Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #hingKristlik Mõttevõra - Ajaveeb #hinghttps://www.kristlikmottevora.ee/blogs/tag/hingSat, 03 Jan 2026 03:47:07 -0800http://zoho.com/sites/<![CDATA[TUNNISTUS]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/tunnistus
Kui sul on Kristuse meel, siis sa oled tema kuninglik esindaja, mitte lihtsalt kristlane, vaid kuninglik sugu. 1Pt 2:9 Sa pead seda teadvustama ja võtma positsiooni. Jeesuse jüngrid tegid seda. Kuigi neil oli raskem kui meil, sest nad elasid orjanduslikus ühiskonnas. Täna on meil nn vaba ühiskond, aga kui sa mõtled, kuidas nn ülikud valitsevad, siis nad teevad seda läbi tuhandete eeskirjade, seaduste, maksude, mille läbi piiratakse inimeste vabadusi teha ise valikuid. Peetrus kirjutas "Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!" (1Pt 2:16) Elage otsekui vabad! See juhis on asjakohane ka täna. Te saate elada selles ühiskonnas, aga teie vaim saab olla vaba. Kristus vabastas meid kõiki vabaduseks. (Gl 5:1)

Maailma eliit nimetab ühiskonnaklassid ja märgib ennast sinust kõrgemale, aga tegelikult ei ole nad Jeesuse kuningate sh sinu ees mitte keegi! Kui Jeesus tuleks täna tagasi, siis nad peaksid häbenema sinu ees, selgub et sina oled nende valitseja. Sina oled valitud, kuninglik esindaja, kelles on Kristus oma vaimuga kohal ja see vägi on tunnistus, et need pole lihtsalt sõnad või kellegi soov ennast teistest sotsiaalselt kõrgemal näha, vaid sa oledki valitseja! Sa hakkad valitsema Kristuse kuningriigis.

Ent praegu sa juba valitsed kõige pimeduse jõudude üle, võid neid käskida ja minema ajada ning inimesi teenida Jeesuse nimel. Ta andis sulle kogu võimu ja see ei ole ühiskonna eliidile sarnane võim ega sotsiopaatide meelevallatsemine, kes inimestest üle sõdavad, vaid sul on Jumala agape armastuse mõjujõud, mis teeb vastased relvituks. Seetõttu sa pead aru saama oma seisusest.

Teiseks, sa saad seda kehtestada koos Kristuse vaimuga, kes elab sinu südames. Nüüd ei ela enam sina, vaid Kristus sinu sees. Seetõttu kui sa sellest aru ei saa, et Kristus on vaimuga kohal, siis sa ei mõista ega julge kasutada ka sulle antud meelevalda Kristuses. Sel juhul sa oled relvituks tehtud, sest sa ei usu seda, mida Jumala sõna sinu kohta kinnitab. Kui sa ei usu, siis sul pole midagi ette näidata. Sa oled lihtsalt nimekristlane, aga tegelikult ei tea, kuidas Kristus maailma valitseb ja milline on sinu roll selles. Kohe kui tuleb rünnak, jooksed sa minema ja kardad vaenlast, aga sa võiksid vabalt ta paika panna, sest sulle on antud KOGU meelevald. Selle kinnituseks on Kristuse vaim, mis avaldub läbi Kristuse meel(sus)e.

Seda õpetasid jüngrid ja seda tuletame meelde, sest enamus kristlasi pole sellest isegi mitte kuulnud! Kahju, aga mitte hilja. Kui kristlane ei tea, et tal on Kristuse meel, siis ta pole sellest kuulnud. Seetõttu vaata üle arusaamad, mis sind "kinni sidusid" ja vabasta end nendest! Kristus tegi sind vabaks. Vabadus on valitsejate MÄRK. Lase Kristusel sinu läbi tegutseda ja see eelnev muutub sinu jaoks reaalsuseks. 2Kr 1:22, "kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse." Vaim sinu sees toimib koos Kristuse meele ja Püha Vaimuga. Kellel ei ole Kristuse vaimu, ei ole tema oma. (Rm 8:9) See on sinu märk. Tunnistus.

Sa võid kirjutada oma seinale:

MINU SEES ELAB KRISTUSE VAIM. MA KUULUN JEESUSELE. MA OLEN TEMA KUNINGAS, KUNINGLIKUST SOOST. PÜHA VAIM ON SELLE TUNNISTUS, MINU ABIMEES, NÕUSTAJA JA VÄGI.
]]>Thu, 10 Oct 2024 12:30:47 +0300<![CDATA[KUIDAS KRISTUS SINUS TEGUTSEB]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/kuidas-kristus-sinus-tegutseb
Millest sa tajud agapet? Kristuse meele mõjujõu abil sa suudad armastada iga inimest. Rm 8:35, 2Kr 5:14, Ef 3:19

Sul ei lähe vaja oma jõudu, et armastada neid, kes ei suuda sind sallida v halvustavad sind. Kristuse agape vaimne mõju on nii üle igast inimlikust tundest ja nõrkusest või nõtrusest, et kohe, kui sa lubad Kristusel enda läbi tegutseda, siis need olukorrad on justkui sõrmenips. Ei mingit raskust. Sa kuuled oma vaimus vaid kerget Kristuse silmapilgutust ning sa näed, kuidas see inimeste peal toimib. See on nii vägev! Kuid see ei ole maagia ega võrreldav sinu iseloomu hea tahtega, kui palju sa iganes üritad. Agape võtab nõrgaks ja teeb relvituks viha ja vastupanu. See on Jumala vägi. Jumal on armastus. Inimene ei ole armastus.

Agape on olemuselt vaimne või nagu piibel kirjeldab, Vaimu vili. Kuivõrd kristlase ihu on Püha Vaimu tempel ja selle keskne isik Kristus, siis kujuta ette mis juhtub siis, kui keegi läheks majja v hoonesse, milles on Jumala Vaim kohal ja keset tuba seisab Kristus. See isik kukub lihtsalt jalust maha selle armastuse juures. (Ap 9:4)

Ent paljud inimesed kukuvad ka kristlaste ees maha, kui seda Vaimu on ülirohkesti. Mitte pisut, vaid nad on Vaimuga täidetud. (Ef 5:18)
Kui sa oled kui patarei ja sind laaditakse täis, siis sa tõmbad mootori käima v valgustad pimedust, sest sinus on Valgus. See ei ole mingi küünal, vaid see on võimas, silmi pimestav prozektor. (Ap 9:3)

Muidugi ei ole meis nõnda palju väge kui Kristuse ilmumise puhul tekib, aga meie oleme valgus. Nii selgitas Jeesus. Seetõttu inimesed tunnevad ennast "alasti" meie juures, sest nad kardavad häbistatud saada, kui nende mõtted avalikuks teha. Samuti need kelles on deemonid, ütlevad: mine ära! (Mk 5:7) Kuid kelles deemoneid ei ole, need tunnevad ebamugavust ja Kristuse meele mõjujõudu enese vastu ja see on Jumala vägi, mis on kristlases, kelle südames on Issand esikohal. Mitte üks käsk ega religioon, vaid reaalne Jumala vägi. Kristuse kohalolu sinu südames. Puhtad inimesed tunnevad sinu lähedal head meelt ja rõõmustavad, patused tunnevad, et neil on halb olla, nad ei talu jumalikku lähedust.

Kristlases olev Kristuse vaim annab märku vaimsetest asjaoludest, siis oma vaimu läbi mustad südamed kogevad Jeesuse kohalolu, kuigi Jeesust füüsiliselt lähedal ei ole, aga piisab juba sellest, kui Jumala vaimu olla kristlase vaimus. (1Pt 1:11, Rm 8:9)

Seetõttu kogu sinu vägi tuleneb Kristuse meele kasutamise tõttu.

Kuid sa võid olla nn nimekristlane, lihtsalt jünger. Jeesusel oli neid palju, isegi salajüngrid. (Jh 19:38) Kuid Jeesus tegutses läbi jüngrite, kes panid Jeesuse oma Issandaks.

