Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #kristlik

EEDENIS EI OLNUD SOOROLLE

Thu, 01 Oct 2026 10:27:40 +0300

Kristluse keskmes on inimene Kristuses

Soorollidega on ühiskond ja mõned kristlikud ühendused ning kogudused KM arvates läinud täiesti liiale, eriti oma kampaaniatega. Oleme tähele pannud, et kui seni on perekond oma asjadega toime tulnud, siis pärast jutlust on korduma kippuvad lahkhelid majas. Luukas kirjutab üles: "Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt." (Lk 12:51) Selles kontekstis on tõesti see ütlus asjakohane. Sest Kristus tõi meile uue olukorra, seda ka perekonna suhetesse. Sellest allpool. Kuid see erineb soorollidest.

Küsimus ei ole selles, kas mees ja naine võivad oma perekonnas vabatahtlikult erinevaid rolle võtta. Loomulikult võivad. Küsimus on hoopis selles: kas selline hierarhiline soorollide süsteem on Jumala algne tahe? Selleks aga peab minema alguse juurde.

Vaadakem uuesti loomislugu.

Kui Jumal lõi inimese, lõi ta inimese meheks ja naiseks. Mees ja naine olid üks ihu. Loomisloos ei ole kirjeldust sellest, et mees oleks saanud naise üle valitsema, talle määratud kõrgema positsiooni või et naine oleks loodud mehe teenijaks. Vastupidi - nad olid loodud koos olema. See on väga oluline.

Siin on oluline üks lihtne asi: mehe loomine enne naist ei tähenda iseenesest hierarhiat. See, kes luuakse esimesena, ei saa selle tõttu automaatselt suuremat võimu selle üle, kes luuakse teisena. Selline käsitulus on küll juba Aabrahami ajast nähtav, kus kõige esmaselt sündiv poeg saab võimu ja otsustab nooremate üle. Kuid see ei olnud nii isegi alguses, kui Eevale sündisid pojad.

Jumal oleks võinud luua naise enne meest. Loomisjärjekord ei anna ühele inimesele õigust teise üle valitseda.

Jumal lõi inimese oma näo järgi.

See tähendab, et nii mees kui naine olid loodud terviklikena ja täiuslikena. Kui mõlemad on täiuslikud, siis ei ole alust rääkida ühest kui tugevamast ja teisest kui nõrgemast inimesest. Erinevus ei tähenda automaatselt alluvust.

Veelgi olulisem on see, et mees ja naine said üheks ihuks.

Üks ihu ei ole kahe inimese vaheline võimusuhe. Üks ihu ei tähenda, et üks pool on isand ja teine tema alluv. Seal ei ole põhjust ehitada üles astmestikku, kus üks inimene seisab teisest kõrgemal.

Eedeni aias ei ole kirjeldatud ka seda, et Jumal oleks Aadamale öelnud: sina oled mees, seetõttu valitsed Eeva üle. Jumala ja inimese suhtlus oli vahetu. Nad elasid koos ja seal oli vabadus. Ka Aadama ja Eeva suhet ei kirjeldata seal võimu kehtestamise ega soo alusel positsioonide jagamisena ega sellises mudelis.

Eedeni pilt on seega hoopis teine kui hilisem mudel, kus mees peab naise üle valitsema lihtsalt sellepärast, et ta on mees.

Kui aga väita, et mees peab naise üle valitsema, sest mees on „tugevam sugu“ või naine „nõrgem sugu“, siis tekib küsimus: kust see mõte tegelikult tuleb? Kas see on loomislugu või hilisem, inimlik arusaam inimesest?

Kristlikus mõttes ei ole inimene väärtuslik selle tõttu, kas ta on mees või naine, vaid selle tõttu, et ta on inimene ja Jumala loodud.

Ka Kristus ei tulnud kuulutama meestele evangeeliumi selleks, et mehed läheksid koju ja hakkaksid seal naiste üle valitsema. (nt Pauluse isiklik seisukoht 1Kr 14:35) Kristus ei toonud meestele eelisõigust naiste ees. Ta tuli inimest patust päästma.

Kristluse keskmes on inimene Kristuses.

Kui inimene on Kristuses, ei muutu tema väärtus suuremaks või väiksemaks selle järgi, kas ta on mees või naine. Kristuse kaudu taastatakse inimese suhe Jumalaga - suhe, mis pattulangemisega purunes alates Eedenist.

Ja siin jõuamegi olulise küsimuseni: kas hilisemad mehe ja naise vahelised võimu- ja alluvussuhted olid Jumala algne plaan või on need osa langenud maailma korrast?

Pattulangemise loos muutub ka inimese suhe teise inimesega. Sinna tuleb sisse võim. Sinna tuleb sisse soov valitseda, omandada, allutada. See on juba hoopis midagi muud kui Eedeni algne - loomisloo olukord enne pattu langemist.

Seetõttu ei saa lihtsalt öelda: „Mees peab naise üle valitsema, sest nii on Jumal selle loonud.“ Loomislugu sellist järeldust otseselt ei anna.

Soorollid võivad olla inimese enda valik.

Kui mees ja naine soovivad oma perekonnas jagada ülesanded arhailisel või traditsioonilisel viisil, siis nad võivad seda teha. Kui nad soovivad neid jagada teisiti, võivad nad ka seda teha. Küsimus ei ole üldse selles, millise mudeli keegi valib.

Küsimus on selles, kas ühte neist mudelitest võib nimetada ainsaks Jumala poolt kehtestatud mudeliks.

Eedeni lugu sellele KM meelest alust ei anna.

Eedeni inimene ei olnud veel jagatud valitsejaks ja alluvaks. Seal oli mees ja naine, kes olid loodud Jumala näo järgi ja said üheks ihuks. Kristuses taastati inimesele tema algne olukord läbi lunastuse.

Seega võib ka tänapäeval perekond, kus puuduvad jäigad soorollid ja kus mees ja naine korraldavad oma suhte vastastikuse vabaduse ja kokkuleppe alusel, olla täiesti kooskõlas selle algse pildiga. Ja ongi.

Sest Eedenis ei olnud soorolle. Seal oli mees, naine ja üks ihu.

Kõigele vaatamata, kirjades, kus Paulus toob kreeklastele juudi kombed, avaldanud oma isiklikke seisukohti, on ta siiski läbi Püha Vaimu öelnud ja tunnistanud, et inimesed on Kristuses vabad ise oma valikutes. Seetõttu ei saa ka kristlus ehitada üles oma peresuhteid Pauluse arvamuse või olukordade lahendamise üle. Kui keegi tahab, võib ta Pauluse "soorollid" ja mudeli enda elus rakendada, aga see ei ole õpetus, mida Kristus tõi või mis oli kristlikus usus kohustuslik.

Seetõttu on veel täna ja ütleks eriti tänases ühiskonnas vaja selgitada, milline on tegelikult Kristuse poolt loodud uus olukord. Kus Kristuse keskmes on Kristusega ühendus ja kui tahate lugu üle võlli keerata ja jonni ajada, siis vastake küsimusele: kuidas mõista sõna "Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad." (Mt 22:2) Me saame ju aru, et naine saab olla pruut, aga selles pulmas on ka kõik mehed Jeesuse pruudiks? Kui te sellele küsimusele ei oska vastata, siis vaikige. "Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis," Ilm 19:7.

Seetõttu rollid ei ole Kristuses asi, mille üle meil tuleks vaielda. Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! (Gl 5:1) Te tunnete selle oma hinges ja vaimus ära. Jumal on alati olnud armastus, armastus oli Eedeni algne olukord.

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!

Jh 13:34

Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses!

Gl 5:13

Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.

Gl 3:28

MÕTLE TAEVAST EDASI

Wed, 30 Sep 2026 08:51:26 +0300

Poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale

Evangeelium ei ole ju kirjutatud üksnes taevasse mineku pärast, vaid see on kirjeldus Kuningriigist ja sellest, kuidas sinna pääseda. Meie kristlikud konfessioonid on umbes 300 aastat pärast evangeeliumi selle lühidalt kokku võtnud - „mida me usume“ - usutunnistuseks. Kuid see on inimeste kokkulepe.

Mõtle, kui kolmsada aastat hiljem tuleb kokku sinu järeltulev põlv ja võtab sinu tegutsemise paari lausega kokku. Mis see oleks? See oleks vaid aforism või pealkiri sinu elu kohta. Kuid selline kokkulepe ongi usutunnistus. Sellest puudub taeva ja Kuningriigiga seotu, millest rääkisid jüngrid ja Jeesus ning mida juudid tänaseni ootavad.

Seda on tehtud veel raskemini kättesaadavaks ja nii öelda ära varjatud tõlgete kaudu, sest tõlkimisel läheb kaduma algkeeles väljendatud mõttekäik. Eesti tõlkes on see eriti nähtav taeva selgitamise või Kuningriigiga seotud kontekstides. Sa ei suuda seda lahti mõelda, sest kasutatud sõnad ei ava konteksti ega öeldu tegelikku mõtet.

Seetõttu võime lugeda eestikeelset Piiblit mistahes versioonis, kuid algkeeles on see mõte teistsugune ja sageli hoopis teise tähendusega, eriti mis puudutab taeva ja Kuningriigi teemat. Kui sa arvad, et see on juhuslikult nii, siis sa eksid. See on sihilikult nii, et Piiblit mõistetaks nii, nagu konfessioonide kokkulepped või usutunnistus seda käsitleb.

