttega ei arvesta, läheb asi just nii, nagu abikaasa põhjenduseks kirjeldas. Mõni arvab, et see on loogiline, et mis selles siis nii erilist on. Kui ma analüüsin tema spontaanseid mõtteid, kuidas see mõte tekib ja mis juhtub, siis see pole tavaline mõte. Kusjuures sündmus võib iseenesest olla loomulik, igapäevane toiming.

Nii nagu isa räägib oma lapsega kogu aeg, nii räägib ka Jumal isa meiega kogu aeg, ja kõik tajuvad Tema poolt sisendatud mõtteid. Küsimus ongi selles, et meil on vaja õppida koostööd, aga kõige enam, õppida vahet tegema Temalt tulevate isetekkivate mõtete ja meie endi mõeldud arutlemiste vahel, mis lähtuvad mõistusest või ratsionaalsusest.

Vaimude läbiproovimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas spontaansed mõtted on Jumalalt või saatanalt. Otsese tegevuse korral, tuleb maha rahuneda, jääda vaikseks; kõrvaldada häirivad tegurid, keskenduda südame mõtetele. Aga ka vabaneda pingest kehas. Viise on erinevaid, sõltub inimesest. See on kunst, mille poole tuleb püüelda, nagu Jeesus, kes läks omaette, et olla Isa mõjusfääris.

Piibli põhjal on seos hingeõhu ja vaimu vahel väga tihe. Oma mõtteviisi vaimule toomine on astmeline, kus madalam on juhuslik aste, kõrgem aste selline, kus inimene muutub isikuks, kes räägib, tunneb ja tegutseb Püha Vaimu juhtimisel, nt vrd apostlite tegudes.

Kogenumad on aga kuskil nende kahe eeltoodu keskel, usalduses, rääkides tundmustest ja mõtetest unistuste ja ka eksimuste suunas, mõned koguni intiimses, koos Isaga suhtes ja läheduses, kus pole vaja enam sõnu, inimene on vaimust täidetud. Igal juhul, ootab siin ees nn häälestamine. Eesmärk on jõuda nii kaugele, et me avastame enne kõik need mõtted, mis hingevaenlane ette manab („Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud” Mt 5:28; „ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted” 2Kr 10:5), et kasutada oma mõistust ning anda oma silmad Issandale („Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks, ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui pasun, ütles: "Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast seda!"Il 4:1), et Vaim saaks anda seda, mida tahab („Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon, ja keegi istus troonil.” Il 4:2)… kus usklik pole enam ratsionaalne – logos´e abil ja käsu all, vaid rhema mõjusfääris – vaimu juhtimise all.

Läbikatsumine („Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma.” 1Jh 4:1), kõige tavalisemas mõttes, kas mõte on iseendalt, saatanalt või Jumalalt võib kindlaks teha umbes alljärgnevalt.
Ise: mõistuses aretatud, ratsionaalsed.
Saatan: lummav kujutlus, lämmatav, äkk-kujutlus, mõnikord on mõistus tühi, tegevuseta.
Jumal: seesmisest olemusest, pidev vool, valdavalt ka siis, kui oleme keskendunud Jumalale.

Siis saab katsuda läbi idee („Nemad on maailmast, seepärast nad räägivad nagu maailmgi, ja maailm kuulab neid.” 1Jh 4:5).
Ise: mõtleme õpitud asjade piires.
Saatan: negatiivse, hävitava, pealetükkiv, sageli hirmutav või (patu olemasolul!) süüdistav, eesmärk on moonutada Jumala tahe ja loomust, kontekstiväline Sõna moonutus; egole apelleeriv. Ei kannata läbikatsumist, ehk ilmsiks tulekut.
Jumal: õpetlik, ülesehitav, lohutav. Mõte kannatab avalikustamist.

Vilja (toote) uurimise meetodil (läbikatsumisel). Mis on tagajärjeks?.
Ise: mitmesugune.
Saatan: hirm, sund, ahelad, ärevus, etteheide, segadus, egoistlik.
Jumal: elustab usku, annab jõudu, elutahet, rahu, selgitust, tunnetust; aga teeb ka alandlikuks ja armulikuks.

