Teeme taas üha asja selgeks, kuna kristlaste seas levib igasugust jama selles küsimuses, valeõpetusi, mis seavad kahtluse alla Jumala plaane. Olgu siis siinkohal taas selgust toodud. Milles täpselt?

Täna räägime ühest sündmusest, mida prohvetid, evangeeliumid ja apostlite kirjad mitmel viisil tunnistavad ja see on pühade tagasitulek.

Selles pole üldse kahtlustki, et pühad tulevad tagasi, aga kristlaste vahel on mõnevõrra mõttetut vaidlemist, kes need püha on. Kuid see on siiski selgelt öeldud, et pühad on nii juudid, kristlased, Jeesuse omad kui ka märtrid, aga ka vanemad (Mooses, Eelija jt). Selles osas saadakse asjas ikkagi lõppeks kokkuleppele ja seda küsimust siinkohal ei lahka. Kuid milles siis asi?

Liigub mitmesuguseid arvamusi, et kõik ei kuulugi pühade hulka, nagu on palju eksitamist nn 144 tuhade kirjakoha osas, kes need on? Kuid meie jätame selle kondi veel pureda ja läheme juba lubatud pühade juurde, keda tuuakse tagasi. Täpsemalt, kellega Jeesus tuleb tagasi Õlimäele.

Mõned kristlased on eksiarvamusel, et kristlased ei tule kunagi tagasi, kuivõrd nad loevad, et nende kodu on taevas. See aga tuleneb sellest, et nad ei loe edasi, nad lõpetavad evangeeliumi teatud kohas, poole pealt. Kuid lugu läheb edasi ja sellest on väga detailselt kirjeldatud ja seda selgitas ka Jeesus. Kristlased ei jää taevasse ja see on ase, oleme sellest ka varem kirjutanud, et vaid ase, ajutine koht. Taevas on nad viletsuseajal, kuid selle lõppedes tuleb Jeesus Jerusalemma Õlimäele ja koos kõigi pühadega. (Sk 14:5) Siin ongi nüüd koht, mis on selline tore võimalus kristlasi omavahel vaidlema panna, et "ei tea, kes need pühad siis on?", "kas mina ka olen ja tulen koos Jeesusega või ma jään taevasse" jpm? Seda me uurime.

Esiteks ei ole kahtlustki, et räägitakse kõigist ja nii tuleb seda ka sõna sõnalt võtta. Kuid eksitusi külvab selles küsimuses mitte nii väga Uue Testamendi tegelased, kes sellest rääkisid, vaid hilisemad tõlked, mis on suvaõiguse mõjutusel püüdnud "kõike" arvudega piirata. Siit tekibki palju arusaamatusi. Me ju teame, et taevas on kõik pühad, aga piiblitõlkijad on asunud seda asja väänama, ka Eesti piiblis. Seetõttu peame selles küsimuses minema algkeele juurde. Mida seal täpselt öeldud on? Sellest lähtudes, oh üllatust, tuleb välja, et siin on juba palju märgist möödalaskmisi. Ilmselt see tuleb tõlkijate oma usuvaadetest, millega nad on teemat käsitlenud. Vaatame siis, mida nad kokku tõlkisid?

Et ei oleks näpuga näitamist meie suunas, toome siinkohal välja seda tähistavad tõlked. Võite ise veenduda.

1) Lk 12:1 "Sel ajal, kui rahvast oli kokku tulnud tuhandete kaupa, nii et üksteist tallati, hakkas Jeesus rääkima esmalt oma jüngritele: „Hoidke end variseride haputaigna, see tähendab silmakirjalikkuse eest!"
2) Ap 19:19, 21:20 "Aga paljud neist, kes olid tegelnud nõiakunstiga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide silma all. Ja kui nende hind kokku arvestati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõberaha." ja "Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele: „Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad."
3) Hb 12:22 "vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde."
4) Ilm 9:16 "Ja sõjaväe ratsanike arv oli kakskümmend tuhat korda kümme tuhat - ma kuulsin nende arvu."
5) Jd 14 "Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast, ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga."

Loetud kirjakohtades teile tõlgiti pühakirjast arvud, kuid nagu veenduda jõudsite, need arvud olid seinast seina, millest Juuda kiri märgib ära pühade arvulise koguse, milleks on mitmekümmend tuhat. Tegelikult Juuda nii ei väljenda ennast, see on tõlkija seisukoht! Iseenesest huvitav arv, me teame, et mitukümmend ei ütle tegelikult kogust, kui palju siis neid kokku tuli.

Selleks, et asjas selgust tuua, tuleb lugeda kreeka keelset pühakirja. Uues Testamendis on sel põhjusel ühikut kasutatud 6 korral, millest Apostlite tegudes kahes peatükis. Igal pool mujal esineb see vaid juba eelpool ära toodud kirjakohtades kirjeldatud arvude kujul, kuid mitte seda, mida meile tõlgiti.

Arvud on piiblis äärmiselt olulised, kuivõrd Jumal tähistab ja kasutab arve sündmustes. Tõlkijatele võis see tunduda suvaõigus, aga kõigis nendes kohtades on pühakirja algtekst siiski väga selgelt ühemõtteline. Kui nüüd lugeda neid autoreid, siis ainus asi mida ette heita oleks, on ehk Luuka pühakirja autori meelevaldne termini kasutamine, kuid pole kahtlustki, et ta tahtis edasi anda selle läbi muljet ja sündmuse tähtsust. Teistel juhtudel on asi korrekte.

Kreeka keelne piibel kirjutab sellel puhul sõna "myrias".

