Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #juhtimine

MIKS USKLIKUD EKSIVAD

Wed, 06 Nov 2024 15:48:04 +0200

Paulus hoiatab: ärgu ükski teid mingil kombel petku!

Arvestage sellega, et Jumal saadab eksitava jõu, mille mõte seisneb selles, et tema vastased hakkaksid uskuma valet. Kelle kohta see käib? Kas uskmatute kohta? Muidugi mitte, sest need ei saa nii või teisiti millestki aru, neile ei ole vahet kas inimene valetab, kuidas ta seda teeb ja üldse, nad tunnevad selle üle isegi kahjurõõmu, kui kellegile ära pannakse. Seetõttu see eksitus ei käi uskmatute suhtes, sest neid ei ole põhjust eksitada, nad on nii või teisiti eksituses. Siis on ju põhjust küsida: kas see käib meie kohta? Paraku küll. See käib kõigi nende suhtes, kes ei võtnud vastu tõe armastust. (2Ts 2:10)

Maailmas on väga palju nõnda nimetatud kristlasi, kes tegelikult ei ole võtnud vastu tõe armastust ja nad ei tea, mida tähendab agape. Kuidas see võimalik on? Asi on selles, et usk on tegev armastuse läbi, ütleb Eesti keelne piibel, kuid see on tõlgitud arusaamatult. See üldse ei selgita mõtet, mida Paulus ütles. Paulus kirjutas tegelikult galaatlastele, et agape on usu energia, kr k ἐνεργέω või energeō. Kes seda ei mõista, need saavad eksitatud. Kui kristlases ei ole agapet ehk usu energijat, teisisõnu usu väge, siis teda on äärmiselt lihtne ära eksitada. Kus riikides on usklikud juba ära eksitatud? Venemaa, Ungari, USA evangeelsed kogudused, kes asusid toetama isikut, kellel on suur suu (Tn 7:8) ja kes hakkab tegema nn vägevaid asju, tahab saada rahuvürsti tiitlit jpm. See kõik on paraku tänu kristlastele, kes ei tunne ära kuradi tööd, sest nende isiklikus elus ei ole tõe armastust, aga kui ei ole tõe armastust, siis puudub ju agape enegria ja see avab kuradile hea võimaluse kristlased vedada võõras ikkes koos uskmatuga. Ega siis Trump ei ole usklik. Kristlased aga hakkasid toetama julmurit, tagakiusajat, teotajat, kes ei ole ennast kuidagi tagasi hoidnud vastaskanditaadi suhtes, keda ta nimetas lolliks ja lõbutüdrukuks jt alandavate siltidega. Hämmastama paneb aga see, et kristlased on selle juures pimedad. Kuid see on eksitav jõud, mis sünnib igasuguses ülekohtu ning pettuse läbi (2Ts 2:10) ning seetõttu, et nad ei võtnud vastu tõearmastust. Kuna vägivalla saladus on juba toimimas, siis kadus vahelt ära ka see, kes seni takistas. Me läheneme ikka pöörase turbolentsiga lõpuaegade poole ja puhtalt seetõttu, et paljude riikide kristlased ei ole ära tundunud tõe agape armastust, mistõttu on lasknud ennast ära petta ja pole ime, kui nad ei pääse. Ja seetõttu saadbki Jumal neile eksitava jõu, et nad hakkaksid uskuma valet. Need lähevad kõik kohtu alla. Nii on see kirjas tessalooniklastele.

Paulus hoiatab: ärgu ükski teid mingil kombel petku!

Kuna kristlased on usust ära taganenud, siis te võite vaid ette kujutada, mis maailmas toimuma hakkab. Nüüd on siis ka ameeriklased valinud mehe, kes tõstab enese üle kõige, nagu Paulus kirjutab. Kuna me elame lõpuajas, siis meil on põhjust selle eelneva üle tõsiselt mõelda, kas see tõesti läheb nüüd juba täide või siiski Jumal annab veel armuaega? Igatahes vägivalla saladus on avalik ja te näete Euroopas mitmeid sõdu, Iisraelis, Ukrainas. Ei ole mingit põhjust, miks Ukraina peaks alla andma. Ei teinud ta seda alguses, ei tee ta seda ka nüüd. Jeesus rääkis, et tulevad sõjad jms nähtused, mis on mõõtmetelt enneolematud. Kuid kristlased ei ole kunagi olnud nii suures eksituses, kui varasemate maailmasõdade ajal. See on vahe eelmisel sajandil elanud kristlaste ja täna elavate vahel. Tänased on paraku eksitatud. Eelmised ei olnud. Seega asjad on hetkel teistmoodi kui seda olid varem.

Taaniel ütleb oma 7 ptk 8 salmis: "Ma vaatasin neid sarvi, ja vaata, veel üks pisike sarv tõusis nende vahelt ja kolm endistest sarvedest kisti selle eest välja; ja vaata, sellel sarvel olid silmad nagu inimese silmad, ja suu, mis suurustas." See mees, kes valiti USA ette, on tõepoolest suu, mis suurustab ja ennekuulmatute väljaütlemiste poolest juba kogu maailmas tuntuks saanud. Kas sellist meest on varem olnud? Paraku ei tule mingit rahu, vaid maailmas võtab sõda üha suuremad pöörded ja nii see jõuab lõpuks ka Iisraeli ukse alla nagu piibel kirjeldab. Kuidas tahaks, et see jutt ei vastaks tõele ja kõik laabuks, aga karta on, et need reaalsed olukorrad maailmas on meile kõigi õuele kätte jõudnud ja tähtis on nüüd see, et me oleksime kained ja ei laseks ennast eksitada. Ärge siis unustage tõsiasja: agape on usu energia. Kellel ei ole agapet, see on suures jamas. Sest tal ei ole Jumala väge, millega selles kõiges mõistlikuks jääda ja usus lõpuni püsida.

ÜLEKOHUS

Wed, 06 Nov 2024 08:42:23 +0200

Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega!

Mida kõike kristlaste hulgas ei kuule valitsejate suhtes, kes pooldab ühte, kes teist, kes eelistab ühte valitsejat vaid mõne kindla patu tõttu. Samas ei näe, et see inimene suudab teha rohkem kahju oma kavatsustega. See on nii läbi nähtav eesti poliitikas, kui ka ameerika valitsejate puhul. Kristlased eelistavad Trumpi ja kiidavad teda maani seoses ühe valdkonna patu osas, samas kui Trump teisest küljest suurendab kogu maailmas ülekohut ja käib läbi diktaatoritega ning nimetab ise neid oma sõpradeks. Mida piibel selle kõige kohta ütleb?

Paulus küsis: mis kooskõla on Kristusel Beliariga või usklikul uskmatuga? (2Kr 6:15) Õigesti võrdleb. Ometi kristlased ei suuda sellel vahet teha ja oma valikutega teevad hoopis kahju, nii Eestis, kui ka Ameerikas. Kristlased peaksid suutma seda teha, aga ei suuda, sest nad on uskmatutega ühes paadis, kes neile on mütsi pähe tõmmanud. Kas te teate, et uskmatut iseloomustab julmus, teotamine, tagakius. Kuidas saab kristlane valida seda presidenti, kui see nimetab vastaskanditaati: stupid person! (tõlge: loll isik) Kuidas kristlane ei näe seda või ei taha näha, et uskmatu ei ole isik, kellega on tal ühisosa? Nii on ühe patu vastane president saanud toetuse kristlastelt, kui samal ajal tema elu kubiseb pattudest ja tema kavatsused suurendavad kurjuse edu kogu maailmas, iseäranis Euroopas.

Mida hoiatab piibel? "Aga argade ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valetajate osa on tule ja väävliga põlevas järves, see on teine surm." See kõik on mustvalgel kirjas: arg, uskmatu, jäle, valetaja... Kristlastena me ei tohiks selle juures silma kinni pigistada, kui keegi väidab meile, et ta vihkab mõnda pattu, aga laias laastus elab patuelu nii nagu kõik teised patused. Jumala ees ei ole mingit erapoolikust. Kes elab patus, see on uskmatu. Paulus kirjutab Timoteosele enda näitena, et enne usule tulekut ta tegutses arutult. (1Tm 1:13) Milles see seisnes? Ta oli teotaja, tagakiusaja, julmur. Pole raske arvata, millise presidendi suhtes see samuti kehtib. Ometi kristlased valivad julmurit, teotajat, tagakiusaja? Miks? Ka eestlaste või õigupoolest eesti kristlaste seas esineb sellist vaimupimedust, kus pooldatakse maailmavaadet, aga selle vaate sisu on kõike muud kui kristlik.

Niisiis, küsime ka teie käest, head sõbrad: mis on teil ühist uskmatuga? Paulus hoiatab korintlasi võõra ikke ees: "Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?" Sedasama tahame öelda ka teile, hoiduge uskmatute(st) ja sõgedate pooldamisest ning ärge pigistage silmi kinni, kus teile julmalt valetatakse näkku ja teie ees laimatakse teisi inimesi. Meil ei tohiks olla sellise isiku ära tundmisel raskusi, sest meil on teistsugune Vaim ja olgem kõiges Kristusele järgnenud. Meis on Jumala Püha Vaimu tempel ja see ei sobi kokku ebajumalatega. See on meie aabitsatõde. Me ei saa olla osa uskmatuga ja seda peate oma elus, väljaütlemistes ja mõtteviisis alati arvestama. Kui te seda ei tee, tõmmatakse teid kaasa maailma vaimuga ja te hakkate vedama võõras ikkes koos uskmatuga! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?