Praeguse evangeeliumi järgi ei ole midagi arusaadavat Jeesuse Kuningriigi ega taevas toimuva kohta. See lihtsalt on välja jäetud. KM (Kristlik Mõttevõra) on seda järk järgult avanud ja evangeeliumi ulatuslikumalt selgitanud, kui kogudused seda jutlustavad või lubavad kantslist rääkida.

On ju peamine evangeelium piirdunud vaid meeleparanduse, tervenemiste ja taevasse jõudmise lubadusega. See ongi kõik. Kas see oligi kogu lugu?

Kui lugeda prohveteid, Jeesuse kirjeldusi või jüngrite kirju, siis selgub hoopis rohkem. On põhjust süveneda. Sest nad kõik räägivad taevast tagasitulekust, Kuningriigist, maise elu ümberkorraldamisest ja igavesest elust maa peal. Just siin.

Kuid see on tabu ja seda on raske üles leida. Kes aga sellest räägib, seda tembeldatakse valeõpetajaks. Reaalselt Eesti kristluses oled sa justkui õige õpetaja siis, kui sa eelnevatest teemadest ei räägi, vaid piirdud üksnes taevasse jõudmisega ja käsitled taevast kui meie igavest kodu. See on aga pool tõde - ja poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale!

Selline evangeeliumi lahti seletamine ja avaldamine on mõistagi pannud KM-i valeõpetajate ridadesse ning pole ime, kui teda on lausa deemonlikuks tembeldatud. See on aga kuradile kasulik, mitte inimestele, kellele tuleb kuulutada evangeeliumi.

Kui rääkida sellisest evangeeliumist, mida praegu kogudused tunnustavad, siis see on kohati justkui muinasjutt ja illusioon. Kuid Jeesus ei rääkinud mingist ebamäärasest riigist, valitsejatest ja maast, mis on kuskil illusoorne. Ta rääkis reaalselt sellest samast maast, kuhu ta tuleb tagasi.

Jeesus võeti üles Õlimäel. Paljud ei tea, et see kinnisvara kuulus tema perekonnale. See on koht, kuhu Jeesus tuleb tagasi, samale kohale. Seda teadsid isegi inglid, kes tuletasid seda jüngritele meelde.

Jeesus oleks võinud ju kohe maanduda pilve peal templisse, aga selles, et ta tuleb oma maa peale ja läheb sealt alla Jeruusalemma, on tema Kuningriigi sõnum. Ta ei lubanud ennast teha kuningaks palmipuudepühal, vaid taandus ja rääkis, et tema aeg ei ole veel tulnud, aga see tuleb.

Kui palju te olete kuulnud koguduses sellest, et Jeesuse maapealne Kuningriik tuleb ja meie kõik oleme selles osalised? Te ei kuule seda, sest see ei mahu usutunnistustesse - see on maa peal. Kuid siin ei tohiks seda juhtuda, ikka taevas!

Nii varjatakse evangeeliumi. Evangeelium on palju suurem ja laiahaardelisem, kui me seda seni oleme kirikutes kuulnud. Jõuluevangeelium on vaid murdosa sellest. See on selline narratiiv, kuid sünd on kogu loo algus, nagu ka Jeesuse tulek koos pühadega on Kuningriigi algus.

Seetõttu tuleb meil taevast edasi mõelda. Me ei jää sinna igavesti, vaid meid viiakse lõpuaja sündmuste eel ning meid ootab ees pulmapidu. Kui aga see läbi saab - mis on isegi täpselt päevade arvuga määratud -, tuleb hakata tööle.

Meil kõigil tuleb hakata elama sellist igavest elu, mida Jeesus juhib, ning meie oleme selles paigas igavesti. Sest Jeesuse riik ei lõpe. See on igavene. See on ka meile igavene.

KM lähtub igal juhul evangeeliumi selgitamisel algkeelest ja kreekakeelsetest tekstidest, et seda kõike teieni tuua ning edasi anda seda, mida Jumala Vaim meile annab.

Kui me hakkame mõtlema kogu evangeeliumi üle, alles siis tunneme ära, milline on Jumala plaan. Alles siis saame aru, milline on plaan meie endi elu jaoks. Seetõttu tuleb edasi mõelda.

On mille üle mõelda, kui vaadata seda isiklikust plaanist ja mõelda, kui meile läheb korda palk, mida Jeesus üle annab. Mis palka sa loodad maa peal saada, kui sa üksnes taevasse jääd?

Meil on vara taevas, aga meil on vara ka maa peal. Nii nagu ka Jeesusel on kinnisvara Õlimäel. Seetõttu võime läbi mõelda kogu oma senise tegevuse ja aru saada, kuidas see igaviku vaatest kestab. See on aga uus teema.

Aga mõtle taevast edasi, sest jüngrid tegid seda...

„Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga.“

1Kr 3:14

„Et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega.“

1Ts 3:13

EVANGEELIUM

ÜLEKOHUS

Wed, 06 Nov 2024 08:42:23 +0200

Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega!

Mida kõike kristlaste hulgas ei kuule valitsejate suhtes, kes pooldab ühte, kes teist, kes eelistab ühte valitsejat vaid mõne kindla patu tõttu. Samas ei näe, et see inimene suudab teha rohkem kahju oma kavatsustega. See on nii läbi nähtav eesti poliitikas, kui ka ameerika valitsejate puhul. Kristlased eelistavad Trumpi ja kiidavad teda maani seoses ühe valdkonna patu osas, samas kui Trump teisest küljest suurendab kogu maailmas ülekohut ja käib läbi diktaatoritega ning nimetab ise neid oma sõpradeks. Mida piibel selle kõige kohta ütleb?

Paulus küsis: mis kooskõla on Kristusel Beliariga või usklikul uskmatuga? (2Kr 6:15) Õigesti võrdleb. Ometi kristlased ei suuda sellel vahet teha ja oma valikutega teevad hoopis kahju, nii Eestis, kui ka Ameerikas. Kristlased peaksid suutma seda teha, aga ei suuda, sest nad on uskmatutega ühes paadis, kes neile on mütsi pähe tõmmanud. Kas te teate, et uskmatut iseloomustab julmus, teotamine, tagakius. Kuidas saab kristlane valida seda presidenti, kui see nimetab vastaskanditaati: stupid person! (tõlge: loll isik) Kuidas kristlane ei näe seda või ei taha näha, et uskmatu ei ole isik, kellega on tal ühisosa? Nii on ühe patu vastane president saanud toetuse kristlastelt, kui samal ajal tema elu kubiseb pattudest ja tema kavatsused suurendavad kurjuse edu kogu maailmas, iseäranis Euroopas.

Mida hoiatab piibel? "Aga argade ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valetajate osa on tule ja väävliga põlevas järves, see on teine surm." See kõik on mustvalgel kirjas: arg, uskmatu, jäle, valetaja... Kristlastena me ei tohiks selle juures silma kinni pigistada, kui keegi väidab meile, et ta vihkab mõnda pattu, aga laias laastus elab patuelu nii nagu kõik teised patused. Jumala ees ei ole mingit erapoolikust. Kes elab patus, see on uskmatu. Paulus kirjutab Timoteosele enda näitena, et enne usule tulekut ta tegutses arutult. (1Tm 1:13) Milles see seisnes? Ta oli teotaja, tagakiusaja, julmur. Pole raske arvata, millise presidendi suhtes see samuti kehtib. Ometi kristlased valivad julmurit, teotajat, tagakiusaja? Miks? Ka eestlaste või õigupoolest eesti kristlaste seas esineb sellist vaimupimedust, kus pooldatakse maailmavaadet, aga selle vaate sisu on kõike muud kui kristlik.

Niisiis, küsime ka teie käest, head sõbrad: mis on teil ühist uskmatuga? Paulus hoiatab korintlasi võõra ikke ees: "Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?" Sedasama tahame öelda ka teile, hoiduge uskmatute(st) ja sõgedate pooldamisest ning ärge pigistage silmi kinni, kus teile julmalt valetatakse näkku ja teie ees laimatakse teisi inimesi. Meil ei tohiks olla sellise isiku ära tundmisel raskusi, sest meil on teistsugune Vaim ja olgem kõiges Kristusele järgnenud. Meis on Jumala Püha Vaimu tempel ja see ei sobi kokku ebajumalatega. See on meie aabitsatõde. Me ei saa olla osa uskmatuga ja seda peate oma elus, väljaütlemistes ja mõtteviisis alati arvestama. Kui te seda ei tee, tõmmatakse teid kaasa maailma vaimuga ja te hakkate vedama võõras ikkes koos uskmatuga! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?

Meie seisukoht on endiselt see, et Trumpi võimu puhul suureneb kurjus kogu maailmas kiiresti ja ülekohus võtab võimust veel enam kui sel varem oli võimalik, kuigi see juba suureneb märgatavalt, kuid nüüd suureneb see ka meie lähedal käiva sõja sündmustes. Seetõttu peate olema valmis, et see mõjutab paratamatult meie kõigi elu. Vaadake siis, et teie armastus ei jahtu. Jeesus hoiatas: kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus. Mt 24:12

MEILE VÄGA KASULIK

Mon, 04 Nov 2024 09:01:29 +0200

Joosep ei kibestunud oma vendade vastu, kes viskasid ta kaevu ja müüsid Egiptusesse orjaks, ega kibestunud ka Potifari naise peale, kes valetas tema kohta ja lasi ta aastateks vangi panna kuni unustati. See oli osa Jumala plaanist.