Alustada võib sellest, kui kirjutame üles mõtteid (pea päevikut) ja analüüsime. Mõtted aga, mis on vastuolus, tuleb peast välja visata! Loomulikult ei kõnni mitte keegi päevik näpuvahel. Aga kui ma meenutan oma praktika algusaega, siis mul ikkagi oli väike taskumärkmik kogu aeg käepärast, kuhu ma siis sellelaadsed märkmeid kiiruga üles tähendasin. Nüüd ma seda enam ei tee, kuna vaim on arenenud, treenitud, ja ma tunnen ära Jumala juhtimise. Valdavalt saan kohe aru, kui Jumala Püha vaim hakkab minu südame vastu midagi rääkima ja siis veedan aega koos temaga (suhtlen). Panen kirja kõik selle, mida ta mulle õpetab, juhatab, räägib. Need on elu helged hetked.

Ma naudin neid koosviibimisi. Selle nimel tasub vaeva näha, sest see on võimas tunne, kui sa saad aru, et Jumal on koos sinuga. Mõnikord on need tundidepikkused kohtumised, mõnikord lühidad, otsekui sms-id. Kõike tuleb ette. Reeglina on Jumal see, kes pöördub inimese poole ja algatab osaduse. Seda võib juhtuda igal ajal. Mõnikord olen ma juba voodis, äsja palvetanud, ja korraga tunnen, et nüüd, Jumal hakkab rääkima. Tõusen kiirelt üles, ja vägi tuleb peale ja siis ta räägib. Mõnikord pikalt, kuid ta teeb tempos, et ma jõuan jälgida ta mõtteid. Kui ta tahab, et ma selle üles kirjutaksin, siis ta paneb tähele, et ma jõuaks seda teha. Ta ei kiirusta. Vahel, kui mul tekib küsimusi, siis ta selgitab, vastab. See on mitte monoloog, vaid dialoog. Ta on väga mõistlik, kannatlik ja põhjalik. Teinekord kestavad need „kohtumised“ tunde, kuid aeg lendab märkamatult kiiresti. Sageli Püha Vaim täidab mind pealaest jalatallani, teinekord tajun Jeesuse kohalolu. Aga ta pole ennast mulle veel nähtavalt ilmutanud. Sellest pole midagi, sest õndsad on need, kes ei näe, aga usuvad. Teinekord täidab ta mind oma väega nii võimsasti, et ma ei julge ennast liigutada tema väe all olles. See kestab üsna pikalt, kui Jumala vägi tuleb inimese peale. Kuid tunnistan, et ma ei otsi seda tunnet. Ma olen rahul kõigega. Jumala vaim saab asjad mulle ära räägitud ka tavapärasemalt, lihtsalt õpetades, juhendades, julgustades. Olen väga tänulik iga kohtumise eest, nii väga lähedase - erilise ligiolu ja võidmise eest, kui ka tagasihoidlikuma kohtumise eest, mis on enamasti dialoog Püha Vaimuga.

Püha Vaim on minu sees minu jaoks, kuid Ta on minu peal inimeste jaoks. Inimesed lootsid, et Peetruse vari teeb terveks, kuid varjul pole elustavat sisu, küll aga Püha Vaimu ligiolu põhjustas imesid. Võidmine on Püha Vaimu isiku avaldumine kogetavalt, ja see tähendab, et teda saab edasi kanda/anda ümbrusesse. Kui inimene kannab seda, siis ta ei peaks ootama mitte midagi muud kui üleloomulikku avaldumist. Sest see ongi Püha Vaimu loomupärane omadus, ta on üleloomulik.

Mida ma veel tahaks öelda? Rhema´t mitte ainult ei kontrollita logos´e põhjal, vaid see ehitatakse logos´e põhjal üles. Neid vastu võttes tuleks olla tähelepanelik just selles mõttes, et tuleks hoiduda rhema voolamise katkestamisest. Pärast jõuab mõtteid analüüsida küll ja küll piibli valguses.

