Kui ma nüüd hästi järgi mõtlen enda elu üle, siis minu eelis teistega võrreldes tekkis selle tõttu, et ma võtsin Jeesuse sõnu nii nagu need olid - sõna sõnalt. Kui ma sain teada misjonikäsust, siis ma olin valmis selle nimel välja minema kõike maailma nagu kirjutatud on. Kui ma usule tulin, tegutses kirikus noortegrupp, enamasti olid inimesed kiriku töös aktiivsed kaaslööjad ja ega minagi ei saanud siis sellest kõigest eemale jääda. Mind kutsuti osadusse ja peagi olin ma misjonigrupis, mis tegutses enamasti väljaspool kogudust. Aga pole kahtlustki, et mul ei olnud piisavat ettevalmistust ja puudus ka küpsus. Ka ei saanud keegi näha minus valmis iseloomu, ilma milleta ei lasta kellelgi sõna võtta ega kõneleda. Kõik ikkagi pöördus minu heaks. Tegelikult võisin ma olla soosingu all, sest ma ei tea öelda, et koguduses oldi kõigi teiste suhtes sama usaldusväärne. Ma ei pidanud saama enne paremaks kristlaseks! Kaugel sellest, aga millegipärast minu suhtes tehti erand. Ma ei tea miks, võibolla oli see lihtsalt Jumala juhtimine.

Kui rääkida tänasest päevast, siis ma ei näe neid inimesi, keda sedavõrd usaldatakse kui tollal minu suhtes käituti. Õnneks hoidis Jumal minust eemal ämbrid kuhu astuda, mingeid prohmakaid ma ei mäleta. Meenuvad ikkagi head sündmused. Ju siis sujus kõik kenasti. Aga miks ma sellest räägin?

Asi on selles. Et mul on ikka hullupööra vedanud, et tollal selline erand minu suhtes läbi läks. Sest enamasti kehtib kogudustes kirjutamata reegel, arvatakse, et inimesed ei ole väärt, et Jumal neid üleloomulikus kasutaks. Sellisel arvamusel pole üksnes koguduste vanemad, vaid ka koguduse lihtliikmed. Pole ka ime. Sest iga kord, kui inimene teenistusele satub, ikka ja üha korrutatakse, sa oled patune, kadunud hing ja paranda meelt. Sa pole veel midagi õppinud. Õpi nüüd seda ja teist. Aga õppepraktika? Seepärast on need inimesed ka loobunud otsimast, ega soovigi leida teenimisviisi või kohta kuidas koguduses kaasa aidata. Kui sa küsid neilt, siis saad vastuseks ka ebamäärase pomina: ma pole püha. Tegelikult kõik need inimesed ei ole Jumalale sõnakuulelikud. Pigem nad usuvad seda, mida neile koguduses õpetatakse, kui seda, mida pühakiri ühest või teisest asjast kirjutab. Nad ei otsi ammu enam vaimuande, kuna neile on koguduses mõista antud, et neil on üha rohkem ja rohkem vaja vaimulikult kasvada ja arendada oma iseloomu omadusi. Ka mina pole selles suhtes mingi erand olnud. Olen kaasahaaratud olnud sellest valest ja eksinud paljude suhtes. Kandes nad maha. Kuid Jeesus loodab ikka veel nende peale. Aga mida siis ütleb pühakiri?

Kui me nüüd läheme Jeesuse juurde, siis me ei näe mitte kusagilt, et Jeesus pidas kellegi iseloomu ebapiisavaks või mingil viisil takistuseks, et ta ei võiks minna kuulutada evangeeliumi, ajada välja kurje vaime, panna haigete peale käsi, palvetada inimeste eest ja tervendada neid Püha Vaimu väes. Otse vastupidi. Jeesus viskas oma jüngrid vette tundmatus kohas, korduvalt. Esmalt kaksteist jüngrit. Hiljem 72 jüngrit. Ka pärast seda andis korduvalt korraldusi, et jüngrid ühel või teisel viisil teenisksid inimesi. Need 70 olid õppimata mehed. Tavalised inimesed, nagu sina ja mina. Aga inimesed ekslikult arvavad, et evangeeliumi kuulutamine sinna juurde kuuluvate imedega, on midagi enneolematut, vaid vähestele, nn eriti pühadele usklikele kättesaadav või vähemasti midagi karjase ametiga sarnast. Kuid eksivad inimesed ja eksivad pastorid, kõik, kes nii väidavad.

