Vahest me ei saa aru, kas meie süda on puhas ja arvame, et peame kogu aeg andeks paluma, aga me ei mõista, et palume andeks kuradi mõtete pärast, sest arvame need enda omadeks, aga see ei ole nii. Usklikud sageli paluvad andeks nn pattu, mis tegelikult ei ole patt või vähemasti veel mitte. Kindlasti tuleb aru saada ja sellel vahet teha, et me ei hakka ennast teiste pärast ilma asjata süüdistama! (nt kuradi, deemonite, teiste inimeste)

Eestlane ütleb teisele eestlasele: ära võta seda asja südamesse! See on lohutus ja tuntud fraas. Aga kas te olete tähele pannud, et see on tegelikult ka väga hea nõu kuidas usus käituda? Seni kaua kuni sa südamesse ei võta, on su süda ju puhas Jumala ees. See lohutus ei toimi ju ainult hingelistes olukordades, vaid ka vaimsetes.

Õp 4:23 kirjutab, et "Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!"

Ei ole öeldud, et hoia oma mõtteid enam kui midagi muud, vaid on öeldud, hoia oma südant! Kuidas sa seda teed? Südant tuleb hoida mõistusega! Kuigi kristlasel tuleb mõtted puhtad hoida, siis mõtlemisest siiski ei sõltu sinu igavene elu. 2Kr 10:5 juhendab "ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted." Selliselt me võtame vangi iga pähe tulnud mõtte ja deemonite omad kustutame oma peast. Jah, kurat võib uuesti proovida ja ta üritabki, aga me ei võta seda südamesse. Me saame ju aru, et süda meid ei süüdista. Kui Kristuse vaim meie südames elab, siis ma saame selle läbi kinnitatud. Rm 2:15 kirjutab veel "näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid."

Konks on selles, et sa pead teadma, et kui sulle tulevad pähe imelikud mõtted ja paraku seda juhtub kõigil, kuid mõtted ei muuda veel sinu südame olukorda Jumala ees.

Lihtsalt viska need imelikud mõtted peast minema! See millest sa mõtled, ei tee sinu südamele veel kahju enne, kui sa ei võta seda südamesse ja seetõttu ära lase kuradil end selle tõttu lolliks teha! Jeesus on su südames ja usu sõna ei ole ära varastatud. Jeesus ütles Mk 4:15, et kurat saab varastada küll. "Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna." Ega üksnes teeäärsetelt ei või sõna ära varastada, kõigilt saab.

Ent saatana mõtete pärast sa ei pea ennast süüdi tundma. Su peas käib lahing sinu südame pärast iga päev. Väga palju kristlasi EI OLE ÕPETATUD, KUIDAS OLLA VALESÜÜDISTUSE EEST KAITSTUD, et mitte langeda kuradi kavalasse püünisesse, sest tema mõtted ei ole ju meile teadmata. 2Kr 2:11, "et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata." Asja tarkus ja võti on selles, milles su süda sind ei süüdista? Jumal ei süüdista sind kuradi kavalate mõtete tõttu, mis sulle pähe tulevad, sest Jumala Vaim teab väga hästi, et mõtted ei ole ainult meie endi omad. Sul võib täiega usujulgus ära kaduda, kui sa langed enese süüdistuste laviini alla. Sa ei julge lõpuks isegi Jumala ette minna. See on juba kuradi võit, sest siis sa kahtled ja oled arg paluja jne. 1Jh 3,21, "Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees." Kui sa eelmisest jutust aru said, siis sul säilib julgus Jumala ees.

Rm 8:33 "Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb."

On kahte liiki kristlasi, ühed muretsevad, teised mitte. Millest see tuleb, et ühed üldse ei muretse? Kui sa isegi natuke muretsed, siis see tegelikult ütleb Püha Vaimule, et sa ei usalda Jumalat lõpuni. Põhjus aga, miks kristlased muretsevad on tegelikult kristluse õpetuses, mis erineb SELLEST EVANGEELIUMIST mida Jeesus ja tema jüngrid kuulutasid, mis on evangeeliumi osa.

Kui te tulete Jumala juurde, siis pastorid küsivad teilt: kas te tahate anda oma elu Jumalale? Siis te peate tegema valiku ja enamasti ütlevad inimesed: ma tahan. Kuid tegelikult kristlus täna ütleb seda välja vormiliselt, aga sisuliselt ei õpeta ega isegi ei tea mida see tähendab, et sa annad oma elu Jumalale üle, sel moel nagu jüngrid seda tegid.

Tänapäeva kristlus pakub inimestele leiva asemel leivakoorukesi, sest nad on evangeeliumist kõik olulise välja filtreerinud ja ajavad vaid oma õpetust taga, heas mõttes muidugi; aga need õpetused on kui leivakoorukesed, mitte see, mida Jeesus jagas inimestele ja jüngrid õpetasid. See erinevus on totaalselt suur, et täna põhimõtteliselt kristlus enam ei kuuluta midagi sellist, mida jüngrid rääkisid. Pole siis ime, kui inimesed on hingeliselt ja vaimulikult alatoidetud ja hirmul ja muudkui muretsevad. Jääme hetkel vaid ühe teema raamidesse: see on muretsemine. Miks siis ikkagi inimesed muretsevad?

Kui sa tulid Jumala juurde, andsid oma elu Jumalale, siis peaksid sa lõpetama muretsemise, on nii? Aga millegipärast sa ei tee seda, on nii? Sest kristlus õpetab, et sa tegelikult sõltud siiski iseendast ja ühiskonnast ja kogudusest, mitte aga Jumalast! Kui sa sõltud Jumalast, siis sa peaksid temast täielikult sõltuv olema? On nii, aga nüüd küsi endalt: mis küsimustes ma olen Jumalast täielikult sõltuv? Praktiliselt võid sa nimetada mõned teemad, aga enamasti oma elu ja olme küsimustes sa elad ikka lahus Jumalast. Kui sa loodaks tema peale, siis sa ju ei muretseks, on nii? Kuid sa ju muretsed.

