Kristlik Mõttevõra eesmärk ei ole kindlasti poliitikas kaasa rääkida. Küll aga hoiame Eestis toimuval silma peal. Käesoleva lühendatud kõne puhul tahame välja tuua need mõtteid, mis meie meelest väärivad tähelepanu või ära märkimist.

---

Martin Helme kõne Riigikogus: miks on vaja tühistada kooseluseadus

10/05/2016

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme kaitses täna Riigikogu kõnetoolis Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõud tunnistada kehtetuks kooseluseadus. Avaldame Helme kõne.

MARTIN HELME:

„Kooseluseaduse vastuvõtmisega üle-eelmisel aastal ühiskonna liitmise asemel hoopis lõhestati ühiskonda. /---/

Eesti ühiskonnas ei ole kunagi olnud mingit tellimust ega nõudmist samasooliste suhete riikliku reguleerimise järele. /---/ Veel sellel aastal läbi viidud arvamusküsitlused näitavad, et ühiskondlik arvamus selles küsimuses on küllaltki paika loksunud. Laias laastus 2/3 Eesti inimestest ei poolda kooseluseadust, ei poolda selle kooseluseaduse rakendamist, või kui küsitakse teistpidi, siis laias laastus seesama 2/3 või umbes 60% Eesti inimestest leiab, et kooseluseadus tuleks tühistada.

/---/ Ei ole olemas mingeid instantse, kes võivad kehtestada seadusi, mis lõppkokkuvõttes ei leia rahva heakskiitu. Kui nii tehakse, nagu on juhtunud, siis lõhestatakse ühiskonda /---/

/---/ Notarid on alates jaanuarist sõlminud Eestis kooselulepinguid ja minu küsimuse peale, palju nelja kuu jooksul kooselulepinguid on sõlmitud, vastati, et 25. Terve Eesti peale nelja kuu jooksul! Kui me lugesime siin aasta lõpus lugusid meediast sellest, kuidas ikkagi samasoolised inimesed loevad sekundeid uusaastaööni, et oma õnnele alus panna kooselulepingu sõlmimisega, siis jääb nadiks see number. Arvestame ka sellega, et selle 25 sees enamus on erisooliste paaride kooselulepingud. Päris täpset numbrit mulle notarite koda nii kiiresti ei suutnud öelda, aga me oleme kursis, et neid samasooliste kooselulepinguid on vähem. Ja see tähendab omakorda seda, et mingit tegelikku vajadust kellelgi kooseluseaduse või kooselu registreerimise järele sellisel moel, nagu meile on reklaamitud, ei ole. Me ju kõik mäletame neid tohutuid nutulugusid, kuidas inimesed tahavad tulla n-ö oma suhteid legaliseerima ja kuidas inimesed ainult ootavad, kuidas nad saaksid riigi silmis ka ausaks. Tegelikult oli see kõik täielik jama.

Ja see on täiesti kooskõlas sellega, mida ütlesid kooseluseaduse vastased, kui kooseluseadust menetleti: et tegemist on võlts- või valeettekäändega. Tegemist on sooviga tegelikult ümber teha ühiskondlikku korda, pöörata pea peale traditsioonilised väärtused ja iidsed tõed ja senine kehtinud kord. Tegemist on sulaselgelt lihtsalt avalikkusele valetamisega, justkui oleks mingisugune vajadus kellelgi kusagil kooselulepingute järele.

Me teame ka seda, et õiguskantsler Allar Jõks on varasemalt korduvalt nii-öelda andnud selgitusi vastavatele küsimustele selle kooseluseaduse kohustuslikkuse või vajalikkuse kohta ja viidanud kahele väga olulisele punktile. Esiteks, ei ole olemas mingit rahvusvahelist õigusnormi Euroopa Liidu aluslepingutes või inimõiguste konventsioonides, mis kohustaks või sunniks riike samasooliste suhteid kuidagi reguleerima. Kui keegi tuleb väitma, et on, siis see väide on vale. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Euroopa Liidus on selge poliitiline surve liikmesriikidele samasooliste suhteid riiklikult reguleerida, aga see on erinev asi kui väide, et kuskil mingi leping või konventsioon meid selleks kohustab. Ei kohusta!