Kui sa paned Jeesuse esikohale ja astud tagasi valitsemisest läbi oma iseloomu, alles siis sa näed, kuidas vaimsed asjad sinu elus asetuvad õigele kohale ja sa teed neid samu tegusid nagu Kristus, vaid isegi suuremaid. (Jh 14:12) Nii ta õpetas oma jüngreid.

Kui sul tuleb inimesi puudutada, siis isegi kui see on vaid vaimne kontakt, see mõjutab igal juhul puudutatud isikut. Kui Jeesus on sinus esikohal, Issand, ja sa puudutad oma käega kedagi, siis tegelikult on see Jeesuse puudutus. Kui Jeesus tahab, et seda märkaksid ka teised peale teie kahe, siis selle puudutuse läbi võivad inimesed ka pikali langeda. See seletab, miks mõnel juhul inimesed kukuvad maha, kui kristlased neid puudutavad. Inimest tabab Vaimne vägi. Aga seda põhjustab Jeesus, mitte see isik, kes puudutab teisi inimesi. See on vaimne manifisteerimine. Jeesus ei tundu käega katsutav, aga kui kristlane käega katsub, siis see muutub reaalsuseks. Isegi kristlase lähedal viibimine või möödumine (Ap 5:15) avaldab Jeesuse kohalolu mõju. Ärge arvake, et see vägi oli kunagi jüngritega nii. See on kogu aeg!

Te lihtsalt peate seda kõike teadma, kuidas see asi käib. Kui te aga teate seda, siis mis takistab teil endil seda sama tegemast?
Kui sa suudad agape tõttu armastada iga inimest, siis sa suudad ka kõike muud, sest kõike seda teeb Kristus, kes elab sinu sees.
Sa pead lihtsalt ära otsustama. Ma tahan kõike seda oma ellu. Jeesus ole mu Issand! Siis astu tagasi, et tema võiks sinu elus oma väe läbi tegutseda. Ta teeb just nii palju, kui palju sa lood temale sel puhul võimalusi ja ka lubad, et sa ei takista Jeesuse tegevust. See tähendab, et ta saab olla sinu Issand.

Kas see on usu küsimus? Jah on. (Jh 15:7) Sest kui sa ei usu, et Jeesus on su südames oma vaimu läbi, siis sa ei tee selleks mitte midagi. "Kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi," võisid küll paluda: Jeesus, tule mu südamesse! Aga kas sa tegelikult ka seda mõtled? Teiseks. Kuidas sa saad sellest aru, et ta on sinu sees? Jeesus ilmub inimeste ees ihulikult, aga oma vaimuga on ta kristlaste südames ja kellel teda ei ole, see ei ole tema oma. Paulus ütleb "Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma." (Rm 8:9) Seetõttu on mitmesuguseid jüngreid, kuid kõik ei ole Kristuse omad, sest Kristuse vaim ei ole nende südames.

Kas nii saab? Muidugi, aga osa kristlasi ei saa aru, kuidas teised, kellel on Kristus, kuidas need teevad ja saavad usuasjadest aru teisiti. Seetõttu on ka väga palju kirikulõhesid ja üksteisele ära panemist, aga see tuleb seetõttu, et ühtedel ei ole, kuid teistel on.

Kui sina oled üks nendest, kes ei teadnud seda, siis ütle lihtne palve: Jeesus, tule minu südamesse, ole minu Issand. Usu, et ta seda palvet kuuleb alati! Alati vastab sellele. Sind ootab ees pööraselt uus elu koos Kristusega! Sa pead lihtsalt aru saama, kuidas see masinavärk käib. Õnnistatud avastamist! Sa hakkad inimesi vaatama läbi Jeesuse agape silmade. Su käed on Jeesuse käed!
]]>Thu, 10 Oct 2024 12:20:08 +0300<![CDATA[MILLES SA SARNANE OLED]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/milles-sa-sarnane-oled
Te olete audentseks Jeesusega konfigureeritud ette määratult. Kreeka keeles symmorphos - konfiguratsioon, tähendab millegi eeskujul kujundatud, Kristuse sarnane, mis on kristlase suhteline asetus Poja suhtes. (Vt Rm 8:29 "need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks") Samuti veel "Kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks," Filiplastele 3:21.

Sarnasus ei sõltu meie tahtest ega tegudest. Sarnasus oli see, mida Jumal juba ette määras ning ära tegi, mis oli MEILE juba ette määratud. Vastasel korral võiks öelda, et te kõik veel vajate päästet, olete kõigest proovijüngrid, te veel ei ole veel päriselt Jumala lapsed. Mis mõistagi ei ole nii.

Sarnasuse suhtes levib igasuguseid nn enese piitsutamise õpetusi, mis üldjoontes motiveerivad kristlasi sarnaseks pingutama, pidevalt meelt parandama, lõputult pühitsema ja palju muud mitmesugust. Milles see sarnasus tegelikult seisneb? Rooma kirja 30. salm ütleb, et ta on meid ÕIGEKS TEINUD ja KIRGASTANUD. Need on meie kaks sarnasust Kristusega ja keegi EI SAA NEID OMA TEGUDE TÕTTU, vaid Jumal tegi selle ja määras meile. Õigeks saab teha see, kellel on õigus ja kirgastada see, kellel on kirkus.

Johannes kirjutab samuti konfigureerimisest esimese kirja 3 ptk salmis 2. Lahti seletatult, kuna oleme ette määratud olema tema sarnased, siis tegelikult saame vaid meele uuendamise läbi midagi ise teha või ette võtta. Aga see ei ole meeleparandus, mis oli kõige eelneva eelduseks ja meie lepituseks Jumalaga. Meele uuendamine on meie valikul, et mitte enam teha seda, mida maailm teeb või mille järgi meid enne inimesed iseloomustasid. Nüüd aga "me oleme tema sarnased, sest me näeme teda, nii nagu ta on." Kuidas me näeme teda? Me ju ei näe teda füüsiliselt! See ei ole ka ühekordne ilmumine. Me näeme teda oma südames, aga see ei ole meie meel ega hing, vaid Kristuse vaim meie vaimus, kes elab meie sees ja seetõttu oleme kirgastatud ja mõistagi õiged. Kuid see õigus saab avalikuks, kui Jeesus tuleb ja paneb asjad oma kohale ehk kõik ta vastased paika. Siis nad on fakti ees. Kuid meie saame sellest aru juba nüüd, sest Kristus elab meie vaimu sees. Johannes lisab salmis 3, et igaüks puhastab end, teisisõnu see tähendab, tegeleb oma meele uuendamisega. (See ei ole meeleparandus ega pühitsus ega muuda meie kirkust kirkamaks.) Meele uuendamine ei ole pühaks saamine, vaid see on meie hinge suhtumise muutumine selles, et me ei tee enam seda, mida varem tegime, kui me olime uskmatud või maailmas kuradi lapsed. Me lihtsalt oleme meelt uuendanud ja ei lähe kaasa maailma asjadega ning maailma vaimuga.

Kui me oleme kirgastatud Jumala poolt, siis kuidas küll arvata, et keegi saab ennast veel enam kirgastada? Võimatu!

Kuidas me saame ise ennast paremaks teha? Kirgastatud ON PÜHA ega ei saa iseennast veel pühamaks teha. Pühadus on Jumala käes ja see on TEHTUD. Me oleme pühad. Sa ei saa pühast veel pühamaks, astmeline pühitsus ei ole reaalne. Ent püha on igaüks, kes on õigeks mõistetud.