Jeesus ei olnud kibestunud Juudase vastu, kes ta reetis. Muidugi oli valus olla sõbra poolt reedetud. Aga tõde on see, et Jeesus oleks võinud oma missiooni vabalt lõpuni täita ilma Johannese, Jaakobuse ja Peetruseta, kuid ta ei oleks seda saanud lõpuni teha ilma Juuda osaluseta. Juudas oli ainus hädavajalik apostel Jeesuse elus, et jõuda ristile ja täita seda, mis Jumalal oli pojale ülesandeks antud ning mida kõike detailideni prohvetid olid sadu aastaid ette ennustanud.

Samamoodi vajame meie kõik oma ellu mõnda juudast, kes aitaks meil jõuda nn oma risti eesmärgini, et saaksime surra iseendale ja täita Jumala plaani oma eluks.

Inimesed, kes teevad meile kõige rohkem haiget, on tegelikult suurim õnnistus, sest see toob meid Jumalale lähemale ja põhjustab meie jubeda iseloomu paljastuse ning "surma", et siis astuda tagasi meie Ego Valitsusest, et Kristus saaks meis tulla esile meie iseloomu ego asemel. Sestap pole mingit põhjust, miks keegi peaks kibestunuks muutuma?

Samuti oleme kutsutud armastama oma vaenlasi ja palvetama nende eest, kes meid taga kiusavad. Seda ei ole üldse nii lihtne teha, on ju nii? Jumal tõesti õpetab selle tähendust ning tähtsust: armasta oma vaenlast, palveta nende eest, kes sind taga kiusavad, ja ära muutu kibestunuks, kui inimesed sulle alalõpmata haiget teevad.

Pidage meeles, see kõik aitab meie uuestisündinud vaimus tulla Jeesusel nähtavaks, meie ego Issandaks. Nagu Paulus selgitab tabavalt galaatlastele: "nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus." Gl 2:20 Või nagu õpetas Jeesus oma jüngritele ning jättis meile eeskuju, et tema (Isa) peab kasvama, aga mina (Jeesus) pean kahanema. Jh 3:30 Kes tuleb ülalt, on üle kõikide, s 31.

Kui inimesed räägivad kristlaste vastu kurja ja valetavad, siis tuleta meelde, mida ütles Jeesus? Ta ütles, et nad tegid seda tema suhtes, siis teevad nad seda sama ka meie suhtes (Jh 15:20), ometi võib see lõpuks ikkagi pöörduda meie õnnistuseks. See sõna on tõotuse sõna, sest kirjutatud on:

"Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid." Mt 5:11,12

SÕNA KOGUDUS

Mon, 21 Oct 2024 08:37:43 +0300

Siinkohal avaldame UT kirjakohad, mis tähistavad kogudust. Igaüks saab need piiblist välja otsida ja ise üle vaadata. Kristlikus kontekstis on sõna "kogudus" peamiselt kasutatud kahes tähenduses: kristlaste kogunemine ja nende kodud sh asukoht.

Kristlikus mõttes

Esiteks a.

kristlaste kogunemine, kes kogunes jumalateenistusele:

ἐν ἐκκλησία, usukoosolekul, 1. Korintlastele 14:19, 35; ἐν ταῖς ἐκκλησίαις, 1. Korintlastele 14:34; συνέρχεσθαι ἐν ἐκκλησία, 1. Korintlastele 11:18;

teiseks b.

seltskond kristlasi või neid, kes, lootes igavest päästet Jeesuse Kristuse kaudu, järgivad oma religioosseid riitusi, peavad oma usukoosolekuid ja korraldavad oma asju vastavalt korra huvides ette nähtud määrustele;

aa.

need, kes kõikjal, linnas või külas, moodustavad sellise ettevõtmise ja on ühendatud üheks organiks: Ap 5:11; Apostlite teod 8:3; 1. Korintlastele 4:17; 1. Korintlastele 6:4; Filiplastele 4:15; 3. Johannese 1:6;

koos koha täpsustamisega, Ap 8:1; Apostlite teod 11:22; Roomlastele 16:1; 1. Korintlastele 4:17; 1. Korintlastele 6:4; Ilmutuse 2:1, 8 jne; Θεσσαλονικέων, 1. Tessalooniklastele 1:1; 2. Tessalooniklastele 1:1; Λαοδικέων, Koloslastele 4:16; genitiiviga τοῦ Θεοῦ (vastab יְהוָה קֲהַל, 4. Moosese 16:3; 4. Moosese 20:4), 1. Korintlastele 11:22;

ja koha mainimine, 1. Korintlastele 1:2; 2. Korintlastele 1:1. mitmus, αἱ ἐκκλησίαι: Apostlite teod 15:41; 1. Korintlastele 7:17; 2. Korintlastele 8:19; Ilmutuse 1:4; Ilmutuse 3:6 jne; lisatud τοῦ Θεοῦ, 1. Tessalooniklastele 2:14; 2. Tessalooniklastele 1:4; τοῦ Χριστοῦ, Roomlastele 16:16;

koos koha mainimisega τῆς Ἀσίας, Γαλατίας jne: 1. Korintlastele 16:1, 19; 2. Korintlastele 8:1; Galaatlastele 1:2; τῆς Ἰουδαίας ταῖς ἐν Χριστῷ,

liitunud Kristusega (vt ἐν, I. 6b.), st. e. kristlikud kogudused, erinevalt juutide omadest, Galaatlastele 1:22; ἐκκλησίαι τῶν ἐθνῶν, kogutud paganate seast, Roomlastele 16:4; τῶν ἁγίων,

mis koosneb pühakutest, 1. Korintlastele 14:33.

ἡ ἐκκλησία κατ' οἶκον τίνος,

kogudus oma majas, st. e. isiku perekonda kuuluvate kristlaste seltskond; kes on harjunud jumalateenistuseks kokku saama kellegi majas (sest nagu selgub 1. korintlastele 14:23-st, oli kogu Korintose kogudus harjunud kogunema ühte ja samasse kohta; aga vt Koloslastele 4:15)): Roomlastele 16:5; 1. Korintlastele 16:19; Koloslastele 4:15; Fileemon 1:2.

Nime ἡ ἐκκλησία kasutab isegi Kristus, kui ta maa peal viibib oma poolehoidjate seltskonnas mis tahes linnas või külas: Matteuse 18:17.

bb.

kogu kristlaste kogu maa peale laiali; kollektiivselt kõik, kes kummardavad ja austavad Jumalat ja Kristust, ükskõik kus nad ka poleks: Matteuse 16:18 (kus võib-olla kasutab evangelist τήν ἐκκλησίαν, kuigi Kristus võis öelda τήν βασιλν βασιλε); 1. Korintlastele 12:28; Efeslastele 1:22; Efeslastele 3:10; Efeslastele 5:23 jj,27,29,32; Filiplastele 3:6; Koloslastele 1:18, 24; genitiiviga: τοῦ κυρίου, Ap 20:28 (ääresõna τοῦ Θεοῦ); τοῦ Θεοῦ, Galaatlastele 1:13; 1. Korintlastele 15:9; 1. Timoteosele 3:15.

cc.

nimi kantakse üle juba surnud ja taevasse võetud ustavate kristlaste kogudusele: Heebrealastele 12:23 (vt selle lõigu kohta ἀπογράφω, b. ja πρωτότοκος lõpus).

KÕIK KRISTUSE KOGUDUSED

Wed, 16 Oct 2024 08:36:59 +0300

Kumb neitsi tahad olla sina, kas Kristuse kogudus?

Püha Vaim ei saa mitte kunagi väita, et mine luterist baptisti või metodistist nelipühi kogudusse või õigeusu kirikust katoliku kirikusse või vastupidi. Sellega Jeesus teeks kahju ühele kogudusele teiste arvelt ning tekitaks usklike vahel tülid. Kõik konfessioonid on tekkinud üksnes inimlike erimeelsuste ja tülide pinnal, kuid mitte Jumala tahtel. Samas kui need tekkisid, Jumal püüab neid lepitada, kuigi paljude kirikute juhid põlgavad teisi Jumala lapsi ja seda põhjustab lahkmeele vaim, mitte Püha Vaim. Piltlikult on see otsekui peretüli, kus pereliikmed ei saa omavahel läbi ja võivad isegi aastaid üksteist vihata. Kas põhjusega või ilma, kuid kristliku apostelliku õpetuse järgi oli üks Kristlik kogudus, kuid neid tunti ja defineeriti asukoha alusel.