Teiseks, mida on öelnud Allar Jõks, kui ta oli õiguskantsler, on see, et Eesti põhiseaduses ei ole mingisugust põhjust või mingisugust nõuet samasooliste suhete riiklikuks reguleerimiseks. Põhiseaduse §27 räägib sellest, kuidas perekond kui rahvuse kasvamise alus on riigi erilise kaitse all. /---/ Eesti põhiseadus võeti vastu palju kauem aega tagasi, aastal 1992, ja sel ajal mingisuguses ühiskondlikus arutelus mitte keegi mitte ei arvanud, et perekond võiks olla midagi muud kui üks mees ja üks naine. Eesti põhiseaduse mõtte kohaselt on perekond väga konkreetselt üks mees ja üks naine. Kui keegi räägib siin, et perekonna mõistet võib laiendada, siis jah, võib, see on sellisel juhul poliitiline valik, poliitiline soov. Poliitiliste valikute, ideoloogiliste erimeelsuste üle kogu see väitlus käibki. Aga tulla väitma, et meie põhiseadus nõuab seda, on absoluutselt selgelt avalikkuse eksitamine või soovmõtlemine. Nii et vajadust või kohustust Eestil kooseluseadust vastu võtta ei ole.

/---/ Eelmises Riigikogu kooseisus toimus valitsuse vahetus umbes aasta enne valimisi ja valitsusse said kaks liberaalset parteid: üks oli vasakliberaalne ehk sotsiaaldemokraadid, teine oli paremliberaalne ehk Reformierakond. Nende kahe liberaalse erakonna, ütleme siis, ühiseks sooviks oli Eestis reguleerida riiklikult samasooliste suhted. Kuna ühiskonna vastuseis oli täiesti selge, täiesti ilmne, siis ei tuldud avalikkuse ette mitte ausa jutuga näiteks tsiviilpartnerlusest, vaid üritati seda kibedat pilli avalikkusele sisse sööta muu mudruga koos ehk siis räägiti sellest, et see on sooneutraalne seadus, kus sõltumata sellest, kas nad on samasoolised või erisoolised, antakse inimestele võimalus oma kooselu registreerida lepinguliselt. Ja niimoodi samm sammu haaval sooviti liikuda meil homopartnerluse legaliseerimiseni Eestis.

Loomulikult avalikkus nägi selle vale läbi. Loomulikult oli siis juba kõigile selge, et jutt ei käi nendest tavalist kooselu harrastavatest kümnetest tuhandetest Eesti paaridest, kus ühel või teisel põhjusel koos elavad mees ja naine ei soovi abielluda ega soovi teha ka mingisugust varalist lepingut. Jutt käis juba siis selgelt ikkagi samasooliste inimeste suhete reguleerimisest ja see nii-öelda peideti või põimiti sisse sellele nii-öelda sooneutraalsesse seadusesse. Sisuliselt oli tegemist petukaubaga, ainult et see pettus loomulikult nähti kohe läbi. Ja kuna see pettus nähti kohe läbi, siis nii sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakondade ridades eelmises Riigikogu koosseisus oli inimesi, kes põhimõtteliselt maailmavaateliselt või ka lihtsalt sel põhjusel, et nad said aru, et nad peavad aasta pärast astuma oma valimisringkonnas oma valijate ette ja oma tegudest aru andma, ei olnud nõus toetama seda kooseluseadust niisugusel kujul, nagu ta Riigikogu ette toodi. Sellele järgnes loomulikult alatu ja inetu ja väga ebatavaline või pretsedenditu käitumine ehk kooseluseadusest visati välja need punktid, mis oleks nõudnud 51 hääle saamist parlamendisaalis, ehk siis need, millest me tänapäeval räägime kui rakendussätetest. Ja surutigi see seadus läbi, väga napilt muidugi. Suruti läbi see seadus lihthäälteenamusega. Meenutame, need lihthääled olid siis 38 vastu ja 40 poolt.