Meie seisukoht on endiselt see, et Trumpi võimu puhul suureneb kurjus kogu maailmas kiiresti ja ülekohus võtab võimust veel enam kui sel varem oli võimalik, kuigi see juba suureneb märgatavalt, kuid nüüd suureneb see ka meie lähedal käiva sõja sündmustes. Seetõttu peate olema valmis, et see mõjutab paratamatult meie kõigi elu. Vaadake siis, et teie armastus ei jahtu. Jeesus hoiatas: kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus. Mt 24:12

MIDA JUMAL KUNAGI EI TEE

Mon, 14 Oct 2024 11:50:16 +0300

Armas õde Kristuses kirjutab meie postituse juurde: "Jeesust väga huvitab, kus koguduses sa käid. Aga tähtsam on see, kuidas sa Jeesust järgid. Jumal annab märku, kuhu kogudusse sa peaksid kuuluma ja annab nõu, kui sa peaksid kogudust vahetama. Küsi Jumalalt, kus on sinu õige koht." Peame seda vajalikuks omalt poolt selgitada, mida KM selles küsimuses leiab ja loomulikult selle alusel, kas piibel tõepoolest seda kinnitab?

Kuivõrd selgitasime, miks Jeesust ei huvita, kus koguduses sa käid, siis seda kordama ei hakka. Iga lugeja saab kerida FB lehel ja lugeda, mida oleme avaldanud. Järgmiseks, kas "Jumal annab märku, kuhu kogudusse sa peaksid kuuluma"? Vastus on üksnes EI. Jumal annab märku, et hea on olla osaduses Kristuse nimel teiste usklikega, aga ta mitte kunagi ei määra ega jaga laiali inimesi koguduste vahel, kuhu keegi peaks kuuluma. Eestis on levinud, aga ka mitte üksnes Eestis arvamus, et kristlane peaks valima konfessioonide vahel, milline õpetus ja mis tema meelest kõige enam tema endale sobib. Kas see on vale, et inimene teeb valiku? Seda mitte. Kas Jumal piirab seda ja ütleb inimesele ise? Ei piira. Igal kristlasel on absoluutne vabadus ise otsustada, Jumal ei sekku selle juures ega suru peale oma tahet. Vastupidiselt on see sama: ma ei vali seda kristliku kogudust, kuna mulle ei ole need inimesed ja nende konfessiooni õpetused vastuvõetavad. Kuidas nii? Kristus võttis nad vastu, aga sinule ei ole nad vastuvõetavad? Halloo!? See ei ole riigikogu valimised ega demokraatia. Kuidas saab inimene üldse mõista kohut teise koguduse venna või õe üle, kes on Kristuses õigeks mõistetud?! Kes aga õpetab, et inimesel on selline või sel puhul õigus, see õpetab sisuliselt seda, et laps saab ise valida endale isa ja perekonda, kus ta tahab elada. Kuid pühakiri ütleb, et meil kõigil on sama Isa ja me kõik oleme ühe perekonna lapsed - Jumala lapsed. Jumal absoluutselt ei aktsepteeri erimeelsusi ja lahknevusi ega lahkmeelt oma laste seas. Kuigi kristlikud konfessioonid eksisteerivad, siis see ei olnud Jumala plaan. Selle koha peal võite öelda: aamen. Veel enam Jumal mitte kunagi ei anna märku, et kristlane peaks kogudust vahetama. Kui keegi seda teeb, siis Püha Vaimul ei ole sellega absoluutselt mitte mingit pistmist ega ka Jeesusel. See on lihtsalt inimlik eksiarvamus, et mul tuleks kogudust vahetada. Jumal mitte kunagi ei saada inimesi kogudusest minema. Seetõttu on õigustatud ka koguduse vanemate pahameel, kui nende juurde tuleb koguduse liige ja ütleb, et "Jumal ütles mulle, ma pean minema teise kogudusse." Jumal sellist asja kunagi ei ütle. Sellele eelnevale neis mõlemas küsimuses ei ole pühakirjas kinnitust ega apostlite õpetust. Seetõttu Jumal ei anna märku, KUHU sa pead kuuluma ja kas sa üldse peaksid edaspidi hoopis KUHUGI MUJALE kuuluma ega anna Jumal selles küsimuses kunagi inimesele nõu. See oleks ebapiibellik ja vastuolus Jumala sõnaga. Kolmandaks, "Küsi Jumalalt, kus on su õige koht?" See väide on samuti meelevaldne, see on umbes sama vale väide, kui küsi Jumalalt, kes peab saama sinu abikaasaks! Abikaasa elab alati abikaasaga, muidu võiks süüdistada nagu Aadam: sa ise andsid mulle selle naise! Jumal annab inimesele annid, aga need teenimise annid ei ole piiratud koha ega kogudusega. Seetõttu on näiteks vägagi piibellik, kui teatud andidega inimesed teenivaid igal pool, kuhu neid teenima kutsutakse. Kuid selles olukorras tõepoolest Püha Vaim annab nõu. Seal tuleb teha selle anniga tööd, aga see ei tähenda, et üksnes selles kohas, et edaspidi ei tule mujal tööd teha. Inimestel tuleb mõista, et üks asi on andide kasutamine, hoopis iseasi on koguduslik kuuluvus. Viimase osas Jumal ei sekku ja ei ütle mitte kunagi, kuhu kogudusse ta tahab oma lapsed määrata.

KUIDAS SA MEELT UUENDAD

Thu, 10 Oct 2024 12:43:00 +0300

I - V osa

I osa

Meele uuendamise seisukohast eesti kristlaste seas puudub kord ja valitseb segadus, mis ei ole mõistlik ning ei vii mitte kuhugi välja. See tuleb sellest, et kreeka keelest termin meel on tõlgitud mitmemõtteliseks ja pole ime, kui piibli lugeja seda ei näe ja ei mõista, mida Paulus meelsuse juures õpetas. Asi on lihtsalt termini tõlkimises, millega algtähendus läheb kaotsi või ei ole enam see, mida Paulus õpetas. Teisalt tuleb teadmatus ka sellest, et eestlastele sõna meel tähendus on ebamäärane, arusaamatu ning seda seostatakse mõistusega või mõtlemisega. Kuid meel ei ole üksnes mõistus või mõtteviis, vaid inimese meelsus. Kui teile räägitakse meelsusest, siis see on algtähendusele kõige lähemal. Niisiis, meie kirjutame täna meelest ja meelsusest. Eestlane ütleb, minu meelest, aga mõtleb selle juures, minu arvates. Tegelikult meel ei tähenda üksnes arvamust, meel on meeleseisund ja meelsus. Lühidalt, millise meelsusega keegi elab oma elu.

Esimene viga, mida meele suhtes räägitakse või segamini aetakse kirikutes, on kahtlemata meeleparandus (patukahetsus). Te võite minna näiteks Oleviste kogudusse (mitte ainult) ja seal räägitakse teile praktiliselt iga teenistus meeleparandusest. See on jutluste peamine tuum, mida üsna tihti kuulete. Kas selles on siis midagi valesti? Valesti ei ole siis, kui seda kuulab uskmatu, kes tuli kirikusse ning kelle meel on parandamata ja hing vajab päästmist. Selge, et temale kõlab meeleparanduse sõnum kui Ristija Johannese kuulutus: parandage meelt, Jumalariik on lähedal! Uskmatu või patune vajab esmalt meeleparandust. Kuid see on esimene samm. Kui inimene on meelt parandanud, siis ta ei vaja enam meeleparandust, sest meelt parandatakse pattudest. Kui sa eile parandasid meelt, palusid patud andeks, siis sul ei ole põhjust seda täna uuesti teha. Sa oled puhas, sul on Kristuse meel. (1Kr 2:16) Kuid nüüd, häda seisneb selles, et ta kuuleb jälle sama sõnumit ja mõtleb: ma ju parandasin meelt? Miks ma pean seda jälle tegema? See aga kordub ja kordub ja jääbki korduma. Selle juures ei õpetata, et meeleparandus on neile, kes ei ole Jumalaga lepitatud. Kui aga inimene on Jumala laps, siis tal ei ole meeleparandusega midagi peale hakata. (Toim: teame, et nüüd hakkab mingi pommitamine a´la ka usklikud teevad pattu jms. Ei vaidle vastu.) Küsimus on põhjendatud. Mida ma peaksin veel tegema? Tegelikult sa ei pea iga kord kirikus muudkui patte andeks paluma. See on arulage tegevus, kui sa ei ole pattu teinud. Miks sa peaksid siis andeks paluma?! "Äkki on veel mõni tahtmatu patt?" No kuulge, see läheb juba naeruväärseks! Uskliku patuga ähvardamine ei ole küll elu armu all, vaid käsumeelsus.