Kas Jeesus küsis kellegi käest: "kaua sa oled usus olnud?" "Kas sul on koguduses ikka hea tunnistus?" "Kas sa omad ka vaimuande?" "Kas sul on tervendamise and?" "Kas sul on Püha Vaim?" Ei. Ta ei teinud midagi sellist. ainus mida Jeesus tegi oli see, et ta kuulutas pimeduse riigile avalikkku lüüasaamist ehk teisisõnu, ta andis väe ja meelevalla (Lk 9:1-2). Minge kuulutage, Taevariik on lähedal! (Mt 10:7) Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid jt. Mida jüngrid tegid? Läksid. Mis juhtus? Imed juhtusid. Miks, sest Jumal toetas seda oma tunnustähtedega. Kas need jüngrid olid Püha Vaimuga täidetud. Ei olnud. See juhtus alles hiljem. Aga tunnustähed järgivad kõiki kes seda kutset täidavad. Kõiki! Ka täna. Ka sind, armas lugeja. See kehtib ka täna. Sul on Püha Vaim, see on sinu suur eelis jüngrite ees. Mis juhtus? "Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid terveks haigeid kõikjal." Siin ei ole öeldud, et üks haige sai juhuslikult terveks. Siin on kirjas, et tegid haigeid terveks kõikjal! Kõikjal. Saad aru?

Ma võin eksida, kuid pigem on mul kergem uskuda seda, et ka sinu suhtes on koguduses oldud ülemäära umbusklik. Ka sulle on õpetatud, et sul ei ole veel piisavalt palju vaimuande ja sa pole staažikamate silmis piisavalt väärikas et teenida. Siis tea, ma tühistan need arvamused ja kõik sinule öeldud sõnad, praegu ja just nüüd! Ole vaba! Sa oled sellest valest, mis sind on püsivalt kinni hoidnud püsivas ebaküpsuses. Sind on hoitud eemal väest. Ma tühistan selle sidumise sinu kohalt ja kuulutan sulle väge ja meelevalda! Sul on vägi ja meelevalt kuulutada ja teha kõiki neid imesid mida tegid ka jüngrid. Sa oled vaba teenima. Jeesus on andnud sulle meelevalla kogu rästikute sugu peal, sa võid võtta neid kätte, aga ükski neist ei saa sulle kurja teha. Sul ON meelevald. Samasugune meelevald teha kõike neid imelisi asju, mida tegid ka nood kogematud jüngrid, keda Jeesus välja läkitas. Tea seda, et ka nemad ei teadnud mitte midagi. Aga nad uskusid. Nad uskusid Jumala sõna. Selles usus nad läksid välja ja tunnustähed järgisid neid, samavõrd järgivad tunnustähed sind, kui sa hakkad nüüd tegutsema. Alusta kohe.