Mis oli sellise käitumise tagajärjeks? Selle käitumise tagajärjeks loomulikult esimene asi oli see, et ühiskond ärritati kohutavalt üles, täiesti asjatult. Täiesti asjatult provotseeriti Eesti ühiskonda. Kusjuures ma pean ütlema, et Eesti ühiskond on niigi stressis. Ja selle ühiskondliku ärritamise tagajärjeks – ma teen suure kummarduse tänuga sotsidele – olid ka uued poliitilised jõud parlamendis. Te ei saa ignoreerida kahe kolmandiku inimeste sügavaid veendumusi ja arvata, et sellel ei ole poliitilist tagasilööki.

/---/

Lisaks on meil veel loomulikult tekkinud kurioosne olukord, millega ma alustasin: seadus on vastu võetud, välja kuulutatud ja osade inimeste arvates kehtib, teiste inimeste arvates ei kehti. Kusjuures need arvajad ei ole lihtsalt meie erakonna liikmed, siin on ikkagi väga kaalukaid õiguseksperte, näiteks ka justiitsminister, kes leiab, et kuna kooseluseaduse viimases paragrahvis on sõnaselgelt kirjas, et seadus hakkab kehtima koos rakendusaktidega ja neid rakendusakte ei ole, siis lihtsa loogika kohaselt tähendab see seda, et kuni rakendusakte ei ole, see seadus ei kehti. Siin me näeme jälle Eesti riigis vohavat voluntarismi, kus sisuliselt, vormiliselt seadus ei kehti, aga osaliselt seda juba täiendatakse.

Et sellist äärmiselt halba olukorda ära lõpetada, oleme tulnud lagedale ettepanekuga kooseluseadus tühistada. Me leiame, et sellega minnakse tagasi olukorda n-ö enne sõda ehk ühiskonnas taastatakse olukord, mis tegelikult rahuldas absoluutselt enamust ühiskonnas, kus samasoolistel inimestel olid kõik võimalused ennast teostada, ka koos elada ja oma varalisi suhteid reguleerida võlaõigusseaduse järgi, pärimisseaduse järgi, mitmete teiste õigusaktide järgi. Nad saavad oma elu niimoodi korraldada, ilma et oleks ühiskonna valdava osa veendumusi, moraalseid väärtusi ja mis väga oluline, millest, ma arvan, meil tuleb veel juttu eraldi, loomulikku käitumist solvatud.

See on aga kõige olulisem, millest me peame aru saama: kui me nüüd tühistame kooseluseaduse, siis me ei lähe tagasi kiviaega, siis me ei lähe tagasi mingisugusesse keskaega, me läheme tagasi aastasse 2013, kus inimesi ei põletatud tuleriitadel, nagu siin Mihkel Raud meile eelmine kord, kui sellest teemast juttu oli, arvas, et hakkab juhtuma, kui me selle seaduse tühistame. Inimesi ei pandud vangi ei kuulatud üle, sellepärast et nad käisid kuskil väga kahtlase kuulsusega baaris. Me teame, et Eesti politseil puudub üldse mingisugunegi arvestatav statistika selle kohta, et Eestis oleks seksuaalse sättumuse järgi inimesi ahistatud, taga kiusatud, pekstud või midagi taolist. Puudub! Nii et ärge tulge rääkima, et see on sellepärast, et vaesed homod ei julge endast ja enda tagakiusamisest rääkida.Kui Eestis oleks üksainus juhtum, kus homole on antud peksa selle eest, et ta on homo, siis küllap juba homoliikumine oleks selle nii suure kella külge pannud, et me kuuleks sellest söögi alla ja söögi peale. Tikutulega aetakse neid juhtumeid taga ja ikka ei leita! Nii et Eestis ei ole mingit diskrimineerimist, Eestis ei hakka uuesti olema mingit diskrimineerimist, kui kooseluseadus tema poolikul või vigasel kujul seadusandlusest kustutatakse. Eestis lihtsalt arvestatakse sellisel juhul, kui me selle seaduse ära tühistame, nii nagu meie eelnõu ette näeb, Eestis arvestatakse inimeste väärtushoiakutega, arvestatakse sellega, mis on valdava osa ühiskonna arvamus, ja arvestatakse – ma juhin tähelepanu sellelegi – kõikides parteides oma valijatega. /---/