Kuidas sa saaksid taevasse, kui sa ei oleks püha? Kuna sa saad taevasse, siis sa oled piisavalt püha. Jumala juurde ei saa keegi tulla, kes ei ole püha. Kas Jumala juures on pühaduse suhtes klassiühiskond, kõige pühamad kristlased, siis need kes selleni veel ei ole küündinud ja kõige minimaalsema astmega pühad? EI! Ja veel kord EI! Astmeline pühadus on valeõpetus. Kõik õigeks mõistetud on pühad ja Jeesuse sarnased seetõttu (õigus, kirkus), mitte oma iseloomu ega loomuse muutmise läbi. Iseloom ei puutu asjasse. Jumal ei muuda kellegi iseloomu. Iseloom sh temperament jääb sul selliseks, isegi kui sa kolmkümmend aastat järgid Jeesust.

Kristus on oma vaimuga vaid püha südames. Igasugune õpetus, mis ütleb, et sa pole veel piisavalt püha ja sa pead selleks midagi ära salgama, ise pingutama, on tegelikult käsuõpetus, sest teeb tühiseks sinu kirkuse, mis sul juba ON ja Jumala armu, sest sa oled armust, muidu õige.

Kristus on sinu sees. Paulus ütles, et see oli ette määratud, et saame Poja sarnaseks. Ega ta ei muuda meid paljudeks jumalusteks, vaid Jeesus on meie sees vaimu läbi ja kui me lubame ta Vaimul esile tulla, siis meis avaldub Kristuse vaim ja ta saab tegutseda. Kui me lubame seda. Kui ei luba, siis ometi on ta Vaim püsivat kohal, aga ta ei saa meis olla avalik. Ta on justkui luku taga. Sel puhul inimeses ei ole Kristusest midagi näha. Maailmas on palju salajüngreid (Jh 19:38) või ka jüngreid, kes kunagi suuga ei tunnusta, kuigi usuvad. Jünger võib olla püha ja kirgastatud, aga keegi ei pane seda tähele. Ometi, kui tuleb Kristus, siis märkavad seda vahet kõik.

Seetõttu igasugused üleskutsed: olge pühad! Need tähendavad seda, et ärge tehke kaasa maailma vaimuga seda, mis te varem tegite. Võtke Kristus kapist välja ja käige koos Kristusega. Tegelikult lubage Kristusel enda asemel tegutseda. Siis ta tegutseb ja teie elul on kordaminek.

See eelnev tuleb vaimust. See ei ole lihalik ega hingeline. See on Jumala Vaimust, kes Püha Vaimu läbi teis teeb imed ja tunnustähed ning kõike, mida ühe kirgastatud ihuga teha tuleb. See on audentne kristlus, mitte plagiaat. See on audentne kirkus, mille läbi ka jüngrid tegutsesid. Kuskil ei ole kirjas, et nad tahtsid saada Kristuseks ning matkisid Kristust. See oleks näitemäng. Kristluse mõte ei ole Kristuse näitlemine või võistlus, kes saab rohkem tema sarnaseks; vaid ikka mõistmine, et tema kirkus on meie sees ja sisemise inimese poolest on meil õigus ja võimalus Kristust maailmale demonstreerida. See Kristus on audentne. See oli meile ette määratud. See on meil kõigil juba OLEMAS. Sa ei saa selleks midagi teha.

Kui sa palusid Kristust oma südamesse, siis tema kirkus on kohal. See on täiuslik! Kristus ei hakka sinu loomust ega temperamenti muutma. Ta ei muutnud jüngrite iseloomu. Ta ütles, et ta tuleb ja on nende SEES, ta on meis. Jh 13:20, 14:17,20
]]>Thu, 10 Oct 2024 11:56:02 +0300<![CDATA[ÄRA VÕTA SÜDAMESSE]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/ara-vota-sudamesse

Vahest me ei saa aru, kas meie süda on puhas ja arvame, et peame kogu aeg andeks paluma, aga me ei mõista, et palume andeks kuradi mõtete pärast, sest arvame need enda omadeks, aga see ei ole nii. Usklikud sageli paluvad andeks nn pattu, mis tegelikult ei ole patt või vähemasti veel mitte. Kindlasti tuleb aru saada ja sellel vahet teha, et me ei hakka ennast teiste pärast ilma asjata süüdistama! (nt kuradi, deemonite, teiste inimeste)

Eestlane ütleb teisele eestlasele: ära võta seda asja südamesse! See on lohutus ja tuntud fraas. Aga kas te olete tähele pannud, et see on tegelikult ka väga hea nõu kuidas usus käituda? Seni kaua kuni sa südamesse ei võta, on su süda ju puhas Jumala ees. See lohutus ei toimi ju ainult hingelistes olukordades, vaid ka vaimsetes.

Õp 4:23 kirjutab, et "Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!"

Ei ole öeldud, et hoia oma mõtteid enam kui midagi muud, vaid on öeldud, hoia oma südant! Kuidas sa seda teed? Südant tuleb hoida mõistusega! Kuigi kristlasel tuleb mõtted puhtad hoida, siis mõtlemisest siiski ei sõltu sinu igavene elu. 2Kr 10:5 juhendab "ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted." Selliselt me võtame vangi iga pähe tulnud mõtte ja deemonite omad kustutame oma peast. Jah, kurat võib uuesti proovida ja ta üritabki, aga me ei võta seda südamesse. Me saame ju aru, et süda meid ei süüdista. Kui Kristuse vaim meie südames elab, siis ma saame selle läbi kinnitatud. Rm 2:15 kirjutab veel "näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid."

Konks on selles, et sa pead teadma, et kui sulle tulevad pähe imelikud mõtted ja paraku seda juhtub kõigil, kuid mõtted ei muuda veel sinu südame olukorda Jumala ees.

Lihtsalt viska need imelikud mõtted peast minema! See millest sa mõtled, ei tee sinu südamele veel kahju enne, kui sa ei võta seda südamesse ja seetõttu ära lase kuradil end selle tõttu lolliks teha! Jeesus on su südames ja usu sõna ei ole ära varastatud. Jeesus ütles Mk 4:15, et kurat saab varastada küll. "Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna." Ega üksnes teeäärsetelt ei või sõna ära varastada, kõigilt saab.

Ent saatana mõtete pärast sa ei pea ennast süüdi tundma. Su peas käib lahing sinu südame pärast iga päev. Väga palju kristlasi EI OLE ÕPETATUD, KUIDAS OLLA VALESÜÜDISTUSE EEST KAITSTUD, et mitte langeda kuradi kavalasse püünisesse, sest tema mõtted ei ole ju meile teadmata. 2Kr 2:11, "et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata." Asja tarkus ja võti on selles, milles su süda sind ei süüdista? Jumal ei süüdista sind kuradi kavalate mõtete tõttu, mis sulle pähe tulevad, sest Jumala Vaim teab väga hästi, et mõtted ei ole ainult meie endi omad. Sul võib täiega usujulgus ära kaduda, kui sa langed enese süüdistuste laviini alla. Sa ei julge lõpuks isegi Jumala ette minna. See on juba kuradi võit, sest siis sa kahtled ja oled arg paluja jne. 1Jh 3,21, "Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees." Kui sa eelmisest jutust aru said, siis sul säilib julgus Jumala ees.

Rm 8:33 "Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb."

]]>Thu, 19 Sep 2024 09:09:33 +0300<![CDATA[UUS ILMUTUS]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/uus-ilmutus

Kristus elab sinu sees oma vaimu läbi

Kõige uuem ilmutus, õigupoolest juba algkoguduse algusest teada, seisneb selles, et Kristus elab sinu sees oma vaimu läbi. Paulus kirjutab sellest, tema kirjad viitavad sellele, mida läbi Püha Vaimu ilmutati, aga on ikka veel kahe silma vahel. Kristlik Mõttevõra usub, et see on uuesti esile toodud, tänu Püha Vaimu tegevusele, millest ta nii intensiivselt annab märku ning selgitab kõigile.