Tuleme nüüd selle vea juurde, mis siis oleks õige rääkida? Piibel ei õpeta, et me peaksime iga päev meelt parandama, aga õpetab, et meil on Kristuse meel ja meil tuleks ka enda meel viia Kristuse meelega vastavusse. Kui palju seda õpetatakse? Seda ei räägita ja kui midagi lipsab läbi, siis, see on segane jutt ja selle järgimine või praktiline kasutamine selgusetu ehk teisisõnu, mida tähendab meele uuendamine, kuidas seda läbi viia ja milline on meele uuendamise eesmärk ning lõpetuseks, inimene peab ju aru saama, kas ta meel on uuenenud. Niisiis, meeleparandus ei ole meele uuendamine, vaid meeleparandus toimub enne meele uuendamist. See eristab kristlasi teistest usunditest. Meele uuendamine võib mõne jaoks olla pikema ajaga väljakutse, aga see on protsess, mida tuleb mõistusega võtta. Kui sa sellest mõistusega aru ei saa, siis võib tekkida vale süütunne ja sa võid püsivalt endast mõelda valesti, nii, nagu tegelikult ei ole. Seda ei tohi olla! Sest siis tammub usklik kohapeal, otse kui rappa vajunud. Kui sa läbisid meeleparanduse, siis meel on parandatud. Edasi sa saad meelt vaid uuendada ja alles siis.

Meele uuendamine näitab seda, millise meelsuse poole sa püüdled ja millise meelsusega sa elad? Panime siia küsimärgi.

Kui sul on Kristuse meel, siis sa teatud meelsuse all ei tee enam seda, mida sa tegid oma elus enne meeleparandamist. Kui sa parandasid meelt, aga jätkad vana meelsusega, siis tegelikult sinu meel ei ole siiras ja sa peaksid esmalt uuesti minema Jumala ette ja südamest kahetsema, et sa pole ära pöördunud halvast ning paluma, et Jumal annaks sulle andeks ja jõudu selleks. On palju kristlasi, kes muudkui käivad sellises meele segaduses, et nad tunnevad süükoormat, haletsevad ennast; kuid see on tunnus, et nad ei ole Jumalaga lepitatud.

Kuid teine asi on õpetus. Kui kirikutes räägitakse meele uuendamisest kui meeleparandusest, siis võib kristlasel tekkida väär pilt, ta ei tea, mida teha tuleb. See on kõige hullem. Sa parandasid meelt, aga keegi ikka ja jälle ütleb, et sa pead seda uuesti tegema. Sa ei saa enam millestki aru. Tekib ahastus ja lootusetuse tunne: mis mõttes ma jälle pean ennast alandama? Kas ma siis polegi usust õigeks saanud? Sellisel pinnal on väga palju valeõpetust ja meeleparandusega lahmimist! Seda ei tohiks olla. Kui te kuulete seda sõna ja olete meeleparanduse läbinud, siis jätke see tähelepanuta. See on nagu piitsutamine. See ei ole kristlik ega oma muud, kui naeruvääristab kristlase puhtust ja teeb püha maha. See võib olla isegi deemonlik kõne. Miks me halvustame neid, keda Kristus on patust vabastanud ja teinud õigeks? See on väga tõsine asi ja sellised õpetajad viivad usklikud käsumeelsusesse, õigupoolest ongi sisult käsumeelsus ja karistus, mitte arm ja õnnistus ning vabadus. See selleks. Meele uuendamise suhtes on väga vähe selget ja terve mõistusega kirjandust, mille lugedes te saate aru, mis on asja tuum.

Niisiis, meele uuendamine ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, kuna pühakiri ütleb, et meil ON Kristuse meel. See juba on.

See ei ole mingi mõistuse targutus või mõistusega võtt, see on hinge seisund. Meelsus, mida sa omad, õigupoolest, mida Kristus teeb oma Vaimu tõttu sinu sees. Lihtsa näitena võib öelda, et sa ei tee kaasa enam seda, mida sa varem patuse loomusega tegid. Su mõtteviis on arengufaasis, kus sa otsid parimat, seda mis tuleb ülalt. Kuid sa ei tee ju seda käsumeelsuse tõttu, vaid see on inimese sisemine hoiak hea suunas. Millised kirjakohad sellest kirjutavad? Märkisime eespool, et tõlge on probleem ja toome siinkohal välja esmalt kirjakohad, mis kreeka keeles tähistavad meelsust või meelt. Mitte mõistust. Kuna eestlaste piiblitõlge selle termini juures tekitab palju nn müra, mis tegelikult ajab segadusse. Pole ime, et inimestele meele uuendamine on avastamata!

II osa

MEEL, meelsus (kr k νοῦς) [nooce], mis hõlmab ühtmoodi tajumis- ja mõistmisvõimet ning tunnetamise, hinnangu andmise, määramise võimeid, see ei ole lihtsalt mõistus või mõtted, vaid ka intellektuaalne võime, mõistmine ja kui võime vaimse tõe saavutamiseks, hinge kõrgem jõud, võime tajuda jumalikke asju, tunnustada headust ja vihata kurja, mis annab meile kaine, rahuliku ja erapooletu kaalumise ja otsustamise jõu sh mõtted, tunded, eesmärgid, soovid. See on konkreetne mõtlemis- ja otsustamisviis. Vaatame siis kõigepealt, mida piibel kirjutab "meele" kontekstis nendest, kes ei ole veel meelt parandanud. See aitab eristuda ja lööb pildi selgeks ja on võtme tähtsusega. Kui sa eelnevast aru ei saa, siis sa ei saa aru millestki. Võtame ette esmalt tõlked, millega saab nõustuda.

"Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on nii nende meel kui südametunnistus." See on Pauluse kirjast Timoteusele. (Tt 1:15) Siin on kasutatud sõna "meel" ja selgitatud, milline on inimese meel enne meeleparandust. Enam selgemalt ei anna kirjeldada, milline on meel inimeses, kes ei ole usklik ja siin räägitakse nii meelest kui ka südametunnistusest. Kui südametunnistus on must, siis ei saa ka meel puhas olla. Kuid see kirjakoht ei ole usklikule kasutamiseks enam asjakohane juhul, kui ta on juba meelt parandanud. Siis ta südametunnistus on puhas ja inimese meel uuendatud.

Lisaks eelnevale on vaja aru saada, mida need rikutud meelega inimesed teevad või kuidas nad käituvad. "Nii nagu Jannes ja Jambres panid vastu Moosesele, nõnda panevad ka nemad vastu tõele. Nad on inimesed, kelle mõistus on rikutud ja kes on kõlbmatud usu poolest." (2Tm 3:8) Pauluse teine kiri Timoteosele kirjeldab väga tabavalt, milline on rikutud inimese käitumine. Kuna nad ei ole päästetud, siis nad ei kannata tõde ja panevad sellele vastu. Selline käitumine on tegelikult spontaane kõigi inimeste puhul, kelles on ka deemonid, aga ka nende isikute puhul, kes lihtsalt vihkavad usklike. Nad vihkavad pimesi, aga see on nende sisemise meele seisund, kus nad tajuvad tõe valu, mis kuhjab kui tuliseid süsi nende hinge ja tegelikult nad vihkavad kristlasi ilma põhjuseta. Variseid ja kirjatundjad tegid seda. See ei pruugi olla midagi isiklikku, aga see on vihkajate meel, mis sellise meelsuse neis esile toob. Kui nad oleksid meelt parandanud, siis nad seda enam ei teeks.

Leebema vastupanu suhtes annab piibel samuti juhise. "Lõputuid hõõrumisi inimeste vahel, kes on mõistuse poolest rikutud ja ilma jäänud tõest, ning kes arvavad jumalakartuse olevat tuluallika." (1Tm 6:5) On palju inimesi, kes kasutavad usklike ära. Samuti nende eesmärk on usklike vahel tüli tekitada või neid taga kiusata erineval moel, kuid nende "mõistus" (kr k tegelikult on selles kohas "meel") on rikutud, siis nad tegutsevad oma rikutuse tasemel. Lühidalt, millisel tasemel nende meel rikutud on, selline on ka nende rikutuse meelsus. Kuna nad ei mõista tõde, siis nad arvavad, et neil on õigus ja mõistagi oma tõde, aga nad on omakasu peale väljas ja nende tunnuste alusel saate aru, et need inimesed vajavad esmalt meeleparandust. Seetõttu neile on kohane kuulutada: parandage meelt! Nende puhul meele uuendamine on alles järgmine samm peale meeleparandust.

Kuid see õpetus on mõeldud eelkõige kristlastele ja seetõttu on asjakohane küsida: mida piibel eelneva suhtes õpetab? See hoiatab "et te ei laseks end nii ruttu ajada segadusse ega heidutada - ei vaimu ega sõna ega kirja läbi," 2Tm 2:2. Siin on puudu üks oluline sõna. Nimelt tõlkes puudub "meel". Selle mõte kreeka keeles on hoopis järgmine: "et te ei laseks meelt nii ruttu ajada segadusse ega heidutada." Siin ei räägita endast vaid meelest! Meelt saab segadusse ajada ja eesti keeles on isegi mõiste "meeltesegadus" ja seega inimene, kelle meel on segi aetud on meeltesegane. EKSS sõnaraamat toob tabava näite, "Tappis meeltesegaduses kaks kaaslast." Samuti "Ta on meeltesegaduse piiril." või ka "Mehi haaras nagu meeltesegadus: tormati mõttetult siia-sinna." Kas saab veel paremini sellist meele seisundit kirjeldada! EKSS selgitab, et see on vaimne häire, ka arutu seisund. Kas just vaimne häire, aga kindlasti on see arutu seisund. Siiski mõni võib ka suurest õnnest olla meeltesegaduses ning seetõttu seda ei saa kvalifitseerida kui vaimne häire. See selleks. Kindlasti on meelte segadus hooplemine. Paulus kirjeldab, et inimene võib oma "lihalikus mõistuses hoobelda". (kirjas Koloslastele 2:18) Kreeka k on seal tegelikult kirjutatud "lihalikus meeles hoobelda". Aga see on ka kristlaste kiusatus, kas pole? Õigupoolest ka uskmatud on mõtteviisilt lihalikud, kahjuks tihti ka usklikud, kes ei tule toime oma meelsuse ohjeldamisega.