Kui keegi hakkab siin arutlema selle üle, mis mulje me jätame muule maailmale, siis tooksin ühe lihtsa näite. Aafrikas, kust me võtame lahkelt vastu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja kõrgelt haritud muid inimesi, on siia-sinna 50 riigi ümber – see sõltub päevast, kas mõni provints on sel päeval saanud iseseisvaks või mitte. Aga nendest 50 riigist 35-s on homosuhted kriminaliseeritud. 35-s või 36-s, see sõltub sellest, kuhumaale me selle kriminaliseerimise piiri tõmbame. Tõsi on see, et suurem osa neist on moslemiriigid Põhja-Aafrikas. Aga Euroopa selles mõttes on ühesugune ja muu maailm on teistsugune ning kui me vaatame Euroopasse, siis mitte kusagil ei ole sellest elu läinud paremaks, toredamaks. Need probleemid, mis homokogukonnal on, ei ole ära kadunud. Nii et see seadus ei lahenda ühtegi nendest probleemidest. Nii et mitte midagi ei muutu Eestis halvemaks, kui see halb seadus tühistatakse.“

Martin Helme kõne pikemalt saate lugeda otse siit

Siinkohal tuletame meelde Eesti perekonna ja väärtuste vaenlased - riigikogu liikmed, kes olid Kooseluseaduse läbisurujad!


Punase tärniga märgitud isikud (vt all) olid eriti kirglikud kooseluseaduse toetajad.




Kristlik Mõttevõra ei soovita kooseluseaduse toetajaid valida 2015 Riigikogu Valimistel, kuna need isikud eiravad meie kultuuri alusväärtusi ja rahva tahtmist ega hooli demokraatiast. Kooseluseaduse toetajaid ei või pereväärtuste seisukohast usaldada!  

Andes hääle valimistel reformierakonnale või sotsiaaldemokraatidele (homoideoloogia maaletoojatele), toetate homoideoloogia süvendamist Eestis.

VAATA JA LOE KÕIGEST LÄHEMALT VEEBILEHELT: Riigikogu Valimised 2015   


Kui te soovite Kooseluseaduse tühistamist, siis lugege lähemalt siit: EKRE


ÜHTLASI PALUME SEDA INFOT LEVITADA!

Paavst Franciscus võrdles rahvastele homoideoloogia pealesurumist Hitleri natsipropagandaga noortele. Seda, kuidas nn arengumaades kohalikele kultuuridele täiesti võõraid ideid ja struktuure peale surutakse, nimetas paavst "ideoloogiliseks kolonialismiks", mis on anastamise ja ülemvõimu kehtestamise kaasaegne vorm.

MEELDETULETUSEKS

Riigikogu liikmed kes olid vastu, et panna Kooseluseadus rahvahääletusele:


Need kes olid rahvahääetuse VASTU, ehk siis leiavad, et rahva arvamus ei loe:

Meelis Mälberg, Paul-Eerik Rummo, Margus Hanson, Valdo Randpere, Väino Linde, Rait Maruste, Kristen Michal, Lauri Luik, Laine Randjärv, Jaanus Tamkivi, Rein Aidma, Tiina Lokk-Ramberg, Mati Raidma, Remo Holsmer, Peep Aru, Tõnis Kõiv, Jüri Jaanson, Aivar Sõerd, Imre Sooäär, Andre Sepp, Arto Aas, Aare Heinvee, Kalle Jents, Kalle Laanet, Marianne Mikko, Parbi Pilvre, Jaan Õunapuu, Kalvi Kõva, Rainer Vakra, Neeme Suur, Tatjana Jaanson, Helju Pikhof, Rein Randver, Kalev Kotkas, Inara Luigas, Etti Kagarov, Maimu Berg, Karel Rüütli, Indrek Saar, Eiki Nestor, Jaak Allik, Rannar Vassiljev
Kokku: 42