Näiteks on kirjutatud:

1Kr 16:19, Assia kogudused

2Kr 1:1, Korintose kogudused

2Kr 8:1, Makedoonia kogudused

Gl 1:2, Galaatia kogudused

Gl 1:22, Juudamaa kogudused

1Ts 1:1, Tessaloonika kogudus

1Pt 5,13, kogudus Paabelis

jpt

Milline oli apostel Pauluse seisukoht? See on selgelt näha läbi tema kirjade ja ka Luuka poolt apostlite tegudes vaimus üksmeelne ning Kristuse vaimus. Ta kirjutab roomlastele (Rm 16:16) "Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid!" Mis oleks selle juhise mõte? Kristlastel tuleks oma kiriku uksele naelutada seisukohad, mida Paulus õpetas ja visata tulle lahkmeelest inspireeritud konfessiooni seisukohad nn käsiraamatud, mis sisuliselt õpetavad a'la meie teame ning teeme ja usume õigemini, kui need teised seal. See ei ole lihtsalt oikumeeniline liikumine, vaid juurte juurde minek, milline oli Kristuse kogudus enne, kui inimesed selle oma tahtmiste läbi ära rikkusid. Kuhu on see välja jõudnud!?

Tänane pilt on üsna jõhker, kui Venemaa õigeusu juhid leiavad, et ukrainlasi tulebki tappa ning see on nende püha sõda seda teha, õnnistades tapjaid ja tapmist. Teisel pool on Ukraina õigeusklikud, kes püüavad enda eksistentsi päästa venelaste tapatalgute eest! See ei ole Kristuse kogudus. Venemaa õigeusu kirik on saatana kogudus, sel pole kristlusega enam midagi ühist. Vastupidiselt palvetaksid venelased oma riigi juhtide eest, et need tuleksid meeleparandusele. Kui need vaid tahaksid tunda Kristust, siis nad peaksid tunnistama, et nad on eksiteel ning sõda lõppeks kohe. Kas sellest saab tulevik, seda teab vaid Isa taevas, aga lugedes pühakirja, siis Jumalal on ühe kolmandiku osas otsus tehtud mida prohvet Johannes kuulutas ja see on nende häving. Kui te vaatate maailma kaarti, siis on üsna selgelt välja joonistunud pilt, kuidas see kolmandik moodustub. Jumala sõna on alati täide viidud. See on paratamatus. Jumal ei andnud Lotile isegi võimalust, vaid ta ütles, mine minema selle koha pealt, ma hävitan selle linna ning armu ei anta.

Imelik on see, et kristlased ei näe oma vaimus Jumala tegemisi ning see koguduslik vastasseis on ka Eesti koguduste vahel kui ustega paugutamine. Kuid kogudus koosneb ju inimestest. Ainult 5 neitsit kümnest said aru ja tegid seda, mida Jeesus neilt ootas enne tema tulekut. Kumb neitsi tahad olla sina, kas Kristuse kogudus? Jeesus tuleb järgi OMA kogudusele. Teda ei huvita konfessioonid, teda huvitab vaid see, kas see kogudus kuulub temale!

MIDA JUMAL KUNAGI EI TEE

Mon, 14 Oct 2024 11:50:16 +0300

Armas õde Kristuses kirjutab meie postituse juurde: "Jeesust väga huvitab, kus koguduses sa käid. Aga tähtsam on see, kuidas sa Jeesust järgid. Jumal annab märku, kuhu kogudusse sa peaksid kuuluma ja annab nõu, kui sa peaksid kogudust vahetama. Küsi Jumalalt, kus on sinu õige koht." Peame seda vajalikuks omalt poolt selgitada, mida KM selles küsimuses leiab ja loomulikult selle alusel, kas piibel tõepoolest seda kinnitab?

Kuivõrd selgitasime, miks Jeesust ei huvita, kus koguduses sa käid, siis seda kordama ei hakka. Iga lugeja saab kerida FB lehel ja lugeda, mida oleme avaldanud. Järgmiseks, kas "Jumal annab märku, kuhu kogudusse sa peaksid kuuluma"? Vastus on üksnes EI. Jumal annab märku, et hea on olla osaduses Kristuse nimel teiste usklikega, aga ta mitte kunagi ei määra ega jaga laiali inimesi koguduste vahel, kuhu keegi peaks kuuluma. Eestis on levinud, aga ka mitte üksnes Eestis arvamus, et kristlane peaks valima konfessioonide vahel, milline õpetus ja mis tema meelest kõige enam tema endale sobib. Kas see on vale, et inimene teeb valiku? Seda mitte. Kas Jumal piirab seda ja ütleb inimesele ise? Ei piira. Igal kristlasel on absoluutne vabadus ise otsustada, Jumal ei sekku selle juures ega suru peale oma tahet. Vastupidiselt on see sama: ma ei vali seda kristliku kogudust, kuna mulle ei ole need inimesed ja nende konfessiooni õpetused vastuvõetavad. Kuidas nii? Kristus võttis nad vastu, aga sinule ei ole nad vastuvõetavad? Halloo!? See ei ole riigikogu valimised ega demokraatia. Kuidas saab inimene üldse mõista kohut teise koguduse venna või õe üle, kes on Kristuses õigeks mõistetud?! Kes aga õpetab, et inimesel on selline või sel puhul õigus, see õpetab sisuliselt seda, et laps saab ise valida endale isa ja perekonda, kus ta tahab elada. Kuid pühakiri ütleb, et meil kõigil on sama Isa ja me kõik oleme ühe perekonna lapsed - Jumala lapsed. Jumal absoluutselt ei aktsepteeri erimeelsusi ja lahknevusi ega lahkmeelt oma laste seas. Kuigi kristlikud konfessioonid eksisteerivad, siis see ei olnud Jumala plaan. Selle koha peal võite öelda: aamen. Veel enam Jumal mitte kunagi ei anna märku, et kristlane peaks kogudust vahetama. Kui keegi seda teeb, siis Püha Vaimul ei ole sellega absoluutselt mitte mingit pistmist ega ka Jeesusel. See on lihtsalt inimlik eksiarvamus, et mul tuleks kogudust vahetada. Jumal mitte kunagi ei saada inimesi kogudusest minema. Seetõttu on õigustatud ka koguduse vanemate pahameel, kui nende juurde tuleb koguduse liige ja ütleb, et "Jumal ütles mulle, ma pean minema teise kogudusse." Jumal sellist asja kunagi ei ütle. Sellele eelnevale neis mõlemas küsimuses ei ole pühakirjas kinnitust ega apostlite õpetust. Seetõttu Jumal ei anna märku, KUHU sa pead kuuluma ja kas sa üldse peaksid edaspidi hoopis KUHUGI MUJALE kuuluma ega anna Jumal selles küsimuses kunagi inimesele nõu. See oleks ebapiibellik ja vastuolus Jumala sõnaga. Kolmandaks, "Küsi Jumalalt, kus on su õige koht?" See väide on samuti meelevaldne, see on umbes sama vale väide, kui küsi Jumalalt, kes peab saama sinu abikaasaks! Abikaasa elab alati abikaasaga, muidu võiks süüdistada nagu Aadam: sa ise andsid mulle selle naise! Jumal annab inimesele annid, aga need teenimise annid ei ole piiratud koha ega kogudusega. Seetõttu on näiteks vägagi piibellik, kui teatud andidega inimesed teenivaid igal pool, kuhu neid teenima kutsutakse. Kuid selles olukorras tõepoolest Püha Vaim annab nõu. Seal tuleb teha selle anniga tööd, aga see ei tähenda, et üksnes selles kohas, et edaspidi ei tule mujal tööd teha. Inimestel tuleb mõista, et üks asi on andide kasutamine, hoopis iseasi on koguduslik kuuluvus. Viimase osas Jumal ei sekku ja ei ütle mitte kunagi, kuhu kogudusse ta tahab oma lapsed määrata.

KUIDAS SA MEELT UUENDAD

Thu, 10 Oct 2024 12:43:00 +0300

I - V osa

I osa

Meele uuendamise seisukohast eesti kristlaste seas puudub kord ja valitseb segadus, mis ei ole mõistlik ning ei vii mitte kuhugi välja. See tuleb sellest, et kreeka keelest termin meel on tõlgitud mitmemõtteliseks ja pole ime, kui piibli lugeja seda ei näe ja ei mõista, mida Paulus meelsuse juures õpetas. Asi on lihtsalt termini tõlkimises, millega algtähendus läheb kaotsi või ei ole enam see, mida Paulus õpetas. Teisalt tuleb teadmatus ka sellest, et eestlastele sõna meel tähendus on ebamäärane, arusaamatu ning seda seostatakse mõistusega või mõtlemisega. Kuid meel ei ole üksnes mõistus või mõtteviis, vaid inimese meelsus. Kui teile räägitakse meelsusest, siis see on algtähendusele kõige lähemal. Niisiis, meie kirjutame täna meelest ja meelsusest. Eestlane ütleb, minu meelest, aga mõtleb selle juures, minu arvates. Tegelikult meel ei tähenda üksnes arvamust, meel on meeleseisund ja meelsus. Lühidalt, millise meelsusega keegi elab oma elu.