Sa ei pea olema kõikvõimalike andidega täidetud, sest Jumal on sinuga. Kui sa lähed, siis sa näed Jumala väe avaldusi. Sa ei pea saama paremaks kristlaseks enne, kui Jumal sind kasutada saab. See on kuradi vale! See on suurim valede vale, mis hoiab kinni koguduse kasvamist. Hoiab kinni ärkamist. Hoiab inimsei kinni nende hädades. Kuid sinule on antud meelevald aidata inimesi ja sind on kutsutud seda tegema. Seepärast leia üles oma visooon ja avasta eneses annid. Sina oled Jumala poolt valitud tööriist. Jumalal ei ole plaanis võtta kedagi sinu asemel. Tema valis sind! Ta päästis sind. Ta varustas sind oma meelevallaga. Ta annab sulle väe. Sina oled tema kuningriigi esindaja. Kas sa tead, et esindajal pole mitte ainult kohustused, vaid on ka õigused. Sinu õigus on tühistada kuradi teod ja kiskuda Jumala riik siia - maapeale, laiendada seda riiki ja selle riigi mõjuala enese ümber. Sul on piisavalt hea iseloom. Küll Jumal teab seda. Mina ei tea, milline su iseloom on, kes sa seda läkitust loed. Aga ma tean, et Jumal teab et sa oled piisavalt hea juba alates kutsumisest. Sa ei pea olema keegi teine. Sa oled ainulaadne ja hinnaline Jumala silmis ja Jumal ootab sind. Jeesus vajab sind, et kehtestada Tema riik. Sinu halastav süda ja kaastunne vallandab enneolematu Püha Vaimu võidmise, mida sa pole näinud eales oma silmaga. Sa saad nägema seda, et sa saad ise kõige enam imestatud oma tegevusest, mida Jumal sinu käte abil inimestele teeb. Sinu võidmine tuleb koos teenimisega, ilma selleta aga jääks see välja arendamata. See ilmneb kohe, kui sa välja astud. Sinu võitud teenistus viib sind kokku väega. See muudab ka sinu iseloomu. See muudab sinu iseloomu enam kui sa oskad arvatagi. Kui vaim tuleb sind saatma kõikjale, siis see tuleb sinu peale ja ta ei tee imelisi asju mitte üksnes inimestele keda sa teenid, vaid see muudab ka sinu iseloomu, ta teeb sinust uue inimese. See võidmine, mida sa meelevalla all koged, voolab ka sinu sisse ja voolab sinust välja ning mõjutab inimeste elusid. Seepärast ära muretse oma südame pärast, Jumal muretseb ise selle üle. Usalda ennast Jumala hoolde. Kõik kes teenivad teisi, saavad ka ise kastetud ja joodetud. See tähendab uut elukvaliteeti. Sinus ärkab ellu uus kevad - inimene Kristus. "Ma ei tunne sind enam ära" ütlevad sulle inimesed ja sa ise imestad eneses toimunud muutuste üle. Aga ära imesta, Jumalal on kõik võimalik. Kõige suurem ime on sinu muudetud loomus. Armastus muudab kõiki, eranditult kõiki, kes sellega kokku puutuvad.

Sul ei ole õigust otsustada, millal sa alustad misjonikäsu järgimist (Mk 16:15). Sa ei saa otsustada selle üle, millal sa valmis oled. Sest Jeesus ütles "minge"! See tähendab, et tuleb minna nüüd ja kohe. Ta ei öelnud mitte kuskil, et kui teatud tingimused on täidetud, siis minge. Me võime lugeda, et nad läksid kohe. Pane tähele, et Jeesus ei palunud neil selleks oodata ka Isa Tõotust. Ja ka seda ei öeldud, et sina pead ootama. Aga öeldi: "Minge".

Sa oled selleks juba valmis. Sul on kõik mida sa vajad. Jumal õnnistagu sind ja Jumal kinnitab sind tunnustähtedega. Jeesus ütles, et kes usub, see teeb hoopis suuremaid tegusid. Ole selleks valmis. Uskujaid saadavad tunnustähed. Kes ei lähe välja, see ei usu, sellel ei ole tunnustähti. Nii nad läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega. Soovin sulle rohkesti õnnistatud teed!

Kas Püha Vaim on boss?
(ps. lubatud "ERILINE tahe" selgitus sama teema järgmisel korral)

Hernhuutlased väitsid, et Jumalat on võimalik tunnetada vaid läbi Kristuse risti. Ma usun, et Jumalat on võimalik tunnetada Püha Vaimu läbi, kes on selleks antud. "Keegi, kes ei ole isiklikult kogenud Jumalat, ei tunne Jumalat" ütles Kandi Clark, keda Jumal kasutas Kanadas ja algatas tema läbi ärkamisliikumise. Jumalat ei saa tunda risti läbi - teda isiklikult kogeda (Kes meist on kogenud, mida tähendab ristil rippuda!), küll aga saab Jumalat tunda ja kogeda isiklikult Püha Vaimu läbi.

Meil on on suured denominatsioonid, liikumised, mis pole inimeste hulgas mitte kunagi olnud nii suurearvulised. Täna on suurematel liikmeid üle saja miljoni. Need koonduvad õpetuste ja nende vaimsete isade külge. Kunagi koonduti tõdede ümber, denominatsioonid selgitasid tõde oma vaimse juhi vaatenurgast. Kui neid võrrelda, siis vaid üldtõed (loetud hulgal) on kõigil samad, erinevused kahjuks väga paljudes üksikasjades. Kuid sellise koondumise tugevus on selles, et koondumisega liitunud nõustutavad õpetusega. Nõrkuseks aga see, et enam ei jää ruumi muutustele ja väele, sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes.