POOLT, ehk need, kes TAHTSID panna selle rahvahääletusele:

Helir-Valdor Seeder, Siim Kiisler, Ken-Marti Vaher, Peeter Laurson, Erkki Nool, Marko Pomerants, Andrus Saare, Annely Kermann, Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Priit Sibul, Aivar Riisalu, Toomas Tõniste, Sven Sester, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo, Marko Mihkelson, Tõnis Palts, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Jüri Ratas, Tarmo Tamm, Priit Toobal, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman, Valeri Korb, Lembit Kaljuvee, Heinar Lenk, Marika Tuus-Laul
Kokku: 35

KOHAL, KUID EI HÄÄLETANUD:

Ene Ergma, Deniss Boroditš, Terje Trei, Aivar Rosenberg, Igor Gräzin, Tõnu Juul, Tarmo Mänd, Kadri Simson
Kokku: 8

---

KES HÄÄLETASID KOOSSEADUSE VASTUVÕTMISE  POOLT JA VASTU?

Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, mille poolt häälestas 40 saadikut, vastu oli 38. Siinkohal avaldame poolt ja vastu hääletanud saadikute nimed.

Muuhulgas väärib tähelepanu see, et eelnõu vastu tugevalt sõna võtnud Erki Nool puudus hääletuselt. Selle eest olid kohal ning hääletasid vastu Noole mõttekaaslased Peeter Võsa ja Priit Sibul. Hämmastaval kombel hääletas vastu ka hiljuti IRLiga liitunud ja üks eelnõu algatajatest olnud Aivar Riisalu.

Keskerakonnast hääletasid poolt Lauri Laasi, Priit Toobal, Olga Sõtnik ja Kadri Simson. Seaduse vastu olnud IRList jättis hääletamata Marko Mihkelson.


POOLT HÄÄLETASID:

Lauri Laasi      Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Priit Toobal     Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Kadri Simson  Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Olga Sõtnik    Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Meelis Mälberg           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Paul-Eerik Rummo     Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Valdo Randpere         Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Rait Maruste   Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Lauri Luik       Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Laine Randjärv           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Rein Aidma    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Mati Raidma   Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Remo Holsmer           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalle Palling   Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Tõnis Kõiv      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Jüri Jaanson    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Imre Sooäär    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Andre Sepp    Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Arto Aas         Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalle Jents      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kristen Michal            Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Tiina Lokk-Tramberg Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalev Kallemets         Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Lembit Kaljuvee         Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed        

Rainer Vakra  Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed        

Marianne Mikko         Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Mart Meri       Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Neeme Suur    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Kalev Kotkas  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Heljo Pikhof   Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Karel Rüütli    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Indrek Saar     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Eiki Nestor     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jaak Allik        Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Rannar Vassiljev        Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jüri Morozov  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Barbi Pilvre     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Etti Kagarov   Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Tatjana Jaanson          Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Maimu Berg    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon


VASTU HÄÄLETASID:

Eldar Efendijev          Eesti Keskerakonna fraktsioon

Mihhail Stalnuhhin     Eesti Keskerakonna fraktsioon

Peeter Võsa    Eesti Keskerakonna fraktsioon

Kalev Kallo    Eesti Keskerakonna fraktsioon

Tarmo Tamm  Eesti Keskerakonna fraktsioon

Viktor Vassiljev         Eesti Keskerakonna fraktsioon

Vladimir Velman        Eesti Keskerakonna fraktsioon

Valeri Korb     Eesti Keskerakonna fraktsioon

Urbo Vaarmann          Eesti Keskerakonna fraktsioon

Mihhail Korb  Eesti Keskerakonna fraktsioon

Väino Linde   Eesti Reformierakonna fraktsioon

Igor Gräzin     Eesti Reformierakonna fraktsioon

Tõnu Juul        Eesti Reformierakonna fraktsioon

Peep Aru         Eesti Reformierakonna fraktsioon

Aivar Sõerd    Eesti Reformierakonna fraktsioon

Tarmo Mänd   Eesti Reformierakonna fraktsioon

Andres Herkel            Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Kalle Laanet   Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Aivar Riisalu   Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Deniss Boroditš          Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Andrus Saare  Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Peeter Laurson           Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Marko Pomerants       Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Urmas Reinsalu          Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Annely Akkermann    Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Aivar Kokk     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Liisa-Ly Pakosta        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Priit Sibul        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Toomas Tõniste          Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Sven Sester     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Margus Tsahkna         Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Kaia Iva          Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Tõnis Palts      Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Helir-Valdor Seeder   Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Siim Kiisler     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Ken-Marti Vaher        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Juhan Parts     Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