Esimene viga, mida meele suhtes räägitakse või segamini aetakse kirikutes, on kahtlemata meeleparandus (patukahetsus). Te võite minna näiteks Oleviste kogudusse (mitte ainult) ja seal räägitakse teile praktiliselt iga teenistus meeleparandusest. See on jutluste peamine tuum, mida üsna tihti kuulete. Kas selles on siis midagi valesti? Valesti ei ole siis, kui seda kuulab uskmatu, kes tuli kirikusse ning kelle meel on parandamata ja hing vajab päästmist. Selge, et temale kõlab meeleparanduse sõnum kui Ristija Johannese kuulutus: parandage meelt, Jumalariik on lähedal! Uskmatu või patune vajab esmalt meeleparandust. Kuid see on esimene samm. Kui inimene on meelt parandanud, siis ta ei vaja enam meeleparandust, sest meelt parandatakse pattudest. Kui sa eile parandasid meelt, palusid patud andeks, siis sul ei ole põhjust seda täna uuesti teha. Sa oled puhas, sul on Kristuse meel. (1Kr 2:16) Kuid nüüd, häda seisneb selles, et ta kuuleb jälle sama sõnumit ja mõtleb: ma ju parandasin meelt? Miks ma pean seda jälle tegema? See aga kordub ja kordub ja jääbki korduma. Selle juures ei õpetata, et meeleparandus on neile, kes ei ole Jumalaga lepitatud. Kui aga inimene on Jumala laps, siis tal ei ole meeleparandusega midagi peale hakata. (Toim: teame, et nüüd hakkab mingi pommitamine a´la ka usklikud teevad pattu jms. Ei vaidle vastu.) Küsimus on põhjendatud. Mida ma peaksin veel tegema? Tegelikult sa ei pea iga kord kirikus muudkui patte andeks paluma. See on arulage tegevus, kui sa ei ole pattu teinud. Miks sa peaksid siis andeks paluma?! "Äkki on veel mõni tahtmatu patt?" No kuulge, see läheb juba naeruväärseks! Uskliku patuga ähvardamine ei ole küll elu armu all, vaid käsumeelsus.

Tuleme nüüd selle vea juurde, mis siis oleks õige rääkida? Piibel ei õpeta, et me peaksime iga päev meelt parandama, aga õpetab, et meil on Kristuse meel ja meil tuleks ka enda meel viia Kristuse meelega vastavusse. Kui palju seda õpetatakse? Seda ei räägita ja kui midagi lipsab läbi, siis, see on segane jutt ja selle järgimine või praktiline kasutamine selgusetu ehk teisisõnu, mida tähendab meele uuendamine, kuidas seda läbi viia ja milline on meele uuendamise eesmärk ning lõpetuseks, inimene peab ju aru saama, kas ta meel on uuenenud. Niisiis, meeleparandus ei ole meele uuendamine, vaid meeleparandus toimub enne meele uuendamist. See eristab kristlasi teistest usunditest. Meele uuendamine võib mõne jaoks olla pikema ajaga väljakutse, aga see on protsess, mida tuleb mõistusega võtta. Kui sa sellest mõistusega aru ei saa, siis võib tekkida vale süütunne ja sa võid püsivalt endast mõelda valesti, nii, nagu tegelikult ei ole. Seda ei tohi olla! Sest siis tammub usklik kohapeal, otse kui rappa vajunud. Kui sa läbisid meeleparanduse, siis meel on parandatud. Edasi sa saad meelt vaid uuendada ja alles siis.

Meele uuendamine näitab seda, millise meelsuse poole sa püüdled ja millise meelsusega sa elad? Panime siia küsimärgi.

Kui sul on Kristuse meel, siis sa teatud meelsuse all ei tee enam seda, mida sa tegid oma elus enne meeleparandamist. Kui sa parandasid meelt, aga jätkad vana meelsusega, siis tegelikult sinu meel ei ole siiras ja sa peaksid esmalt uuesti minema Jumala ette ja südamest kahetsema, et sa pole ära pöördunud halvast ning paluma, et Jumal annaks sulle andeks ja jõudu selleks. On palju kristlasi, kes muudkui käivad sellises meele segaduses, et nad tunnevad süükoormat, haletsevad ennast; kuid see on tunnus, et nad ei ole Jumalaga lepitatud.

Kuid teine asi on õpetus. Kui kirikutes räägitakse meele uuendamisest kui meeleparandusest, siis võib kristlasel tekkida väär pilt, ta ei tea, mida teha tuleb. See on kõige hullem. Sa parandasid meelt, aga keegi ikka ja jälle ütleb, et sa pead seda uuesti tegema. Sa ei saa enam millestki aru. Tekib ahastus ja lootusetuse tunne: mis mõttes ma jälle pean ennast alandama? Kas ma siis polegi usust õigeks saanud? Sellisel pinnal on väga palju valeõpetust ja meeleparandusega lahmimist! Seda ei tohiks olla. Kui te kuulete seda sõna ja olete meeleparanduse läbinud, siis jätke see tähelepanuta. See on nagu piitsutamine. See ei ole kristlik ega oma muud, kui naeruvääristab kristlase puhtust ja teeb püha maha. See võib olla isegi deemonlik kõne. Miks me halvustame neid, keda Kristus on patust vabastanud ja teinud õigeks? See on väga tõsine asi ja sellised õpetajad viivad usklikud käsumeelsusesse, õigupoolest ongi sisult käsumeelsus ja karistus, mitte arm ja õnnistus ning vabadus. See selleks. Meele uuendamise suhtes on väga vähe selget ja terve mõistusega kirjandust, mille lugedes te saate aru, mis on asja tuum.

Niisiis, meele uuendamine ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, kuna pühakiri ütleb, et meil ON Kristuse meel. See juba on.

See ei ole mingi mõistuse targutus või mõistusega võtt, see on hinge seisund. Meelsus, mida sa omad, õigupoolest, mida Kristus teeb oma Vaimu tõttu sinu sees. Lihtsa näitena võib öelda, et sa ei tee kaasa enam seda, mida sa varem patuse loomusega tegid. Su mõtteviis on arengufaasis, kus sa otsid parimat, seda mis tuleb ülalt. Kuid sa ei tee ju seda käsumeelsuse tõttu, vaid see on inimese sisemine hoiak hea suunas. Millised kirjakohad sellest kirjutavad? Märkisime eespool, et tõlge on probleem ja toome siinkohal välja esmalt kirjakohad, mis kreeka keeles tähistavad meelsust või meelt. Mitte mõistust. Kuna eestlaste piiblitõlge selle termini juures tekitab palju nn müra, mis tegelikult ajab segadusse. Pole ime, et inimestele meele uuendamine on avastamata!

II osa

MEEL, meelsus (kr k νοῦς) [nooce], mis hõlmab ühtmoodi tajumis- ja mõistmisvõimet ning tunnetamise, hinnangu andmise, määramise võimeid, see ei ole lihtsalt mõistus või mõtted, vaid ka intellektuaalne võime, mõistmine ja kui võime vaimse tõe saavutamiseks, hinge kõrgem jõud, võime tajuda jumalikke asju, tunnustada headust ja vihata kurja, mis annab meile kaine, rahuliku ja erapooletu kaalumise ja otsustamise jõu sh mõtted, tunded, eesmärgid, soovid. See on konkreetne mõtlemis- ja otsustamisviis. Vaatame siis kõigepealt, mida piibel kirjutab "meele" kontekstis nendest, kes ei ole veel meelt parandanud. See aitab eristuda ja lööb pildi selgeks ja on võtme tähtsusega. Kui sa eelnevast aru ei saa, siis sa ei saa aru millestki. Võtame ette esmalt tõlked, millega saab nõustuda.

"Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on nii nende meel kui südametunnistus." See on Pauluse kirjast Timoteusele. (Tt 1:15) Siin on kasutatud sõna "meel" ja selgitatud, milline on inimese meel enne meeleparandust. Enam selgemalt ei anna kirjeldada, milline on meel inimeses, kes ei ole usklik ja siin räägitakse nii meelest kui ka südametunnistusest. Kui südametunnistus on must, siis ei saa ka meel puhas olla. Kuid see kirjakoht ei ole usklikule kasutamiseks enam asjakohane juhul, kui ta on juba meelt parandanud. Siis ta südametunnistus on puhas ja inimese meel uuendatud.

Lisaks eelnevale on vaja aru saada, mida need rikutud meelega inimesed teevad või kuidas nad käituvad. "Nii nagu Jannes ja Jambres panid vastu Moosesele, nõnda panevad ka nemad vastu tõele. Nad on inimesed, kelle mõistus on rikutud ja kes on kõlbmatud usu poolest." (2Tm 3:8) Pauluse teine kiri Timoteosele kirjeldab väga tabavalt, milline on rikutud inimese käitumine. Kuna nad ei ole päästetud, siis nad ei kannata tõde ja panevad sellele vastu. Selline käitumine on tegelikult spontaane kõigi inimeste puhul, kelles on ka deemonid, aga ka nende isikute puhul, kes lihtsalt vihkavad usklike. Nad vihkavad pimesi, aga see on nende sisemise meele seisund, kus nad tajuvad tõe valu, mis kuhjab kui tuliseid süsi nende hinge ja tegelikult nad vihkavad kristlasi ilma põhjuseta. Variseid ja kirjatundjad tegid seda. See ei pruugi olla midagi isiklikku, aga see on vihkajate meel, mis sellise meelsuse neis esile toob. Kui nad oleksid meelt parandanud, siis nad seda enam ei teeks.

