Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #kristlus

EEDENIS EI OLNUD SOOROLLE

Thu, 01 Oct 2026 10:27:40 +0300

Kristluse keskmes on inimene Kristuses

Soorollidega on ühiskond ja mõned kristlikud ühendused ning kogudused KM arvates läinud täiesti liiale, eriti oma kampaaniatega. Oleme tähele pannud, et kui seni on perekond oma asjadega toime tulnud, siis pärast jutlust on korduma kippuvad lahkhelid majas. Luukas kirjutab üles: "Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt." (Lk 12:51) Selles kontekstis on tõesti see ütlus asjakohane. Sest Kristus tõi meile uue olukorra, seda ka perekonna suhetesse. Sellest allpool. Kuid see erineb soorollidest.

Küsimus ei ole selles, kas mees ja naine võivad oma perekonnas vabatahtlikult erinevaid rolle võtta. Loomulikult võivad. Küsimus on hoopis selles: kas selline hierarhiline soorollide süsteem on Jumala algne tahe? Selleks aga peab minema alguse juurde.

Vaadakem uuesti loomislugu.

Kui Jumal lõi inimese, lõi ta inimese meheks ja naiseks. Mees ja naine olid üks ihu. Loomisloos ei ole kirjeldust sellest, et mees oleks saanud naise üle valitsema, talle määratud kõrgema positsiooni või et naine oleks loodud mehe teenijaks. Vastupidi - nad olid loodud koos olema. See on väga oluline.

Siin on oluline üks lihtne asi: mehe loomine enne naist ei tähenda iseenesest hierarhiat. See, kes luuakse esimesena, ei saa selle tõttu automaatselt suuremat võimu selle üle, kes luuakse teisena. Selline käsitulus on küll juba Aabrahami ajast nähtav, kus kõige esmaselt sündiv poeg saab võimu ja otsustab nooremate üle. Kuid see ei olnud nii isegi alguses, kui Eevale sündisid pojad.

Jumal oleks võinud luua naise enne meest. Loomisjärjekord ei anna ühele inimesele õigust teise üle valitseda.

Jumal lõi inimese oma näo järgi.

See tähendab, et nii mees kui naine olid loodud terviklikena ja täiuslikena. Kui mõlemad on täiuslikud, siis ei ole alust rääkida ühest kui tugevamast ja teisest kui nõrgemast inimesest. Erinevus ei tähenda automaatselt alluvust.

Veelgi olulisem on see, et mees ja naine said üheks ihuks.

Üks ihu ei ole kahe inimese vaheline võimusuhe. Üks ihu ei tähenda, et üks pool on isand ja teine tema alluv. Seal ei ole põhjust ehitada üles astmestikku, kus üks inimene seisab teisest kõrgemal.

Eedeni aias ei ole kirjeldatud ka seda, et Jumal oleks Aadamale öelnud: sina oled mees, seetõttu valitsed Eeva üle. Jumala ja inimese suhtlus oli vahetu. Nad elasid koos ja seal oli vabadus. Ka Aadama ja Eeva suhet ei kirjeldata seal võimu kehtestamise ega soo alusel positsioonide jagamisena ega sellises mudelis.

Eedeni pilt on seega hoopis teine kui hilisem mudel, kus mees peab naise üle valitsema lihtsalt sellepärast, et ta on mees.

Kui aga väita, et mees peab naise üle valitsema, sest mees on „tugevam sugu“ või naine „nõrgem sugu“, siis tekib küsimus: kust see mõte tegelikult tuleb? Kas see on loomislugu või hilisem, inimlik arusaam inimesest?

Kristlikus mõttes ei ole inimene väärtuslik selle tõttu, kas ta on mees või naine, vaid selle tõttu, et ta on inimene ja Jumala loodud.

Ka Kristus ei tulnud kuulutama meestele evangeeliumi selleks, et mehed läheksid koju ja hakkaksid seal naiste üle valitsema. (nt Pauluse isiklik seisukoht 1Kr 14:35) Kristus ei toonud meestele eelisõigust naiste ees. Ta tuli inimest patust päästma.

Kristluse keskmes on inimene Kristuses.

Kui inimene on Kristuses, ei muutu tema väärtus suuremaks või väiksemaks selle järgi, kas ta on mees või naine. Kristuse kaudu taastatakse inimese suhe Jumalaga - suhe, mis pattulangemisega purunes alates Eedenist.

Ja siin jõuamegi olulise küsimuseni: kas hilisemad mehe ja naise vahelised võimu- ja alluvussuhted olid Jumala algne plaan või on need osa langenud maailma korrast?

Pattulangemise loos muutub ka inimese suhe teise inimesega. Sinna tuleb sisse võim. Sinna tuleb sisse soov valitseda, omandada, allutada. See on juba hoopis midagi muud kui Eedeni algne - loomisloo olukord enne pattu langemist.

Seetõttu ei saa lihtsalt öelda: „Mees peab naise üle valitsema, sest nii on Jumal selle loonud.“ Loomislugu sellist järeldust otseselt ei anna.

Soorollid võivad olla inimese enda valik.

Kui mees ja naine soovivad oma perekonnas jagada ülesanded arhailisel või traditsioonilisel viisil, siis nad võivad seda teha. Kui nad soovivad neid jagada teisiti, võivad nad ka seda teha. Küsimus ei ole üldse selles, millise mudeli keegi valib.

Küsimus on selles, kas ühte neist mudelitest võib nimetada ainsaks Jumala poolt kehtestatud mudeliks.

Eedeni lugu sellele KM meelest alust ei anna.

Eedeni inimene ei olnud veel jagatud valitsejaks ja alluvaks. Seal oli mees ja naine, kes olid loodud Jumala näo järgi ja said üheks ihuks. Kristuses taastati inimesele tema algne olukord läbi lunastuse.

Seega võib ka tänapäeval perekond, kus puuduvad jäigad soorollid ja kus mees ja naine korraldavad oma suhte vastastikuse vabaduse ja kokkuleppe alusel, olla täiesti kooskõlas selle algse pildiga. Ja ongi.

Sest Eedenis ei olnud soorolle. Seal oli mees, naine ja üks ihu.