Nüüd mida selleks teha saab, et hoida oma meelsust?

"Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses." Kui sul on Jumala rahu, siis domineerib Kristuse meelsus või meel. Rahu on ju Püha Vaimu vili, kellel on rahu südames, see ei lase oma lihal enda meele üle võidutseda. Lihtsalt rahu on vaimne mõjujõud, mis hoiab inimese meelsust. Toodud kirjakoht asub Paulus kirjas filiplastele, 4 ptk ja 7 salm. Kahjuks on sellest taas tõlge, mis ei võimalda kontekstist aru saada, kuidas rahu mõjutab meelt ehk kuidas üleloomulik rahu kristlast aitab. Milline sõnastus on tekstil kreeka keeles? "Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu meelsus, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses." Selline sõnastus on korrektne, mida rahu meelsuse juures ära teeb. Kui aga tõlge on vale, siis teksti mõte läheb kaduma ja te ei saa aru, kuidas vägi toimib ning mõistagi ponnistate ise, satute käsumeelsusesse, teete liha tegusid ja palju muud, mida piibel ei eelda teilt. Rahu on ülem kui kogu meie meelsus. See ei ole mingi astmeline allumise süsteem, vaid mudel, kuidas Jumal meie meelt uuendas ning seda meelt sinus alles hoiab..

III osa

Kirjas efeslastele Paulus ütleb selgelt, mis juhtub siis, kui meis on Kristuse meel. See mõte kahjuks eesti piiblist välja ei tule. See on täiesti kaduma läinud. Eesti keeles on "saada uueks oma mõttelaadilt", aga tegelikult "saada uueks meele poolest" või meelelaadilt. (Ef 4:23) Nagu juba eelnevalt selgitasime, inimese mõte ei ole meel ja sestap kristlik mõttelaad võib kristlasel üha edasi areneda, aga tema meel on ikka veel vana ja seetõttu te kohtate kogudustes niipalju vastuolulise käitumisega kristlasi. Nad räägivad häid mõtteid, aga kahjuks nende meel tunnistab nende vastu (Rm 16:18), et need on vaid sõnad (Jk 1:22), mille taga puudub südame meelsus (Hb 4:12) ja teod. Seetõttu on väga tähtis, et kristlased mõistaksid, et nad vajavad meele uuendamist ja selle suunas juhendamist ja puhast õpetust, mida meele uuendamine iseenesest sisaldab. Ei piisa sellest, et me räägime välja ilusaid sõnu või mõtteid, kui vaja on meele uuendamist! (1Kr 1:10) Meie vana meelsus võib olla meile kõige suurem kristliku arengu takistus, otsekui ankur, mis takistab usus edasi liikumist. Paulus nõuab seda tõepoolest! Kuidas ta seda ütleb?

Paulus kirjutab efeslastele "Ma ütlen seda nüüd ja tunnistan Issandas, et keegi teist ei elaks enam nii, nagu paganad elavad oma tühises meeles." (Ef 4:17)

Võime vabalt olla kristlased, aga meie meeled on kui tühised, kõlisavad kuljused. Kui me ei saa aru, et kristlasena ei saa enam elada edasi kui uskmatu. Me ei tohi olla nüristunud, teadmatuses, võõrdunud Jumala elust ega tohi roppuse ega kõlvatuse peale isegi mitte mõelda. Selleks saab meelt uuendada. Asi ei ole ainult äärmuslikes nähtustes, vaid üsna igapäevases tegevuses ja kõnes. See, millest me suuga räägime, sõltub meie meelsusest.

Nii nagu ei sobi riivatud ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine, nii ei sobi ka jõude olek, uudishimu ja lobisemine, sest nad räägivad sobimatult. (Ef 5:4, 1Tm 5:13) Jumala lapsele on kohane käia valguses, igasuguses headuses ja õigluses ja tões. (Ef 5:9) "Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine." kirjutab Paulus. (Ef 5:17) Sisuliselt eeldab see seda, et meil tuleb meelt uuendada ja mõista, milline on Kristuse meel. Vaim tuleb selles meile appi. (jj 18-20 salm) Näiteks, Vaim ei lase sul enam kasutada sündsusetut sõnavara.Vaim teeb meie meele tugevaks. (Gl 5:22-23) Kõigil tuleb Kristust tundma õppida. (Ef 4:20)

Südame meelsus ei teki iseenesest.

Meele uuendamine on teadlik tegevus, mis nõuab erilist tähelepanu. Paulus kirjutab efeslastele 4 ptk 17-23 pikemalt. Kui palju te kohtate kristlasi, kes on lahked, halastajad, andestajad? Selle üle kurdavad eelkõige uskmatud, kes toovad välja kristlaste puudused. See võib olla õiglane kriitika. Seda esineb siis, kui kristlased ei uuenda oma meelt. Kui meele uuendamine oleks tehtud, siis nad annaksid oma eluga tunnistuse Kristuse meelsusest. "Oo, ma olen ju kristlane!" ütlevad nad. Milline on su meel? Peetrus õpetas seda. (1Pt 5:9)

Paulus õpetas meele uuendamisest ja rääkis kogudustele.

Näiteks ta ütleb "kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega." Tegelikult eesti piiblitõlkest läks algmõte kaduma. Kreeka keeles on kirjas järgmiselt: "kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma meelega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega." Ta räägib meelsusest, et meelsuse puhul ei ole vaja teha palju sõnu ja seda ei tohi segamini ajada vaimuilmingutega. Meelsus ei ole vaimsus ega Vaim. Keeltega rääkimine on Jumala Vaimu tegevus. Kuid meelsuse alusel on see meie mõistusele aru saadav ja meil tuleks oma meelsust läbi katsuda. Milline on meie õpetus, mida kogudustes jagame? Kas inimesed saavad aru, või neil esineb meeltesegadust ja nagu eestlane ütleb "puder ja kapsad". Paulus oli selles osas lausa nõudlik. (2Kr 10:5) Kui sõna selgitab meie meelsust, siis, see läheb hinge ja me oleme kui Jumala peegli ees.

IV osa

Vaatame veel. "Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka mõistusega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka mõistusega." kirjutab Paulus. (1Kr 14:15) Sõna meel on siinkohal täiesti peidus. "Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka meelega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka meelega," on see, mida Paulus siin tegelikult välja ütles.

Sisuliselt ta ütleb, et meelsus peab olema selge. Kristuse meel ei ole arusaamatu.

Kristlastel tuleb palvetada keeltes (vaimus), kuid tuleb palvetada õige meelsusega. Sõnad tulevad mõistusest, aga milline on südame meelsus? Kui need on lihtsalt sõnad, isegi mõtlemata mida öeldakse, siis selline ei ole Kristuse meelsus. Vanemad kristlased saavad vaistlikult aru, milline palve on võitud, mis saab vastuse ja milline palve on lihtsalt järjekordne liturgia, see ei tule südamest.

Miks Jumal peaks vastama palvele, mille meelsus ei ole Kristusega?! Selleks tuleb esmalt meelt uuendada. Suhtumine sõltub meelsusest. Kui sul palve suhtes on uuenenud meel, siis need palved erinevad üsna palju. Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama. Tegelikult ta sihtis nende meelsust! Nende meelt oli rikutud, mis vajas uuendamist nagu ka meil.

Paulus õpetas korintlastele, et tehke vahet! Ta kirjutab: "Kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu." Jällegi see parasiitsõna "mõistus"! Tegelikult on kr k "meel". Ehk siis vaimus palvetades palvetab ju vaim, mitte meel. "Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega." (Rm 8:26) See on hoopis teine dimensioon ja vaimne. Kui meie vaim hakkab meie eest ise paluma, siis meie meelsus on selleks hetkeks kõrvale asetatud. See on tõde. Me lihtsalt isegi ei tea, mida meie vaim palvetab. Laseme sellel palvel kulgeda ja kui see palve lõppeb, siis saame jätkata palvetamist meie meelest.

"Sest kes on tundnud Issanda meelt, kes võib teda juhatada? Aga meil on Kristuse meel." (1Kr 2:16) Ometigi üks kirjakoht, mis on korrektselt ära tõlgitud. Kui sa seda loed, siis esmalt avastad, et sinus on Kristuse meel. Meil on Kristuse meel? Sa mõtled "Huvitav, milline see meel on? Kas tõesti minu sees on Kristuse meel?" Kuidas ma sellest aru saan?