Kristlus õpetab, et sa pead kirikule tooma ande, kümnist ja käima kohal ja tegema muud sellist, - kirikule! Kuid see mis sa kirikule teed, see tegelikult ei arvesta sinu kuuluvust, seda, et sa tegelikult oled kuningas, allud otse Suurele Kuningale, sa saad temalt otse juhised ja tema varustab sind kõigega! Jüngrid kuulutasid andmist (andke ja teile antakse). Jüngrid kuulutasid andmist, et kuningriik on toeks puuduste korral (2Kr 8:14), aga mida teeb kristlus, see kogub almusi ja kasutab neid rahalisi vahendeid ise oma äranägemise järgi, mitte selle järgi, mida jüngrid vajavad. Jüngrid mitte kunagi ei kogunud kümnist, vaid kõik mis jüngritel oli, oli ühine ning Jumala käest saadud, millega sai vajadusel aidata. SINU KOGU VARA JA KA ISIK KUULUB Jumalale. See lähtekoht, tuleb kuningriigi evangeeliumist, aga see ei ole evangeelium, mida kristlus ja kirikud täna sulle räägivad. Nad ei räägi sulle, et sa oled kuningas ja Kuningate Kuningas varustab ise oma kuningaid. Kui aga Kristus ise hoolitseb oma kuningate, kuningannade või liikmete üle, siis sa ei kuulu ju kogudusele, ega teistele, isegi mitte ise endale, vaid kuulud Kristusele. Kuidas?

Kui me oleme kuningad, siis tema asi on hoolitseda oma valitsuse eest. 

Miks siis üldse muretseda? Siis pole ju üldse mingit põhjust muretseda, sest sa kuulud Kuningate Kuninga meeskonda ja tema varustab ja kannab hoolt oma kuningate eest. See oli kuningliku evangeeliumi tuum ja sõnum, et kes iganes annab oma elu Jeesusele, selle eest Jeesus kannab hoolt, kõigi tema vajaduste eest. 

Seetõttu jüngritel oli ka ühine vara ja nad jagasid seda vajaduste põhiselt, seetõttu nende elud erinesid teistega võrreldes, kellel oli isiklik vara. Jeesus õpetas kolm aastat, et ta kannab hoolt omade eest. Seda sama õpetasid edasi ka jüngrid. Samas nad teenisid ise oma leiva (Ef 4:28), aga see mis nad teenisid, seda oli õpetatud teistega jagama nii, kui vennal oli puudust ja ta näeb teda kannatamas, siis armastus ei jää tema sisse kui ta ei aita venda, sel juhul on ta hullem kui uskmatu. (1Jh 3:17) Seda nad õpetasid ja rääkisid. 

Seetõttu neil oli küll vara, ka isiklik, aga nad andsid endale selgelt aru, et nende elu ja varandus kuulub Jumalale, seega ka nende vara on tegelikult Jumalalt tulnud ja tema vara, aga nad on vaid majalised, kes seda kasutavad. Muretsemiseks ei jäänudki põhjust. Mis neil puudust oli, sellega nad läksid palvesse ja Jumal tegeles nende vajadustega. Kuid nende muretsemise lõpu põhjus oli selles, et neil ei tekkinud enam puudusi, muidugi tekkis ka seal varustuse lünku, AGA nad olid andnud oma elu Jumalale, nende isik kuulus Jumalale. See oli nende tegelik seisukoht.

Mõtle samm edasi. Kui Jeesus saadab oma inglid, siis kelle juurde ta inglid saadab? Ikka nende juurde, kes andsid oma elu Jeesusele. Seega tegelikult tuleb ingel sinule järgi seetõttu, et sa kuulud Jumalale! 

Kui sa temale ei kuulu, siis sind jäetakse maha. Seda õpetas Jeesus, kaks on põllul, üks võetakse üles, teine jääb maha. Seetõttu ei ole sul enam põhjust muretseda, et mis sinust saab sellel päeval või tuleku puhul, kui sa andsid oma elu Jumalale. Miks sa siis muretsed seetõttu, kuidas sul olme ja igapäeva vajadustega jääb, kui sa oled Kristuse kuningas ja ta tegeleb ka sinu igapäevaste vajadustega? Need ei ole leivakoorukesed, vaid eluleib! Seda antakse sulle iga päev. Sa oled osa tema varast, tema aktivatest ja Jumalariigist ja tema tegeleb sinu varandusliku seisuga niisamuti, kui ta tegeleb sinu hinge seisuga. See on elementaarne. Lk 12:13-34

Sa oled rõõmus. Sa oled rahulik. Sa tead, et Jeesus mõtleb ka täna sinu vajaduste peale ja sul ei ole põhjust millekski muuks kui teda vaid tänada ja uskuda, et sa tõesti oled andnud oma elu Jeesusele ja kuulud temale ja seega sul ei ole põhjust üldse muretseda mitte millegi üle. See on kuningriigi evangeelium. Sa kuulud üksnes temale. Tema on su Issand. Aga sina oled tema kuningas või kuninganna, tema Kuningriigi liige ja valitseja juba täna ja igavesti!

See on õige küsimus, mida tuleb küsida, kui keegi õpetatab lõpuajast või ähvardab inimesi maailma hävitamisega, mida sellisel kujul ei saa toimuda. Miks?

Lõpujaja südmused päästavad lahti viletsusaja ahistuse, mis pühakirjas on detailselt ja ühemõtteliselt kirjeldatud. Kui oleks tuumasõda või maailm hävineks, siis ei saa juhtuda kõik see, mis on ette kuulutatud ja määratud toimuma Jeruusalemmas ning sellele järgnevad sündmused.

"Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp." Mt 24:14 jj

Kui teile räägitakse LÕPUST, et see ongi maailmalõpp, siis ärge uskuge neid! KUNINGRIIGI EVANGEELIUMI kuulutamisele tuleb viletsusajal tõesti lõpp. Sellest hetkest kui Jeruusalemma templis seisab metsaline. Siis algab viletsusaeg, mille sarnast varem ei ole nähtud ning evangeeliumi kuulutamisega ongi lõpp. Praegu on veel armuaeg.

Ärge uskuge neid, kes prohveteerivad et kõik hävineb ja sellega ongi LÕPP või pärast koguduse ülesvõtmist on meid kõiki puututav läbi saanud ning meil sellega enam asja ei tule. See ei ole piibellik. Pühakiri kirjeldab Jeesuse kuningriiki ja sh meid kõiki, mis tuleb siia planeedile, mitte kuskil mujal, uuel planeedil ega ka mitte taevas.

Mt 24,11 "Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid," hoiatas Jeesus.

Paljud hirmutavad teid, manipuleerivad ja nõiuvad teid ära, et teid kontrollida ja teie mõtteid mõjutada, aga üksnes Jeesus peab olema teie Issand! Kes aga külvavad hirmu ja planeedi hävingut on valeprohvetid. Viimseni kui kõik! Ärge uskuge neid! Eksitus toimub just Jumala sõna konteksti moonutamise läbi. Teid õpetatakse valesti.