Vahel ma jätan analüüsi vahele oma „raadiosaatja“ testimiseks, et teada, kas selle sagedus on ikka täpne või on mõni segaja vahele tulnud. Nõuka ajal segati "Ameerika hääle" kuulamist, kuid siis otsustasid ameeriklased, et nad enam ei kasuta kindlat sagedust, vaid nad edastvad signaali seda pidevalt muutes (lainetades), seetõttu tuli ka venelastel vaeva näha sageduse segamiseks. Saade oli ikkagi kuulatav. Mäletan väga hästi kui isa istus raadio juures nupp peos, peilides võimalikult täpselt, et selle saate heli oleks kuulatav. Inimesed õppisid selle ära. Ühel pool ameeriklased, teisel pool venelased ja nende vahel inimene. Kogemus muutis sõnumi kuulatavaks.

Enamasti olen veendunud kogemuste autentsuses. See tuleb vilumusest, saan aru, et see mõte on tõene. Jeesus valdas tehnikat. Peetrus sai lõpuks selle käppa. Et sai kohe tegutseda, et mitte öelda, et ei pidanud näpuga järge ajama pühakirja tekstides. See on omamoodi usu peal sõitmise kogemus. Hiljem, kui satun sama piibli teksti juurde, siis meenub: siin see on (!), tuttav mõte ning nüüd on see mõte kirjas siin! Lõpuks inimene õpib suhtlema oma Jumalaga, nii tekib usaldus saadu vastu. Kui tekib kahtlusi, siis tuleb uurida teksti, nagu Jeesus ütles: „Kirjutatud on.“ ja tsiteeris kirjakohta.

Logos annab absoluutse mõõdupuu, millega võib mõõta kõiki tõdesid. See toimub mõistuse toel, kus just mõistusel on õige koht. Mõistus on organ mis töötleb ja kontrollib mõtteid, kuid ei ole vahend, mille kaudu ilmutust saadakse. Ilmutus on üle-ratsionaalne, mitte irratsionaalne. Ilmutust kuulub meile („Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.” Rm 8:14) ja Jumala lapsed on juhitud vaimu kaudu. Arvan, et Jumal igatseb, et me ei kasutaks mõistust või vaimu, vaid me kasutaksime mõistust ja vaimu.

Kuidas teha nii, et meie oma mõtted Vaimust ette ei tormaks?

Vaimu mõtteviis III

Mon, 15 Feb 2010 21:26:00 +0200

Enne kui me läheme imede tasapinna juurde, peame ühe asja selgeks rääkima. Nimelt. Uues Testamendis on kaks mõistet, mida tõlgitakse: "sõna". Kreeka keeles on nendeks logos ja rhema. Logos´ all mõistetakse kui kogu Piiblisse kirjutatud tekste. Eesmärk on anda absoluutne mõõdupuu, mille valgel mõõta tõdesid; seevastu rhema on eriline mõte, Jumala juhis või suundumus mõnes antud olukorras tegutsemiseks ja kogemus. Piltlikult võiks öelda ka nii, et logos on rhema boss! Mida sellest võiks järeldada? Kui rhema apelleerib erilisele mõttele - sõnale antud olukorra jaoks, siis logos on vaja selleks, et tema abil antud asja läbi testida, et vältida eksitust ja eksimist. See ei tähenda, et inimene, kes seda teeb, ei eksi kunagi, vaid säärane testimine on mõistlik, et mitte öelda aitab vältida "vindi üle keeramisest." Jumal juhib, kuid need, kes seda infot kasutavad, jäävad ikkagi inimeseks, kes on oma arvamustes ekslikud, puudulikud ja võivad puusse panna! Kõigiga võib seda juhtuda. Keegi pole ilmeksimatu. Kui me väidaksime, et logos on mõistus ja rhema on süda, siis me saame öelda, et asja tuleks võtta "südame ja mõistusega." Mõistus loeb ja saab piibli tekstidest aru, analüüsib. Minu arvates on rõhk mõistusel ja siis südamel. Piibel ütleb ka seda, et süda on petlik. Sellele vaatamata südamest saab inimene juhitud! On ju südametunnistuski selle üheks viisiks, kui aga rhema mõtteid logose mõtete abil ei testita, juhtuvad kurvad lood. Täpselt sama jama juhtub siis, kui inimene summutab oma mõistusega südametunnistuse, hääle, kes tunnistab "väldi seda!" Rhema ei ole logos´est tähtsam! Kui me nüüd räägime IMEDE TASAPINNAST, siis see hõlmab rhema olukordi.