Kõigele vaatamata, kirjades, kus Paulus toob kreeklastele juudi kombed, avaldanud oma isiklikke seisukohti, on ta siiski läbi Püha Vaimu öelnud ja tunnistanud, et inimesed on Kristuses vabad ise oma valikutes. Seetõttu ei saa ka kristlus ehitada üles oma peresuhteid Pauluse arvamuse või olukordade lahendamise üle. Kui keegi tahab, võib ta Pauluse "soorollid" ja mudeli enda elus rakendada, aga see ei ole õpetus, mida Kristus tõi või mis oli kristlikus usus kohustuslik.

Seetõttu on veel täna ja ütleks eriti tänases ühiskonnas vaja selgitada, milline on tegelikult Kristuse poolt loodud uus olukord. Kus Kristuse keskmes on Kristusega ühendus ja kui tahate lugu üle võlli keerata ja jonni ajada, siis vastake küsimusele: kuidas mõista sõna "Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad." (Mt 22:2) Me saame ju aru, et naine saab olla pruut, aga selles pulmas on ka kõik mehed Jeesuse pruudiks? Kui te sellele küsimusele ei oska vastata, siis vaikige. "Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis," Ilm 19:7.

Seetõttu rollid ei ole Kristuses asi, mille üle meil tuleks vaielda. Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! (Gl 5:1) Te tunnete selle oma hinges ja vaimus ära. Jumal on alati olnud armastus, armastus oli Eedeni algne olukord.

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!

Jh 13:34

Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses!

Gl 5:13

Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.

Gl 3:28

MÕTLE TAEVAST EDASI

Wed, 30 Sep 2026 08:51:26 +0300

Poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale

Evangeelium ei ole ju kirjutatud üksnes taevasse mineku pärast, vaid see on kirjeldus Kuningriigist ja sellest, kuidas sinna pääseda. Meie kristlikud konfessioonid on umbes 300 aastat pärast evangeeliumi selle lühidalt kokku võtnud - „mida me usume“ - usutunnistuseks. Kuid see on inimeste kokkulepe.

Mõtle, kui kolmsada aastat hiljem tuleb kokku sinu järeltulev põlv ja võtab sinu tegutsemise paari lausega kokku. Mis see oleks? See oleks vaid aforism või pealkiri sinu elu kohta. Kuid selline kokkulepe ongi usutunnistus. Sellest puudub taeva ja Kuningriigiga seotu, millest rääkisid jüngrid ja Jeesus ning mida juudid tänaseni ootavad.

Seda on tehtud veel raskemini kättesaadavaks ja nii öelda ära varjatud tõlgete kaudu, sest tõlkimisel läheb kaduma algkeeles väljendatud mõttekäik. Eesti tõlkes on see eriti nähtav taeva selgitamise või Kuningriigiga seotud kontekstides. Sa ei suuda seda lahti mõelda, sest kasutatud sõnad ei ava konteksti ega öeldu tegelikku mõtet.

Seetõttu võime lugeda eestikeelset Piiblit mistahes versioonis, kuid algkeeles on see mõte teistsugune ja sageli hoopis teise tähendusega, eriti mis puudutab taeva ja Kuningriigi teemat. Kui sa arvad, et see on juhuslikult nii, siis sa eksid. See on sihilikult nii, et Piiblit mõistetaks nii, nagu konfessioonide kokkulepped või usutunnistus seda käsitleb.

Praeguse evangeeliumi järgi ei ole midagi arusaadavat Jeesuse Kuningriigi ega taevas toimuva kohta. See lihtsalt on välja jäetud. KM (Kristlik Mõttevõra) on seda järk järgult avanud ja evangeeliumi ulatuslikumalt selgitanud, kui kogudused seda jutlustavad või lubavad kantslist rääkida.

On ju peamine evangeelium piirdunud vaid meeleparanduse, tervenemiste ja taevasse jõudmise lubadusega. See ongi kõik. Kas see oligi kogu lugu?

Kui lugeda prohveteid, Jeesuse kirjeldusi või jüngrite kirju, siis selgub hoopis rohkem. On põhjust süveneda. Sest nad kõik räägivad taevast tagasitulekust, Kuningriigist, maise elu ümberkorraldamisest ja igavesest elust maa peal. Just siin.

Kuid see on tabu ja seda on raske üles leida. Kes aga sellest räägib, seda tembeldatakse valeõpetajaks. Reaalselt Eesti kristluses oled sa justkui õige õpetaja siis, kui sa eelnevatest teemadest ei räägi, vaid piirdud üksnes taevasse jõudmisega ja käsitled taevast kui meie igavest kodu. See on aga pool tõde - ja poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale!

Selline evangeeliumi lahti seletamine ja avaldamine on mõistagi pannud KM-i valeõpetajate ridadesse ning pole ime, kui teda on lausa deemonlikuks tembeldatud. See on aga kuradile kasulik, mitte inimestele, kellele tuleb kuulutada evangeeliumi.

Kui rääkida sellisest evangeeliumist, mida praegu kogudused tunnustavad, siis see on kohati justkui muinasjutt ja illusioon. Kuid Jeesus ei rääkinud mingist ebamäärasest riigist, valitsejatest ja maast, mis on kuskil illusoorne. Ta rääkis reaalselt sellest samast maast, kuhu ta tuleb tagasi.

Jeesus võeti üles Õlimäel. Paljud ei tea, et see kinnisvara kuulus tema perekonnale. See on koht, kuhu Jeesus tuleb tagasi, samale kohale. Seda teadsid isegi inglid, kes tuletasid seda jüngritele meelde.

Jeesus oleks võinud ju kohe maanduda pilve peal templisse, aga selles, et ta tuleb oma maa peale ja läheb sealt alla Jeruusalemma, on tema Kuningriigi sõnum. Ta ei lubanud ennast teha kuningaks palmipuudepühal, vaid taandus ja rääkis, et tema aeg ei ole veel tulnud, aga see tuleb.

Kui palju te olete kuulnud koguduses sellest, et Jeesuse maapealne Kuningriik tuleb ja meie kõik oleme selles osalised? Te ei kuule seda, sest see ei mahu usutunnistustesse - see on maa peal. Kuid siin ei tohiks seda juhtuda, ikka taevas!