Miks me ei mõista seda kui Vaim palvetab? Kuna meie arusaamise võime ei ole kuidagi võrreldav Jumala meelsusega. Isegi kui meis on Kristuse meel, me ei saa kunagi aru sellest, mida Vaim palub. Jumala Vaim kui ka meelsus on nii üle kõigest maisest, siis paraku nii ongi, et meie sellises olukorras saame vaid tunnistada, et nii see on. Kuid Jumal nägi seda ette, et meie meel vajab uuendamist, samuti olukorras, kus meie elus tuleb esile Kristuse meelsus, siis ometi meie vaim ikkagi teab paremini mida paluda. Huvitav, kas pole? Seetõttu on vajalik palvetada ka vaimus, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka kõik Jumala sügavused. (1Kr 2:10) See eelnev võis tunduda mingil määral segane. Kristuse meel erineb meie meelest, ammugi Vaim.

Selle eelneva kinnituseks toome siinkohal kirjakoha, mille mõte on täpne. "Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus." (1Kr 1:10) Paulus rõhutab, et me oleksime ühte liidetud samas meeles. Miks me seda ei ole? Kristlased ei ole oma meelt uuendanud.

Seetõttu on nende seas nii palju konfessioone, erinevaid rõhuasetusi, erimeelsusi, sõnasõda, valeõpetusi, lihalikku käitumist (Rm 8:5-8) ning väga palju kõike muud. Miks kristlased räägivad nagu uskmatud? Peame silmas sõnu ja meelsust, kui kõne on kõike muud kui usklikule kohane. Kui nad teadvustavad esmalt, et neis kõigis on Kristuse meel, aga nad peaksid enda meelt uuendama, ühtlustama Kristuse meelega. Kui see juhtub, siis ei häbene üks vend enam teise konfessiooni venda ja nende vahel on vendlus ning tõeline agape armastus. Kui te näete, et mõnda venda halvustatakse või põlatakse või viisakalt välditakse, piiratakse tema teenistust või kutsumust, siis, see ei erine maailma meelsusest, mis ei ole Kristuse meel ning need "vennad" vajavad alles tõsist meele uuendamist. (Rm 14:10, 1Kr 16:11) Kui kristlased ei suuda ühel meelel palvetada (ühispalved), siis see tuleb sellest, et igal ühel on oma meel, aga see ei ole Kristuse meelsus. Jüngritel on ühtelugu oma vahel nägelemist, aga kui nad panid kõrvale erimeelsused, siis ilmnes Kristuse meel ja tulemused.

Piibel annab nõu erimeelsuse puhul. "Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!" Tegelikult on kr k öeldud, et igaüks olgu oma meelsuses kindel. (Rm 14:5) Paulus ei tauni inimesi, kes midagi oma meelest õigesti teevad, aga erinevad teistest kristlastest. Need on pisiasjad ja ei oma usu seisukohast kaalu.

V osa

Pauluse legendaarne üleskutse: "Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik." (Rm 12:2) Kõik on selgelt kirjas! Kui paljud meist muutuvad meele uuendamise teel ehk tegelevad meele muutmisega? See ei ole küsimus, et kas sa tegid midagi ära, vaid see on üleskutse. Siin on küsimus suhtumises, kas sa elad iga päeva uuendamise meelsusega? Kas meie elu on juba nii mugav ja hea, et me laseme ennast lõdvaks, et ei märkagi kuidas meid maailma poolt ära räägitakse.

Paulus ütleb veel: ärge muganduge! Tegelikult on ju päris mõnus olla, käime koos, oleme pühapäeval kirikus, naabrid isegi ei tea et oleme Jumala lapsed. Igal pool oleme teiste meele järgi, oleme nö poliitiliselt korrektsed nagu maailm nõuab. Tööl oleme tööanda meelsusega. Kõik on ju hästi? Selleks et mitte muganduda, tuleb asjad läbi katsuda. See on iga kristlase vastutusel. Kristusel võib vahel olla meie sees piinlik, kui me mugandume maailma eluga ja me ei ütle midagi välja, mida tuleks öelda. Ent Kristus tahab, et meis oleks väljendunud hoopis Kristuse meel. Kristus elab päästetu südames, kui samal ajal kristlane mugandub maailmaga, elab maailma meelest nii nagu maailmas kombeks on. Me unustame ära, et Kristus elab meie südames. Kristus näeb asjata vaeva meie heaks! (Gl 4:11, Jk 4:5) Meele muutmine või uuendamine on tegelikult meie igapäevane hool, kui on?

Meil tuleb muutuda meele uuendamise teel. Kui kõik see mis vajab meele uuendamist oleks piiblis kirjas, siis ei mahutaks see ära mitu raamatut. See on koostöö Kristusega. See nõuab vaimulikku distsipliini. Sa ei saa meele uuendamist lihtsalt võtta. Kui Issanda meel oleks kohe ära tuntav või ta oleks meie eest seda ise tegemas, siis me ei peaks sellele isegi tähelepanu pöörama, me käituks nagu programm. Kuid meie ei saa olla Jumalale nõuandjaks. (Rm 11:34) Ometi hea uudis (ütleks isegi evangeelium) on see, et Kristuse meel elab meie sees ja kui me pöörame oma südame silmad tema poole, siis ta võib meie meelsuse muutmisel meie meelega imet teha. Kas me tahame seda? Kas me tahame muutuda? Paulus muutus. Meil on vaimulikud eeskujud.

Paulus kirjutab: "Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega (tegelikult kr keeles meelsusega) küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust." Millise meelsusega me Jumalat teenime? Inimesel võib olla palju tagamõtteid, aga meie meelsus määrab kuidas igaühe teenistus või elu välja paistab. (Rm 7:25) Hea uudis on see, et isegi siis kui meie lihalik meel hakkab vastu meele uuendamisele ja meie uuele meelsusele (Rm 7:23) mis on Kristuses, et meil on ju kalduvus teha kurja või tahtes teha head (Rm 7:23) seda ei tee, siis, seda me tunneme ära kui vale meelsuse ja saame selle vastu abi läbi meele uuendamise. On ju nii? Me ei ole meele uuendamisega üksi jäetud, sest meie sees elab Kristuse meel. Meile ei panda pahaks, kui me ka läbi kukume. Tähtis on, et me ei annaks ennast kõlbmatu meelsuse kätte, tegema seda mis on väär (Rm 1:28), vaid selgelt uuendame oma meelt ja teeme valikud, mille üle meil pole midagi häbeneda.

Kuid saame sellega tegeleda vaid juhul, kui lubame Jeesuse endale appi tulla.

Kui Jeesus ilmus üheteistkümnele jüngrile, siis neil puudus asjadest info või õige meel, aga Paulus nimetab uut meelt Kristuse meeleks. Seda ei saa tavaline inimene tänavalt. See antakse pärast meeleparandust, selle annab üle Kristus. "Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama," kirjutab arst Luukas, Lk 24:45. Jumal tuleb ise ja avab meie meele, et me saaksime meele uuendatud, sest kuidas me muidu teame, mida tuleb uuendada ja mida mitte!

Pühakirjast aru saamine on üks tunnus, mida kogeb kristlane, kui ta on saanud päästetud. Inimesed loevad piiblit ja tõlgendavad seda üsna suvaliselt, sest nende meel on ju uuendamata. Pühakirjast saab aru tänu Püha Vaimule, kes meile avab tekstid ja meil tekib ahaa kogemus: see on nii! Kui sa oled kogenud kristlane, isegi siis sa vajad iga päev meele uuendamist, sest usu või ära usu, maailm pressib täiega peale igal võimalusel: tööl, tänaval, telekast, isegi nutitelefonist! Kuid(!), sinu "meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja" (Hb 5:14) Iseasi on see, mida sa infoga peale hakkad. Kiri heebrealastele ütleb, et see tegevus on kui meeltega võimlemine (aisthētērion gymnazō). Sellest ei ole kasu, kui sa üks kord aastas või korra kuus teed harjutused. See annab parima tulemuse, kui seda "võimlemist" teha regulaarselt. Iga päev.

MEIE MISSIOONIST

Thu, 10 Oct 2024 12:43:00 +0300

Lühikokkuvõte meie tegemistest kõigile neile, kes veel ei tea suurt midagi Kristliku Mõttevõra missioonist ja kuidas me töötame.

Kristlik Mõttevõra sisenes interneti 14 aastat tagasi kaasaegsel meetodil, mida võib nimetada ka infoühiskonnas evangeeliumi kuulutamiseks, kui inimesed muutsid oma käitumisharjumusi ning alustasid kõige puhul teabe otsimist internetist. Seda ka usuküsimustes.

Ei ole eksitav väita, et Kristlik Mõttevõra (KM) on kõige enam Eestis loetud kristlik interneti väljaanne. KM fookus oli jõuda nende inimesteni, kes muidu kirikusse ei sisene ja pigem uurivad usu kohta internetist ning privaatselt. Saime sellest kohe alguses aru, et internetis avanevad piiramatud võimalused evangeeliumi kuulutamiseks, sõna levitamiseks ja selle kaudu inimesteni jõudmiseks, ainult et algusaastatel puudus internetis piisavalt kristliku sisuga materjali, millistele küsimustele inimesed usu asjus vastuseid otsisid. Sealt sai alguse KM idee kui selline.