2. Mõtelge imede tasapinnal.

Positiivsusega peab kaasnema h a r j u m u s _ m õ e l d a _ i m e d e _ t a s a p i n n a l, see ilmnes selgesti, oli näha jüngrite elus.

Filippus, sai korralduse toita rahvahulgad. Täna võiks arvata, et Filippus sai käsu ja organiseeris toimkonnad rahva toitmiseks. Kuid oli Filippus suundumas Jeesuse juurde. Siis ilmus välja Andreas ja näitas, et mul on siin noormees 5 leiva ja 2 kalaga. Filippus võis küll mõelda, et Andreas, mis sa tahad meid narrida 2 kalaga või?! Mis sul arus on? Kas sa oled mõistuse kaotanud või! Kuid teatavasti Andreas viis need toiduasjad Jeesuse kätte. Mida ta sellega tegi? Andreas kuuletus imede mõttemaailmale, ta võis kõiges kahelda, võib vaid ette kujutada, mis mõtted käisid ta peast läbi, aga tema tegevusest peegeldus usk, ta astus usu sammu. Ta oli juba positiivne mõtleja! Mis edasi juhtus, seda me juba teame. Jeesus palub ja paljundab toidu.

Kahtlemata eksisteerib kaks mõtteviisi, kas nn filippuse või andrease kool(kond). Inimese käes on valik, millisesse kooli ta tahab kuuluda. Me võime igal ajal tunda end filippusena, öeldes, see on ilmvõimatu. Kuid just sellisel – andrease viisil – on tekkinud suured imed, ehitatud kogudused ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Võtame kasvõi Eestis, Metodisti hoone, mis läks toona maksma ligi 4 miljonit, dollarit! See summa tundub veelgi suurem, kui võtta arvesse aega millal seda ehitati. Valmimisest on möödas 10 aastat. Helgemad ajad saabusid hiljem. Aga usumehed hakkasid ehitama - üsna nullist, võib öelda et neil polnud midagi peale usu et see on võimalik. Mida nad tegid? Nad tegutsesid imede tasandil. See ei ole imevitsa trikk, naksti ja käes! Kõigeks kulus üksjagu aega käimist ja tegemist, kuid miljonid kogunesid, sest nad tegutsesid imede tasapinnal. Andreas sai ülesande, ta tegutses ja selle tulemusel sündis ime. Kõik oleks võinud minna ka teisiti.

Viis leiba ja kaks kala, kuid uus mõtteviis – usk. Kui meil on väike projekt, kontrollitakse meie usku väikse projekti raames, kui suur, siis kontrollitakse suure raames. Elu pole lust ja lillepidu, vaid kohati vägagi tormine meri. Tuleb taluda raskusi, uskujaid proovitakse läbi, kuid kui nad jäävad kindlaks Jumala Sõnale ja tegutsevad, käivitab Jumal oma osa.

Kristlane, kes sa oled kuningate kuninga poeg või tütar, kes (loe: kas) sa oled? Kui inimene uuendab oma mõttemaailma ja õpib käima KOOS Jumalaga, siis tuleb jääda kindlaks lõpuni, viimase sekundini. Hirm ärgu vallutagu inimest. Hirm on usu vastand. Suurim taktisus imede tasapinnal liikumiseks. Mis nõuab suurt usaldust Jumala vastu. Selleks tulebki uuendada mõttemaailma.