Jaak Aaviksoo            Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       


EI HÄÄLETANUD:

Jüri Ratas        Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Marika Tuus-Laul       Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Jaanus Tamkivi           Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Terje Trei        Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Aare Heinvee  Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Aivar Rosenberg        Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Marko Mihkelson       Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Kalvi Kõva     Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Tiit Tammsaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon


PUUDUSID:

Enn Eesmaa    Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Mailis Reps     Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Heimar Lenk   Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Siret Kotka     Eesti Keskerakonna fraktsioon        

Margus Hanson          Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Kalev Lillo      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Tarmo Leinatamm      Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Rein Lang       Eesti Reformierakonna fraktsioon   

Inara Luigas    Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed        

Erki Nool        Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Ene Ergma      Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Reet Roos       Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon       

Rein Randver Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Austraalia ülemkohus tühistas kõik samasooliste abielud. Abielu saab olla vaid mehe ja naise vahel.

Siinkohal lisame viite lühikokkuvõttest. Loe või laadi alla siit: Austraalia Ülemkohtu kokkuvõte homoabielude tühistamise kohta

Heino Nurk, kes on geikristlaste kogu juhatuse liige kirjutab täna EPL arvamuse "Kas kristlane võib olla gei?" ja väidab, et kõik taandub olemuse ja tunnete tasandile.

Kui see nii oleks, küll oleks maailm lihtne. Kui on tunne, siis miks keelata armastamast naist kellega ma abielus pole, see on ju meie olemuse ja tunnete küsimus, kas pole?!

Heino alustab üsna väljakustuvalt, tõstatades küsimuse mis on patt? Kui patt pole enam probleemiks, siis saab sellel tasapinnal mugavalt edasi tegutseda. Pole pattu, pole probleemi. Väites et patt lahutab meid jumalast, on jõudnud Heino õigele seisukohale. Kuid Heino peaks eelkõige selgeks tegema, mis see patt siis tegelikult on. Kui inimene saab aru oma patusest loomusest, nagu ta kirjutab "olemusest", siis peaks see inimene jõudma ka arusaamisele, et see mis inimest patule ahvatleb on taunitav. Patt iseenesest pole mitte miskit, kui poleks seadust ja inimesele arusaadav kes on Jumal. Seetõttu kõik need inimesed, kes ei tunnista Jumalat, ei tunnista ka pattu, kuid kas see muudab patu tagajärjed olematuks või sellega kaob Jumal maailmast ära?

Mis asi see patt siis õigupoolest on?

Patust saab rääkida vaid juhul, kui tunnistatakse Jumalat kõige põhjuse ja Loojana. Kui on aga Looja, siis on olemas ka loomise eesmärk (nt inimese olemus). See osutab aga mõistusega isikule. Seega patt seostub ainult inimesega, Jumala-inimese kontekstis. Teisiti öeldes Looja annab inimesele hinnangu, mitte vastupidi, nagu hr Nurk püüab selgitada, justkui enda ja kaasinimese kahjustamine on kõrgeim eesmärk kui Jumala-inimese suhe.

Patt saab avalikuks vaid Jumala antud väärtussüsteemis. Kui aga Heino Nurk seab patu inimese väärtussüsteemi, siis on väga arusaadav, et patt pole mitte miski, mis võiks takistada valikuvabadust.