Leebema vastupanu suhtes annab piibel samuti juhise. "Lõputuid hõõrumisi inimeste vahel, kes on mõistuse poolest rikutud ja ilma jäänud tõest, ning kes arvavad jumalakartuse olevat tuluallika." (1Tm 6:5) On palju inimesi, kes kasutavad usklike ära. Samuti nende eesmärk on usklike vahel tüli tekitada või neid taga kiusata erineval moel, kuid nende "mõistus" (kr k tegelikult on selles kohas "meel") on rikutud, siis nad tegutsevad oma rikutuse tasemel. Lühidalt, millisel tasemel nende meel rikutud on, selline on ka nende rikutuse meelsus. Kuna nad ei mõista tõde, siis nad arvavad, et neil on õigus ja mõistagi oma tõde, aga nad on omakasu peale väljas ja nende tunnuste alusel saate aru, et need inimesed vajavad esmalt meeleparandust. Seetõttu neile on kohane kuulutada: parandage meelt! Nende puhul meele uuendamine on alles järgmine samm peale meeleparandust.

Kuid see õpetus on mõeldud eelkõige kristlastele ja seetõttu on asjakohane küsida: mida piibel eelneva suhtes õpetab? See hoiatab "et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada - ei vaimu ega sõna ega kirja läbi," 2Tm 2:2. Siin on puudu üks oluline sõna. Nimelt tõlkes puudub "meel". Selle mõte kreeka keeles on hoopis järgmine: "et te ei laseks meelt nii ruttu ajada segadusse ega heidutada." Siin ei räägita endast vaid meelest! Meelt saab segadusse ajada ja eesti keeles on isegi mõiste "meeltesegadus" ja seega inimene, kelle meel on segi aetud on meeltesegane. EKSS sõnaraamat toob tabava näite, "Tappis meeltesegaduses kaks kaaslast." Samuti "Ta on meeltesegaduse piiril." või ka "Mehi haaras nagu meeltesegadus: tormati mõttetult siia-sinna." Kas saab veel paremini sellist meele seisundit kirjeldada! EKSS selgitab, et see on vaimne häire, ka arutu seisund. Kas just vaimne häire, aga kindlasti on see arutu seisund. Siiski mõni võib ka suurest õnnest olla meeltesegaduses ning seetõttu seda ei saa kvalifitseerida kui vaimne häire. See selleks. Kindlasti on meelte segadus hooplemine. Paulus kirjeldab, et inimene võib oma "lihalikus mõistuses hoobelda". (kirjas Koloslastele 2:18) Kreeka k on seal tegelikult kirjutatud "lihalikus meeles hoobelda". Aga see on ka kristlaste kiusatus, kas pole? Õigupoolest ka uskmatud on mõtteviisilt lihalikud, kahjuks tihti ka usklikud, kes ei tule toime oma meelsuse ohjeldamisega.

Nüüd mida selleks teha saab, et hoida oma meelsust?

"Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses." Kui sul on Jumala rahu, siis domineerib Kristuse meelsus või meel. Rahu on ju Püha Vaimu vili, kellel on rahu südames, see ei lase oma lihal enda meele üle võidutseda. Lihtsalt rahu on vaimne mõjujõud, mis hoiab inimese meelsust. Toodud kirjakoht asub Paulus kirjas filiplastele, 4 ptk ja 7 salm. Kahjuks on sellest taas tõlge, mis ei võimalda kontekstist aru saada, kuidas rahu mõjutab meelt ehk kuidas üleloomulik rahu kristlast aitab. Milline sõnastus on tekstil kreeka keeles? "Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu meelsus, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses." Selline sõnastus on korrektne, mida rahu meelsuse juures ära teeb. Kui aga tõlge on vale, siis teksti mõte läheb kaduma ja te ei saa aru, kuidas vägi toimib ning mõistagi ponnistate ise, satute käsumeelsusesse, teete liha tegusid ja palju muud, mida piibel ei eelda teilt. Rahu on ülem kui kogu meie meelsus. See ei ole mingi astmeline allumise süsteem, vaid mudel, kuidas Jumal meie meelt uuendas ning seda meelt sinus alles hoiab..

III osa

Kirjas efeslastele Paulus ütleb selgelt, mis juhtub siis, kui meis on Kristuse meel. See mõte kahjuks eesti piiblist välja ei tule. See on täiesti kaduma läinud. Eesti keeles on "saada uueks oma mõttelaadilt", aga tegelikult "saada uueks meele poolest" või meelelaadilt. (Ef 4:23) Nagu juba eelnevalt selgitasime, inimese mõte ei ole meel ja sestap kristlik mõttelaad võib kristlasel üha edasi areneda, aga tema meel on ikka veel vana ja seetõttu te kohtate kogudustes niipalju vastuolulise käitumisega kristlasi. Nad räägivad häid mõtteid, aga kahjuks nende meel tunnistab nende vastu (Rm 16:18), et need on vaid sõnad (Jk 1:22), mille taga puudub südame meelsus (Hb 4:12) ja teod. Seetõttu on väga tähtis, et kristlased mõistaksid, et nad vajavad meele uuendamist ja selle suunas juhendamist ja puhast õpetust, mida meele uuendamine iseenesest sisaldab. Ei piisa sellest, et me räägime välja ilusaid sõnu või mõtteid, kui vaja on meele uuendamist! (1Kr 1:10) Meie vana meelsus võib olla meile kõige suurem kristliku arengu takistus, otsekui ankur, mis takistab usus edasi liikumist. Paulus nõuab seda tõepoolest! Kuidas ta seda ütleb?

Paulus kirjutab efeslastele "Ma ütlen seda nüüd ja tunnistan Issandas, et keegi teist ei elaks enam nii, nagu paganad elavad oma tühises meeles." (Ef 4:17)

Võime vabalt olla kristlased, aga meie meeled on kui tühised, kõlisavad kuljused. Kui me ei saa aru, et kristlasena ei saa enam elada edasi kui uskmatu. Me ei tohi olla nüristunud, teadmatuses, võõrdunud Jumala elust ega tohi roppuse ega kõlvatuse peale isegi mitte mõelda. Selleks saab meelt uuendada. Asi ei ole ainult äärmuslikes nähtustes, vaid üsna igapäevases tegevuses ja kõnes. See, millest me suuga räägime, sõltub meie meelsusest.

Nii nagu ei sobi riivatud ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine, nii ei sobi ka jõude olek, uudishimu ja lobisemine, sest nad räägivad sobimatult. (Ef 5:4, 1Tm 5:13) Jumala lapsele on kohane käia valguses, igasuguses headuses ja õigluses ja tões. (Ef 5:9) "Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine." kirjutab Paulus. (Ef 5:17) Sisuliselt eeldab see seda, et meil tuleb meelt uuendada ja mõista, milline on Kristuse meel. Vaim tuleb selles meile appi. (jj 18-20 salm) Näiteks, Vaim ei lase sul enam kasutada sündsusetut sõnavara.Vaim teeb meie meele tugevaks. (Gl 5:22-23) Kõigil tuleb Kristust tundma õppida. (Ef 4:20)

Südame meelsus ei teki iseenesest.

Meele uuendamine on teadlik tegevus, mis nõuab erilist tähelepanu. Paulus kirjutab efeslastele 4 ptk 17-23 pikemalt. Kui palju te kohtate kristlasi, kes on lahked, halastajad, andestajad? Selle üle kurdavad eelkõige uskmatud, kes toovad välja kristlaste puudused. See võib olla õiglane kriitika. Seda esineb siis, kui kristlased ei uuenda oma meelt. Kui meele uuendamine oleks tehtud, siis nad annaksid oma eluga tunnistuse Kristuse meelsusest. "Oo, ma olen ju kristlane!" ütlevad nad. Milline on su meel? Peetrus õpetas seda. (1Pt 5:9)

Paulus õpetas meele uuendamisest ja rääkis kogudustele.

Näiteks ta ütleb "kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega." Tegelikult eesti piiblitõlkest läks algmõte kaduma. Kreeka keeles on kirjas järgmiselt: "kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma meelega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega." Ta räägib meelsusest, et meelsuse puhul ei ole vaja teha palju sõnu ja seda ei tohi segamini ajada vaimuilmingutega. Meelsus ei ole vaimsus ega Vaim. Keeltega rääkimine on Jumala Vaimu tegevus. Kuid meelsuse alusel on see meie mõistusele aru saadav ja meil tuleks oma meelsust läbi katsuda. Milline on meie õpetus, mida kogudustes jagame? Kas inimesed saavad aru, või neil esineb meeltesegadust ja nagu eestlane ütleb "puder ja kapsad". Paulus oli selles osas lausa nõudlik. (2Kr 10:5) Kui sõna selgitab meie meelsust, siis, see läheb hinge ja me oleme kui Jumala peegli ees.

IV osa

Vaatame veel. "Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka mõistusega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka mõistusega." kirjutab Paulus. (1Kr 14:15) Sõna meel on siinkohal täiesti peidus. "Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka meelega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka meelega," on see, mida Paulus siin tegelikult välja ütles.

Sisuliselt ta ütleb, et meelsus peab olema selge. Kristuse meel ei ole arusaamatu.

Kristlastel tuleb palvetada keeltes (vaimus), kuid tuleb palvetada õige meelsusega. Sõnad tulevad mõistusest, aga milline on südame meelsus? Kui need on lihtsalt sõnad, isegi mõtlemata mida öeldakse, siis selline ei ole Kristuse meelsus. Vanemad kristlased saavad vaistlikult aru, milline palve on võitud, mis saab vastuse ja milline palve on lihtsalt järjekordne liturgia, see ei tule südamest.