Jumala jaoks pole ükski asi tavaline, vaid kõik on imeline. Inimese jaoks on 3 viisi: esiteks loomulik, teiseks loomulik ja üleloomulik ning lõpuks üksnes üleloomulik tegu, akt. Jumala jaoks on kõike need kategooriad loomulikud. Niisama loomulik on tal juhtida inimest üleloomulikult kui ka üksnes loomulikult. Inimene saab piirduda harjumusliku mõtteviisiga. Kuid inimene peaks harjuma laiemalt mõtlema. Urigem kui eriliselt käitusid jüngrid, uurigem piiblist, selle abil uueneb tasapisi kogu uskliku mõttemaailm. See avardub. Täitkem end positiivsete mõtetega! Kuid sammuke edasi on: õppigem mõtlema imede tasandil!

3. Kohanda oma mõtteviis Jumala edukusega.

See on uuenenud mõtteviisi k ü l l a s t a m i n e _ e d u g a. Sest Jumal "ei kuku kunagi läbi." (Siinkohal ei ole tegu nn eduteoloogia propagandaga.)

"Kus on näited, et Jumal ebaõnnestus! Kus on näited, et Jeesus ebaõnnestus?" küsin ma sellelt, kes väidab vastupidist.

Ma olen kuulnud ka sellist mõttekäiku "Jah, sul on õigus, aga ei saa unustada et Jeesus on muuhulgas ka Jumal. Ka vaata jüngreid, need sageli kukkusid läbi!" "Jah. See on tõsi" arvan ma. Nad tõesti kukkusid läbi, sageli! Kuid mida enam nad õppisid tegema vahet "sõnal", said aru kas oli rhema, sõna antud olukorra jaoks, seda aeg edasi nad avastasid endas uut usku ja mõtteviisi, mis sai neile võtmeks, mida nad kohandasid ning tegid samu tegusid kui Jeesus. Tegid suuremaid! Tegid rohkem. Jeesus ütles, et teie teete suuremaid. "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid," ütles Jeesus, Jh 14:12. See on tõsi. Muide, see KEHTIB TÄNA! Kui me vaatame algkoguduse ellu, siis leiame, et jüngrid kordasid samu asju mis Jeesus, tegid suuremaidki kui Jeesus. Täna näeme suuri teenistusi, mille taga on suured meeskonnad, kus paljud kristlased ületavad kõike seda mida jüngrid tegid. Jeesuse sõna on tõeks saanud. Mida sellest võiks järeldada inimene?

Mõttemaailm tuleb läbi immutada Jumala sõna võitudega ja küllastuda Jumala Püha Vaimust, tema juhtimisest. Jumal on võitja! Juuda lõvi! Mitte ainult alandlik tall. Jumal ei tunne ebaõnnestumisi. Jumala jaoks pole olemas ebaõnne. Kui inimene hülgab vana mõtteviisi, mis on rikutud, kasutu, annab Püha vaim talle võime olla võidukas. Sama võidukas kui Jeesus ja tema jüngrid ning algkogudus. Jumal pole midagi kaotanud, ta on alati - igavene Võitja. Inimene peab lisaks õigeksmõistmisele ja kõigest sellest johtuvale omama muuhulgas ka sama mõttemaailma kui tema Taevane Isa. Inimese mõtete uuendamine on püsiv tegevus, mis lasub inimese enda vastutusel. Kui inimene lepib vähesega, siis talle saabki vähe. Aga millist elu inimene tahab elada, selles on küsimus.

