Laupäeval 14. mail 1988 kanti Tähtvere lauluväljakul muusikapäevade lõppakordina ette Alo Mattiiseni, Jüri Leesmendi ja Henno Käo viis isamaalist laulu esitajateks In Spe (Brambat Peeter (flööt), Kammiste Anti (klahvpillid), Mattiisen Alo (klahvpillid), Minn Margus (bass), Määrits Peeter (heli) Varts Ain (kitarr), Varts Ivo, (löökriistad) , Ivo Linna ja Kiigelaulukuuik (Olavi Kõrre, Toomas Rull, Kadi -- Signe Selde, Riina Roose, Siiri Pajo, Elo Toodo) Viimase pala „Eestlane olen ja eestlaseks jään" korduse ajal kogunes lavale mitukümmend muusikut ja organisaatorit kelle esituses läks lõpulugu kordamisele. Pealtvaatajaid, kelle sekka kerkis vähemalt 20 Eesti trikoloori, võis lauluväljakul olla 6000-10 000. 

Kes ei usu Jumalat, siis, tema armastus on kõige all. Nii ka tema looming ja tema maailm seisab jalgadega Armastusel ning ei saagi seda pühaks pidada. Seetõttu ka selliste inimeste järeldus on: üksmeel ei peagi olema kõiges. (President Alar Karis ütles noorte laulupeol "Püha on maa" peetud kõnes, et üksmeel ei pea olema kõiges.)

See on rahvale näkku sülitamine, neile, kelle armastus ei ole kõige all, et sellel armastusel jalgadega tallata! Isegi kui armastus on kõige elu alus.

Kultuur ei ole midagi iseenesest, vaid kultuuri kandja määrab seda! Abielu ei ole üksnes perekonna kaitseks, vaid ka selle perekonna kultuuri kaitseks! Abielu on osa just meie rahva kultuurist. Noored ei tekkinud siia laulukaarele kuidagi iseenesest, vaid tulid peredest ja koos peredega! On nad siis abielus või mitte, aga nad on tulnud naisest ja mehest, meie rahva kestmise pärast, kus armastus ei ole kõige all, vaid kantakse emaihus ja tuleb kanda kätel.

Poliitikud võivad rääkida kõlavaid fraase, kui püha maa on nende meelest. Kui sellel pühal maal tõstetakse inimesi välja kodudest ja võetakse neilt ära maa, siis, sellise poliitiku sõnad on õõnsad nagu kõlisev kuljus. Eriti aastal, kus ühes Eesti otsas peetakse pidu, aga teises otsas inimesed ootavad küüditajaid.

Sest presidendi meelest "See ongi meie kõigi üksmeelses soovis iga päev uuesti sündiv Eesti ime, kus armastus on kõige all." Miks siis imestada, kui rahvas ei ole üksmeelel ja presidendi meelest ei peagi maaomandi või abielu küsimuses seda olema. Ka kõlisevad kuljused vaibuvad kord ja neid ei tuleta meelde enam mitte keegi, sest selline "ime" on valeime ning pettus. Rahvas teab seda ja peab meeles. Presidendi jaoks on see hoomamatu.

"Maa vastu, kus kehtib Jakob Hurda tõde: me ei ela üksnes leivast. Me vajame lisaks leivale veel midagi, mis annab mõtte tööl- ja kooliskäimisele, vaidlustele igapäevaelus, murele meie rahva kestmise pärast. Midagi hoomamatut." ütles Allan Karis laulupeol "Püha on maa" peetud kõnes. See ei olnud Jacob Hurda tõde, vaid Jumala tõde, tsitaat piiblist, mida Hurt kasutas.