Miks Jumal peaks vastama palvele, mille meelsus ei ole Kristusega?! Selleks tuleb esmalt meelt uuendada. Suhtumine sõltub meelsusest. Kui sul palve suhtes on uuenenud meel, siis need palved erinevad üsna palju. Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama. Tegelikult ta sihtis nende meelsust! Nende meelt oli rikutud, mis vajas uuendamist nagu ka meil.

Paulus õpetas korintlastele, et tehke vahet! Ta kirjutab: "Kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu." Jällegi see parasiitsõna "mõistus"! Tegelikult on kr k "meel". Ehk siis vaimus palvetades palvetab ju vaim, mitte meel. "Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega." (Rm 8:26) See on hoopis teine dimensioon ja vaimne. Kui meie vaim hakkab meie eest ise paluma, siis meie meelsus on selleks hetkeks kõrvale asetatud. See on tõde. Me lihtsalt isegi ei tea, mida meie vaim palvetab. Laseme sellel palvel kulgeda ja kui see palve lõppeb, siis saame jätkata palvetamist meie meelest.

"Sest kes on tundnud Issanda meelt, kes võib teda juhatada? Aga meil on Kristuse meel." (1Kr 2:16) Ometigi üks kirjakoht, mis on korrektselt ära tõlgitud. Kui sa seda loed, siis esmalt avastad, et sinus on Kristuse meel. Meil on Kristuse meel? Sa mõtled "Huvitav, milline see meel on? Kas tõesti minu sees on Kristuse meel?" Kuidas ma sellest aru saan?

Miks me ei mõista seda kui Vaim palvetab? Kuna meie arusaamise võime ei ole kuidagi võrreldav Jumala meelsusega. Isegi kui meis on Kristuse meel, me ei saa kunagi aru sellest, mida Vaim palub. Jumala Vaim kui ka meelsus on nii üle kõigest maisest, siis paraku nii ongi, et meie sellises olukorras saame vaid tunnistada, et nii see on. Kuid Jumal nägi seda ette, et meie meel vajab uuendamist, samuti olukorras, kus meie elus tuleb esile Kristuse meelsus, siis ometi meie vaim ikkagi teab paremini mida paluda. Huvitav, kas pole? Seetõttu on vajalik palvetada ka vaimus, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka kõik Jumala sügavused. (1Kr 2:10) See eelnev võis tunduda mingil määral segane. Kristuse meel erineb meie meelest, ammugi Vaim.

Selle eelneva kinnituseks toome siinkohal kirjakoha, mille mõte on täpne. "Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus." (1Kr 1:10) Paulus rõhutab, et me oleksime ühte liidetud samas meeles. Miks me seda ei ole? Kristlased ei ole oma meelt uuendanud.

Seetõttu on nende seas nii palju konfessioone, erinevaid rõhuasetusi, erimeelsusi, sõnasõda, valeõpetusi, lihalikku käitumist (Rm 8:5-8) ning väga palju kõike muud. Miks kristlased räägivad nagu uskmatud? Peame silmas sõnu ja meelsust, kui kõne on kõike muud kui usklikule kohane. Kui nad teadvustavad esmalt, et neis kõigis on Kristuse meel, aga nad peaksid enda meelt uuendama, ühtlustama Kristuse meelega. Kui see juhtub, siis ei häbene üks vend enam teise konfessiooni venda ja nende vahel on vendlus ning tõeline agape armastus. Kui te näete, et mõnda venda halvustatakse või põlatakse või viisakalt välditakse, piiratakse tema teenistust või kutsumust, siis, see ei erine maailma meelsusest, mis ei ole Kristuse meel ning need "vennad" vajavad alles tõsist meele uuendamist. (Rm 14:10, 1Kr 16:11) Kui kristlased ei suuda ühel meelel palvetada (ühispalved), siis see tuleb sellest, et igal ühel on oma meel, aga see ei ole Kristuse meelsus. Jüngritel on ühtelugu oma vahel nägelemist, aga kui nad panid kõrvale erimeelsused, siis ilmnes Kristuse meel ja tulemused.

Piibel annab nõu erimeelsuse puhul. "Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!" Tegelikult on kr k öeldud, et igaüks olgu oma meelsuses kindel. (Rm 14:5) Paulus ei tauni inimesi, kes midagi oma meelest õigesti teevad, aga erinevad teistest kristlastest. Need on pisiasjad ja ei oma usu seisukohast kaalu.

V osa

Pauluse legendaarne üleskutse: "Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik." (Rm 12:2) Kõik on selgelt kirjas! Kui paljud meist muutuvad meele uuendamise teel ehk tegelevad meele muutmisega? See ei ole küsimus, et kas sa tegid midagi ära, vaid see on üleskutse. Siin on küsimus suhtumises, kas sa elad iga päeva uuendamise meelsusega? Kas meie elu on juba nii mugav ja hea, et me laseme ennast lõdvaks, et ei märkagi kuidas meid maailma poolt ära räägitakse.

Paulus ütleb veel: ärge muganduge! Tegelikult on ju päris mõnus olla, käime koos, oleme pühapäeval kirikus, naabrid isegi ei tea et oleme Jumala lapsed. Igal pool oleme teiste meele järgi, oleme nö poliitiliselt korrektsed nagu maailm nõuab. Tööl oleme tööanda meelsusega. Kõik on ju hästi? Selleks et mitte muganduda, tuleb asjad läbi katsuda. See on iga kristlase vastutusel. Kristusel võib vahel olla meie sees piinlik, kui me mugandume maailma eluga ja me ei ütle midagi välja, mida tuleks öelda. Ent Kristus tahab, et meis oleks väljendunud hoopis Kristuse meel. Kristus elab päästetu südames, kui samal ajal kristlane mugandub maailmaga, elab maailma meelest nii nagu maailmas kombeks on. Me unustame ära, et Kristus elab meie südames. Kristus näeb asjata vaeva meie heaks! (Gl 4:11, Jk 4:5) Meele muutmine või uuendamine on tegelikult meie igapäevane hool, kui on?

Meil tuleb muutuda meele uuendamise teel. Kui kõik see mis vajab meele uuendamist oleks piiblis kirjas, siis ei mahutaks see ära mitu raamatut. See on koostöö Kristusega. See nõuab vaimulikku distsipliini. Sa ei saa meele uuendamist lihtsalt võtta. Kui Issanda meel oleks kohe ära tuntav või ta oleks meie eest seda ise tegemas, siis me ei peaks sellele isegi tähelepanu pöörama, me käituks nagu programm. Kuid meie ei saa olla Jumalale nõuandjaks. (Rm 11:34) Ometi hea uudis (ütleks isegi evangeelium) on see, et Kristuse meel elab meie sees ja kui me pöörame oma südame silmad tema poole, siis ta võib meie meelsuse muutmisel meie meelega imet teha. Kas me tahame seda? Kas me tahame muutuda? Paulus muutus. Meil on vaimulikud eeskujud.

Paulus kirjutab: "Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega (tegelikult kr keeles meelsusega) küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust." Millise meelsusega me Jumalat teenime? Inimesel võib olla palju tagamõtteid, aga meie meelsus määrab kuidas igaühe teenistus või elu välja paistab. (Rm 7:25) Hea uudis on see, et isegi siis kui meie lihalik meel hakkab vastu meele uuendamisele ja meie uuele meelsusele (Rm 7:23) mis on Kristuses, et meil on ju kalduvus teha kurja või tahtes teha head (Rm 7:23) seda ei tee, siis, seda me tunneme ära kui vale meelsuse ja saame selle vastu abi läbi meele uuendamise. On ju nii? Me ei ole meele uuendamisega üksi jäetud, sest meie sees elab Kristuse meel. Meile ei panda pahaks, kui me ka läbi kukume. Tähtis on, et me ei annaks ennast kõlbmatu meelsuse kätte, tegema seda mis on väär (Rm 1:28), vaid selgelt uuendame oma meelt ja teeme valikud, mille üle meil pole midagi häbeneda.

Kuid saame sellega tegeleda vaid juhul, kui lubame Jeesuse endale appi tulla.

Kui Jeesus ilmus üheteistkümnele jüngrile, siis neil puudus asjadest info või õige meel, aga Paulus nimetab uut meelt Kristuse meeleks. Seda ei saa tavaline inimene tänavalt. See antakse pärast meeleparandust, selle annab üle Kristus. "Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama," kirjutab arst Luukas, Lk 24:45. Jumal tuleb ise ja avab meie meele, et me saaksime meele uuendatud, sest kuidas me muidu teame, mida tuleb uuendada ja mida mitte!

Pühakirjast aru saamine on üks tunnus, mida kogeb kristlane, kui ta on saanud päästetud. Inimesed loevad piiblit ja tõlgendavad seda üsna suvaliselt, sest nende meel on ju uuendamata. Pühakirjast saab aru tänu Püha Vaimule, kes meile avab tekstid ja meil tekib ahaa kogemus: see on nii! Kui sa oled kogenud kristlane, isegi siis sa vajad iga päev meele uuendamist, sest usu või ära usu, maailm pressib täiega peale igal võimalusel: tööl, tänaval, telekast, isegi nutitelefonist! Kuid(!), sinu "meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja" (Hb 5:14) Iseasi on see, mida sa infoga peale hakkad. Kiri heebrealastele ütleb, et see tegevus on kui meeltega võimlemine (aisthētērion gymnazō). Sellest ei ole kasu, kui sa üks kord aastas või korra kuus teed harjutused. See annab parima tulemuse, kui seda "võimlemist" teha regulaarselt. Iga päev.