Nii varjatakse evangeeliumi. Evangeelium on palju suurem ja laiahaardelisem, kui me seda seni oleme kirikutes kuulnud. Jõuluevangeelium on vaid murdosa sellest. See on selline narratiiv, kuid sünd on kogu loo algus, nagu ka Jeesuse tulek koos pühadega on Kuningriigi algus.

Seetõttu tuleb meil taevast edasi mõelda. Me ei jää sinna igavesti, vaid meid viiakse lõpuaja sündmuste eel ning meid ootab ees pulmapidu. Kui aga see läbi saab - mis on isegi täpselt päevade arvuga määratud -, tuleb hakata tööle.

Meil kõigil tuleb hakata elama sellist igavest elu, mida Jeesus juhib, ning meie oleme selles paigas igavesti. Sest Jeesuse riik ei lõpe. See on igavene. See on ka meile igavene.

KM lähtub igal juhul evangeeliumi selgitamisel algkeelest ja kreekakeelsetest tekstidest, et seda kõike teieni tuua ning edasi anda seda, mida Jumala Vaim meile annab.

Kui me hakkame mõtlema kogu evangeeliumi üle, alles siis tunneme ära, milline on Jumala plaan. Alles siis saame aru, milline on plaan meie endi elu jaoks. Seetõttu tuleb edasi mõelda.

On mille üle mõelda, kui vaadata seda isiklikust plaanist ja mõelda, kui meile läheb korda palk, mida Jeesus üle annab. Mis palka sa loodad maa peal saada, kui sa üksnes taevasse jääd?

Meil on vara taevas, aga meil on vara ka maa peal. Nii nagu ka Jeesusel on kinnisvara Õlimäel. Seetõttu võime läbi mõelda kogu oma senise tegevuse ja aru saada, kuidas see igaviku vaatest kestab. See on aga uus teema.

Aga mõtle taevast edasi, sest jüngrid tegid seda...

„Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga.“

1Kr 3:14

„Et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega.“

1Ts 3:13

EVANGEELIUM

SÕNA KOGUDUS

Mon, 21 Oct 2024 08:37:43 +0300

Siinkohal avaldame UT kirjakohad, mis tähistavad kogudust. Igaüks saab need piiblist välja otsida ja ise üle vaadata. Kristlikus kontekstis on sõna "kogudus" peamiselt kasutatud kahes tähenduses: kristlaste kogunemine ja nende kodud sh asukoht.

Kristlikus mõttes

Esiteks a.

kristlaste kogunemine, kes kogunes jumalateenistusele:

ἐν ἐκκλησία, usukoosolekul, 1. Korintlastele 14:19, 35; ἐν ταῖς ἐκκλησίαις, 1. Korintlastele 14:34; συνέρχεσθαι ἐν ἐκκλησία, 1. Korintlastele 11:18;

teiseks b.

seltskond kristlasi või neid, kes, lootes igavest päästet Jeesuse Kristuse kaudu, järgivad oma religioosseid riitusi, peavad oma usukoosolekuid ja korraldavad oma asju vastavalt korra huvides ette nähtud määrustele;

aa.

need, kes kõikjal, linnas või külas, moodustavad sellise ettevõtmise ja on ühendatud üheks organiks: Ap 5:11; Apostlite teod 8:3; 1. Korintlastele 4:17; 1. Korintlastele 6:4; Filiplastele 4:15; 3. Johannese 1:6;

koos koha täpsustamisega, Ap 8:1; Apostlite teod 11:22; Roomlastele 16:1; 1. Korintlastele 4:17; 1. Korintlastele 6:4; Ilmutuse 2:1, 8 jne; Θεσσαλονικέων, 1. Tessalooniklastele 1:1; 2. Tessalooniklastele 1:1; Λαοδικέων, Koloslastele 4:16; genitiiviga τοῦ Θεοῦ (vastab יְהוָה קֲהַל, 4. Moosese 16:3; 4. Moosese 20:4), 1. Korintlastele 11:22;

ja koha mainimine, 1. Korintlastele 1:2; 2. Korintlastele 1:1. mitmus, αἱ ἐκκλησίαι: Apostlite teod 15:41; 1. Korintlastele 7:17; 2. Korintlastele 8:19; Ilmutuse 1:4; Ilmutuse 3:6 jne; lisatud τοῦ Θεοῦ, 1. Tessalooniklastele 2:14; 2. Tessalooniklastele 1:4; τοῦ Χριστοῦ, Roomlastele 16:16;

koos koha mainimisega τῆς Ἀσίας, Γαλατίας jne: 1. Korintlastele 16:1, 19; 2. Korintlastele 8:1; Galaatlastele 1:2; τῆς Ἰουδαίας ταῖς ἐν Χριστῷ,

liitunud Kristusega (vt ἐν, I. 6b.), st. e. kristlikud kogudused, erinevalt juutide omadest, Galaatlastele 1:22; ἐκκλησίαι τῶν ἐθνῶν, kogutud paganate seast, Roomlastele 16:4; τῶν ἁγίων,

mis koosneb pühakutest, 1. Korintlastele 14:33.

ἡ ἐκκλησία κατ' οἶκον τίνος,

kogudus oma majas, st. e. isiku perekonda kuuluvate kristlaste seltskond; kes on harjunud jumalateenistuseks kokku saama kellegi majas (sest nagu selgub 1. korintlastele 14:23-st, oli kogu Korintose kogudus harjunud kogunema ühte ja samasse kohta; aga vt Koloslastele 4:15)): Roomlastele 16:5; 1. Korintlastele 16:19; Koloslastele 4:15; Fileemon 1:2.