Vägi vs denominatsioonide identiteedid

Kristuse väärikuselt liigub fookus juhtide uhkusele. Iga denominatsioon hoiab kinni oma usutunnistusest, mõistagi ei ole seal väel kohta mida ta tegelikult väärib. Kuidas sa seda väge ikka usutunnistustes - sõnade abil kirjeldad nii, et kõigile selle olemus ühtviisi mõistetav on. Vägi avaldub viisil ja olukordades, mis on üleloomulik, Inimesel puudub võime kirjeldada seda sõnades. Ma ei näe vastuolu sõnades ja väes, vaid vägi on üle sõnade, see on rohkem kui sõnad! Kui ta vaid saaks tagasi koha, mida ta väärib.

Mõned välispastorid, kes on Eestis osalenud oikumeenilistel üritustel, tunnustavad eestlaste suutlikust teha koostööd, nad ei saa aru kuidas on võimalik, et õigeusklikel, katoliiklastel, metodistidel ja baptistidel on ühine üritus, eriti aga ühine Jumalateenistus. Kuidas on see võimalik, et õpetuslikult ja traditsioonidelt nii erinevad kogudused leiavad ühise keele. See on mõttemaailm, mida suurtes kogudustes ei esine, küll aga Eestis. Eesti väikeste mõõtmete tõttu on nende erinevuste ületamine teatud piirini võimalik. Kui see toimuks Jumala väes, siis selle tulemusel kaoksid denominatsioonid. Kuna seda piiratakse inimeste tarkusega, siis selline koostöö jääb alati pinnapealseks, teatud piirini talutakse üksteise erinevusi, kuid sellega asi piirdubki. Denominatsioonid ei saa mööda vaadata oma identiteedist, usutunnistusest. Selline koostöö on võimalik üldiste doktriinide pinnal, kuid see on sõnades, mitte väes. Lahkmeele vaim tunnistab nende vastu, seetõttu pole väge. Kuid esineb ka valeväe ilmingute kartust, võta sa kinni, äkki ilmneb valetunnustäht.

Keegi ei usu, et denominatsioonide liitumine taastaks apostliteaegse korra, kas me peamegi taga igatsema möödunud sündmusi, sest nii me fokuseerime sündmustele, mitte Jumala väele. Liitumine eeldaks usurevolutsiooni, Jumal on kogu aeg ärkamises. Nendes liigub tema vägi. Kuid sõnadest, nagu kedagi õpetatud on, on inimesel raske lahti lasta et ehitada uus hoone. Me oleme materialistid, muudkui lapime ja paikame ja krohvime oma vaimulikke "hooneid," kuid elu see ei too. Hoone seinad saavad uue kuue, kuid kivide mõrasid see ei taasta. Kivid on ikka vanad. Me mõtleme, et me oleme targad ja ei raiska oma ressursse, kuid tegelikult on remont kallim, kui uue hoone rajamine. Loomulikult Kristus on fundament, millele saab ehitada.

Mulle meeldib üks näide elust endast, mis sümboliseerib piltlikult uut mõtteviisi. Autofirma Mazda oli oma disainiga nii kokku jooksnud, et enam ei mõjunud ükski uuendus nii, et see oleks olnud atraktiivne ja samal ajal säiliks ka Mazda identiteet. Sellest ei tulnud midagi head. Müük ei edenenud, oli näha, et inimesi see jättis külmaks. Samas nad nägid, et teised firmad tegid mõne väikse muudatuse ja müük elavnes. Identiteet säilis. Need õnnestusid. Siis nad tulid kokku ja otsustasid, et vanade tõekspidamistega enam edasi liikuda ei saa. Disaineritele anti korraldus, tehke midagi uut. Aga mida nad tegid? Disainerid viskasid kõik Mazda identiteeti puudutavad elemendid ära. Võtsid puhta lehe ja alustasid uue loomist. Nad konstrueerisid täiestu uue mudeli, loodi täiesti uus identiteet. Sellel oli erakordne edu, selle mudeli müüginumbrid tõusid müügiedetabelites esimeseks regioonile vaatamata, ka Eestis. Me tunneme seda brändi nime all: Mazda 6.