Patt on midagi sügavamat ja universaalsemat kui lihtsalt eksimine, sest näiteks geikristlus on inimkonna tegelik reaalsus. Heino väitel on homoseksuaalsus ühiskonnas 5-10 protsenti, siis on see kõvasti ülepakutud. On ka tõsi, et kristlasi on Eestis 5 protsenti, kuid maailmas tervikuna 2 miljardit. Siin on hoopis teised vahekorrad. Meie võime siin oma ruumis öelda: Jumalat pole. Aga mis siis? 2 miljardit kristlast väidavad et Jumal on. Aga kahe miljardi kristlase hulgas on ajutise loomuga kristlasi vaid tolmukübeke. Kristlased ei aktsepteeri geikristlust kui normi, mis on järgitav. Pigem geikristlust kui nähtust, mis kristlaseks saamisel on mööduv ja mille suhtes Jumal iga geikristlasega isiklikult tegeleb. Jumal ei loonud inimese kõrvale teist meest, vaid ta lõi naise. See on Jumala plaan. Seetõttu kristlane võib olla gei, kuid tema usu eesmärk ei ole geikristluse arendamine, vaid saamine Kristuse sarnaseks. Jeesus ei olnud geikristlane.

Kuidas siis mõista pattu kõikide inimeste k.a geikristlaste olukorrana?

Kui me vaatleme loomislugu, lähtume sellest, et sõnakuulmatus Jumala keelu vastu (1Ms 2:16) on patt, sügavalt osutab patt aga eelkõige tõsiasjale, et Jumala loomisel kavandatu ja geikristlase või inimese tegeliku reaalsuse vahel on lahkheli. Kuna geikrsitlane ei lähtu Jumala plaanist, mis oli "mees ja naine", vaid gei tahtest, siis ongi ta iseendaga vastuolus ja peaks kõigepealt leidma õige perspektiivipunktid. Konnaperspektiiv on üks võimalus, kuid Jumala poolt loodud inimene oli pandud asju nägema teisiti.

Patt on katkenud suhte tagajärg.

Selle asemel, et Jumala ülistamise ja austamise kaudu olla temaga suhtes, austavad geid loodut Looja asemel. Loomiskorra vastu eksimise tagajärjeks on aga loomuvastasus, Jumalast mittehoolimise tulemuseks hoolimatus ligimese vastu ja Jumalast võõrdumises peitub "naise" hülgamine, kes oli algselt loodud mehele abiks.

Patu kui sellise puhul ei ole tegu moraali või eetika küsimusega, vaid tõega, et inimese reaalne olukord erineb Jumala kavandatust.

Selline kristlik perspektiiv võimaldab näha ka patu sisulist olemust ja mõista, milles õieti peitub gei süü - ta ei ole Jumalaga rahus. Samas ei saa ta Loojast täielikult ka lahutada ja oma päritolu eirata. Ega inimene ei sündinud 70 aastat tagasi, vaid pärineb eelajast. Loomiskord jääb sõltumata sellest, kas seda gei tunnistab või mitte. Niisiis on igasugune sõltumatuse või "olemuse ning tunnete" küsimus lahus Jumalast mõistetav patuna. Kuna see taastoodab Aadama tegu. Patt ja süü on mõistetavad Jumala ja inimese suhte eitamisena, isegi siis kui see inimesele näib "armastuse ära keelamisena" tsiteerides Heino Nurk artiklit.

Gei ei Jumala vastu määrab geikristlase tegeliku reaalsuse, milleks siis on patuolukord, mitte vastupidi - gei reaalsus sunnib Jumalat eitama. Kui teoloogiline järeldus tehakse inimese tegutsemisest, võime jõuda absurdini seetõttu, et loodud olevana ei ole inimene võimeline täielikult tunnetama ei Jumalat ega pattu ja süü olemust või end Jumala ees õigustama. Patt ei muutu reaalsuseks inimese tegude kaudu, vaid patu eksisteerimine ongi inimese ainus reaalsus, avaldades mõju ka geikristlasele.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Marianne Meiorgi sõnul näitavad erinevad uuringud, et sallivus Eestis on pinnapealne ning alanud rassismi ja homoseksuaalsuse kampaania ärgitab inimesi just sügavuti mõtlema, kirjutab Postimees.

«Levinud on arvamus, et ollakse tolerantsed, kuid tihti on selle kõrval mõni «aga». Sellele viitavad ka antud kampaania plakatid,» rääkis Meiorg.