Nime ἡ ἐκκλησία kasutab isegi Kristus, kui ta maa peal viibib oma poolehoidjate seltskonnas mis tahes linnas või külas: Matteuse 18:17.

bb.

kogu kristlaste kogu maa peale laiali; kollektiivselt kõik, kes kummardavad ja austavad Jumalat ja Kristust, ükskõik kus nad ka poleks: Matteuse 16:18 (kus võib-olla kasutab evangelist τήν ἐκκλησίαν, kuigi Kristus võis öelda τήν βασιλν βασιλε); 1. Korintlastele 12:28; Efeslastele 1:22; Efeslastele 3:10; Efeslastele 5:23 jj,27,29,32; Filiplastele 3:6; Koloslastele 1:18, 24; genitiiviga: τοῦ κυρίου, Ap 20:28 (ääresõna τοῦ Θεοῦ); τοῦ Θεοῦ, Galaatlastele 1:13; 1. Korintlastele 15:9; 1. Timoteosele 3:15.

cc.

nimi kantakse üle juba surnud ja taevasse võetud ustavate kristlaste kogudusele: Heebrealastele 12:23 (vt selle lõigu kohta ἀπογράφω, b. ja πρωτότοκος lõpus).

KUS KOGUDUSES SA KÄID?

Mon, 21 Oct 2024 08:34:03 +0300

Kristlase südames elab Jeesus ja ta peaks tundma ennast igas koguduses nagu oma kodus. Jh 9:35, Rm 16:16

Kui sageli küsitakse inimese esimese sisenemise juures: kus koguduses sa käid? Kui sa siis ütled, et sa oled teisest kohast, siis vaadatakse sinu peale veidralt. Veab, kui ei öelda otse näkku: sa ei ole meie! Sinult eeldatakse vähemasti sama konfessiooni, aga kui sa ütled, et sa oled teisest, siis sa pole üldse see päris õige. Sellist suhtumist kohtab väga palju. Kahju. Teiseks, kui sa ei anneta "meie" kogudusele, siis sa ei ole meie oma. Annetus on muudetud koguduse pääsmeks! Kujuta ette, kui Jeesus müüks koguduse ees pileteid ja ütleks, sa ei kuulu meie hulka, kuna sa annetad raha mujale? Koguduse kuuluvus on suuresti tehtud sõltuvaks sellest, kuhu sa oma annetuse jätad. See on ka üks põhjus, miks "varastatakse" lambaid. Kuid jüngrid ei teinud seda ja ei värvanud inimesi selleks, et need täidaksid koguduse kassat. Kristlik kogudus oli üks ja vara oli neil ühine, s.t see ei olnud seotud konfessiooni või kogudusliku kuuluvusega. Te näete UT, kuidas Paulust toetasid kogudused kõikjal, kuigi esines ka neid, kes ei olnud temaga selles küsimuses osaduses. Samas näete ka seda, et Paulus kasutas mõne koguduse vara hoopis mujal kogudustes. Raha ei määranud koguduse kuuluvust. Määrav oli vaid see, kas sa olid Kristuse vastu võtnud isiklikuks Päästjaks. Samuti oli põhimõte, et kristlane peab tundma ennast igas koguduses nagu oma kodus. Kuid sellele vaatamata, leidus ka sel ajal kogudus, kes ei tahtnud Paulust vastu võtta. See kõik eelnev ei ole midagi uut, vaid on näha apostlite tegudes ja jüngrite kirjades. Niisiis, kui kuskil on kogudus, kes küsib sisenedes: kus koguduses sa käid? Siis ütle: Kristuse koguduses. Kui keegi ütleb: saa meie liikmeks, sest sellega sa maksad "oma" koguduses, siis ütle: minu kogudus on alati seal, kuhu ma annetan; täna siia, homme sinna. Annetus on alati vabatahtlik ja Kristus pääsmeid ei müü! Kui sinu tegelik kogudus on sinu kodu, siis on sul täielik õigus toetada kasvõi üksnes iseennast ja oma kodu. Jeesus elab kristlase südames ja ta peaks ennast tundma kodus igal pool, kus on teised kristlased.

KÕIK KRISTUSE KOGUDUSED

Wed, 16 Oct 2024 08:36:59 +0300

Kumb neitsi tahad olla sina, kas Kristuse kogudus?

Püha Vaim ei saa mitte kunagi väita, et mine luterist baptisti või metodistist nelipühi kogudusse või õigeusu kirikust katoliku kirikusse või vastupidi. Sellega Jeesus teeks kahju ühele kogudusele teiste arvelt ning tekitaks usklike vahel tülid. Kõik konfessioonid on tekkinud üksnes inimlike erimeelsuste ja tülide pinnal, kuid mitte Jumala tahtel. Samas kui need tekkisid, Jumal püüab neid lepitada, kuigi paljude kirikute juhid põlgavad teisi Jumala lapsi ja seda põhjustab lahkmeele vaim, mitte Püha Vaim. Piltlikult on see otsekui peretüli, kus pereliikmed ei saa omavahel läbi ja võivad isegi aastaid üksteist vihata. Kas põhjusega või ilma, kuid kristliku apostelliku õpetuse järgi oli üks Kristlik kogudus, kuid neid tunti ja defineeriti asukoha alusel.

Näiteks on kirjutatud:

1Kr 16:19, Assia kogudused

2Kr 1:1, Korintose kogudused

2Kr 8:1, Makedoonia kogudused

Gl 1:2, Galaatia kogudused

Gl 1:22, Juudamaa kogudused

1Ts 1:1, Tessaloonika kogudus

1Pt 5,13, kogudus Paabelis

jpt

Milline oli apostel Pauluse seisukoht? See on selgelt näha läbi tema kirjade ja ka Luuka poolt apostlite tegudes vaimus üksmeelne ning Kristuse vaimus. Ta kirjutab roomlastele (Rm 16:16) "Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid!" Mis oleks selle juhise mõte? Kristlastel tuleks oma kiriku uksele naelutada seisukohad, mida Paulus õpetas ja visata tulle lahkmeelest inspireeritud konfessiooni seisukohad nn käsiraamatud, mis sisuliselt õpetavad a'la meie teame ning teeme ja usume õigemini, kui need teised seal. See ei ole lihtsalt oikumeeniline liikumine, vaid juurte juurde minek, milline oli Kristuse kogudus enne, kui inimesed selle oma tahtmiste läbi ära rikkusid. Kuhu on see välja jõudnud!?