Teie südames peab olema rahu, siis te olete Kristusega osaduses. Jumalariik on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus. (Rm 14:17) Püsige rahus ja teadke seda, et Jeesus tõi rahu, et meil oleks rahu ja kõike ülirohkesti, sest me ootame Kuningat, kes saadab oma inglid ja meil ei ole üldse põhjust millegi ega kellegi ees hirmu tunda. Miks peaks kuninganna või kuningas üldse hirmu tundma? Meile anti ju meelevald kogu vaenlase väe üle, ka metsalise ja valeprohvetite üle.

Tänage Issandat ja olge ikka rõõmsad, "sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime." Rm 13:11

Märtrite ingel alustab oma ülesannet just siis, kui kellegi usk pannakse proovile ja inimlikult ei ole meil mingit võimalust kui vaid see, et kogeme füüsilist valu ja piina, aga! mitte koos Jumalaga! Rõõm määrati meile mitte niisama, vaid vaimuviljana ning see on koguni isikuomadus, mis avaldub mitmel põhjusel.

Kuidas saab kannatust rõõmuks pidada? Ainult sel juhul, kui märtrite ingel tuleb ja ümbritseb inimest auhiilgusega. Sellisel juhul inimene ei koge valu, vaid ta täidetakse selles kannatuses hoopis rõõmu ja joovastusega. Nii üllatav kui see ei tundu. Kahjuks kirikutes õpetatakse teile kannatusteoloogiat. Selline teoloogia põhineb inimese ihu ja hinge piinamise imetlemisel. Paljud on sellest inspireeritud ja piinavad ise oma ihu, et sellega Jumala headmeelt välja teenida, aga Jumal ei saada selles olukorras inglit. "Sa vaata, mida kõike ta suudab ära taluda!" ütlevad inimesed. Jumal ei ülista kunagi inimese piinamist ega kannatust. Jumal on armastus. (1Jh 4:16) Naeruväärne on õpetada, et Jumal piinab oma lapsi! (1Jh 3:1) See on kuradi vale! Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. (1Jh 4:8)

Ka risti kandmine oli Vana Testamendi olukorras kõigest väljakutse, mille Jeesus esitas (Mt 16:24, Mk 8:34, Lk 9:23), sest Jeesus teadis, et inimene tahab au ja tähelepanu, isegi on nõus teatud piirini kannatusega, kui see teeb teda imetlusväärseks. Kuid tegelikult ei ole Jeesus kunagi õpetanud kannatamiseteoloogiat. See on inimeste hilisem väljamõeldis. See põhineb inimese enda võimekusel. Jeesus tervendas kõiki, kes palusid, ta oleks võinud ju öelda, et kannatage! Kes kaua kannatab, see kaua elab, ütleb eestlane. Kannatusteoloogia ei ole piibellik ja sel ei ole midagi ühist märtrite ning nende kannatustega, isegi mitte Pauluse enda (2Kr 11:23-29) ega Stefanose juhtumis. Stefanos tegelikult ei tundnud mingit valu, ei karjunud teda tabanud kivirahe all ega kogenud valusaid hoope, sest märtrite ingel oli auhiilgusega kohal ja Stefanosele avati koguni taevalik nägemus, mida ta kirjeldas hukkamise vältel, et ta näeb taevast. (Ap 7:55) See ei ole ristikandmine. Jumala armastus sai täiuslikuks läbi ohvri (1Jh 2:5) ja ristisurma (1Jh 4:9), kes andis ühekordse ohvri, aga ta ei andnud seda selleks, et meid samamoodi piinata, vaid ta saadab oma kirkuse, et me suudaksime sellest läbi minna. See oli Jumala tegelik viis, kuidas ta oma inimesed läbi märtrisurma viib ja austab neid krooniga, nagu piibel kirjeldab. Meil pole vähimatki võimalust taluda seda, mida Jeesus läbi tegi. Õpetada, et me suudame seda tema risti kandes, on ikka väga naiivne, inimlik suhtumine ja ebarealistlik, millel ei ole Jumala tahtega midagi ühist. Jumala lapsed on küll kutsutud andma oma elu teiste Jumala laste eest ning neid armastama. Kes püsib armastuses, see püsib Jumalas. (1Jh 4:16) Kindlasti ei püsi see armastuses, kes saadab oma venda piinadesse. 1Jh 4:21 "Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!"

Taaniel on tegelikult musternäide nn märtrite kaitsmisest, kuidas tema juurde saadetakse inglid õigeks ajaks. Need inglid on nn märtrite inglid, sest nende juures inimesed ei koge füüsilisi kannatusi, ükskõik mida inimese vastu tehakse. Märtrite ingel alustab oma ülesannet just siis, kui kedagi usu tõttu surma läbi proovile pannakse. Inimlikult ei ole piinataval mingit võimalust valuaistingid vältida, me kõik kogeme valu ja piina, aga mitte siis, kui me jääme Jumalale kindlaks. Piibel kirjeldab, et inimesed nägid tulises ahjus nelja meest, kuidas siis neli? Sinna ju heideti kolm?! (Tn 3:25) Neljas oli märtrite ingel, kelle auhiilguse tõttu ei olnud ahju heidetutel mitte ühtegi põletust, isegi mitte kõrbe lõhna. (s 27) Jumal saatis märtrite ingli ka lõvide suud sulgema. (Tn 6:23) Need on kindlasti olukorrad, kus inimlikult ei ole mitte mingit võimalust ellu jääda. 