Jakob Hurt tsiteeris Jumala sõna ja pühakirja, kes ilmselgelt teadis, mida tähendab "Midagi" (keda Karis isiklikult ei tunne), kui sõna ei olnud vaba (ps Kersti) veel, vaid seda peeti pühaks ja mis täna on poliitikutele hoomamatu. Ent isegi presidendid ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust! (Mt 4:4) Te võite Jumala sõna tsiteerida ja väänata, aga kui te abielu pühaks ei pea, ei ole varsti rahval ka püha maad ja võõrad ütlevad: teil on armastus kõige all. Armastus ei kelgi ega hoople sõnadega ning armastusel ei ole rõõmu ülekohtust! (1Kr 13:4,6)

Laul on teinud meie rahvast suure rahva enne, kui meie rahvale kingiti püha maa, millel elada ja ehitada riik. See väike rahvas sai vaimult suuremaks kui tema naaber, aga meie rahva meelest ongi see maa püha, mida ei tohi puutuda iga poliitika tõmbetuul või valitsus.

Selle maa pühadus ei tule valitsejatelt nagu maksud, vaid see on meile antud ülevalt poolt - Jumala poolt, kes meid on lubanud sel pühal maal elada ja vaatamata valitsejatest ja riigist, mis siin maal on olnud läbi sajandite. Kui meie rahvas, kes seda sügavalt austab, siis see leping kehtib ja olenemata valitsejatest.

Elagu eestlaste laulud ja laulupidu, mida sel pühal maal on peetud läbi aegade pühaks ja meie rahval aidanud elada iga ilmaga, olgu vihmas või tormis, iga valitsuse all, sest need tulevad ja lähevad kui marutuule poolt aetud pilved, aga siis on jälle päike! Elagu Eesti!

Kes kuulas Tuudur Vettiku poolt loodud hümni Su põhjamaa päikese kullast sõnu, see pidi kindlasti märkama, kui imelised sõnumid selles peidus on.* Kas inimene saab ikka päris hästi aru, mida Tuudur Vettik kirja pani? Juba esimeses salmis lauldakse fraas "on soonte sees kõnelev veri". Millest see räägib?

See on vaimulikult väga sügava tähendusega! Veres on inimese vaim ja kui Püha Vaim vastu võtta, siis ta hakkab elama inimese veres ja südames. See on inimese vaimu elukoht. Piibel ütleb, et meie ihu on püha Vaimu tempel ja teisalt, kas te siis ei tea, et ta elab meie sees, kirjeldab Paulus. Tuudur aga kirjeldab väga täpselt just seda, millega see Vaim seal tegeleb! Ta kõneleb! Ta on soontes ja kõneleb sealt! Hing on inimese mõtted, tahe ja teod, aga vaim on südemetunnistus - ja vaim, mis annab selle läbi inimesele teada, kui ta südemetunnistuse e vaimu vastu eksib. See Jumalik elund on inimese sees alates loomisest. Kuid inimesed, kellele need märguanded tülikad on, tahaksid parem, et see Jumala poolt seatud elund ei segaks nende elu. Kristlastena teame, et inimeste südameid saab paadutada ja siis ta ei kuule enam mida süda ütleb ja see muutub kiviseks. Vaimseid asju tuleb mõista vaimselt ja üksnes vaimselt neid saabki mõista!

Soonte sees kõnelev veri on mitte üksnes inimese vaim, vaid juhul, kui ta Jumalaga on lepitatud, siis seal kõneleb veel Püha Vaim! See on seesama vaim, kes ka rõõmu annab ja muudab teid tugevaks igas olukorras. Kes rõõmuga on täidetud, need kuulevad kuidas kõnelev veri laulma hakkab ja nende sees sõltumata ajast heliseb Jumala muusika! See on imeline kogemus, kui sa oled rõõmuga täidetud ja su sees kõlavad vaimulikud laulud. Need laulud, mida sa oled juba laulnud Issandat ülistades, hakkavad ühel hetkel su sees helisema ja kui sa ei vaigista oma südame häält, siis nad jäävadki helisema. Seetõttu piibel ütleb, et rõõm on ramm. Selline vaimne ülistus sinu soontes, mis kuuldavalt jõuab hinge mõtetesse ja sa koged, kuidas sa mõttes kaasa ümised, kestab püsivalt ja see aitab sul toime tulla kahtluste, kurbuse, kiusatuste ja mure mõtetega. Sa mõistad, et su peas on teised mõtted kui see, mis su südames välja voolab. See sisemine kõne on nii väeline, et sa ei taha enam millestki muust mõeldagi, kui vaid ülistada Jumalat taas ja taas! See on taevalik rõõm. Paulus ütles, et "sisemise inimese poolest ma rõõmustan" (Rm 7:22) ning ta sisuliselt kirjeldas seda sama, mida Tuudur selgitas kui soonte sees kõne.