Tänane pilt on üsna jõhker, kui Venemaa õigeusu juhid leiavad, et ukrainlasi tulebki tappa ning see on nende püha sõda seda teha, õnnistades tapjaid ja tapmist. Teisel pool on Ukraina õigeusklikud, kes püüavad enda eksistentsi päästa venelaste tapatalgute eest! See ei ole Kristuse kogudus. Venemaa õigeusu kirik on saatana kogudus, sel pole kristlusega enam midagi ühist. Vastupidiselt palvetaksid venelased oma riigi juhtide eest, et need tuleksid meeleparandusele. Kui need vaid tahaksid tunda Kristust, siis nad peaksid tunnistama, et nad on eksiteel ning sõda lõppeks kohe. Kas sellest saab tulevik, seda teab vaid Isa taevas, aga lugedes pühakirja, siis Jumalal on ühe kolmandiku osas otsus tehtud mida prohvet Johannes kuulutas ja see on nende häving. Kui te vaatate maailma kaarti, siis on üsna selgelt välja joonistunud pilt, kuidas see kolmandik moodustub. Jumala sõna on alati täide viidud. See on paratamatus. Jumal ei andnud Lotile isegi võimalust, vaid ta ütles, mine minema selle koha pealt, ma hävitan selle linna ning armu ei anta.

Imelik on see, et kristlased ei näe oma vaimus Jumala tegemisi ning see koguduslik vastasseis on ka Eesti koguduste vahel kui ustega paugutamine. Kuid kogudus koosneb ju inimestest. Ainult 5 neitsit kümnest said aru ja tegid seda, mida Jeesus neilt ootas enne tema tulekut. Kumb neitsi tahad olla sina, kas Kristuse kogudus? Jeesus tuleb järgi OMA kogudusele. Teda ei huvita konfessioonid, teda huvitab vaid see, kas see kogudus kuulub temale!

KÕIK KOKKU

Tue, 15 Oct 2024 08:54:40 +0300

"Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist" (Hb 10:25) teksti alkeelne sõna on ἐπισυνάγω, episynagōgē - kogunemine ühes kohas, mis igal korral on samaväärne. Sama sõna esineb veel vaid ühel korral. "Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid KOGUTAKSE tema juurde." Episynagōgē - leiab piiblist vaid veel ühel korral kontekstis, kus Paulus ütleb tessalooniklastele, et meid kogutakse taevasse, tsiteerime: "siis kui meid kogutakse tema juurde". (2Ts 2:1) Siin võiks olla tõlge veelgi arusaadavam, kui lisada sõna kõik ehk siis kui meid kõiki kogutakse tema juurde.

Jeruusalemma koguduses tekkis olukord, kus kristlased kogunesid koosviibimiseks, aga tihtilugu ei olnud kõik kohal, kes selle piirkonnaga olid seotud, teisisõnu, elasid selles paigas, aga neid ei kohanud kogunemisel.

Eesti piiblis sõnastatud "Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist" tegelikult ei tõlgi ära teksti algtähendust, pigem lisab sellele uue tähenduse. Siin ei ole küsimus unustamises, laiskuses, mugavuses või mõnes muus põhjuses, milleks võis olla usust ära langemine. See tekst kutsub üles sõna sõnalt: Ärge hüljake kõigi kokku saamist! (Hb 10:25) Ka taevasse viiakse kõik kokku. (2Ts 2:1) Siin ei ole mingit tähendust, mis annaks võimaluse unarusele, oma defineerimisele või üldse koguduse konfessiooni tunnustele. Mitte midagi sellist, ometi te kuulete ühtelugu jutlusi just kontekstiga, millele antakse tagamõte. Pühakirjas on siiski selgelt kirjutatud, et ärge hüljake kõigi kokkusaamist. Koguduse alguses oli see ju nii, et kõik said kokku.

Midagi pidi põhjustama olukorra, et kõik ei tulnud kohale? See vajab selgitust. Miks kirjutatakse seda heebrealastele, teisisõnu Jeruusalemma kogudusele?

Kuna olid ju juudid need, kes kuulutasid evangeeliumi üle kogu maailma, siis tekkis Jeruusalemmas olukord, et kohalikus koguduses jäid asjad ripakile. Kristlased oli usinalt evangeeliumi "põllul", mitte seda et keegi ei viitsinud minna kohale kui ta seal lähedal viibis. Seetõttu Jeruusalemma kogukonnas võis Kristuse töö unarusse või vajaka jääda. Teile aga räägitakse seda kontekstis, et inimesed ei tule kodudest välja pühapäeva jumalateenistusele. On nii? Algkoguduse ajal oli kodu või koda koguduseks ja see ei ole muutnud. Seega heebrealaste 10 ptk selgub, et Jeruusalemmas ei olnud enam kõik kohal, mitte ei tähenda see kirikus käimist (milliseid hakati ehitama alles kolmsada aastat hiljem) ega ka mitte sünagoogid. Kui tihti kristlaste (juutide) kodudes ei olnud mehi, sest need olid ära teistes kogudustes või kuulutuse tööl. Samuti võime lugeda piiblist, et kristlasi hakati taga kiusama ja kõik ei saanud enam kokku.

Kui Paulus kirjutab roomlastele "Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid!", siis ta peab silmas piirkondi. Assia, Korintose, Makedoonia, Galaatia jne-jne ehk piirkondi, mitte konfessioone ega ühe konfessiooni kõiki kogudusi. Pühakirjas ei ole sõnagi konfessioonidest ega nende õpetustest kui räägitakse kogudusest, vaid alati peetakse silmas Kristuse kogudust, kes defineeriti piirkondade ehk tegevuskoha järgi. Seetõttu ka sinu koda, kus iganes sa elad, on Kristuse kogudus ja piibellik on seda defineerida koha nime alusel. Ei ole vahet, milline konfessioon see on, aga see on Kristuse kogudus. Kui aga piibel kirjutab, et kõik olid üheskoos või kogunenud, siis see tähendab, et kõik sinu koguduse või pere juurde kuuluvad isikud olid kogunenud. Nii saate seda kirjakohta mõista piibellikult, kontekstis, kuidas kiri heebrealastele seda kasutab.