Teame, et me oleme Kristuse omad, nõustume sellega; aga niipea kui meil tuleb mõista Kristuse vaimset kohalolu, siis, see tekitab endiselt paksu pahandust. A´la "Oi, see on jälle mingi uus õpetus, kas see on ikka piibellik?!" Tegelikult ikka on küll, kui see tuleb Püha Vaimu tegevusest; isegi juhul, kui see ei haaku enam meile kõigile levitatud nn kolmainsuse õpetusega, sest see tegi Kristusest osapoole, kes ilmub VAID IHULIKULT ning kunagi TULEVIKUS, mil ta tuleb kohut mõistma (nt apostlik usutunnistus). Tegelikult KRISTUS ON IGAS KRISTLASES OMA VAIMU LÄBI PÜSIVALT KOHAL juhul, kui ta sai kristlase poolt Issandaks vastu võetud. Kristus saab ilmuda igal ajal (ja ta teebki seda), ta on ju ülestõsnud Issand, tuleb kasvõi läbi seina veel täna kui põhjust antakse, aga praktilises kristluses on juba meie vaimuga püsiühendatud ja meil on tänu ÜKSNES sellele ligipääs taevasse. (Ef 2:18 ja 3:12 ning Rm 5:2) See on vaimne reaalsus! See on meil käes, täna.

Seda vaimset reaalsust nn kolmainuõpetuse eestkuulutajad ei taha kuulda. See on ebamugav. See ei mahu mudelisse, et Kristus võib samal ajal olla nii taevas, ilmuda sinu ette ihulikult, aga olla kõige SELLE JUURES KOGU AEG KOHAL MEIE VAIMUS lisaks Püha Vaimule. Kuidas ikka nii? Kui inimesel oleks üksnes Püha Vaim, siis see ei tähenda, et tal oleks ligipääs Isa trooni ette. Ei.

Vana Testamendi ajal oli samuti Püha Vaim kohal ja prohvetid ja kuningad ning võitud isikud said Püha Vaimu läbi Jumalaga kontakti, aga neil ei olnud Jeesust. Neil ei olnud otseühendust Jumala trooni ette. Meil on kõik see eelnev mis oli prohvetitel, aga lisaks sellele on veel Jeesus! Tänu tema ülestõusmisele! See ongi see VAHE, mis eristab meid Kristusele eelnevatest usklikest, kõigist neist, kellel oli küll Püha Vaim vana lepingu ajal juba tuhandeid aastaid, kes on täna meilgi olemas, aga meil on lisaks ka Kristus ja just seetõttu meil on Isa trooni juurde otse ühendus ja ligipääs, ei väsi rõhutamast. Me ju ei vaja enam preestreid ega ohvriteenistust. Kusjuures see tõsiasi, et me ilma vaimuliketa läbi saame, ei haaku kolmainu õpetuse mudelisse, kuna selle meelest toimub ligipääs endiselt läbi kiriku preestrite ning vaimulike, kus kõik reausklikud peaksid pöörduma oma vajadustega just vaimuliku poole, kes siis vahendavad Jumalat inimesele. See ei ole iseenesest midagi taunitavat. Siiski ei ole see uuetestamentlik - jüngrite mudel, (isegi kirikud ei ole, sest kogudused kohtusid kodudes). Meil kõigil on kuninglik seisus, oleme kuninglik preesterkond (1Pt 2:9) ja me KÕIK oleme kutsutud inimesi teenima, nii nagu seda tegid Jeesuse jüngrid algkoguduse näitel.

Niisiis, kes veel ei teadnud, siis nüüd teate, miks on selle teema suhtes selline vastuseis ja mahategemine, sest, see ei mahu kolmainu mudeli MÕTTEVIISI, kui Kristus on oma vaimu läbi inimeses, kes ta vastu võttis oma Issandaks. Siis on sel inimesel lisaks Püha Vaimule Kristuse vaimust OSA (sh osadus), millele viitab apostel Paulus oma kirjades ja mida kinnitab Peetrus oma kirjades, kes me siis tegelikult seisuse poolest oleme. See on nii kardinaalne erinevus sellest, mida suurkirikute hierarhia ootab, sest põhikirikute õpetuste järgi sellist asja EI TOHI LUBADA (katolik, õigeusklik, luteri jt), see on usuline omavoli? Seetõttu nimetatakse kõiki teisitimõtlejaid lahkusulisteks või tembeldatakse sektideks (toim: olen ise seda kuulnud Jaani kirikus). Ometi on kristlastel otse ligipääs kõigele Kristuses ja kõik saavad suurepäraselt olla Kristuse jüngrid, mitte vagurad tallekesed, vaid Kristuse kuningad! (Oleme sellest eelnevalt juba palju kirjutanud.)
Kirikud õpetavad paljuski OMA KOKKULEPET, mis on traditsiooniks muudetud, võetud see mis meeldib ja jäetud kõrvale see, mis ei ole VÕIMUGA sobilik, kuid kristlus selle alguses, sellel ei olnud võimu kehtestamise AMBITSIOONE. Jüngrid kuulutasid Jumala Kuningriiki. Mitte midagi muud.

KRISTUS SINU SEES, see ei mahu õpetuste raamidesse ka sel põhjusel, kuna see oli liiga arusaamatu, sest sellega sai iga kristlane OTSE ligipääsu KOGU TARKUSE ja väe juurde; aga see ei meeldi ju suurkirikute juhtidele, kes tahtsid omada võimu ja autoriteeti, tõe monopoli ning realiseerida alluvussuhted. Kui sul on Kristus, siis sul ei ole vaja vaimulikku, ei preestrit ega paavsti, isegi mitte pastorit, sest Kristus sinu sees teeb selle kõik ära, ta on ju ÜLEMKARJANE. (1Pt 5:4) Sa allud otse Kristusele. Kui sul on selline usukvaliteet, siis sa tegelikult ei vaja sinna juurde enam nn poolikuid lahendusi, vahendajaid, vaid saad kõike täiuslikult vastu võtta läbi Püha Vaimu - ja OTSE ISSANDALT!
Selle täiuses on sul tõepoolest kõik. Kuid kõige SKANDAALSEM selle kõige jutu juures on mõistagi värskem ilmutus. Sest selle skandaalsus seisneb ju selles, et pühakiri on ju lukus! Ometi Püha Vaim tegutseb ja need vormid ning uued ilmutused ja muutused enam ei mahu kuidagi selle pühakirja raamidesse (Oh häda!). Ilmutuse raamatu puhul on tõepoolest kirjutatud, et sellele ei tule midagi juurde, aga seda ei ole öeldud jüngrite kirjade kohta! Jüngrite kirjad ei ole ju viimased inspireeritud sõnad, mida Püha Vaim rääkis või inspireeris.

Kirjad on kirjad ja Püha Vaim ANNAB TÄNASENI UUED KIRJAD kristlastele ning inspireerib ja õpetab, toob välja varasemate seisukohtade vastuolud, mis jüngritel olid hetkel küll asjakohased, aga täna ei ole selline maailmavaade (orjanduslik) rakandatav ja seetõttu ka Püha Vaim ilmutab ja annab mitmekordse võidmise inimestele võrreldes Paulusega, kes sellest räägivad Püha Vaimu ajendil Jumala rhema (sõna) uues olukorras. See on uus ilmutus.

See on sarnane olukord, kui oli jüngritel, kus juutidel olid prohvetid ja Mooses, neil oli KOGU PÜHAKIRI, ühtäkki hakkasid Paulus, Jaakobus, Johannes, Peetrus ning mõistagi Jeesus rääkima uut sõna - rhemat, mis ei olnud enam kooskõlas eelnevaga, pole siis ime, kui eelmised "kirikujuhid" olid ägedad vastased ja panid jüngrid vande alla ja soovisid hukata iga ühe, kes midagi Püha Vaimu ajendil inspireeritult rääkis.
On tähtis aru saada, et Jumal teeb alati midagi uut, ta ei jäänud oma sõnas kinni piibli koostajate kokkuleppele, vaid tegutseb iseseisvalt ja talle ei lähe korda, et sel hetkel oli maailmakord teisiti kui täna või Paulusel olid mingid probleemid koguduses lahendada. Kui nüüd on vaja muud, siis teeb ta uut! See juhtus jüngrite ajal. See juhtub ka edasi, ka täna ning ka homme!