Selliseid, üleloomulikke, hukkamise katseid või hukkamisi on tänaseni juhtunud VÄGA PALJU, kus peab mitu korda üritama ja vaeva nägema, et inimene surmata, aga inimene ei põle ära, isegi kui ta on tuleleekides. Vastupidi, see inimene on täidetud rõõmuga. See on ülim õnnetunne ja rõõm, mil sa näed Jumala väge ning kirkust, mis kõrvaldab sinu piinad ja sa isegi ei adu kannatust! Auhiilgusele keskendunult ei näe sa mitte mingit probleemi! See ei ole inimlik ristikandmine või sedalaadi õpetus. Taevas ei ole piinakamber ja taevas ei põhjusta kannatusi! Jumala riik on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus, kirjeldas Paulus. (Rm 14:17) Ta ei ülistanud kannatusi, vaid rääkis sellest, kuidas ta sai sellest läbi minna ilma usku kaotamata, ning SEE OLI VAID üleloomulik. Sa oled selles olukorras Jumala ligiolust otsekui joobunud. Seetõttu Peetrus ütles, ärge võõrastage tulekuumust. (1Pt 4:12) Märtri olukorda sattudes ei olegi põhjust närvi minna, sest Jumala vägi laskub ja ingel hoolitseb selle eest, et sa kogeksid valu asemel rõõmu. See ei ole inimlik ristikandmine! Sellised kannatused ei ole ülistamiseks. Kristus on ülistamiseks, kes ühe korra kannatas ja sellega on lõpp! (Hb 12:2) "See ei ole meie teema" ütlevad vahel inimesed asjade kohta, mis neid ei puuduta. "Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö ja ülesande, mille ma olen saanud Issanda Jeesuse käest: tunnistada Jumala armu evangeeliumi." (Ap 20:24)

Sellist laadi näiteid võibki jääda rääkima, aga üks on selle juures kindel, märtrid saavad kroonid (Js 62:3, Ps 21:4, 1Kr 9:25, 2Tm 2:5, Ilm 3:21,4:4) ja nad ei koge piinamisel valu, sest Jumala ingel on auhiilgusega kohal, kes hoolitseb märtri eest. Apostlid nimetasid seda tagasihoidlikult pärjaks, aga tegelikult on tegemist krooniga. Kreeka keeles: στέφανος stéphanos, [stef'-an-os], mis on kuninga kroon, kuninga tunnus(märk). Kui te tunnete mõnda sõpra, kelle nimi on Stefanos, siis küsige, kas ta teab, kust ta nimi tuleb ja mida see tähendab. Seetõttu Jumal lubab kõigile märtritele kroonid pähe, kes ei ole oma elu pidanud kalliks ja usuvad lõpuni. 

Seetõttu võite sõna sõnalt võtta kirja, mis ütleb, et teie pea kohal hingab Jumala vaim, kui teid Kristuse pärast taga kiusatakse, aga kui teid tapetakse, siis on kohal erivajaduse ingel ja täidab teid õnne ja rõõmuga. See ei ole mingi inimlik katsumuste, ihu suretamise või isiklik "risti kandmise" õpetus, vaid see on reaalne Jumala vägi, mis sellises olukorras avaldub teie kohal. Seetõttu ei ole meil vaja tunda mitte mingit hirmu. Te võite rõõmuga hõisata tema kirkuse ilmumisel (1Pt 4:13). Kergemates juhtumites kogete te Jumala vaimuga täitumist, raskemates juhtumites kogete te ingli ja Jumala kirkuse kohalolu, mistõttu te üksnes joovastute õnnest ja olete täidetud rõõmust, mis on Jumala riigi tunnus nr 3 ja vaimu vili nr 2 peale armastust! (Gl 5:22) 

Kokkuvõtteks võiks öelda veel järgmist. 1Pt 4:12,13 "Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel." Lahti seletatult, te hakkate rõõmust hõiskama, kui Jumala märtriinglid oma kirkuses ilmuvad ja te ei talu füüsilist valu ega hinge piina. Seda ei tasu võõrastada, justkui sünniks midagi sellist, mida Jumal ei kontrolli või sellist, kust te peate ise hakkama saama. Piibel kirjutab, et me kõik oleme selle osalised, ainult et paljud meist ei pea sellega kunagi kokku puutuma, kogu maailmas tapetakse iga aasta sadu tuhandeid kristlasi usu pärast. Sellest vähe kirjutatakse, sest meedia ei armasta seda teemat. Kogu aeg juhtub seda ja iga päev, alates Indoneesiast ja Hiinast, lõpetades Lähis-Ida piirkonna ja Aafrika riikidega.  Paulus kirjutas 1Kr 10:13 "Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda." See väljapääs ei tähenda, et loobutakse teie kannatuse proovist, vaid väljapääs seisneb selles, et teie suudate seda taluda! Seetõttu võite olla topelt rõõmsad. Rõõmsad päästest, aga ka rõõmsad, kui see pääste ei toimu nii, nagu meie seda tahaksime. Te peate või arvatavasti ehk nüüd aimate, mida tähendab see kirjakoht: 1Kr 2:5 "et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes." See ei ole ainult imede tunnistus, vaid see on tunnistus ka üleloomulikule olukorrale, mis võib tähendada mitte loomulikku surma ning taevasse jõudmist, vaid surma ning Jumala väe läbi kannatuse talumist. Muidugi seda teades, võime me hõisata. Jumal on meiege igas olukorras! Jeesus lubas, et ta ei jäta meid maha, igas tähenduses. Fakt on see, et (Mt 10:22) "Ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse." Paulus võttis selle kokku küpse usklikuna, kui ta ütles (Rm 8:18) "Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse." Setõttu ka meie küsisime, kas mitte kristlastel ei ole mitte üksnes põhjust rõõmustada isegi sellises olukorras, kus me täna oleme, veel enam aga olukorras, et meile on see nagu hane selga vesi. Loodetavasti siiski keegi meist ei pea minema taevasse läbi märtrikogemuse, seetõttu lõpetame Peetrusega (1Pt 4:14) "Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim." Seda te võite kogeda igas olukorras ja kui Vaim ei tee meid rõõmsaks, siis mis meid üldse rõõmsaks veel teeb? 

Ap 16:25,26

Ap 5:19-23

Teile õpetatakse, et Kristuse teine tulek on koguduse ülesvõtmine. Meie ütleme, et hoopis Õlimäele tagasi saabumine on teine tulek, aga juba koos sinuga! (Sk 14:5)

Kui Kristus tuleb pruudile järgi, siis see toimub vargsi vana juudi kombe kohaselt, mil peigmees tuleb öösel pruudi järgi. See on iidne tava. See on kümne neitsi tähendamisõnas. (Mt 25:1) See toimub salaja. Teie näete ingleid, kellele tullakse järgi ja teid kistakse üles taevasse (1Ts 4:17) samal kombel (Ap 1:9) ning nii kaob mõne tunniga sadu miljoneid kristlasi. Üks võetakse põllult (Mt 24:40), teine jääb maha. Üks võetakse voodist, teine jääb maha, täpselt nii selgitas Jeesus. See, kes maha jääb, esiti isegi ei taipa teiste kadumist ega näe ka ingleid. Ent inimesed hakkavad küsima ning otsima neid, sest paljud tuttavad on nende seast kuhugi kadunud ja ei ilmu välja. Ent ei ole nad ühtigi kadunud. Nad on ära viidud. Kuid ülesvõtt ei ole teine tulek, mil Jeesus tuleb maa peale. Jeesus ei lasku ülesvõtmiseks maale, vaid ootab taevas oma pruuti, pulmapeole, keda kogu maailma inglid koguvad ning kohale toovad, kristlased saavad pidurõivad.