SUHETE PARANDAMINE

Thu, 10 Oct 2024 12:27:16 +0300

Suhtlemine võib paraneda, kui teadvustada, et teise kristlase südames elab sama Jeesus! Rm 10:12, 1Kr 4:3

Selle juhise puhul on tähtis see, et kristlased on väga varmad teise kristlase üle kohut mõistma. Nad mõistavad sageli päästetud inimese nii maa põhja, et isegi katkestavad suhtlemise ja näitavad üles põlgust. See esineb ka konfessioonide vahel, kus üks peab teist ketseriks ja on kuulutanud viimase soovimatuks ning kui sellest veel vähe, levitab laimu teise kristlase peale. Kui ta kasvõi korraks mõtleks, et teise inimese südames elab Jeesus ning seetõttu see teine on samuti Jumala laps! Kus sa sellega! Igas koguduses on inimesi, kes lendavad uksest sisenejale peale: kus koguduses sa käid?! Kui sa siis jätad vastuse vahele, siis nad arvavad, et sa oled usust ära taganenud. Kuid Jeesust absoluutselt ei huvita kus koguduses sa käid! Kas keegi üldse käib kuskil kohal. Jeesust huvitab vaid see, et kristlane käib koos oma Issandaga. Kuid natuke jultunud kristlased ei mõista seda, et iga kristlane, kes on Jeesuse vastu võtnud oma südamesse, selle südames elab see sama Jeesus, kes on temagi südames. Kui aga keegi mõistab, et see sama Jeesus on ka teise õe või venna südamas, siis ta alles mõistab, et ei tema ega keegi teine ei ole kuidagi testsugune ega halvustatav ega alaväärne ega usust kauge. Keegi ei saa olla usust kaugel, kui Jeesus on südames. "Südametud" kristlased, ütleks innukad käsu järgijad tihti ei tea üldse, et Jeesus on nende südames ja vaatab seda kõike pealt, mida ta teise venna suhtes halvaks paneb. Jeesus näeb, mida sa teed.

MIKS SELLISED ASJAD JUHTUVAD

Thu, 10 Oct 2024 10:59:57 +0300

Kui Kristuse kirik käib religiooni vaimus, siis selles Püha Vaim ei saa juhtida ja seetõttu kohtab maailma vaimu, solvumist ning muid liha tegusid, mida te näete ka viimastel sündmusel. Katoliku kirik läks piitsaga olümpiamängudele. Jeesus seda ei teinud. Miks? Ta õpetas hoopis vastupidist.

Juba Jesaja ütles "Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu Seadus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!" (Js 51:7) Katoliku kirik, kes peaks ju olema Peetrusest inspireeritud ja teadma, mida Peetrus ütles, ei tee sellest väljagi? "Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage - sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse." (1Pt 3:9) Paulus õpetas "kui meid halvustatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme nagu maailma kõntsaks saanud, kõigi jätiseks tänini." (1Kr 4:13) Kuidas kirjeldab pühakiri seda olukorda, mis juhtub või peaks juhtuma kristlastega sellises olukorras? Kirjutatud on "Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim." 1Pt 4:14

Ei sõima vastu, kui teda sõimati. Ei alanda, kui teda alandati. Ei solvu, vaid andestab. Ei tasu solvamist, vaid pigem õnnistab. Seda sama õpetas ka apostel Paulus. Ometi kõige selle teadmise juures ei suuda kristlased käia kristlikus vaimus ja ei kuule Püha Vaimu. Sest neile meeldib solvuda, neile meeldib ohvrit mängida, neile meeldib ära panemine. Sellele ei ole midagi pistmist uuestisünniga. Solvumise laine on tegelikult võimalik teatud tingimuste puhul, milleks on käsumeelsus ja maailma vaimsus, mis on ka olümpia vaim. Kui sa oled uuestisündinud, siis sa oled juhitud Püha Vaimust. Sa suudad vahet teha. Kui sa muidugi tahad seda?

Kristlane võib olla Püha Vaimu tempel nii, et ta ei luba Püha Vaimul ennast korrigeerida. See on põhjus, miks paljud kristlased ei andesta ja ei järgi Kristuse õpetust. Kui uuestisündinud kristlane ei suuda solvumisega või pigem "nende mängudega" sh olümpiamängud toime tulla, siis selle põhjust ei tule otsida mitte solvajate juurest, vaid enda südamest. Kui kristlasi mõnitatakse Kristuse nime pärast, siis kristlane on õnnis ja selle tunnuseks hingab tema peal kirkuse Vaim, Püha Vaim. Selles olukorras armastus patuste vastu on see reaktsioon, mis peaks tulema kui vili nähtavale. Kui aga Katoliku kirik teeb tormi veeklaasis, siis sellest võib isegi aru saada, sest nad ei ole uuestisündinud kristlased, nad ei õpeta seda. Teie aga, kes te olete uuestisündinud (kui olete), ärge minge kaasa maailma ega religiooni vaimuga. Kui keegi tunneb ennast solvatuna, siis tänagu selle juures Jumalat. Siis tuleb ta peale Püha Vaim ja ta kogeb, kuidas tegelikult tuleb inimesi ja patuseid armastada ja kuidas Kristus armastas lõpuni isegi oma äraandjat. (Jh 13:1) Seetõttu KM ei jaga samu seisukohti, mida katoliiklased avaldasid (sh nt, Meie Kirik, Markus Järvi jt). Kuna see on religioon, mitte inspireeritud Püha Vaimust ja Jeesuse õpetusest, mida ta meile soovitas sellises olukorras teha.

Ärge käige religiooni vaimus, vaid ikka armastuses ja kui teid solvatakse, siis õnnistage. Siis hingab teie peal Jumala vaim. Siis näevad inimesed seda Vaimu teis ja siis nad tunnevad, et teis on teistsugune vaim kui maailmas ja isegi olümpiamängude tegijatel on. Kusjuures "kiiremini, kaugemale, tugevamini" ei ole kristlik vaim. Jah, ka meile meeldib, kui meie sportlased saavutavad kõrgeid tulemusi ja võime selle üle rõõmu tunda, aga selle juures ärge unustage ära, et te olete kristlased.