Ka täna Jumal räägib ja toob esile täiesti uut, mis on üle Uue Testamendi ja kohati näitab ära Jumala värsket tahet. Rõhutame veelkord, Jumal ei jäänud kinni üksnes Pauluse aja kirjadesse! Jumal jätkab oma Sõna tema uute jüngrite läbi ja võib seda teha ka LÄBI SINU, kui ta tahab ja sulle ILMUTAB.
]]>Wed, 18 Sep 2024 09:36:03 +0300<![CDATA[MÕTLE, MILLEST SA MÕTLED]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/motle-millest-sa-motled

Ma ei kuula enam kõiki, vaid ma kuulan esmalt Jeesust

Oma mõtteviisi uuendamine ja mõtete puhastamine on väga oluline. Keeruline on käia usus, kui su mõtted on kaksipidised, sa pead ikkagi uskuma. On väga oluline, mida sa usud ning millest sa mõtled. Meie igapäevane elu pakub mõtlemiseks palju ainet, me võime mõelda seinast seina, aga ühel hetkel meie pea on nagu haisev prügikast, sealt leiab igasugust mõtteprügi. See ei kuulu sinna ja tuleb ära visata! Kuidas siis? Me võtame kõik mõtted vangi ja katsume Kristuses läbi. Kuna Kristus elab sinus, siis sa saad oma mõtted anda tema kätte ja lubada vaid seda, mis ühtib tema mõtteviisiga. (2Kr 10:5) Selles ei ole midagi keerulist. Piibel ju kirjutab, millest Kristus mõtles, sina aga tead, millest kristlane mõtleb, ja millest ta ei mõtle!

Rooma kiri ütleb nii, et nende mõtted järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid. (Rm 2:15) Aga Kristus teab, mida Vaim taotleb. Teisisõnu, kui Kristus elab meie sees, siis ta ju teab, millest sa mõtled ja läbi Püha Vaimu annab sellest märku. (Rm 8:27) Salm enne seda kirjutab, et meile tuleb appi Vaim, kui me ei tea või kuivõrd me kõike ei tea ning Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. (Rm 8:26) Kõiki mõtteid ei olegi nii kerge läbi mõelda ja kõike me ei tea või ei pane tähele, mida Püha Vaim näeb, aga südameuurija teab. Matteus ütleb, et kui Jeesus nende mõtteid nägi (Mt 9:4) või tema teadis nende mõtteid (Lk 6:8), ammugi siis ta teab meie mõtteid, kui me oleme teda oma südamesse elama palunud. Mõne inimese mõtted on niivõrd mõtteprügiga koormatud, et ta enam ei saa ise kah aru millest mõelda ja millest mitte. Tahes tahtmata meie mõtteid rikutakse (2Kr 11:3). Lõpuks võib meie mõtteviis olla paadunud. (2Kr 3:14) Me ei räägi siin lihalikust mõtteviisist (Rm 8:6), see oli kõigil noortel usklikel, aga me räägime "toa koristamisest". Südamest võib lähtuda kurje mõtteid (Mt 15:19, Mk 7:21). 

Niisiis, kiri roomlastele selgitab arvamuste ja mõtlemise erinevusi järgmiselt, see ütleb: "Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!" (Rm 14:5) See ei tähenda seda, et sa oma mõtteprügi tsementeerid või kinnitad tapeedi aluseks seinale. See tuleb lihtsalt ahju visata. Meil tuleb iga mõte läbi filtreerida. Seda ei olegi nii raske teha. See hakkab automaatselt tööle Vaimu abil. Kui sa selle "programmi" sisse lülitad, siis see ka töötab. See tuleb lihtsalt käima lülitada. Me ei mõtle enam kõigest, sest ma valin ise millest ma mõtlen. Ma ei vaata enam kõike, ma otsustan ise, mis minu peas tähelepanu saab. Ma ei kuula enam kõiki, vaid ma kuulan esmalt Jeesust, mis tema Vaim minu südames selle mõtte suhtes räägib. Uurija ju teab, mis Vaimul on mõttes. Jeremija ütleb, et kaua sa lased enese sees viibida nurjatuid mõtteid. (Jr 4:14) See tähendab, et on vältimatu, et neid ei tule (2Kr 11:3), aga sa saad need peast välja visata! Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab meie mõtteid. (Fl 4:7) Teisisõnu, Vaim hoiab meie mõtteid ja selle tunnuseks on üleloomulik rahu. Niisamuti ei manitse keegi teist uskliku ebapuhtast mõttest (1Ts 2:3), vaid ikka Vaimu läbi, kui see tõesti nõnda vajalik on, siis tuleb sellele tähelepanu pöörata. Mitte kõik usklikud ei ole oma mõtteid vangi võtnud ja ei korista enda järel. Seda on hea meelde tuletada: kallis sõber, millest sa mõtled?

Kui te nõnda teete ja oma mõtteviisi puhastate, siis ütleb pühakiri "et me räägiksime ühtviisi" ja "samas meeles ja samas nõus" ehk teisisõnu, kui su tuba on puhas, siis on ka su mõttviis puhas ja sa saad rääkida asjadest samas meeles. (1Kr 1:10) Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui üksi kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. (Hb 4:12) Seda teeb Püha Vaim, tema ju teab, millest te mõtlete ja annab teie hingele teada, et "tead sõber, see mõte on võõras, see ei kuulu sinu ellu." Seetõttu sa võid selle mõtte enda elust eemaldada ja elada rõõmsasti edasi. Jumala mõtted on kõrgemad kui meie mõtted, miks mitte siis seda teha? (Js 55:9) Mõtle sellest, mis on su hingele ja südamele vajalik. (Ap 7:23) Kui sa ei tea, siis mine mõne vanema usuõe või -venna juurde, kes on kogenud Jumala head sõna (Gl 3:4) ja ta aitab sind selle ülesandega toime tulla. Enda järel koristamist tuleb ka õppida. Kui su tuba on korras, prügikast on tühi, on ikka väga hea tunne ja su hing saab rõõmsaks, (Fl 2:2) "siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et te mõtlete ühtmoodi, et teil on sama armastus, et olete üksmeelsed ja ühtviisi mõtlejad."   
]]>Mon, 10 Jun 2024 11:22:59 +0300<![CDATA[IGA PÄEV VIIGE PRÜGI VÄLJA]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/iga-paev-viige-prugi-valja
Keskmine inimene ei suuda vahet teha mõtetel, mis on hingest ja mis seda ei ole, teisisõnu pannakse pähe teiste poolt. Häda on selles, kui inimene küsiks, kust ma selle mõtte peale tulin, siis võiks tema hingel paremini minna. Kuid sellist praktikat kasutavad isegi kristlased väga harva ja pigem mõtlevad, et kõik mõtted, mida nad mõlgutavad, on tema hingest. Seetõttu on nii palju eksimusi, nii palju arusaamatusi ja ka tüli suhetes. Kui mõtted kontrollivad inimest selle asemel, et inimene otsustab ise, millest ta mõtleb ja millest mitte ning mida ta kustutab. Kristlased peaksid selles olema kui vaimulikud, aga kahjuks enamus ei ole, sest nad on ikka veel lihaliku mõtteviisiga ja see peegeldub ka nende omavahelistes suhetes.