Inimene võib olla vaimust uuesti sündinud, kuid mõelda vanaviisi. Kuid parem on olla vaimust uuesti sündinud ja mõelda uut viisi. Muidu saab ta küll asjatult usklikuks. Siis võib ta ju saada Jumalaga lepitatud enne surma ja ta pääseb. Kuid kui juba saada Jumalaga lepitatud, siis tuleks mõelda, mida inimene saab teha et elada täisvärtuslikku, rikkalikku ja Jumala Püha Vaimu poolt juhitud ja õnnistatud elu. Jumal tahab seda pakkuda. Ega siis Jumal selleks ainult ei kutsu inimest, et teda päästa põrgust, vaid ikka selleks, et inimesega suhelda ja pakkuda talle võidukat elu koos Kristusega. Inimene võib uskuda, kuid inimene on võimeline uskuma ka imedesse. Jumal tahab anda inimestele kõike. Mitte näpu otsast, vaid küllastumiseni! Jumalal pole millestki puudust, hea on seda teada. Inimene saab otsustada, kas ta vaatab hirmudele või Jumalale, kes ei tunne hirmu. Sellel on suur roll, kui meis on ikka veel alaväärsuse kompleks, mineviku taak, ebaõnnestumise kompleks, haiguste kompleks, siis me pole aru saanud, kes me tegelikult oleme. Milleks Jumal meid kutsus. Jumal vajab meie usku. Siis on Jumalal võimalik tegutseda inimeses. Kellel on usku, selles avalduvad need tõed.

See ei tähenda, et sa pead olema alati terve, su rahakott peab olema kui võlulaegas kust kunagi puudust ei ole, vaid see tähendab, et sa mõtled terve inimese viisil. Sest Jumalas on meie abi, edu ja võit. Koos saab töötada ühisel arvamusel. Selleks tuleb ühildada inimese teadvus Jumala teadvusega (ka mitte vastupidi). Uuendades mõttemaailma. Tasub mõelda võitja tasapinnal, võidu ja külluse tasapinnal. Uuenda mõtteviisi täielikult.

Ka usk imedesse tuleb kuuldust ja kuuldu Jumala sõnast. Siirda julgesti Jumala Sõna oma mõttemaailama, palve ja usu kaudu, tooda usaldust, mis muudab usu raudseks; ja usu läbi aja selg sirgu! Vaata alati Issandale, sa ei pea midagi tundma, ainult vaata! Kui sul pole isegi midagi käeulatuses, tulevik pime, ära ehmu ega karda. Ela usu abil, mille saad ilmutuslikult. Ela uute mõtetega, Jumala mõtetega, mida leiad piiblist. Mitte üksnes leivast, vaid igast sõnast! Jumal võib iga sõna kasutada, et sinuga rääkida, sinu poole pöörduda - suhtlemiseks! Muuda oma mõtete laad. Mõtle suurelt, laiahaardeliselt, võta ette uusi väljakutseid, suuremaid asju, kui sa arvad, et suudad teha. Kõik see, mida sa ise ei suuda, selle teeb Jumal sinu jaoks. Usu, sulle on antud üks elu. Seepärast ära ela läbikukkuja mõtteviisiga. Issanda silmis on sul suur väärtus! Hindamatu! Ta armastab sind!

Jeesus Kristus elab ja tema Püha Vaim on usklikus, seepärast on uskliku ressursid lõputud. Kristus täna on sama vägev, kui ta oli 2000 aasta eest. Võta vastu Kristuse mõtteviis, mõtle lootuse mõtteid, positiivselt, imede tasapinnal, arendades oma elu väljavaadet eduka võidu ja küllusliku mõtteviisi saamiseks. See pole eduteoloogija. Vaid see on inimese staatus, mida ta saab kaasa siis, kui temast saab Jumala laps. Suure Kuninga laps! Sind pole orjastatud. Sul on vaba valik ja tahe otsustada kõige üle. Jumal ei soovi endale teha monstrume, kes ei mõtle oma peaga, kellega võib manipuleerida, neid panna tegeme "oma" tahtmist, otsekui sunniviisiliselt. Jeesus ei teinud midagi sarnast. Ta kutsus oma jüngrid. Need tulid vabatahtlikult. Nad järgisid teda, ja täitsid tema ettepanekuid vaba tahtlikult. Neil oli/jäi valik. Nad valisid "jumala lapse" seisuse, eelistasid seda kõigele muule mis neid varem tagant sundis, orjastas. Nad otsustasid võtta vastu võit Jeesuses, ja elada võidukalt! Kes muudab oma mõtteviisi, saab oma elu läbi näha suuri asju ja suuremaid.