KUIDAS JÜNGRID TÕID VÕRDLUSEKS OM

Thu, 10 Oct 2024 10:59:57 +0300

Kas OM olid jüngritele võõras teema? Üldsegi mitte. OM toimusid regulaarselt ja neid korraldati nii nagu ka täna iga 4 aasta tagant. Kuid eKr kui ka kuni 80 aastat pKr korraldati neid Olümposel. Kreekas. 1 pKr – toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Need olid juba 195. olümpiamängud. 80 pKr Lucius Cornelius Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud. Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise aastal 394 pKr. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse ja see hävis 476 tulekahjus. Olümpiavõitja tõid võrdluseks nii Jaakobus (Jk 1:12), Peetrus (1Pt 5:4) kui ka Paulus. Paulus neist enam. "Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad (st olümpiamängude osalejad) küll selleks, et saada närtsivat pärga (kr k on see sõna kroon - στέφανος stephanos, mitte pärg nagu eesti k piiblis tõlgitud), aga meie, et saada närtsimatut." (1Kr 9:25) Tollase tava kohaselt olümpiavõitja sai pähe oliivokstest punutud pärja. Peetrus nimetab seda närtsivaks pärjaks. (1Pt 5:4) Oliivokstest punutud pärg oli võitja ainus auhind lisaks austusavaldustele. Isegi Johannes kasutas OM võrdpilti oma ilmutuse kirjeldamiseks. "Pea kinni, mis sul on, et ükski sinu pärga ei võtaks!" (Ilm 3:11)

KOLMAINUS JUMAL

Wed, 18 Sep 2024 09:49:50 +0300

LUGEJA KÜSIB: Praegu on teoloogide poolt öeldud et Püha Kolmainsus- Jumal on Jumal, Jeesus on Jumal ja Puha Vaim on Jumal. Palun kommenteerige seda tõekspidamist omalt poolt kui see võimalikuks osutub!

Kolmainsus on kristluse olemuse struktuur või nö piltlikult ihu skelet, mis kõike koos hoiab, ometi kuidas peaksime sellesse suhtuma, ei ole üldse asjakohatu küsida. On väidetud seda, et Jeesus ise õpetas kolmainsust, kuid kas ta tegelikult ka seda õpetas, see siiski jääb vastuseta. Jah, ta rääkis, et me teeksime jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. (Mt 28:19) Samas ta rääkis ka seda, et kui keegi midagi ütleb tema kohta, see võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele andeks ei anta. See annab palju mõtteainet, miks just tema puhul tehakse järelandmine, aga Püha Vaimu puhul mitte.

Tegelikult on seoses kolmainu õpetusega väga palju küsimusi endiselt õhus, mille üle teoloogid piike murravad. Samas selle kõige juures kristlus ilma kolmainuta ei ole enam kristlus, vaid pigem judaism või midagi kummalist. Me ei saa kolmainu õpetusest üle ega ümber, see on meie kõigi usu puhul elementaarne.

Näiteks Osvald Tärk on selle mõned praktilised väärtused lühidalt üles kirjutanud raamatus "Jumal". Kes tahab, saab sellega tutvuda ja ise mõelda, kuidas ta selle seisukohtadest aru saab (kas saab?), aga tema väide, et kui langeb Kolmainsuse õpetus, siis langeb ka lunastusõpetus, sellisele seisukohale võib samuti vastu vaielda. On ju enne Kristust olnud Jumal ja pakkunud võimalust, mõni ütleb, et üksnes juutidele, aga praktikas teame, et ka paganrahvaid lõigati ümber ja sellest kirjutab isegi UT.

Meie lunastaja on Kristus ja kui me ei mõista Püha Vaimu või ei ole temaga "kohtunud", kas siis meie lunastus on poolik või jääb ära? Seda ei saa öelda, sest vaadake, mida rääkis Jeesus enne Püha Vaimu välja valamist ja mida ta õpetas, siis kõik taandub ikkagi sellele, kuhu me tahame joone tõmmata või rõhu asetada. Jumal siiski on tervik ja kolmainu õpetus ei saanud alguse Jeesuse sündimisega. See tundub uskumatu, kuidas me midagi sellist saame väita?

Kolmainus Jumal ei tekkinud alles Poja sündimise hetkest ja Jeesus oli sellest täielikult teadlik.

Seetõttu teoloogid, kes väidavad, et kolmainu õpetus sai alguse Kristuse sündimisega või tema õpetusega, tegelelikult pisendavad Jumala sõna, sest tegelikult see nii ei olnud. Kolmainu Jumal on olnud olemas juba aegade algusest, veel enne kui kogu maailm loodi. Oli nii Isa, Poeg kui ka Püha Vaim. Seetõttu ei ole õige väita, et kristlusest algas kolmainu õpetus või Kolmainu Jumal.

Jeesus oli ise see, kes rääkis jüngritele, et ta oli enne maailma rajamist Isa juures (Jh 17:5) ja tal oli olemas kõik see mis kuulub Pojale ja ta õpetas, et ta on pärit Isa juurest, ning uskus, et Isa on ta läkitanud. (Jh 17:8) Samuti tema sõnum oli, et maailm peab seda teadma, et Poeg OLI juba enne, aga ta läkitati nüüd ja seda tegi Isa. (Jh 17:23) Samuti see, et Isa armastas Poega juba enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Ta oli seda juba kogenud enne sündimist. Kuidas ta sai seda teada, kui ta poleks seda varem kogenud?

Isa andis oma Poja, seetõttu Poeg ei saanud algust planeedil Maa e maa peal, vaid juba taevas! (Jh 17:3) Seda on tähtis teada, kui Jeesus seda rääkis ja rõhutas, siis see on meile vajalik mõista! Seetõttu on tinglikult valeväide see, et kolmainu õpetus sai alguse Jeesuse sündimisest inimeseks. Ei saanud ikka. See on olnud kogu aeg olemas, ka kirjas Vanas Testamendis. Näiteks võite lugeda Õp 8:22-35, mis kirjeldab eriti põhjalikult seda, et Jeesus oli juba olemas ja see tähendab, et ka kolmainu küsimus ei ole üksnes UT ilmutus. Küll aga sai Kristus nähtavaks kõigile! See küll on uus asjaolu, mis läkitamise järgselt aru saadavaks või lausa käega katsutavaks meile tehti.