Mitte kristlastel on aga asi veelgi halvem, sest nende hing on must ja vaim surnud. Seetõttu on hädavajalik, et inimene sünniks vaimust. Läbi uuestisündimise saab inimene enda sisse abilise Püha Vaimu näol, aga peamine on see, et see inimene saab vahetult Jumalaga suhelda ning kuulata seda, mida Jumalal temale öelda on. See ei tule kuidagi teisiti, kui mõtete läbi. Kuid uuestisündinud inimese eelis surnud vaimuga inimese ees või vahel on see, et tema hinge mõtete seas on nüüd ka Jumala mõtted. See ei tähenda, et deemonlik maailm ei taha samal ajal uuesti pähe istuda ja segada püha hinges toimuvat mõttemaailma, aga uus olukord või eelis seisneb selles, et sel inimesel on selgem arusaam, millised mõtted püüavad hinge mustaks teha ja millised on tema hingele head mõtted. Püha Vaim on see, kes aitab kristlastel püsida ühes vaimus ja ühel meelel (Fl 1:27) ehk hinges mõista üksteist ja usus seista. Seetõttu kristlased tajuvad ka suurt kuristikku nende inimeste mõtteviisi vahel, kes ei ole kristlased. Kohe aga, kui liitub keegi teine kristlane, siis neil omavahel on üksmeel.

"Vaadake, et keegi teid ei riisuks tarkuseõpetuse ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algainetele, ja mitte Kristusele." (Kl 2:8) Eesti keelne tõlge taas ei anna edasi mõtet, mida Paulus selgelt välja ütles. Lisame siinkohal ka inglise keeles. "Beware lest any man spoil you through philosophy and vain deceit, after the tradition of men, after the rudiments of the world, and not after Christ." Paulus räägib filosoofiast ja tühijutust. Kust tulevad need tühjad jutud? Eks ikka peast, kuhu kurat (deemon) neid paneb, et eksitada paljusid. Meie oleme osa saanud täiuslikkusest, nagu Paulus ütleb 10 salmis, "kes on iga valitsuse ja meelevalla pea," ehk teisisõnu, meil on uuestisündinud vaim ja Püha Vaim ja seetõttu peaksime ikka iga päev mõtlema, mis meie peas toimub? Millest me mõtleme? Nii nagu viime regulaarselt välja oma olmeprügi, nii tuleb regulaarselt ka hinge "olmest" prügi välja visata. " "Nüüd aga jätke teiegi maha see kõik: viha, raev, kurjus, teotamine, siivutud sõnad oma suust." (Kl 3:8) Sest me oleme "rõivastatud uude inimesse, kes pidevalt uueneb tunnetama oma Looja näo kohaselt."

Ei saa öelda, et meie mõtteviisi ei teki mõtteprügi. Ikka tekib. Küsimus on selles, mida me sellega peale hakkame! Kui me otsime seda, mis on ülalt, siis me mõtleme sellele, mis on ülal. (Kl 3:1,2) Kuid selle all peetakse silmas mitte taeva aluseid vaime, mis meie kohal ja meile iga päev midagi üritavad öelda ja panna meid valesti mõtlema; vaid ikka seda, mis on sellest kõrgemal, päris ülal - taevas. Meil on elu koos Kristusega ja Kristus viis prügi välja iga päev, siis, kui ta oli Isaga, üksi ja palvetas. Te võite vaid ette kujutada, kui suur oli tema mõtteprügi, millega teda inimesed koormasid ja deemonid regulaarselt eksitasid. Ta ei lasknud ennast sellest häirida, koristas oma hinge ja mõtles sellele, mis on ülal. See ei tähenda seda, et ta vaid palvetamisega tegeles, sugugi mitte! Tal olid samuti olme küsimused, vaja saada "lauale" igapäevane leib ja pesta oma särk, teha süüa, kui vaja teha selleks tööd. Ega siis iga kord ei tulnud leib taevast. Nii ka Paulus, teenis oma igapäevase leiva, ta oli oskustööline (telgitegija) ja nii ka tema pidi argiste küsimustega tegelema nagu me kõik siin. Meil väga paljudel on töö juures rasked vaimsed pinged ja rünnakud, siis aga, kui me oleme üksi, saame palvetada ja kogu selle prügi peast välja visata. Tee seda regulaarselt. Ära kogu seda endasse, see haiseb ja koormab sinu hinge.
]]>Thu, 06 Jun 2024 08:36:33 +0300<![CDATA[MIKS HING EI SAA TERVEKS?]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/miks-hing-ei-saa-terveks
Kui inimese ihu saab hetkega tervendada, siis hinge tervenemine võib võtta kaua aega enne, kui inimene saab üle halvast kogemusest ja sellest lahti ütleb (sh andestab). Kas pole huvitav? Isegi arstid teevad ihu terveks, aga kui palju võib võtta aega, enne kui psühholoog saab mõne tulemuse. Enamasti ta ei saa midagi teha. Inimese hing on veelgi keerulisem, kui ta ihu.

Kaasaegne psühholoogia on arenenud, aga ikkagi võimetu, et inimest aidata, kui selle vaim on katki. Nad tegelevad inimese hingega, aga vaimu nad ei saa kuidagi aidata. Seni kuni inimese vaim on katki, seni ei saa ka hinge terveks teha. Rääkigu mis tahes, tegelikult hakkab igasugune hinge tervenemine mitte hingehoiust, vaid vaimu tervisest. Või nagu inimestele meeldib öelda, et terves kehas terve vaim - Mens sana in corpore sano. Kui paljud teist aga teavad, et see mõte algselt ei olnud nii pealiskaudne? See tegelikult on moonutatud tsitaat Juvenalise 10. satiirist: "orandum est ut sit mens sana in corpore sano". See ütleb hoopis enam: "tuleb palvetada, et terves kehas oleks ka terve vaim". Uskmatud ju ei ütle, et tuleb palvetada.

Meie oleme vaimusaanud. Meie vaim on uuendatud. See on koguni uuestisündinud. Me saame aru, et meis on hing ja vaim, aga mitte inimesed, kes ei ole usklikud või keda on koolis õpetatud, et inimene on vaid liha ja hing (sh teadvus). Miks nii? Sest nende vaim on surnud. Vähemasti seni, mil ta saab usu läbi uuestisündinud. Paulus selgitas galaatlastele: "teie, vaimusaanud, parandage niisugust tasase vaimuga". (Gl 6:1) Teisisõnu, hinge eest tuleb palvetada ja vaimu läbi parandada. Hinge tuleb hoida hingeliselt, aga parandada vaimselt. Seetõttu eelpool märgitud tsitaat, tuleb palvetada, et terves kehas oleks terve vaim, on igati asjakohane ja professionaalne lähenemine. Hei psühholoogid, tuleb palvetada! Mis te ütlete?

Inimene ei ole ainult liha ja hing! Kui vaimul läheb halvasti, siis ei lähe ka hingel hästi enne, kui vaim on terve ja tugev Jumalas. "Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused." (1Kr 2:10) Teisisõnu, hing ei suuda vaimu ravida, aga vaim suudab tungida läbi hinge sügavuste ja puudutada inimese hinges neid peidetud hingehaavu, mis vajavad tervenemist. Parafraseerides Paulust: ükski praeguse ajastu psühholoog ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud. (Gl 2:8) Miks? (Gl 2:11) Paulus vastab: "Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu."

Sestap, kui te näete enda ümber hingelt haigeid inimesi, siis te teate, et psühholoog ei saagi neid tegelikult aidata, sest sellist laadi tervenemised toimuvad läbi vaimu ja vaimu abil, läbi vaimulike praktikate, milleks on mh ka eestpalve ja Püha Vaimu töö, kes pääseb ligi inimese hingesoppidesse ning teeb ära töö inimese vaimu juures ja siis saab ka hing hakata tervenema. Kui inimese nahk terveneb paari nädalaga, siis inimese hing ei pruugi üldsegi nii kiiresti terveks saada.

"Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega." (Gl 2:12-13) "Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt." Seetõttu ka maine psühholoog ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust.
]]>Thu, 06 Jun 2024 08:33:09 +0300<![CDATA[PSÜHHOLOOG EI AJA DEEMONIT VÄLJA]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/psuhholoog-ei-aja-deemonit-valja
Sageli deemonid sisenevad inimestesse pika vihapidamise või emotsionaalse seisundi või pinge seisundi ajal. Nad hoiavad kinni ühest perekonnast, kuhu neil on õnnestunud sisse tungida ja ründavad perekonna üht liiget läbi teise pere liikme.