Meiorgi sõnul ei kiusata Eestis vähemusi enamasti aktiivselt taga, kuid võrdne kohtlemine tähendab ka seda, et inimestel peab olema vabadus olla häbi tundmata just sellised, nagu nad on, kartmata enamuse halvakspanu, lisab Postimees.

«Sellise kampaania suurim väärtus on diskussiooni tekitamine ja üleval hoidmine. See ärgitab inimesi mõtlema teemast sügavuti konkreetses kontekstis,» märkis Meiorg.

Tema sõnul näitab näiteks Postimees.ee samateemaline artikkel, et diskussiooni tekitamine on ka õnnestunud. «Loodan, et igaüks võtab hetke aega, et sellesse teemasse süveneda ning enda jaoks vastused nendele küsimustele selgeks mõelda.»

Tuleb nõustuda sellega, et igaüks võtab hetke aega, et sellesse teemasse süveneda, kuid kindlasti ei võta inimesed aega selleks, et süveneda sellesse, mida nad sisemuse veendumuse põhjal peavad taunitavaks. Seetõttu on käesolev kampaania läbikukkunud. Inimese loomust ja kasvatust ei muuda ühe kampaaniaga. Küll aga süvendab selline kampaania veel enam enamuse vastusseisu taunitava suhtes ning pahandab enam.

Kristlasena ma ei saa öelda, et mu veendumust patust, inimese loomusest või sallivusest mõjutab see, kui keegi kuulutab tänaval "Armastage ideoloogiat". Kindlasti ma armastan patust, praktika on mõistetav, inimlik viga ja inimloomuses sügavalt sees. Vaadates Kristusele, võime näha igal sammul, et Kristus mõistis inimeste sügavamaid vajadusi, kuid ei möönud mitte kunagi "Tühja sest patust". Kui Jeesuse juurde toodi abielurikkumiselt tabatud naine, siis küsisid euroõiguslastele sarnased olevused, mis me temaga tegema peame, Mooses on käskinud sellised kividega surnuks visata, mida ütled sina - Kristus? Jeesus ütles selgelt välja seisukoha: kes ei ole teinud pattu, visaku esimesena. Nüüd aga saame tänaval homode käest kiviga. Kus on see armastus. Kus on sallivus enamuse suhtes?! Ei olegi.

Kristlasena ma ei saa nõustuda mitte kunagi ideloogiaga, mis eksitab tervet mõistust, propageerib vähemuse huve enamuse õiguste arvelt. Demokraatia on enamuse võim vähemuse üle. Miks peaks homod sekkuma minu perekonna siseasjadesse. See pole homode asi. Kristus väljendas seda selgelt ja kategooriliselt: minagi ei mõista sind hukka, aga mine ja ära tee enam pattu!

Kristlase Jumal on "Aga", millest ei saa ta üle ega ümber. Euroopa inimõiguslaste propagandamasin sarnaneb omaaegse Nõukogude Liidu propagandaga värgiga, ma ei näe mitte mingit vahet. Võiks öleda nii, et kristlased on vähemuses, ka meie oleme inimesed. Miks meiega EL ei arvesta, rääkimata Eestist. Kristlase jaoks on homoideoloogia jamps, naeruväärne ja taunitav. Kristlased saavad armastada homo, sallida praktikat, kuid möönavad selle juures: vali Jumal, vali elu, vali vabadus!

3 600 000 krooni eest (kampaania eelarve) saab väga palju inimesi terveks ravida ja aidata inimeste tegelikke vajadusi. Inimõiguslasi ei huvita tegelikult homo tulevik, selline on propagandamasin, mis sõidab üle kõigest mida inimesed peavad väärtuslikuks ja hindavad. Ka nõuka ajal tehti tänaval kampaaniad, kuid kodudes rääkisid inimesed normaalset juttu ja keegi ei võtnud punalaulu tõsiselt. Aga täna? Ei ole mõtet teha mingeid illusioone, pigem palvetage, et homod saaksid oma elule uue mõtte. Kristus tegi inimesed täiesti terveks. Kristlase sallivuse taha jääb alatiseks "Aga" - tema Jumal.