MEIE MISSIOONIST

Thu, 10 Oct 2024 12:43:00 +0300

Lühikokkuvõte meie tegemistest kõigile neile, kes veel ei tea suurt midagi Kristliku Mõttevõra missioonist ja kuidas me töötame.

Kristlik Mõttevõra sisenes interneti 14 aastat tagasi kaasaegsel meetodil, mida võib nimetada ka infoühiskonnas evangeeliumi kuulutamiseks, kui inimesed muutsid oma käitumisharjumusi ning alustasid kõige puhul teabe otsimist internetist. Seda ka usuküsimustes.

Ei ole eksitav väita, et Kristlik Mõttevõra (KM) on kõige enam Eestis loetud kristlik interneti väljaanne. KM fookus oli jõuda nende inimesteni, kes muidu kirikusse ei sisene ja pigem uurivad usu kohta internetist ning privaatselt. Saime sellest kohe alguses aru, et internetis avanevad piiramatud võimalused evangeeliumi kuulutamiseks, sõna levitamiseks ja selle kaudu inimesteni jõudmiseks, ainult et algusaastatel puudus internetis piisavalt kristliku sisuga materjali, millistele küsimustele inimesed usu asjus vastuseid otsisid. Sealt sai alguse KM idee kui selline.

Meie kaks sammast on ühest küljest need, teades kuidas interneti kanaleid efektiivselt kasutada, teisest küljest kuidas inimesele seda õigel hetkel välja pakkuda. Kolmas sammas on kahtlemata Jumala kutse, sest ilma Jumala võidmiseta ei ole isegi evangeeliumi kuulutamine tulemuslik. Kirikud on Eestis kuulutanud evangeeliumi läbi aegade ning teevad seda ka täna, aga sellest ei ole kogudustes väga palju muutusi tulnud. Kirikud keskendusid oma ruumidega ja hoonetesse, jumalateenistuse traditsioonidesse, sekka vahel mõni avatum evangeelne üritus, aga meie meelest selline lähenemine ei olnud piisav. Muidugi oleks võinud teha uue nn Mõttevõra koguduse ja pole kahtlustki, et sellise aktiivsuse juures see võib jõuda märkimisväärse kasvuni, aga see ei olnud Jumala plaan meie jaoks. Vastupidi, KM ei tohtinud enda tööd siduda kogudusliku kuuluvusega, see nõue oli esitatud Jumala kutsega. Jumal tahtis, et KM tegeleks evangeeliumi kuulutamisega, mitte koguduste avamise ja arendamisega. Seetõttu ei näe te KM puhul kogudusliku kuulumise märke. Küll aga on meie veebilehel selgelt väljendatud seisukohad, mida KM üldjuhul nö usub. Kogu fookus on teabe edastamisel ja kaasaegsete kanalitega, mida internetis selleks inimesed kasutavad. Kuna KM toimetajal on muuhulgas pikaajalised kogemused internetiturunduses, siis jäi üle vaid seda oskusteavet kristliku töö juures ära kasutada evangeeliumi kuulutamiseks. Jumal teadis seda kohe. Selleks Jumal andis märku, et sõnumid saavad tulema ja nii on see aastaid kestnud tänaseni; kus me vahel ei tea pikemalt ette, milline on homne sõnum, aga Jumal on selle eest hoolt kandnud ning rhema ustavalt ilmutanud, ja nii see usu läbi päevast päeva käib. Teda paludes, Jumal annab teada oma järgmise sõnumi. See on praktiline elu Püha Vaimu väes.

Kuid KM on tänaseks internetis esindatud väga suure teabe hulgaga ja mõjualaga. Näiteks, kui inimene otsib internetist ja kasutab selleks sõna patud või sõna evangeelium või sõna kristlik jpt märksõnad, siis ta leiab esmalt üles KM ning selle puhul avaldatud meie materjali. Võime kinnitada, et oleme loonud evangeeliumi kuulutamiseks kaasaegse toimiva mudeli. See töötab üle Eesti (ka väljas pool Eestit) ja inimesed saavad meie vahendusel tasuta info, millele nad otsivad vastust ning isegi võivad sel samal hetkel teha isikliku pöördumise otsuse, kui nad seda vaid soovivad. Internetis on selleks juhised. Sellega on KM läinud kogu maailma ja täitnud Kristuse käsu: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!" Mk 16:15

Pealegi, KM on inimeste jaoks reaalajas olemas ja isegi palveteenistus sel puhul toimib praktiliselt realajas. Me ei kogu palveid kokku pühapäevaks, vaid kui palve laekub, teeme otsekohe eestpalve. Igal juhul iga inimene saab meie vahendusel Jumalaga kokku, kui Jumal teda kutsub ning inimene hakkab sel puhul internetis infot otsima. Jumal on kohal 24/7, nii ka Kristlik Mõttevõra inimeste teenistuses.

TUNNISTUS

Thu, 10 Oct 2024 12:30:47 +0300

Kui sul on Kristuse meel, siis sa oled tema kuninglik esindaja, mitte lihtsalt kristlane, vaid kuninglik sugu. 1Pt 2:9 Sa pead seda teadvustama ja võtma positsiooni. Jeesuse jüngrid tegid seda. Kuigi neil oli raskem kui meil, sest nad elasid orjanduslikus ühiskonnas. Täna on meil nn vaba ühiskond, aga kui sa mõtled, kuidas nn ülikud valitsevad, siis nad teevad seda läbi tuhandete eeskirjade, seaduste, maksude, mille läbi piiratakse inimeste vabadusi teha ise valikuid. Peetrus kirjutas "Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!" (1Pt 2:16) Elage otsekui vabad! See juhis on asjakohane ka täna. Te saate elada selles ühiskonnas, aga teie vaim saab olla vaba. Kristus vabastas meid kõiki vabaduseks. (Gl 5:1)

Maailma eliit nimetab ühiskonnaklassid ja märgib ennast sinust kõrgemale, aga tegelikult ei ole nad Jeesuse kuningate sh sinu ees mitte keegi! Kui Jeesus tuleks täna tagasi, siis nad peaksid häbenema sinu ees, selgub et sina oled nende valitseja. Sina oled valitud, kuninglik esindaja, kelles on Kristus oma vaimuga kohal ja see vägi on tunnistus, et need pole lihtsalt sõnad või kellegi soov ennast teistest sotsiaalselt kõrgemal näha, vaid sa oledki valitseja! Sa hakkad valitsema Kristuse kuningriigis.

Ent praegu sa juba valitsed kõige pimeduse jõudude üle, võid neid käskida ja minema ajada ning inimesi teenida Jeesuse nimel. Ta andis sulle kogu võimu ja see ei ole ühiskonna eliidile sarnane võim ega sotsiopaatide meelevallatsemine, kes inimestest üle sõdavad, vaid sul on Jumala agape armastuse mõjujõud, mis teeb vastased relvituks. Seetõttu sa pead aru saama oma seisusest.

Teiseks, sa saad seda kehtestada koos Kristuse vaimuga, kes elab sinu südames. Nüüd ei ela enam sina, vaid Kristus sinu sees. Seetõttu kui sa sellest aru ei saa, et Kristus on vaimuga kohal, siis sa ei mõista ega julge kasutada ka sulle antud meelevalda Kristuses. Sel juhul sa oled relvituks tehtud, sest sa ei usu seda, mida Jumala sõna sinu kohta kinnitab. Kui sa ei usu, siis sul pole midagi ette näidata. Sa oled lihtsalt nimekristlane, aga tegelikult ei tea, kuidas Kristus maailma valitseb ja milline on sinu roll selles. Kohe kui tuleb rünnak, jooksed sa minema ja kardad vaenlast, aga sa võiksid vabalt ta paika panna, sest sulle on antud KOGU meelevald. Selle kinnituseks on Kristuse vaim, mis avaldub läbi Kristuse meel(sus)e.

Seda õpetasid jüngrid ja seda tuletame meelde, sest enamus kristlasi pole sellest isegi mitte kuulnud! Kahju, aga mitte hilja. Kui kristlane ei tea, et tal on Kristuse meel, siis ta pole sellest kuulnud. Seetõttu vaata üle arusaamad, mis sind "kinni sidusid" ja vabasta end nendest! Kristus tegi sind vabaks. Vabadus on valitsejate MÄRK. Lase Kristusel sinu läbi tegutseda ja see eelnev muutub sinu jaoks reaalsuseks. 2Kr 1:22, "kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse." Vaim sinu sees toimib koos Kristuse meele ja Püha Vaimuga. Kellel ei ole Kristuse vaimu, ei ole tema oma. (Rm 8:9) See on sinu märk. Tunnistus.

Sa võid kirjutada oma seinale:

MINU SEES ELAB KRISTUSE VAIM. MA KUULUN JEESUSELE. MA OLEN TEMA KUNINGAS, KUNINGLIKUST SOOST. PÜHA VAIM ON SELLE TUNNISTUS, MINU ABIMEES, NÕUSTAJA JA VÄGI.