Meie kaks sammast on ühest küljest need, teades kuidas interneti kanaleid efektiivselt kasutada, teisest küljest kuidas inimesele seda õigel hetkel välja pakkuda. Kolmas sammas on kahtlemata Jumala kutse, sest ilma Jumala võidmiseta ei ole isegi evangeeliumi kuulutamine tulemuslik. Kirikud on Eestis kuulutanud evangeeliumi läbi aegade ning teevad seda ka täna, aga sellest ei ole kogudustes väga palju muutusi tulnud. Kirikud keskendusid oma ruumidega ja hoonetesse, jumalateenistuse traditsioonidesse, sekka vahel mõni avatum evangeelne üritus, aga meie meelest selline lähenemine ei olnud piisav. Muidugi oleks võinud teha uue nn Mõttevõra koguduse ja pole kahtlustki, et sellise aktiivsuse juures see võib jõuda märkimisväärse kasvuni, aga see ei olnud Jumala plaan meie jaoks. Vastupidi, KM ei tohtinud enda tööd siduda kogudusliku kuuluvusega, see nõue oli esitatud Jumala kutsega. Jumal tahtis, et KM tegeleks evangeeliumi kuulutamisega, mitte koguduste avamise ja arendamisega. Seetõttu ei näe te KM puhul kogudusliku kuulumise märke. Küll aga on meie veebilehel selgelt väljendatud seisukohad, mida KM üldjuhul nö usub. Kogu fookus on teabe edastamisel ja kaasaegsete kanalitega, mida internetis selleks inimesed kasutavad. Kuna KM toimetajal on muuhulgas pikaajalised kogemused internetiturunduses, siis jäi üle vaid seda oskusteavet kristliku töö juures ära kasutada evangeeliumi kuulutamiseks. Jumal teadis seda kohe. Selleks Jumal andis märku, et sõnumid saavad tulema ja nii on see aastaid kestnud tänaseni; kus me vahel ei tea pikemalt ette, milline on homne sõnum, aga Jumal on selle eest hoolt kandnud ning rhema ustavalt ilmutanud, ja nii see usu läbi päevast päeva käib. Teda paludes, Jumal annab teada oma järgmise sõnumi. See on praktiline elu Püha Vaimu väes.

Kuid KM on tänaseks internetis esindatud väga suure teabe hulgaga ja mõjualaga. Näiteks, kui inimene otsib internetist ja kasutab selleks sõna patud või sõna evangeelium või sõna kristlik jpt märksõnad, siis ta leiab esmalt üles KM ning selle puhul avaldatud meie materjali. Võime kinnitada, et oleme loonud evangeeliumi kuulutamiseks kaasaegse toimiva mudeli. See töötab üle Eesti (ka väljas pool Eestit) ja inimesed saavad meie vahendusel tasuta info, millele nad otsivad vastust ning isegi võivad sel samal hetkel teha isikliku pöördumise otsuse, kui nad seda vaid soovivad. Internetis on selleks juhised. Sellega on KM läinud kogu maailma ja täitnud Kristuse käsu: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!" Mk 16:15

Pealegi, KM on inimeste jaoks reaalajas olemas ja isegi palveteenistus sel puhul toimib praktiliselt realajas. Me ei kogu palveid kokku pühapäevaks, vaid kui palve laekub, teeme otsekohe eestpalve. Igal juhul iga inimene saab meie vahendusel Jumalaga kokku, kui Jumal teda kutsub ning inimene hakkab sel puhul internetis infot otsima. Jumal on kohal 24/7, nii ka Kristlik Mõttevõra inimeste teenistuses.

SUHETE PARANDAMINE

Thu, 10 Oct 2024 12:27:16 +0300

Suhtlemine võib paraneda, kui teadvustada, et teise kristlase südames elab sama Jeesus! Rm 10:12, 1Kr 4:3

Selle juhise puhul on tähtis see, et kristlased on väga varmad teise kristlase üle kohut mõistma. Nad mõistavad sageli päästetud inimese nii maa põhja, et isegi katkestavad suhtlemise ja näitavad üles põlgust. See esineb ka konfessioonide vahel, kus üks peab teist ketseriks ja on kuulutanud viimase soovimatuks ning kui sellest veel vähe, levitab laimu teise kristlase peale. Kui ta kasvõi korraks mõtleks, et teise inimese südames elab Jeesus ning seetõttu see teine on samuti Jumala laps! Kus sa sellega! Igas koguduses on inimesi, kes lendavad uksest sisenejale peale: kus koguduses sa käid?! Kui sa siis jätad vastuse vahele, siis nad arvavad, et sa oled usust ära taganenud. Kuid Jeesust absoluutselt ei huvita kus koguduses sa käid! Kas keegi üldse käib kuskil kohal. Jeesust huvitab vaid see, et kristlane käib koos oma Issandaga. Kuid natuke jultunud kristlased ei mõista seda, et iga kristlane, kes on Jeesuse vastu võtnud oma südamesse, selle südames elab see sama Jeesus, kes on temagi südames. Kui aga keegi mõistab, et see sama Jeesus on ka teise õe või venna südamas, siis ta alles mõistab, et ei tema ega keegi teine ei ole kuidagi testsugune ega halvustatav ega alaväärne ega usust kauge. Keegi ei saa olla usust kaugel, kui Jeesus on südames. "Südametud" kristlased, ütleks innukad käsu järgijad tihti ei tea üldse, et Jeesus on nende südames ja vaatab seda kõike pealt, mida ta teise venna suhtes halvaks paneb. Jeesus näeb, mida sa teed.

KRISTUSE VAIM ON JU KOHAL

Thu, 10 Oct 2024 12:24:34 +0300

Kuidas te saate olla vabad, keda Kristus vabastas, kui te panete enda peale üha uued käsud? Gl 5:1

Milleks koormata inimesi käskudega? Ärge koormake ka ise ennast käskudega, milliseks te peate kristlasena saama. See ei tööta nii. Te kukute läbi. Seadus on ju jõuetu inimloomuse tõttu! Rm 8:3

Kui te panete end käskude alla, siis Kristusest ei ole teil KASU. Gl 5:2

Miks nii? Kristus ei saa teid aidata, kuigi ta tahaks. Teie aga tahate oma tegudega Jumalale meeldida ja saavutada paremaks saamist oma tegude ning enda meele abil. Siis ei ole ju mingit vahet nendega, kes elasid enne Kristust või järgivad käske. See on vana leping. Kui te seda kristlasena taotlete, siis olete armust eemale läinud ja ise ennast jätnud Kristusest ilma! (Gl 5:4) Õigus käib Vaimu kaudu. (s.5)

Teisisõnu. Kristus teie sees oma vaimuga annab KÕIKE TASUTA, muidu, mida kristlasel vaja läheb ning usk on tegev agape (Gl 5:6) läbi.

Ega siis agape ei tule teie hingest! Agape on Vaimne and ja Kristuse kohalolu märk. "Teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma." (Rm 8:9) Teie elu toimib vaid Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu, kes saab täiesti avalikult ülistatud teie ihus. (Fl 1:19-21) Sulle on elamine Kristus! See on juba nüüd, otsekohe, kui sa võtsid Kristuse oma südamesse ning temast sai sinu Issand.

Tavaliselt enamus kristlasi usub, et Püha Vaim on nendes ja juhib neid. See on tõsi. Kuid Püha Vaim oli ka templis, kus Jumal ise oli oma Vaimuga kohal. See mudel oli VT templimudel ja see ei muutunud! Nüüd on kristlased Püha Vaimu templid, aga nad ei mõista väga sageli, et selle ihu, õigupoolest nende ihu keskses kohas, kus on süda, seal on veel Jeesue vaim, kelle nad palusid tulla südamesse. See on peamine arusamatus, miks kristlased nt ka meie poolt avaldatud KM seisukohti mõned ei toeta, kuna nad ei tea, et Jeesus on nende südames oma Vaimuga kohal. Nii katoliiklased, kui ka õigeusklikud tunnistavad, et Jeesus on taevas, aga nad ei õpeta, et Jeesus on oma Vaimuga ka uskliku südames. Miks? Sest neile ei ole mõistetav see, kuidas Jeesus saab olla samal ajal kahes kohas. Tegelikult ju kõik kristlased tunnistavad, et Kristus on ülestõusnud surnuist ja läinud taeva, aga surnuist ülestõusnud on ta ihu koos hingega, aga Jeesusel on ka vaim. See vaim on koos meie vaimuga, nagu Jeesus ise õpetas ja ka jüngrid tunnistasid. Seetõttu Jeesus saab küll ilmuda sinu ette ihulikult, aga ta on samal ajal sinu ihus ka vaimulikult kohal. Kuid seda paljud ei mõista ja siis paugutatakse KM uksi: mis jama te ajate?! See ei ole võimalik. Kuidas siis ei ole, kui pühakiri just seda kirjutab ja kirjeldab ning apostlid tunnistasid seda, nüüd aga kirikutes see on unustatud või on kuidagi raske ära selgitada. Fakt on aga see, et iga kristlase ihu on Püha Vaimu tempel ja selle templi "troonil istub" Kristus. Ent üksnes juhul, kui kristlane on Jeesuse oma, teisisõnu, Kristuse isiklikuks päästjaks vastu võtnud. Kirikud, kus päästet ei tunnistata, need ei tunnista ka seda, et kristlase ihus saab Kristus kohal olla. Kahju. See on peamine vastuväide konfessioonide vahel, sest on kahe suunaga, ühed, kes ei tunnista päästet ehk päästetud saamist (mida nt meie tunnistame v õpetame) ja need konfessioonid, kes sellist asja ei õpeta, pigem põlgavad elavaid usklike, aga toetuvad religioonile ja surnute ülestõusmisele. Fakt on aga see, et kõik kristlased päästetakse, kes oma suuga tunnistavad ja südames usuvad, et Kristus on ülestõusnud. Selle tasandil madin käib isegi luterlaste ja baptisti pastorite vahel, kes kuulutavad päästet. Luterlased aga räägivad leeritamisest ja ristimisest. Miks? Sest nad ei aktsepteeri, et Jeesus võib oma Vaimuga olla uskliku südames kohal. Püha Vaimu suhtes on samuti erimeelsused, aga üldjoontes siiski sarnasust enam. Seetõttu ka KM lehel käib palju külalisi, kes tulevad, aga siis kui loevad meie lehel, et meie kuulutame päästet ja elavat osadust Issandga, kes meie südames on tõesti ka kohal, siis mõtlevad, et see on mingi jamps ja parem on sellistest fruktidest eemale hoida ja löövad pauguga ukse kinni. Siis aga tulevad jälle ukse taha kuulama, mida Jumal KM vahendusel räägib?... Nii see on olnud ja nii see vist jääb olema, mõtleme meie... kuigi Jumal tahaks oma rahvast ühendada, aga religiooni külge klammerdumine seab sellele inimliku piiri. Kogudustes on väga palju religiooni, aga puudub elav usk Jeesusesse, meie kõigi Issandasse.