Vaimudel puudub ihu, seetõttu kui neil tekib võimalus, kasutavad nad iga inimest, kelle sisse neil tekib õigus siseneda. Enamus juhtudel deemonid tegutsevad väljaspool ihu (segavad inimese mõtteid), aga võimalusel asuvad püsivalt inimese ihusse. Taolises olukorras tüli osapooled tajuvad vaimseid rünnakuid, püsivat solvumist, lõputut tülitsemist, mida nad ei ole alati ise esile kutsunud. Deemonid on selles osavad eksitajad. Kui deemon on saanud end kehtestada (domineerida) inimese mõtetes ning käitumises (see ei tähenda veel seestumist), siis see tüli püsib ning kuhjub. Samuti ei osata keerulisest olukorrast väljuda. Olukord muutub lootusetuks.

Psühholoogia on suhete puhul vaid poolik abinõu. Ütleks nii, et medali üks külg. Ükski psühholoog ei suuda inimesest deemonit välja ajada, isegi kui ta seda väga üritaks. Deemonid naeravad sellise katse peale, sest deemoni teeb relvituks üksnes Jeesuse veri. Vaimseid probleeme lahendatakse vaimselt, mitte hingeliselt.

Sageli pöördutakse psühholoogi poole, aga tegelikult on asi juba söge vaimne rünnak. See ei tähenda seda, et psühholoogi ei ole vaja, vaid tema käed jäävad lühikeseks, kui asi on väljunud kontrolli alt ja inimeses on kuri vaim. Psühholoog tegeleb hingehoiuga, aga Kristus tegeleb teie vaimuga, kogu teie olemusega. Kristlaste ülesanne on inimesi sellises olukorras juhendada, selgitada ja aidata inimestel vabaneda kurjadest vaimudest.

Deemoneid tuleb käskida: välja Jeesuse nimel! Neile Jumala sõna deklareerida ning anda mõista, et neist ollakse teadlik, nüüd ei ole neil enam pääsu. Nõudmise läbi saab neist lahti ja tekib inimeses rahu eeldus ja suhe saab lepituse.
]]>Thu, 06 Jun 2024 08:03:30 +0300<![CDATA[SUURE NELJAPÄEVA VERINE MÕISTATUS]]>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/suure-neljapaeva-verine-moistatus

Mida tähendab vere joomine?

Suure Neljapäevaga seoses on niipalju teemasid, et nendest kõigist kasvõi põgusalt kirjutada läheb ainuüksi mitu nädalat. Johannese evangeeliumis on see alates 12 kuni 17 ptk. Kuid täna tahaksime keskenduda ühele tegevusele, mida Jeesus läbi viis ja ütles, et meil tuleks seda sama teha ka edaspidi. See on armulaud, mida evangeeliumis kirjeldatakse ühise (paasa) söömaaja raames. (Mk 14:22, loe al 14-25) 

Enamus kristlastele on armulaua tähendus tundmatu. Sageli isegi ei osata vastata, miks seda teha ja mis selle tegevusega saavutatakse. Maailma inimestele jääb sellest hoopis isemoodi mulje: miks te joote verd või sööte inimest? Teil on nii verine usk! Mis sa sellise küsimuse korral oskadki selgitada?! See tundub tõepoolest kummaline, aga teeme seda, kuna Jeesus seadis selle korra ja ütles, et me teeksime seda Jeesuse surma mälestuseks. (1Kr 11:24) Pealegi on see Pauluse juhiste põhjal teoks saanud, mida kirikutes tänaseni korraldatakse jumalateenistuse raamides. Kuid mis sellel kõigel on meiega pistmist seoses hapnemata leibade pühaga nii nagu ev Markus selle paasatalle valmistamisest kirjutab? Meil ei ole ju põhjust üldse seda teha. Me oleme kristlased, mitte juudid. Sellele küsimusele on osalt ka hea põhjendus: jüngrid olid juudid. Las siis Jeesus sõi oma jüngritega, aga meil ei ole tõesti juudi ajaloolise traditsiooniga suurt midagi ühist või nagu öeldakse, see ei kõneta meid. Küsimusi rohkem kui vastuseid, on nii?

Küsimus on ju selles, mis sõnu me selle tegevuse juures välja ütleme. See ei ole lihtsalt leib või vein, mida me joome, sest vastasel juhul me ei peaks end väljendama: "See karikas on uus leping minu veres!" (1Kr 11:25) Seega me ju ei joo pelgalt veini, vaid ütleme selle juures, et see on Jeesuse veri. Miks seda teha? See ei ole ju üksnes mälestuseks, sest kes meist mälestab teist inimest vere joomise läbi, mitte keegi! Selleks aga, et mõista, mis teema selle vere joomisega on, peame minema kaugemale ja see on väga tähtis. Jeesus oleks ju võinud ükskõik mis teise elemendi seada üles tema mälestuseks ja me ikkagi oleksime seda teinud. On nii? Kuid miks siis veri?

Vere joomine tähendab valitsemist. See tuleneb meie sees olevast valitsemise igatsusest, mis on ürgne ja see läks kaduma inimese pattu langemisega, kus inimene loovutas pahaaimamatult kuradile oma valitsemise õiguse. Õigupoolest Eeva sai petta. See vere joomise komme aga lähtub inimese valitsemise tahtest. 

Meie südames on endiselt alles igavese elu igatsus. Selle vastu ei aita mitte miski, sest inimene loodi surematuks. See on nagu meie DNA osa, mida me ei saa muuta, sest see on nii loodud. Alguses oli inimene surematu. Seetõttu inimesed uskusid, et kui nad joovad verd, saavad nad tugevamaks või saavutavad hinge surematuse ning seega on nad nagu jumalad, surematud. Mida nad tegid? Nad panid ju kõikvõimalike loomade, aga ka inimese verd altaritele ja ohverdasid deemonitele. Nad arvasid, et kui nad piisavalt palju ohverdavad, siis nad saavutavad oma jumalatelt soosingu ja piisavalt lähedase olukorra jumalusele. Aga see ei toiminud kunagi. See oli ebajumalateenistus, sest ohverdati jumalatele, kes neid ei saanud kuidagi aidata, aga deemonid sundisid inimesi ohverdama üha uuesti, isegi oma lapsi. 

Piibel ütleb, et ilma vereta ei ole inimese hingele andeks andmine võimalik. Selletõttu ülempreestrid ohverdasid veatud talle ohvri altaril Jumalale inimeste pattude eest, nende pattude lunastuseks. (Hb 9:7) Jeesus tõi meie eest ühe ohvri ja lõpliku, kõigi inimeste pattude lunastuseks. Sellest kirjutab Paulus, aga ka kiri heebrealastele. Selle ainukordse ohvriga pandi punkt VT lepingu ohvriteenistusele. Miks? Kuna Jeesuse püha veri oli täiuslik ja nagu te teate kuldsalmi Jh 3:16, Jumal andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukuks, vaid et tal oleks igavene elu. Ohvriteenistusel kadus ära oma eesmärk. 

Veri tõepoolest omab igavese elu ja valitsemise puhul võtmetähtsust. See on vajalik mitte üksnes igaveseks eluks, vaid ka hinge lunastuseks ehk teisisõnu hinge puhastamiseks. Üksnes veatu verega saab hinge puhastada. Seetõttu sa juba näed siinkohal teatud paralleele ja sarnasust. Kõik keerleb ümber Jeesuse valatud vere.

Juba aegade algusest uskusid inimesed vere olulisust, aga nende häda oli selles, et mõnedest said kannibalid. Põhjus miks tänaseni tahavad mõned hõimud valgeid inimesi ära süüa on väga praktiline, nad usuvad, et meie näol on tegu nende maailma vaatevinklist ebamaiste, valgete olendiga ja kui nad meid potti ajavad ja meie ihu ära söövad, siis saavutavad oma hinge õndsuse, jutumärkides muidugi. Nad ei söö inimest mitte selletõttu, et nad on näljased või neile meeldib meie liha maitse või inimveri, vaid just seetõttu, et nad usuvad, et sellega ohverdavad oma jumalatele ning muutuvad jumalate sarnaseks.