Sellest päevast alates on Issand ainus maailma valitseja ja teie valitsete kuningatena (Ilm 20:6) koos temaga, selgitab ka Johannes. Sealt alates hakkate maa peal teie valitsema reaalselt, kuna olete Kristuse nimel (ase)valitsejad. See on teie igavene amet. Te valitsete nende üle, kes jäid maa peal ellu, aga neil teistel ei ole igavest elu. Teil aga on. Seetõttu on kirjutatud, et rahvad hakkavad käima Jeruusalemmas kummardamas kord aastas ja kes ei tule, neile ei saja vihma. (Sk 14:17) Kuid Jeruusalemm elab julgesti. Ja isegi kogu maailma varandused ning kuld kogutakse kokku. See antakse õigetele. (Õp 13:22)

Mis puudutab sõda, siis relvad taotakse atradeks. Mis puudutab tuumasõda, siis seda ei juhtu. Sest seda ei ole võimalik, kuna hiljem juhtuvad hoopis teised asjad ja vastupidiselt need prohvetisõna kuulutused ei läheks muidu täide.

Piiblit tuleb usaldada ja ärge uskuge neid, kes teid hirmutavad tuumasõjaga. Need on valeprohvetid! Need inimesed ei tunnista või ei ole lugenud, mis sündmused juhtuvad pärast teist tulemist. See on rahuriik! Seda ei saaks juhtuda, kuid piiblis iga sõna läheb täide ja meie head ajad seisavad alles ees. Eestlane ütleb: lõpp hea, kõik hea.

Ent esiti meile tullakse järgi. Meid viiakse pulmapeole seniks, kui maailmas on lõpuaja viletsusaeg ning piiblis kirjeldatud metsalise juhitud sündmused. Meie oleme sellest välja tõstetud sõna otseses mõttes. Meie oleme samal ajal pulmapeol. Siis aga järgneb Kristuse rahuriik ja see algab Õlimäele saabumisega. Kõik pühad sh sina saad käia ära Jeruusalemmas, kui mitte varem, siis sel ajal kui Jumala lapsed tuuakse siia tagasi valitsema nende inimeste või rahvaste üle, kes ei saanud päästetud. Neid jääb siia mitu miljardit. Kõik ei saa lõpuajal hukka. Need kes ellu jäävad, ka nemad saavad elada lühidalt rahuriigis ja paljud elavad siis sada aastat, oma loomuliku elu lõpuni, aga siiski neil ei ole igavest elu nagu sinul. (Js 65:20) Siis on just see aeg maa peal, kui hunt ja kitsetall söövad rohtu ja kurjus on luku taga tuhat aastat. Maal sünnivad lapsed (Js 11:6) ja see ei ole mitte! taevas (Mk 12:25), vaid loomulik elu maa peal. Küll see saab olema alles imeline ajastu! Igal inimesel tasub saada päästetud, et näha seda kõike juhtuvat oma silmaga, mida prohvetid on ette kuulutanud.

Sinul on igavene elu ja sa ei näe surma, kui Jeesus saadab oma inglid järgi, kes koguvad kokku tema omad. "Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni." (Mt 24:31) Need on Jeesuse sõnad. Jeesus ei tule sulle järgi, vaid inglid! Kes koguvad kokku tema päästetud. Sina oled üks nendest, kes kaasa viiakse. Seetõttu pühitse end ja valmistu ette, ole alati valmis tema tulekuks, olgu sul "õli lambis", sest me ei tea päeva ja tundi, mil see juhtub. Aga see juhtub.

"Jeesus lausus: "Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu."" (Mk 10:29,30) Kui sageli seda pühakirja kohta väidetakse kui taevast, aga see ei ole nii. Jeesus ütles veel, et kui teil jääb vara maha või tekib kahju, näiteks kinnisvara (põllud, majad, maa) osas, siis tagasi tulles, tema rahuriigis saate hüvitatud ja mitmekordselt. Taevas ei anta teile maad. Maa antakse ikka siin! Seetõttu see hüvituse tõotus kehtib alates sellest hetkest, kui te olete tagasi siin, - tulevasel ajastul.

Siis makstakse paljudele ka palk välja. Ilmutuse 22:12, "Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi." Sel ajal makstakse palka ka neile, kes jäid siia ja tegid midagi Jumala heaks, kuigi nad ise ei võtnud päästet vastu. Kuid kahtlemata saavad oma palga ka need kristlased, kes siin olid enne päästet ning tema heaks loobusid oma elust ja teenisid Issandat. Teod ja palk on taevas kirja pandud, aga igaühele makstakse see välja siin.

Kas sa tunned ära millal Issand liigub ja toimub vaimuavaldus? Hirm saada eksitatud takistab imede esinemist.

Jüngrite läbi toimusid imed KOGU AEG. Neil ei olnud Uut Testamenti, kus näpuga järge ajada, kas see vaimuavaldus on ikka päris õige värk või on see ikkagi deemonitest?!

Jumala vaimu välja tõrjumine on sama suur viga, kui lasta läbi deemonite valeimed.

Jumal "paiskab" ümber kirikute religioossed lauad. Kui see teenistus toimu Püha Vaimu rõõmus, - ei ole seal ka vaimu! Jumala riik on rõõm Pühas Vaimus.

Saatan ei suuda asju lahedalt teha ja rõõmsameelselt, seetõttu Jumal valib lõpuajal üllatavalt ebatavalised viisid kuidas kirikutes religioosne kontroll eemale törjuda.

Paranoilisus ja hirm eksitatud saada kustutab tema Vaimu. Seetõttu pannakse kõrvale kõik see, mis ei ole rõõmus. Rõõm ei saa olla seal, kus on liigne kontroll ja asju võetakse liiga tõsiselt. Seal ei ole vaimul vabadust ega inimestel rõõmu Pühast Vaimust.