Iga hommik või vahel ka öösel, sa võid üles ärgata ja sa koged, kuidas su rinnus heliseb vaimuliku sisuga laul või fraas. See on muusika. See ei ole lihtsalt kõne, see on ülistus! Jumala vaim koos sinu vaimuga ülistab sinu südames ja see muudab sind ja teeb rõõmsaks. Sa oled rõõmuga täidetud. See on tegelikult igavene rõõm. Sest taevas sa ülistad Jumalat igavesti. Sa võid ükskõik mida teha, aga su vaim laulab Issandale kiituslaule. Seetõttu rõõm ongi tugevus, sest igas raskes hetkes, isegi surma hetkel ei lakka vaim inimese sees Jumala ülistamisest. Paulus ja Siilas hakkasid vangikongis ülistama Jumalat ja laulma. Nad laulsid laule, mida rõõm tõi esile nende südames. See on Jumalale kõige lähim olek, mida inimene saab maa peal olles saavutada. Nii jõuab Jumala trooni juurde. See on väeline ja kogemus, kus inimene saab aru, mida tähendab Jumala ülistamine ja vaimus olek. "Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad." Jh 4:23

Eesti keele seletav sõnaraamat märgib sõna "helisema" kirjelduses kõige muuhulgas selle tunde ja meeleolu kohta järgmist: "Rõõm ja õnnetunne heliseb rinnas."

Olgu sul iga päev soonte sees kõnelev veri! Hakka ülistama Jumalat ja sa näed, kuidas Jumala Püha Vaimu rõõm täidab sind ja mis edasi juhtuma hakkab. See on ülim, vaimulik sisemine rõõm, milles inimene on tõstetud Jumala trooni ette ja ta süda muudkui laulab issandale isegi siis, kui see inimene magab, pole päriselt üles äganudki või tegeleb oma igapäevaste ja argiste asjadega. Kes aru saab, see ei taha seda rõõmu enam mitte millegi vastu ära anda. Rõõm Issandas on su tugevus! Pauluse sõnadega: "Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!" Fl 4:4

SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST

Su Põhjamaa päikese kullast,
su õhust, su veest ja su mullast
ma sündisin, kodumaa!
Su metsad, su taevas ja meri
on soonte sees kõnelev veri,
:,: mis tänab sind lõpmata! :,:

Sa oskasid, tundsid ja teadsid,
mu südame tuksuma seadsid,
nüüd sulle tuksub ta!
Nii rõõmus ja õnnes, mis hurmav,
kui mures ja valus, mis surmav,
:,: sa, Eesti, mu kodumaa! :,:

Mu Looja sind kaitsku ja kandku,
sull rahu ja õnnistust andku,
ta arm olgu sinuga!
Jää õitsema aegade meres,
riik Põhjala riikide peres,
:,: sa, Eesti, mu kodumaa! :,:   

* Ilmalikult domineeriva valitsuse puhul võib see tunduda liigselt Jumalat ülistav hümn ja seetõttu võis valituks osutuda Janseni poolt kirjutatud "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Kuigi viimase hümni kolmandas salmis lauldakse: "Su üle Jumal valvaku" ja "Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkelt õnnista."