KUIDAS KRISTUS SINUS TEGUTSEB

Thu, 10 Oct 2024 12:20:08 +0300

Millest sa tajud agapet? Kristuse meele mõjujõu abil sa suudad armastada iga inimest. Rm 8:35, 2Kr 5:14, Ef 3:19

Sul ei lähe vaja oma jõudu, et armastada neid, kes ei suuda sind sallida v halvustavad sind. Kristuse agape vaimne mõju on nii üle igast inimlikust tundest ja nõrkusest või nõtrusest, et kohe, kui sa lubad Kristusel enda läbi tegutseda, siis need olukorrad on justkui sõrmenips. Ei mingit raskust. Sa kuuled oma vaimus vaid kerget Kristuse silmapilgutust ning sa näed, kuidas see inimeste peal toimib. See on nii vägev! Kuid see ei ole maagia ega võrreldav sinu iseloomu hea tahtega, kui palju sa iganes üritad. Agape võtab nõrgaks ja teeb relvituks viha ja vastupanu. See on Jumala vägi. Jumal on armastus. Inimene ei ole armastus.

Agape on olemuselt vaimne või nagu piibel kirjeldab, Vaimu vili. Kuivõrd kristlase ihu on Püha Vaimu tempel ja selle keskne isik Kristus, siis kujuta ette mis juhtub siis, kui keegi läheks majja v hoonesse, milles on Jumala Vaim kohal ja keset tuba seisab Kristus. See isik kukub lihtsalt jalust maha selle armastuse juures. (Ap 9:4)

Ent paljud inimesed kukuvad ka kristlaste ees maha, kui seda Vaimu on ülirohkesti. Mitte pisut, vaid nad on Vaimuga täidetud. (Ef 5:18)

Kui sa oled kui patarei ja sind laaditakse täis, siis sa tõmbad mootori käima v valgustad pimedust, sest sinus on Valgus. See ei ole mingi küünal, vaid see on võimas, silmi pimestav prozektor. (Ap 9:3)

Muidugi ei ole meis nõnda palju väge kui Kristuse ilmumise puhul tekib, aga meie oleme valgus. Nii selgitas Jeesus. Seetõttu inimesed tunnevad ennast "alasti" meie juures, sest nad kardavad häbistatud saada, kui nende mõtted avalikuks teha. Samuti need kelles on deemonid, ütlevad: mine ära! (Mk 5:7) Kuid kelles deemoneid ei ole, need tunnevad ebamugavust ja Kristuse meele mõjujõudu enese vastu ja see on Jumala vägi, mis on kristlases, kelle südames on Issand esikohal. Mitte üks käsk ega religioon, vaid reaalne Jumala vägi. Kristuse kohalolu sinu südames. Puhtad inimesed tunnevad sinu lähedal head meelt ja rõõmustavad, patused tunnevad, et neil on halb olla, nad ei talu jumalikku lähedust.

Kristlases olev Kristuse vaim annab märku vaimsetest asjaoludest, siis oma vaimu läbi mustad südamed kogevad Jeesuse kohalolu, kuigi Jeesust füüsiliselt lähedal ei ole, aga piisab juba sellest, kui Jumala vaimu olla kristlase vaimus. (1Pt 1:11, Rm 8:9)

Seetõttu kogu sinu vägi tuleneb Kristuse meele kasutamise tõttu.

Kuid sa võid olla nn nimekristlane, lihtsalt jünger. Jeesusel oli neid palju, isegi salajüngrid. (Jh 19:38) Kuid Jeesus tegutses läbi jüngrite, kes panid Jeesuse oma Issandaks.

Kui sa paned Jeesuse esikohale ja astud tagasi valitsemisest läbi oma iseloomu, alles siis sa näed, kuidas vaimsed asjad sinu elus asetuvad õigele kohale ja sa teed neid samu tegusid nagu Kristus, vaid isegi suuremaid. (Jh 14:12) Nii ta õpetas oma jüngreid.

Kui sul tuleb inimesi puudutada, siis isegi kui see on vaid vaimne kontakt, see mõjutab igal juhul puudutatud isikut. Kui Jeesus on sinus esikohal, Issand, ja sa puudutad oma käega kedagi, siis tegelikult on see Jeesuse puudutus. Kui Jeesus tahab, et seda märkaksid ka teised peale teie kahe, siis selle puudutuse läbi võivad inimesed ka pikali langeda. See seletab, miks mõnel juhul inimesed kukuvad maha, kui kristlased neid puudutavad. Inimest tabab Vaimne vägi. Aga seda põhjustab Jeesus, mitte see isik, kes puudutab teisi inimesi. See on vaimne manifisteerimine. Jeesus ei tundu käega katsutav, aga kui kristlane käega katsub, siis see muutub reaalsuseks. Isegi kristlase lähedal viibimine või möödumine (Ap 5:15) avaldab Jeesuse kohalolu mõju. Ärge arvake, et see vägi oli kunagi jüngritega nii. See on kogu aeg!

Te lihtsalt peate seda kõike teadma, kuidas see asi käib. Kui te aga teate seda, siis mis takistab teil endil seda sama tegemast?

Kui sa suudad agape tõttu armastada iga inimest, siis sa suudad ka kõike muud, sest kõike seda teeb Kristus, kes elab sinu sees.

Sa pead lihtsalt ära otsustama. Ma tahan kõike seda oma ellu. Jeesus ole mu Issand! Siis astu tagasi, et tema võiks sinu elus oma väe läbi tegutseda. Ta teeb just nii palju, kui palju sa lood temale sel puhul võimalusi ja ka lubad, et sa ei takista Jeesuse tegevust. See tähendab, et ta saab olla sinu Issand.

Kas see on usu küsimus? Jah on. (Jh 15:7) Sest kui sa ei usu, et Jeesus on su südames oma vaimu läbi, siis sa ei tee selleks mitte midagi. "Kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi," võisid küll paluda: Jeesus, tule mu südamesse! Aga kas sa tegelikult ka seda mõtled? Teiseks. Kuidas sa saad sellest aru, et ta on sinu sees? Jeesus ilmub inimeste ees ihulikult, aga oma vaimuga on ta kristlaste südames ja kellel teda ei ole, see ei ole tema oma. Paulus ütleb "Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma." (Rm 8:9) Seetõttu on mitmesuguseid jüngreid, kuid kõik ei ole Kristuse omad, sest Kristuse vaim ei ole nende südames.

Kas nii saab? Muidugi, aga osa kristlasi ei saa aru, kuidas teised, kellel on Kristus, kuidas need teevad ja saavad usuasjadest aru teisiti. Seetõttu on ka väga palju kirikulõhesid ja üksteisele ära panemist, aga see tuleb seetõttu, et ühtedel ei ole, kuid teistel on.

Kui sina oled üks nendest, kes ei teadnud seda, siis ütle lihtne palve: Jeesus, tule minu südamesse, ole minu Issand. Usu, et ta seda palvet kuuleb alati! Alati vastab sellele. Sind ootab ees pööraselt uus elu koos Kristusega! Sa pead lihtsalt aru saama, kuidas see masinavärk käib. Õnnistatud avastamist! Sa hakkad inimesi vaatama läbi Jeesuse agape silmade. Su käed on Jeesuse käed!

KUIDAS KRISTUS ELAB SINU VAIMUS (SINU SEES)

Wed, 18 Sep 2024 10:15:13 +0300

Kuidas sa jõuad Isa trooni ette, mil moel see kanal toimib sinu praktilises usuelus

Pauluse kirjas efeslastele 2 ptk 18 salm, ütleb "sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde." Kr keeles sõna "prosagōgē" (eesti k ligipääs) tähendab "juurde toomine, juurde kolimine, aga ka ligipääs, lähenemine" ja sõna lahti selgitatult tähendab järgmist: Jumalale, st suhtele Jumalaga, mille kaudu oleme talle vastuvõetavad ja oleme kindlad, et ta suhtub meiesse soosivalt.