Mida see tähendab? Võibolla täna seda sõna kõnepruugist ei leia, siis, siiski on eesti keeles see olemas ja tulnud siia just kreeka keelest. See on müriaad. Kiire ülevaade EKIS annab teile termini tähenduseks: mustuhat, lõputu hulk.

Eesti keeles oli küll mitukümmend aastat varem, vähemasti koolides nii, et kui õpilased tahtsid öelda kõige suuremat kogust, siis nad väljendasid ennast nii, et see on musttuhat. Tuhandeid nii et mustab! See on põhimõtteliselt õige.

Meile teada olevalt on näiteks selle koguse väljenduseks tavakasutuses Google, mis väljendab arvu, mis on piisavalt suur, mida inimene suudaks hoomata. Kui ka selle termini sõna on tegelikult "gugol". Gugol tähistab matemaatilist arvu, milles numbrile 1 järgneb 100 nulli. Üsna suur (!), raske isegi kirja panna. Vahepõikena võiks märkida Jumala tõotust Aabrahamile, et tema järglasi saab olema nagu tähti taevas või nagu mereliiva. Kuidas loendada liivatera? Archimedes püüdis välja arvutada, mitu liivatera mahub universumisse. Vastuseks oli väga palju! (Nagu mustab!) Tegelikult ta leiutas selle arvutamiseks meetodi kasutades MÜRIAADE, tohutuid arve (1 müriaad = 10 000), mis toimisid astmena. Tema arvates on vaja 10 astmes 63 (1 vigintiljon) liivatera, et täita universum. Nii palju, et seda on isegi raske hoomata. Seetõttu piibli tõlkimisel on kasutatud sellist kujundit kui "kümme tuhat", mis tegelikult tulenes Archimedese mudelist, mida ta defineerib kui müriaad. Eesti keeles vastavalt lõputu hulk või mustuhat. Isegi tuhat korda kümme tuhat on iseenesest suur arv, see on 10 miljonit. Siiski Juuda kiri ei võimalda sellist eesti keele tõlke kasutamist nagu praegu on, vaid ütleb ühemõtteliselt, see on müriaad. See tähendab loendamatu arv.

Mida see muudab?

1) "Sel ajal, kui rahvast oli kokku tulnud loendamatu arv..."
2) "viiskümmend müriaadi hõberaha" Palju see matemaatliselt on? 500 000 hõberaha? Tegemist on ilmselgelt liialdusega, aga pole kahtlustki, et raha oli loendamatult. Teiseks "mitukümmend müriaadi juuti". Kust need kokku võtta? Pole samuti kahtlustki, et tõlge on isegi naiivselt käsitletult, kergekäeliselt tehtud.
3) "kümnete müriaadide inglite juurde" See kõlab rohkem usutavalt kui apostlite nõiaraamatute sündmus. Ikkagi on Jumalal loendamatu hulk ingleid, tegelikult me ei tea seda palju neid on ja õige on öelda müriaad.
4) Ilmutuse raamatus on siiski midagi kõige lähedasemat selle konteksti edastamiseks tõlgitud. Kakskümmend müriaadi korda kümme müriaadi. Mis see arvudes teeb? 200 tuhat korda 100 tuhat, mis teeb kokku 20 miljardit! Tundub juba usutav inglite arv, kas pole?  
5) Kahjuks mitmekümne tuhande puhul ei ole võimalik öelda, mida tõlkija siinkohal tegelikult mõtleb ja võime vaid tõdeda, et tegemist on siiski loendamatu arvuga. Seega võib vabalt tõlkida, et "Vaata, Issand tuleb lõputu hulga pühaga," aga võib ka "Vaata, Issand tuleb müriaadi pühadega." Kõlab natuke kohmakalt, aga mõte on siiski edasi antav arusaadavamalt, et prohvetites märgitud "kõik pühad" on tegelikult tulemas.

Seetõttu ei ole siinkohal ka küsimust, kas need või teised pühad ehk milline pühade sihtgrupp Jeesusega tuleb Õlimäele. Kui me võtame asja nii, nagu algkeeles seda edastati, siis pole tegelikult kahtlustki, et ükski kristlane taevasse ei jää pärast viletsusaega, vaid tuuakse tagasi koos Jeesusega ja nagu piibel kirjutab, hakkavad nad valitsema kuningatena. Nii on kirjas. Jumala Sõna tuleb uskuda ja usaldada. Muidugi on raske seda teha, kui selle tõlkimise algmõte on kaduma läinud või moonutatud, mis tekitabki vaidlemist. Kui kristlased vähegi tahaksid, leiavad nad vastuse pühakirjast, selle algkeelest. Tõlge on alati mõne konfessiooni või tõlkija vaatenurk asjale ja tihti on selles varjatud teoloogiline argument, aga see juba ajab asjad segaseks ja tekitab kahtlusi, mida tuleks pigem vältida.

Selle müriaadiga (arvuga) on selgus majas ja lugeja võib kindlalt teada, et tegelikult kirjad selgitavad lõpuaja sündmusi piisavalt ühemõtteliselt ja siin ei ole otsad lahti jäetud. Kui sind viiakse ära ülesvõtmisega, siis tuuakse ka tagasi samal moel. Täpselt samal moel kui Jeesus. Sa oled osa Jeesuse ihust. See kõik, mida sa siin teed, omab tähtsust mitte üksnes taevas, vaid just siin. Sind määratakse valitsema, sest selleks on sind päästetud, see ei ole lihtsalt olek, vaid elu selle kõige parimal moel!