Mulle tundub, et Suurel Disaineril on mõtekam võtta uus - puhas leht, luua uus väeline liikumine (kui seda juba loodud pole). Sest see pole kinni juhtide eeskujudes, doktriinides, vaid toetub Jumala väele ja Kristusele kui Juhile, õpetajale. Ma ei usu, et ülemailmselt on võimalik liita denominatsioone nii, et toimuks liitumine. Küll aga usun, et Kristus ehitab oma fundamendile uue koguduse ja inimesed tunnevad ära, et see ei toetu üksnes sõnadele, vaid see väljendub väes. Võidmist tuleb vääriliselt hinnata võrreldes tõega. Pühakiri on tõde, kuid Jumal on suurem kui üks sõnades kirja pandud evangeelium või kirjad. Häda kogudusele kes hindab juhtide karismat enam kui väge. Jumal pole huvitatud sellest, et juhid avaldaksid muljet teadmistega. Ta oleks sel juhul andnud teadmised, mida inimesed tänapäevani ei suudaks lõpuni mõista ja tõlgendada, kuid inimesed mõistavad siiski piibli mõtteid, õnneks ei suuda ära seletada väge! Me ei suuda ära põhjendada, kuidas sai Kristus ihulikult tulla läbi seina jüngrite tuppa, uksed olid ju lukus. Kuid Jeesus ei ootagi seda, et me tema väge lahti selgitaks mõne õpetuse abil, vaid räägiksime, et selline vägev sündmus ajalooliselt juhtus, see on ajas dateeritav. "Jeesusel on vägi!" Tema tulek väljendus väge. Väärtushinnagute ümber vaatamine on praktiliselt võimatum, kui uue loomine. Sellest said aru denominatsioonide algatajad. Kuid need loojad ehitasid uut lahkmeele all, kas nad otsisid üksmeelt? Kui aga otsida üksmeelt, ilmneb vägi! Jumala riik ei ole sõnades, vaid väes, 1Kr 4:20.

Jumala riik pole logos´es, vaid dynamis´es.

Jumala riigis on rohkem väge. Mis ilmneb Püha Vaimu tegevusel ja algas Nelipüha sündmusega. See on kuningriik. Inimesed juhatati usu juurde Jumala väes ja nad jäid usku. Seda näeme Jeesuse elust, tunnustähtedest, mida ta tegi, ka jüngrid. Inimesed mõistsid, et Jumala riik pole ainult sõnad ja õpetused (mäejutlus), vaid neil on ka vägi. Õpetajate sõnade taga on ka Jumal. Kui see ei muutu kogudustes prioriteediks, siis asjad ei muutu. Jumala riik süveneb vaadetesse, teoloogiasse, selle asemel et näidata selle riigi tegelikku sisu - väge! Ilma väeta ei ole sõnadest kasu. Kunagi üks usklik ütles uskmatule umbes sellise mõtte: "Et isegi siis kui selgub, et Jumalat pole olemas, oled sa elanud kvalitatiivselt paremat elu." Asja point olevat siis selles, et kui ta Jumalat isiklikult ei koge, siis pole sellest midagi lahti, "Sa ei peagi kogema," kristlus juba iseenesest on hea õpetus, mida tasub järgida et tõsta oma elukvaliteeti. Mina arvan, et ükski idee ja mõte pole iseenesest nii hea! Kristlus pole mõtteteadus, filosoofia, eetika või moraaliõpetus, kuigi ta seda kõike paratamatult ka on.

Kristlus on suhe Jumalaga. Igapäevane. Üks osa sellest on vägi, mis on antud igale kristlasele, ainuüksi Püha Vaimu kujul, kes elab kristlase südames, tema sees. Jumalat tuleb enam kuulata. Püha Vaimu tuleb austada. Tema korraldustega igapäevaselt arvestamine toob kokkusaamise Jumalaga, mis annab kristlikule mõttemaailmale ja tegevusele väe. Inimene peab selleks olema kohusetundlik. Otsima Püha Vaimu tahet, kuni ta leiab, selle mõtte ära tunneb ning selle järgi elu korraldab.

Tervita teda: "Tere tulemast Püha Vaim minu ellu!"