"Oot, sa räägid siin suuri asju, aga sa ise?" võib lugeja küsida. Ma usun, et suurim ime pole mitte see, kui midagi üleloomulikku toimub füüsiliste asjadega või ainlelisel pinnal; näiteks, keegi saab terveks ja kõik säärased teised asjad minu elus. Kahtlemata on mul ka isiklikud imed, millest ma saaksin tunnistada, ma tean, seda saavad teha paljud. Ja suurimad imed ei ole minu jaoks imed maisetes sfäärides. Miks? Sest asjad iseenesest ei saa avaldada mingit vastupanu vaimu mõjule. Vaim valitseb mateerija üle, ükskõik kuidas siis seda vaimu ei nimatata. Kuid vaimne muutus on SUUR IME! Miks? Inimesed saavad oma loomu poolest vastu seista vaimsetele muutustele, vaimsetele asjadele ja seisavadki! Sellepärast on minu jaoks kõige suurem ime just see, kui ma näen mõnda inimest, - Saulust, kelle loomus on saanud muudetud, - Pauluseks, parandatud, uuendatud, kes võtab vastu Jumala pakkumise. (Jumal ei sunni kedagi. Ta ei saa kedagi "ära pöörata" vägisi, nagu mõnel inimesel on tavaks väita.) Kui ma näen seda inimest vaimust uuesti sündinud. Tema elus toimuvad vaimsed muutused. See avaldab mõju nii, et see ei jää märkamatuks, just see on minu jaoks SUUR, TÕELINE ime.

Mõtlemise ja palumise reegel.

Ef 3:20, see on mõtlemise ja palumise reegel (Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda). Mõned arvavad, et saadakse palumise pärast, kuid piibel ütleb ka “palumise” ja “mõtlemise” kaudu. Jumal annab vastused meie mõttemaailma kaudu, võib teha üle kõige selle mida me mõtleme või palume. Millest meie mõtleme? Kui me mõtleme läbikukkumistest, siis me kukume läbi, kuna mõtleme negatiivselt. Siis ei saa Jumal inimest juhtida, ta ei tungi vägisi inimese mõttemaailma, ning kanal puudub. Jumal tahab tegutseda uuendatud mõttemaailma, ja kooskõlas, ülikülluslikult. Piiblit vajab inimene aru toitmiseks ja oma mõttemaailma uuendamiseks. Täida regulaarselt mõttemaailm Jumala Sõnaga, et Jumalal oleks nö ligipääs, sissepääs sinu ellu, sulle abiks, sinu juhtimiseks, et ta saaks juhtida, kvalitatiivseks muutmiseks, et Tal avaneks võimalus teha Tema auks sinu kaudu vägevaid tegusid. Ei maksa unustada kus asub inimese jõu ja võimaluste allikas.

Küllap märkab siis õige pea, et elu läheb uut suunda, koos Jumalaga, ei maksa imestada, et mõtted on sarnased, nii nagu Temal, te mõistate teineteist, sest te veedate aega koos, te tunnete teineteist, ja mõtlete koos. Peagi suudab inimene vahet teha Jumala ja hingevaenlase mõtetel ning viimasel pole enam ligipääsu sekkuda inimese ellu ja valikutesse, inimene on vaba ise ostsustama, ta ostustab kurja asemel teha head, saatan ei pääse mõjule läbi selle inimese. Lihtsalt - inimene ei anna talle enam maad (loe: võimalust), vaid inimese mõttemaailm on uuendatud, ja täidetud Jumala Sõna abil, iga päev ja jätkuvalt, ta elab Issandaga ühel lainepikkusel. Samal sagedusel. Nupp selle "lainepikkuse" nn sättimiseks ja täpse koha leidmiseks vastuvõtjas, on inimese käes - peas.

...