Jeesus tegi meid valitsejaks. Sümboolselt me joome tema verd ja saavutame valitsemise õiguse kogu kurjuse ja pimeduse jõudude üle, sest ükski deemon ei suuda Jeesuse verest läbi tungida. See on püha veri ja see tapab igal moel kurjuse. Seetõttu sellise kombega me tegelikult aktsepteerime oma kuninglikku seisust, millega meile anti meelevald seista kogu vaenlase väe peal. Kui ei oleks Jeesuse verd, oleksime samavõrd haavatavad deemonite poolt nagu iga teine paganusund tänaseni on. 

Muidugi saab iga inimene aru, et kaotatud valitsemist on vaja tagasi saavutada ja see on võimalik, aga see on inimese usk, mitte Jumala meetod. Kui aga inimene usub ja võtab vastu Jumala vere (lepingu, UT), siis Jumal muudab selle igatsuse võimalikuks. Just seda pidaski Jeesus silmas, kui ta seadis sisse vere joomise (tegelikult jõid küll veini) ja ihu söömise (tegelikult sõid leiba). Ta ütles enese kohta, et tema on elu leib, igavene leib. Kes sööb, sööb eluks. Kes ei mõista seda, see sööb nuhtluseks ehk hukatuseks, ega anna aru, mida ta teeb. (1Kr 11:29)

Kui nüüd aga rääkida armulaua mõjust, siis see tõepoolest omab lisaks vaimsele tugevusele ka mõju füüsilise ihu e haiguste vastu. Inimene unistab olla terve ja surematu. Ta kardab haigusi ja surma, aga haigusi ei pea kartma, ammugi surma, kui sa oled surematu ja sul on nii tugev verekaitse. Selletõttu vere joomine ja kaitse on omavahel tihedas seoses. Kogudused õpetavad, et armulaual tuleks käia regulaarselt. See kaitse aga tuleb ühenduse läbi Jumalaga. Sellega Jumal sisuliselt annab osa omaenda loomusest. Seda nimetatakse Jumalaga osaduseks. Seda räägitakse alati armulaua jagamisel, aga kuidas see osadus realiseerub, on enamasti inimestele ikkagi mõistatuseks jäänud. Tegelikult siin ei ole mingit mõistatust, kui te teate, miks Jeesus seadis üles vere joomise ja kust see tava pärit on ja mida see elus muudab. 

See kõik on saanud alguse inimese pattu langemisest. Jumal nüüd aga taastas meie algse olukorra, tegi meist Kristuse kuninglikud valitsejad, need me ju olime kohe alguses, me ei tundnud Jumala ees mingit alaväärsust, kui viibisime Eedeni aias. Kuid patt tegi meid "targaks". Jah, jutumärkides. Juues karikast, annab Jeesus osa oma loomusest meile. Ta ju elab oma Vaimu läbi meie südames, miks me siis ei või juua Tema verd, mis on Jeesuse poolt valatud meie heaks ja lunastuseks. Sellel on otsene seos. Jüngrid veel ei saanud aru, et Jeesus võib elada ka nende südames, aga alles hiljem jõudis see neile kohale, siis Jumal avas oma Püha Vaimu läbi nende mõistuse kirjadest aru saama ja seda saame ka meie teha täna. Me oleme nüüd nimetatud Jumala lasteks, tema perekonna liikmeteks. Me oleme tagasi seal kohal, mis meile algselt kuulus, kuhu Jumal meid asetas juba aegade alguses. Seetõttu me hüüame: abba issi! Meie igivana igatsus on rahuldatud ja see sai võimalikuks vere tõttu. 

Ent meie vaimu uusünd on meie uus olukord, taevane, mille läbi me juba saame kuningatena valitseda. (Rm 5:17) Kui aga kristlased ei valitse, ei saa nad sellest armulaua osadusest suurt midagi aru, see on neile rutiin, aga selle sügavam tähendus jääb ikkagi kaugeks ja seda on isegi raske inimestele ära selgitada, miks me seda kaasa teeme ja mida see meile annab. Nad lihtsalt ei saa aru, mida Jumal on nende jaoks teinud ja kes on nemad Jumala jaoks. Loodetavasti see selgitus aitas sul mõista, miks Jeesus jagas karikat ja ütles: jooge kõik, see on minu veri. Samas kui jälgida sündmusi, mis toimusid Suure Reedel, võib üsna veendunult üldistada, et jüngrid ikkagi ei saanud veel mitte mõhkugi aru vere tähtsusest. Kuid Jeesus juba rääkis, et ta läheb valama verd nende eest. Et see karikast joodud vein muutub kõigile reaalsuseks, lepingu kinnituseks ja seetõttu ta ütles, et mälestage seda päeva. Jeesus teadis, mis teda ees ootab. Enne seda peeti küll paasat, aga juudid ei joonud verd, mida Jeesus õpetas oma jüngritele Suurel Neljapäeval.

Õnnistatud leivamurdmist!

Kui keegi väidab, et kõik jüngrid said aru sellest, kui Jeesus võttis leiva ja murdis ning selsamal kombel ka karika ja ütles, jooge see on minu veri, siis kolmes evangeeliumis on see kirjas v.a Johannese ev. Johannes ei saanud sellest aru, seetõttu ta ei lisanud seda oma evangeeliumisse. Johannese ev on kõige pikemalt kirjutanud üles suure neljapäeva sündmused, praktiliselt sõna sõnalt Jeesuse jutu, tegevused sh jalgade pesu jms, aga sündmustest puudub leivamurdmine! Johannes vaid põgusalt kahes salmis märgib lihtsalt paasakommet, kuid mitte sõnagi verest ega armulauast! Miks? Sest ta teadis ju seda, et vere joomine oli tollal levinud praktika, mida paganad tegid, nagu me kirjutasime artiklis. Ta kahtles selles, et läbi vere joomise tuleks mälestada Jeesuse surma. Samas Mt, Mk ja Lk ev on see just sisse kirjutatud seoses neljapäevaga, aga puuduvad pikad, detailsed kirjeldused muudest sel päeval räägitud Jeesuse sõnadest ja tegudest. Võiks öelda, et Johannes oli ettevaatlik, et mitte lisada ev seda, milles ta kahtles. Ta ei saanud aru ohvri seosest, sest Jeesuse veri oli veel valamata ja puudus isiklik kogemus; kui aga Jeesus sellest teatas, et ta annab oma elu, muutusid jüngrid kurvaks. Miks oli vaja sellist lõppu ja Jeesuse verd? Aga sellest juba art kirjutasime, kuidas see mõjutab kogu meie olukorda. Seetõttu on veel tänaseni kristlasi, kes ei mõista, miks on vaja armulaual käia v mida see muudab. On isegi kristlasi, kes selle vastu sõdivad, sest nende meelest on see vale. Ent nad ei mõista vere tähendust ja ei mõista, kuidas vere läbi meie esmane olukord taastus, me olime ju valitsejad (1Ms). Kusjuures armulaud on tegelikult ainus sakrament, mille Jeesus ise sisse seadis. Näiteks ristimine on Johanneselt. Abielu sakrament aga hoopis Moosese poolt üle toodud VT. Te peate neid mõistma. Te võite kõigist teistest loobuda, kui keegi sunnib, aga verest loobumine tähendab väe ja kaitse ning oma seisuse loovutamist. Põhimõtteliselt usust lahti ütlemist. Sest Jeesus valas oma kalli, püha vere meie pattude lunastuseks ja kui keegi seda ei tunnista, siis Jumal ei tunnista seda inimest. Sest kirjutatud on, kes salgab Poja, selle salgab Isa. "Aga igaühe, kes iganes minu ära inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas," samuti "Kes iganes Poja, sellel pole ka Isa; kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa."

]]>Wed, 27 Mar 2024 14:27:50 +0200