Apostlid olid tuntud oma rõõmu poolest ja rõõm Issandas täitis kõiki, kes kohtusid Püha Vaimuga. Meie siin mõtleme aga ikka veel, et peaasi et asi jookseks koguduse doktriinides, aga Jumala vaim kurvastab selle peale. (Ef 4:30) Jumala vaim tahab olla kassosaline meie rõõmus. 2Kr 1:24 Kuidas sa kirjutad Püha Vaimule ette, mida sinu koguduses teha tohib ja mida mitte?

Koguduse juhid ütlesid: Jeesus, see mis sa teed, sa parem ära üritagi, sest sa ei saa aru Jumala asjadest! Jeesus pidi tõesti selgitama: "Ja kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abiga, kelle abiga siis teie pojad ajavad neid välja? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad." (Mt 12:27)

See on nüüd see teema, mida ikka ja jälle tuleb meelde tuletada ja inimesi hoiatada, iseäranis kristlasi, kuivõrd sageli just nemad on aktiivsed selles ja arvavad, et teevad kõigile teened, aga tegelikult on sügavalt eksitatud ja edevusest motiveeritud. Kurat teab seda ja seetõttu eksitab just neid, kes konksu kergesti alla neelavad ja näevad igas unenäos Jumala sõnumit või vaimulikku ilmutust, aga paraku on otse vastupidi. Kuradi deemonid on need, kes seda kristlastele ette söödavad ja loomulikult tuleb see vaimset kanalit pidi, aga millist? Jeesuse hoiatus on ka täna asjakohane, ta ütleb hoiduge valeprohvetite eest. Valeprohvetid on need, kes edastavad inimestele oma unenägusid, aga peaksid need peast välja viskama. Piibel kirjutab et deemonite ülesanne on inimestele unes anda väljamõeldud pilte ja hirmutada, uskuge, neid tuleb väga sageli. Võib esineda isegi iga öö. Küsimus on selles, mida sa sellega peale hakkad. Piibel ütleb, et sõnal on vägi, seetõttu tuleks need unustada, mitte nendele "elu võimalust anda" neid levitades! Te saate ju ise otsustada, kas te räägite välja unenägusid või viskate peast välja! Inimene, kes näeb unenägusid võib saada selle Jumalikust kanalist, aga enamus ei ole seda. Lihtsalt see on kanal. See on nagu eestlaste televisoon, enamus kanalitsest on propaganda ja puha vale, ainult väga harva on midagi õiget. Inimene võib näha unenäo, mis ongi Jumala ilmutus, aga enamus pilte ja sündmuste konstruktsioone ei haaku kuidagi piibli sündmustega.

Selline teema on tuumasõda.

Näiteks üks selline Jukka Rokka misjonär nägi unenäo 1959 aastal, milles ta kirjeldab, kuidas aatompommide kohutavad jõud lõhkusid maad ja põletasid linnu ning kõrvetasid neis olevaid inimesi. Selle juurde tuuakse Ilmutuse raamatu 8 ptk, kus kirjeldatakse, et kolmandik maad põleb ära jne (Ilm 8:7-9). Seetõttu väidetakse, et see unenägu on piibellik. Kuivõrd seda põlemist nähakse tuumapommide läbi. Tuumasõda saab küll ära põletada maad, linnu, laevu jne. Aga sellega kaasneb probleem. Probleem on selles, et tuumasõda ei vali keda ta põletab ja see hävitab kõik, mitte kolmandiku, ammugi ei jää alles Iisraeli, Jeruusalemma, ega ühtegi rahvast.

Mõni nüüd targutab, kas siis maa ei hävigi, need on ju ka Jeesuse sõnad? Ei hävi. Lugege edasi. Lugege läbi kogu piibel ja lõpuaja sündmused ja sellele järgnevad ettekuulutused, siis te saate vastuse, et Maad ei hävitata! See selleks.

Sellised tuumasõja põhised tõlgendused "kolmandiku" küsimuses, kus tuli tuleb taevast, on inimliku allikaga. Tegelikult koguni deemonliku päritoluga unenägudest. Uskuge, nad oskavad ikka oma "tööd" väga hästi teha ja seda serveerida "söödavalt", et isegi prohvetid lähevad selle konksu otsa. Lisame siin allpool ka selle juurde kirjakohti, võite veenduda, et see mida me kirjutame, on reaalne, vaimne reaalsus, paraku valest allikast, kibedast, deemonlik töö. Lõpuajal teevad deemonid eriti intensiivset eksitustööd ja mõned näevad ühtelugu veidraid unenägusid. Kuid mis moodi siis see kolmandik ära põleb? See on küsimus, millest tuleks alustada kõigil, kes kahtlevad, kas tuumasõda on ikka vältimatu.

Ilmutuse 8 ptk räägib tulest, mis kirjeldab kolmandiku ehk osalist põlemist. Esiteks tuleks küsida nüüd: kuidas inimene seda ära mõõdab? Kuidas me teame, milline osa sellest põleb ja milline ei põle? Kuidas me teame, kuidas seda on tehniliselt võimalik teostada? Jumala sõna ju ei valeta. Kui põletatakse osadena, siis peab see olema teostatav. Nagu juba märkisime, et tuumasõjas ei ole võimalik osaliselt põletada, vaid kõik hukkuvad ja midagi ei jää alles. Kuid siin piibel kirjeldab, et tuli on erinevate objektide peal ja üksnes osaliselt põleb, kolmandik. Seetõttu mõistlik inimene, ja Jumal on mõistusega isik, mida ei saa alati öelda inimeste kohta, küsib, selleks peab olema mingi viis, kuidas see juhtub?

Asi on selles, et inimesed ei loe piiblit. Sest kui nad loeksid, siis nad teaksid, et Jumal on juba sellisel, valitud hävitamise meetodil tuld kasutanud. See on Jumala tuli. Tuli taevast. Jüngrid teadsid seda, kuna Johannes ja tema vend Jaakobus tahtsid tule alla kutsuda ja hävitada mõned inimesed (Lk 9:54). Nad said hüüdnimeks kõuepojad. Jüngrid teadsid, et Jumala juurest tuleb alla tuli ja see hävitab valikuliselt, vastavalt määratud eesmärgile. Kas siis ühe, mõned või suures hulgas hävitamisele määratud. Kas seda nimetada kolmandikuks või neljandikuks või osaliseks, seda peab kuidagi jäädvustama sel juhul ja hindama. Ent Jumal on nö Vana Testamendi kirjeldustes ja ajal tulega asju korraldanud, aga mitte mänginud tulega! Mõnele kristlasele meeldib inimesi hirmutada, kuid Jumal ei hirmuta tulega kedagi ja Jeesus ei lasknud jüngritel tulega kerge käeliselt toimida. Tänu Jumalale!