Kolmainu õpetus kui selline on nähtamatul e vaimu tasandil alati olnud, pühakirjas läbivalt, ent nähtavaks sai Kristuses.

Sellega "mängimine" on muutunud omamoodi teoloogidele väljakutseks, kes ühtelugu selle juures midagi arutavad, aga kui seda käsitletakse vaid "nähtava" osana või alates Kristuse sünnist, siis kipub varjule jääma selle vaimne pool (mis on väga tähtis!) ja pole imestada, et sellest saab üks kuivanud leib. Milles elav vesi ammu väljunud ja meid kuidagi ei kõneta enam. Mis me sellega öelda tahame?

Ikka seda, et Kristus ei ole üknsnes taevas, et siis tulla ühel päeval kohut mõistma, vaid ta tegelikult on meie vaimuga ja meie sees, mistõttu meil kõigil on ligipääs Isa trooni ette ja lunastus. Kui meil on otseühendus, siis see ei tule Püha Vaimu tõttu, vaid ikka Kristuse tõttu, kes on Lunastaja ja meie ainus Päästja, seda ka praktilises ning igapäevases elus kogu aeg kohal viibib Kristuse vaimu läbi ja see on selline dilemma, mida kolmainu õpetuse teoloogid tänaseni seleteda ei taha, sest see ei mahu mudelisse.

Jumal on siiski ülevam kui inimlikud mudelid tema seletamiseks välja mõeldud on ja Jumalat tuleb mõista ja tunnetada ära eelkõige vaimselt. Selles mõttes on ta ikkagi meile endiselt nähtamatu ja jääb lõpuni Jumalaks, keda meie inimesena ei tohiks liiga kergekäeliselt võtta ja püüda teha temast õpetusi, mis on raamistamine, aga Jumalat ei saa raami suruda. Ta oli enne Kristuse lunastustööd samuti raamideta, ja ka Kristus oli olemas. Seda on ju teoloogidel raske inimestele õpetada, lihtsam on rääkida mingites "klotsides", mida saab siis asetada ja katsuda. Kuidas sa selgitad inimesele, et tead, vaatamata sellele, et Kristus läks taevasse, on ta ikkagi minu südames või vaatamata sellele, et Kristus sündis beebina, oli ta tegelikult juba olemas veel enne, kui kogu maailm loodi. Kas siis poleks lihtsam olnud teda saata maailma päästma täisealisena nii kui inglid liiguvad? Seetõttu sellised küsimused jäävad vastuseta ja tegelikult ütlevad, et kolmainu õpetus kui selline on Jumala olemus juba aegade algusest ning pole midagi uut siin alates Kristusest.

Kui sa tuled usule, siis sa võtad Kristuse vastu oma südamesse. See aga tähendab seda, et sul on otseühendus Jumal Isaga läbi Kristuse (sa tegelikult ei vaja preestrit ega ohvriteenistust) ja Püha Vaim on selle tunnistaja. Püha Vaim ju ei ole ju ainult tuvi, kes langes Kristuse peale, kuidas siis sa teda vaid nii väiksena tahaksid näha? Niisamuti Kristus ei ole üksnes ülestõusnud Jumal, kes võib veel täna ilmuda ihulikult sinu ette läbi seina, samas on ta kogu aeg sinu vaimus olemas ja tänu sellele sa saad olla Isaga ühendatud. Mitte tänu Püha Vaimule, vaid tänu Kristusele. Püha Vaim ei lunastanud sind, vaid Kristus!

Meil tuleb tahes tahtmata küsimusi, kuidas saab Kristus olla samal ajal taevas, ilmuda mõne inimese ette ja siis olla ka veel kõigi kristlaste südames? On ju mõistusele hoomamatu? Tegelikult on Jumal vaim ja Jumalat saab kogeda vaimselt. Kui teda läkitati siia, siis ta oli tegelikult olemas vaimselt või vähemasti sarnases ruumis ning dimensioonis kui inglid, sest Isa ju ei hakanud Maarja ihus teda alles välja mõtlema nagu loodi esimene Aadam, seetõttu võib selgelt ka öelda, kolmainu õpetus ei saanud alguse Jeesuse sündimisega, vaid on seda nähtamatul tasandil ALATI OLNUD, kuid seda ei ole nii palju rõhutatud.

Kui Isa näeb taevas ja Poega kui ta ilmus maa peale ja Püha Vaimu kui ta langes tuvi kujul, siis see on kõigile nähtav, kuid see on puudulik või õigupoolest vaid väline. Meie kõige tähtsam osa kolmainu olemusest on ikkagi sisemine, ühendus Kristuse läbi ja Püha Vaimu juhendamise, õpetuse ning väe läbi.

Kui sellest jääb välja Kristuse osadus, - meie vaimuga ühendus, siis me tegelikult teame vaid välist mudelit, aga sisemiselt seda ei näe, kui sellest teadlikud ei ole, et see asi tegelikult töötab meie sees 24/7 ja me oleme Isaga ühendatud iga päev! Jumal on väga praktiline. Talle läheb korda, et meie saaksime olla temaga ühendatud väga praktiliselt ja elementaarselt, et oma usku realiseerida. Jeesus tegi kõike koos Isaga ja ilma Isata ta ei teinud mitte midagi. Sellist sama mudelit ta elas, näitas ette ja avas meile ukse, et ka meie saaksime samal viisil olla koos Isaga ning kogeda agape armastust. Kui Isa armastas Poega enne maailma rajamist, siis ta armastas ka meid veel enne, kui me siia sündisime. Tema armastus sai nähtavaks tänu Kristusele! Mitte tänu Püha Vaimule, vaid tänu Kristusele! Kui te kolmainu elemendid õige koha peale asetate, siis saate sellele pihta küll. See on vajalik. Samas seda ei pea kuidagi eriliselt rõhutama. Jumal on siiski tervik ja nii on seda ka parem mõista.