Kristlased võivad elada kogu elu teatud määral süü tundega, kuna arvavad, et nad ei ole piisavalt head ja siis üritavad Jumalale meeldida oma jõust ning tegudega välja teenida meeldimist, aga see on täielik läbikukkumine! Kui me arvame, et Jumal ei ole meie suhtes soosiv. Vastupidi, kui me saame aru mida Isa meie suhtes mõtleb, siis suudame vastu võtta ja minna täie julgusega Isa ette. Kuidas me seda võime loota? Sest Isa ei vaata meie hinge v vaimu peale, vaid ta vaatab meid läbi Kristuse! Ta vaatab oma Poja peale, Poja tegudele, kes meie eest on kõik olulise juba ära teinud, mis oli vajalik Jumalaga suhtlemiseks ja see suhe toimub samuti läbi KRISTUSE VAIMU KOOS MEIE VAIMUGA.

Paulus ütleb salmis 9, et üksi ei saa kiidelda. Me ei saa kiidelda oma tegudest, kuid võime vastu võtta läbi Kristuse kõike, samuti Isa kogu soosingu. Paulus ütleb sama ptk salmis 6, et me OLEME TÕSTETUD TAEVASESSE OLUKORDA! Kuidas see praktiliselt võiks välja näha, oled sa mõelnud?

Ainult sel viisil, et me pääseme Isa ette läbi Kristuse vaimu, koos tema vaimuga, see ongi juba meie taevane olukord. Mitte siis, kui Kristus tuleb järgi, siis on see nähtav olukord, kuid täna on see olukord vaimus nähtav. See taevalik ligipääs on juba avatud. See on nii suur saladus, sest kui sa sellest aru saad, siis sa tõesti mõistad, et sa oled troonile nii lähedal, taevases olukorras ja mitte miski ei ole sulle võimatu!

Sul on Isa soosing. Sa oled talle vastuvõetav ja sa võid olla täiesti kindel selles, et ta suhtub sinusse hästi. Mitte mingisugune religiooni talituse liturgiline a´la ole mulle patusele armuline, korrutades seda ühte lugu iga pühapäev, - see ei avalda Isale mitte mingit muljet, sest ta ei võta seda ütlust tõsiselt. See on religioon, liturgiline ja silmakirjalik, mis tuleks lõpetada; sest sul on tegelikult Isa soosing juba käes, sa oled taevases olukorras ja see kõik toimub üheskoos Kristusega. Selline pealiskaudne patutunnistus tegelikult naeruvääristab Kristuse ihu ja Kristust, kes elab kristlase südames ja ühtlasi ka alandab kristlasi ilma põhjuseta. See ongi religioon.

Ent meil on elav usk. Nii oleme me tema teos e uus loodu. (Ef 2:10) Me ei ole võõrad, vaid pühade kaaskodanikud. (Ef 2:19) Kui sa sellest ikka veel aru ei saa, siis sul ei ole üldse aru saamist, kes sa oled uus looduna ja kuidas sa jõuad Isa trooni ette, mil moel see kanal toimib sinu praktilises usuelus.

Me oleme ju Püha Vaimu templid, aga koos Kristusega oleme kokkuliidetud tempel. (Ef 2:21) Seetõttu salmis 2:6 ütleb Paulus, et ta on asetanud meid taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses ja salmis 18, piibli 68 aasta tõlge on parem kui 97 aasta tõlge, sest varasem versioon ütleb järgmiselt: "sest tema läbi on MEIL MÕLEMAL ligipääs ühes vaimus Isa juurde." Ja inglise keelne tõlge ütleb seda sama Eph 2:18 - For through him we both have access by one Spirit unto the Father. Kuna meil on ligipääs, siis sa tegelikult oled tänu sellele, et Kristus elab sinu südames, oma vaimu läbi kogu aeg kohal, sestap usu saladus peitub just selles, et mis iganes on sinu seisund usus, sa oled otsekohe Jeesuse läbi trooni all oma vaimuga, ja saad sealt kohe abi, kuid sa saad olla sel moel tema vaimuvõrgus. Kui sa loed seda postitust, siis sa pead selleks kasutama interneti, mis on võrk, kui sa saad vaimus aru millest siin kirjutatakse, siis sa koged Kristuse vaimuvõrgu ühendust.

Kolmainu õpetus ütleb, et Kristus on taevas Isa paremal käel. See on selline nähtav olek, kuid palju tähtsam on vaimne v nähtamatu olek. Tegelikult on Kristus veel sinu südames kohal, sest sa võtsid ta vastu Issandaks. Palusid tulla oma südamesse, oli nii? Sa ei pea teda enam ootama - mil ta ilmub, et millal ta lõpuks ka tagasi tuleb; vaid räägi temaga kogu aeg, sest ta on sinu vaimus kohal! Ta on sinu sees ja sa saad vaimu läbi temaga suhelda.

See ei ole mingi uus õpetus, vaid vana ja hea tõsiasja meeldetuletus. See printsiip on UT mustvalgel kirjas ja Paulus selgitas lahti, kuidas tema seda olukorda tajub ning kasutab (mis on kirjas efeslastele 2 ptk). Tee sina seda sama.

See superkanal on ka sinule avatud. Ära otsi Jumalat kuskilt väljaspoolt ennast või kiriku seinte vahelt, ta on ju sinu sees! See on and Jumalalt. Hakka Kristuse vaimuga suhtlema! Trooni ette ei pääse inimene Püha Vaimu tõttu, vaid üksnes selle tõttu, et võtsid Kristuse vastu oma südamesse ja ta lubas olla kogu aeg koos sinuga. See on tema tõotus (Jh evangeelium) Püha Vaim annab sulle väe ja õpetab, aga räägib seda, mida Kristus tahab öelda või Isa taevas. Sa ju pöördud tema poole. Püha Vaim ei ole uks, vaid Kristus on uks. See on väga võimas vaimne olukord. See uks on sinu jaoks alati avatud. Astu sisse!

Loe lisaks

Rm 8:9 Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.

Fl 1:19 sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu

1Pt 1:11 Nad püüdsid välja uurida, mille kohta ja millisest ajast andis teateid nendes olev Kristuse Vaim, tunnistades ette Kristuse kannatusi ja neile järgnevat kirkust.

Jh 17:21 jj

et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.

22 Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:

23 mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

KUIDAS JEESUS MEIE SEES TEGUTSEB

Wed, 18 Sep 2024 10:08:20 +0300

Evangeelium ju algas Kristusega, mitte Püha Vaimu välja valamisega!

Kuigi me võime sel juhul öelda, et ei tea, kuidas siis oleks ikkagi läinud, kui Püha Vaimu oleks jagatud endise korra järgi? Mis seal ikka! Kõik on ikkagi usus kinni. Jeesus rõhutas, kui teil oleks usku, siis te liigutaksite mägesid! Ta ei öelnud, kui teil oleks Püha Vaimu, siis te liigutate mäed.

Sellele vaatamata Püha Vaimu toel muutus meie elu vägevaks, aga mis seal salata, ka lihtsamaks, meil on nüüd nõustaja, lohutaja jt Miks?

Eks Isa teadis, et me vajame väge. Ent Püha Vaim ilma Kristuseta viiks meid tagasi vana lepingu olukorra tingimustesse. Kui aga Isa tegi uue lepingu, siis meie - paganrahvad saime selle tõttu eelise ja see on Jeesuse nimel ja tema kaudu ja ligipääs tänu temale. Mitte ohvrite ega võidmise, vaid ikka ÜKSNES Jeesuse töö tõttu oleme saanud kõik, üksnes selle tõttu mida tema ära tegi.

Isa vaatab alati Jeesuse tegudele, kui ta meile täna midagi annab. Palume ju tänaseni seetõttu: Isa, anna Jeesuse nimel! Just Poja nimel. Muidu võiks sealt vahelt Jeesuse välja jätta. Aga isegi seda võimalust ei jäetud, Jeesus on ainus uks, - ainus!

Seetõttu PEAME UUESTI AVASTAMA ENDA VAIMUS SELLE SALAUKSE, mis inimese sisemise vaimu kaudu viib meid Jumala troonini ja Isa ette. See uks on osake Jeesuse vaimust ja tema vahend.

Meie ei pea ega saagi kuidagi Jeesuse sarnaseks, vaid lihtsalt astuma sammu tagasi, et JEESUS VÕIKS MEIE SEES OLLA ESIKOHAL ja siis näevad inimesed Jeesust, mitte enam meid, koos meie vigadega, vaid veatud Jeesust!

See on ikka suur vahe küll, kas sina näitad ennast või sinu asemel saab Issand tulla esile.

Võime täie meelekindlusega lubada tal endaga seda teha, sest siis tuleb parim välja. Inimesed näevad kristluse parimat osa: nad vaatavad meid, aga, EI TUNNE MEID enam ära, sest meie asemel nad näevad Kristust, kes elab meie südames. Meie aga asume Kristuse selja taga, peidus ja Kristus on nagu meie kilp. Mitte fassaad, vaid kõige kilp. Nii saab nähtamatu Kristus nähtavaks meie kaudu inimestele ning kogu au kuulub Jumalale.