Kui keegi ütleb, et me jampsime, siis olgu siinkohal ka näide, kuidas Jumal osaliselt tule abil hävitas inimesed. See kõlab julmalt. Ent see on piibellik, mitte aga tuumasõda. Jumal kasutab tuld taevast ja see on piibellik! "Vaata, taevast langes tuli ning põletas kaks esimest viiekümnepealikut ja nende mehed." kirjeldab esimene kuningate raamatu juba esimene peatükk. Kordame veel kord: taevast langes tuli ning põletas kaks esimest viiekümnepealikut ja nende mehed. Nagu näete, juhtus "kolmandiku" põletamine. Me ei tea kui paljud matemaatiliselt hukkusid, aga teame, et see taevast langev tuli oli osaline ja väga täpne. See tuli täpselt isikute peale ja täpselt nende meeskonna peale, kes pidid saama hävitatud.

Nüüd võite juba taibata, et see mida lõpuajal Jumal hakkab tegema, on midagi analoogset. Kuid palju mastaapsem. Jumal ei hävita maad, ammugi ei saa ta seda lubada inimestel teha. Tal on võimalusi palju, sest Jumala käes on kõik juhid, on nad siis usklikud või mitte. Jumalal on asjad kontrolli all, kuigi meile tundub, et asi on käest ära läinud.

Niisiis. Ilmutuse raamatu 8 ptk kirjeldatud kolmandiku meetod, kus tuli langeb ning kolmas osa põleb ära, on täpselt sarnane meetod, mida Jumal on kasutanud ka varem ja see ei ole inimlik tuli (milleks on tuumapommid jms). See meetod on üsna sarnane Soodoma hävitamisele, kus tehti "valikuline suurpuhastus", kuid seal ei olnud taevast langev tuli, vaid võisime lugeda, et tuli tõrva ja tuld ja väävlit, see ei olnud taevast langev Jumala tuli.

Kui te mõtlete selle tule ja kolmandiku peale, siis ärge mõelge nii nagu Soodoma puhul, kus plats puhtaks löödi, vaid mõelge nii, nagu kirjeldatakse Eelia lugu, kus Issanda tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis. (1Kn 18:38). Inimesed selle juures ei saanud viga. See oli täpne tuli. Jumal teeb isegi "puhastust" täpselt, mitte uisapäisa. Panen ühe puraka ja mis siis, et mõned veel hukka saavad, ärgu olgu vales kohas, ise süüdi, mõtlevad inimesed sageli, aga mitte Jumal. Jumala tuli on valikuline, täpne ja mitmemõõtmeline. Kui on vaja suuremat tuld, siis on see suurema ulatusega, kui on vaja täpsemat, siis tuleb justkui "laserikiirena" ent me ei tea, kui kaua see kestab. See ei pruugi olla nagu äikselöök, vaid võib kesta pikalt.

Seetõttu on ka kolmas dimensioon. Kolmandiku põletamine võib toimuda ajaliselt pikemalt kui meie seda ette kujutame. See Jumala tuli võib liikuda nagu tulesammas. Kõrbes ju oli see nii, oli ju! Seega kolmandiku põletamine võib ka toimuda nii, et see taevast liikuv tuli liigub edasi ja põletab nagu "lasergraveerijaga" ja eemaldab selleks määratud materjali. Ent jätab alles kõik selle, mis põletamiseks ei ole määratud.

Nüüd aga valeprohvetitest.

Koguja ütleb ühemõtteliselt ja selgelt välja, seda, mida me esimeses osas kirjutasime. Nimelt: "Sest kus on palju unenägusid ja palju sõnu, seal on ka palju tühisust. Aga sina karda Jumalat!" (Kg 5:6) Ka prohvet Jeremija juhib sellele tähelepanu. Küllap nad teavad, millest on jutt. Jeremija kirjutab: "Vaata, ma olen nende vastu, kes prohvetlikult kuulutavad vääri unenägusid, ütleb Issand, ja jutustavad neid ning eksitavad mu rahvast oma valede ja kelkimistega. Ometi ei ole mina neid läkitanud ega käskinud ja nad ei too sellele rahvale mingit kasu, ütleb Issand." (Jr 23:32). Aga ta ütleb veelgi resoluutsemalt, et ärge kuulake neid! "Teie ärge kuulake oma prohveteid ja ennustajaid ning unenägusid, samuti mitte märkide seletajaid ja nõidu, kes teile räägivad," ja selles nimekirjas on unenägude osas vägagi selge hoiatus.

Mida aga kristlased teevad? Ütlevad välja kõike mida sülg suhu toob ja kui üks ennustus on õige, siis peab ka kõik muu õige olema. Kui üks unenägu oli õige (Jumala antud), siis peavad ka teised seda olema. Aga ei ole! Seetõttu tuleb iga pilt ja unenägu ikka mõistusega läbi valgustada piibli sündmuste ja suures plaanis, kui se tõesti peaks kirjeldama midagi lõpuaegadest ja ajama näpuga järge. "Kuidas siis sellega tegelikult on?" peaks iga kord iga asja osas uurima.

Joel on öelnud, et ma valan oma vaimu välja. (Joeli 3:1, samuti Ap 2:17) Te kõik teate seda kohta peast ja isegi jüngrid tsiteerisid seda, aga nad ei hakanud seetõttu iga unenägu Jumala ilmutuseks pidama. Nad teadsid väga hästi. Paulus sai vahel unenäo, ühes talle ilmus ingel unenäos ja ütles, et laev hukkub, aga ükski laeval olnud ei huku. Nagu teate, siis nii läks ja see oli Paulusel tõepoolest vaja kuuldavaks teha, sest inimesed olid juba kaotanud lootuse ja teate küll, siis nad lasevad käed rüppe ja siis võibki nii täide minna, et hukud. Aga sõnumi mõte oli selge: ärge andke alla, mis siis et torm on tugev, tegutseme ja teeme omalt poolt oma osa, mitte ei istu niisama. Laeva juhtida on ka tormiga võimalik. Nii ka läks, kuigi see laev läks karile. See oli selgelt Jumala vaimu poolt antud unenägu.

Kes veel ei tea, siis Sakarja kirjeldab, et seeravid räägivad nurjatust, ennustajad näevad valet ja jutlustavad tühiseid unenägusid. (Sk 10:2)

Ärge jutustage tühiseid unenägusid edasi, mis ilmselgelt ei kannata mingit kriitikat ja arvestage sellega, kes seda teeb, see on vastutustundetu ja meeletu, kes ei anna aru, mida sõna levitamine vaimumaailmas teeb, sest see "kinnitab" deemonite tööd. Ärge tehke seda ja olge arukad. Vahel tõesti Jumal annab unenäo, ent unenäod on mitme allikast, inimlikud pildid, deemonlikud või Jumala ilmutused.

Tahame teid julgustada.

Tuumasõda ei ole piiblis. See ei ole piibellik. Lugege, mis saab olema enne ja eriti pärast seda, kui Jeesus tuleb tagasi koos pühadega Õlimäele ja mis sellele järgneb. See on ju mustvalgel kirjas. Sellesse sündmustiku ja ajajärku ei mahu kuidagi tuumasõda. Uskuge Jumala sõna ja katsuge läbi. Maailmas on küll prohveteid, kes suudavad edastada Jumala tahet ja ilmutusi, aga see ei tähenda, et kõik on Jumala antud ja võib pigem öelda, et enamus sellest ei ole seda. Kui keegi ütleb sõna ja see läheb täide, ei tähenda, et tema järgmised sõnad on õiged ja ta ei ole mõjutatud või eksitatud. Sellest rääkisid juba prohvetid enne Jeesust ja meil ei ole põhjust kahelda.

---

Paljud teist küsivad nüüd: mis ajas me elame?! Ent aegade kohta ei ole meid jäetud teadmatuse. Jeesus kirjeldas lõpuaegade sündmusi etapiliselt ja kui te loete Luuka või Matteuse ev lõpuosa, siis saate näpuga järge ajada. Seda ei mõista igaüks. Üksnes need, kelles on Jumala vaim, neid tabab äratundmine. Ei ütleks, et see äratundmise rõõm on, aga hea teada, kuidas piibel tänapäeva sündmused kokku võtab ning kirjeldab. Küsimus on selles, kui kaugele on ühiskond selle kõigega juba liikunud?

"Aga oma jüngritele ütles ta: "Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha." Lk 17:22

See tähendab üsna kiiret allamäge minekut igas usuküsimuses. Mitte üksnes traditsioonilistes väärtustes, millega inimesed on sajandeid kokku puutunud, aga see kõik pööratakse pea peale. Õigemini on vaid seaduste abil juba vormistamisel. Te tahate näha aega, mis oli kasvõi mõned aastad tagasi, aga seda ei ole enam ja ei tule ka tagasi. Te ei saa enam endisi aegu näha. Mitte enam lõpuajal. Sellega on raske leppida, aga nüüd seisab iga uskliku laual küsimus: kuidas ma edasi lähen. Mis mõttes? Sest on kirjutatud, et hakkavad toimuma usust ära taganemised. Sa ei saa enam rääkida nii nagu su esivanemad rääkisid, sest kui sa ümber ei õpi, siis sulle esitatakse süüdistus. Iisraelis on Jeesusest rääkimine ohtlik, sind võidakse panna istuma kui sa Jeesuse teema üles võtad, nagu Hiinas pannakse. 

Meil saad sa süüdistused palju kergemalt, esmalt vihakõne ettekäändel, vahet ei ole millest sa räägid, kui tahetakse esitada süü, siis isiku vabadus läheb ka kohtus vaagimisele. Ühest küljest on see võimalus kõigi ees, sh kohtunike ees avalikult tunnistada, kuid teisest küljest võib seda nimetada vaikimisajastuks. Eesti on lõplikulult "vormistatud" ja üks pioneere, kelle juhid püüavad innukalt olla esireas kõige sellega, milles mõned teised rahvad veel mõtlevad või pidurit tõmbavad. Meie juhid võivad olla tõepoolest enam rikutud kui teistel rahvastel? (Nt vrd Soome) Meil ei tule enam uut võimalust. (Te teate küll millest on jutt, võttes arvesse seda, mis eile otsustati) Kui keegi ütleb kuidas, siis, las ta räägib? Praegu on juba piisavalt eestlasi (kolmandik?), kes ihaldavad uut maailmakorda, mille vabadus on tegelikult suur eksitus. Me teame seda, see tabab neid, aga siis on juba hilja. Sellest on juba liiga palju kirjutatud. Nüüd on see aeg tagasi, kus me hakkame heietama lastelastele aegadest, nagu nõuka ajal rääkisime Eesti riigist.

"Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et tulevastel aegadel mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole." 1Tm 4:1

Paulus ütles: "Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!" (1Kr 11:28), aga mitte Jeesus. Seda Jeesus ei õpetanud ega rääkinud oma jüngritele. Vaadake üle, mida Jeesus ütles ja tegi!

On täiesti vastuvõtamatu selline juhtum, mis toimus Olevistes 19. veebruaril. Armastusest oli asi väga kaugel!

Hea Rein ja teised karjased, kas te ikka päriselt ka aru saate mida te teete?! Kas Jeesus nüpeldas oma jüngreid sel viisil? Sellist praktikat ta ei õpetanud!

Armulaua osadus ei saada usklike enne leiva osadust peksule. Jeesus ei ole mõisa kubjas, kes kohtleks inimesi kui oma pärisorje ja regulaarselt nüpeldaks. Igaks juhuks?

Selguse mõttes lisame, et Paulus ütles "katsugu ennast läbi" seetõttu, et mõned jüngrid tulid armulauale kõhtu täitma. Kõigepealt sõid ära ühise toidu ja siis mõned vennad jäid sootuks nälga, kuna leiba ei jagunud kõigile või oma leiba ei jagatud teistega. Seetõttu Paulus ütles, et see pole vastuvõetav ja igaüks katsugu läbi, et tal venna vastu midagi ei oleks. Kuid Paulus ei teinud seda märkust koguduste traditsiooniks. See oli vaid ühe koguduse juhtum.

Pole ime, et mitmed meie lugejad on armulaua korralduse vastu korduvalt meelt avaldanud, sõna võtnud ja pigem jätaksid selle üldse ära.

See oli meile mõistatuseks, miks nad on sellise seisukoha võtnud. Aga täna, nähes mis toimus näiteks Olevistes, on see täiesti aru saadav, et selline "armulaud" ei ole armulaud, vaid peksupink. Sellist "armastust" ärgu olgu kellegi keskel. Jeesus sellise praktika üle rõõmu ei tunne EGA OLE SEDA SEL VIISIL teinud. See ei ole piibellik ega armulaua osaduse mõte.