Evengeeliumitest leiab üleskutsed südame, vaimu ja elu uuendamisele, üleskutse armastuse ja ligimese teenimisele, pühadusele, kõige andeksandmisele, kuid ei leia sealt üleskutset kättemaksuks, kurjuseks, vihkamiseks ja vägivallaks.

Kristus tõi mitmeid näiteid vaenlastest:

Salajased vaenlased.

Keda ümbritseb ebasõbralikkus, sest nad on täidetud vaenulikkusega teie suhtes, kuid mitmetel motiividel kuni teatud ajani ei ütle nad seda välja ega avalda seda verbaalselt, kuid te tunnete mitteverbaalselt, et ainuüksi nende miimika, kehakeele ja vokaalsuse, hääletooni järgi, nende parakeel peegeldab ebasõbralikkust või teist üleolekut.

Kuidas kristlane peaks temaga käituma? "Armastage oma vaenlasi," ütles Jeesus.

Avalikud vaenlased.

Kuid on vaenlasi, kes avaldavad meile oma halbu tundeid. Nad vihkavad meid. Nende sõnumid edastavad kõneleja hoiakuid ja ja tundeid meie suhtes. Nende häälekõrgus ja rütm reedavad metasõnumeid, mis provotseerivad konflikte. Negatiivsete metasõnumite vastu on raske end kaitsta. Nad on pseudokuulajad, kes ammutavad vajalikku rünnakumaterjali. Nende sõnumid on risustatud sarkasmist, nende viha esineb varjatud kujul, nad kasutavad sina-sõnumit. Nad vihkavad meid, ei soovi meid näha, nad väldivad kohtumist või otsivad kohtumist et teha mõni alavääristav "kompliment".

Kord kui ma tunnistasin kuidas Jumal räägib läbi laste, siis see vallandas kadeduse nendes, kellest seda küll mitte kunagi ei osanud oodata. "Ma tahan ehitada suurt kirikut. Ma tahan ehitada ka maale kirikut" ütles ootamatult mu 3 aastane poeg ühel teenistusel. Kui ma sellest koguduse ees rääkisin, siis pärast öeldi mulle: "Sina ehita oma kirikut, meie ehitame siin orelit!"

"Õnnistage neid, kes teid vihkavad?" ütles Jeesus. Õnnistage ja tehke head. Otsige võimalust teha heategu, olge kasulikud. Siinkohal ei tähenda see seda lauslollust, kui kirikutes palutakse õnnistust riigi juhtidele, olukorras kui need ekspordivad maale homondust ja teisi pseudoväärtusi. Jumal ei oota selle õnnistamist, sest see on läbi ja lõhki väär!

Vaenlased, kes tegutsevad.

On vaenlasi, kes ilmutavad end tegude läbi - tulevad käsitsi kallale, peksavad füüsiliselt, kiusavad taga, tekitavad lõhesid ja avalikku vaenu. Pange tähele! Kaasa arvatud ka need, kes tekitavad lõhesid koguduses.

Mida me peame tegema taoliste solvajate ja tagakiusajatega? "Palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad," õpetab Jeesus. Ärge otsige kaastunnet oma vaenlaste juurest, seda te sealt ei leia. Ärge tehke nendega koostööd, vahest nad häbenevad ja parandavad meelt. Aga ärge kaevake inimestele. Inimestel on vähe seda, millega teid aidata. See ei tähenda seda, et te ohu korral ei peaks pöörduma politseisse. Seda kindlasti. Kuid pöörduge tõelise abi poole, palvetades nende eest! Kui teid jälitatakse nagu Paulus, siis palvetage nagu Paulus. Paulus pidi teadma mida teha, sest ta oli varem innukas kristlaste tagakiusaja - Saulus, kellest sai pöördumisel Paulus. Isegi kui käes on teie viimne hetk, siis palvetage nagu Stefanos.

Jeesus avaldas saladuse, mispärast on vaja palvetada oma vanelaste eest.

Et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas, sest tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale, kirjutab Mt 5:45.

Ainus relv, vahend ja meetod, mis peab olema vaenlaste vastu, on armastus!

Tean kui raske on armastada, kaasarvatud vaenlasi armastada. Kerge on armastada neid, kes teid armastavad. Kuid täiesti loogiline on ära pöörduda neist, kes teid vihkavad, solvavad, kes teie head nime häbistavad, teist kõiksugu valet ja laimu taga räägivad, tagakiusavad, taga räägivad ja häbistavad, põhjustavad teile kannatusi ja mõned on valmis teilt võtma ka elu. Niisugused on meie arutlused. Jumala juures kehtib siiski ülem loogika.

Jeesus ütles, kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki teinud sedasama. Kui te lahkesti tervitate neid, mida iseäralikku te siis teete. Aga kui te vaenlasele lahkesti räägite ja südamlikult naeratate, siis te olete täiuslikud, nõnda nagu teie Isa taevas. Isa on täiuslik. Mt 5:46:48 kirjutab sellest.

Armastus on veenvam igast loogikast. Meie inimlik loogika on veenev mõistuse jaoks, kuid mitte alati südame jaoks. Armastus saavutab rohkem tagajärgi kui loogika. Ka kõige loogilisemad argumendid tuleb katta armastusega või need ei saavuta eesmärki. Jumala loogika ja Jumala armastus käivad käsikäes.

Vaenlased teevad meile parema teene kui sõbrad! Miks?

Sest sõbrad ei juhi meie tähelepanu meie puudustele, vaid ütlevad vaid head. Vaenlased aga toovad häbematult ja armutult meid peegli ette, milles me näeme end tõelises valguses ja mida me ei taha näha.

Vaenlased on meile vajalikud kasvõi ainuüksi sellepärast:

• purustada meie maskeeritud uhkus,
• lüüa maha meie isiklik üleolekutunne,
• lüüa maha meie enesearmastus.
  

Mõnikord me ajame vanlastega segi neid, kes meile tõtt räägivad ja püüavad meid valesti valitult teelt tagasi hoida. Ma näen seda eriti lähedaste inimeste suhetes. Sageli naised on märksa tundlikumad ja annavad meestele head nõu, aga mehed ei taha seda kuulda võtta. Mida lähedasem inimene on, seda vähem võetakse kuulda. Kuid lähedased pole meie vaenlased. Paulus kirjutas galaatlastele: kas ma olen nüüd saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tõtt öelnud?

Pole mõistlik lugeda oma vanlaseks inimesi, kes teid toidavad vaimulikku toiduga, vaimulikke töötegijaid. Kes on meie täiesti arusaadad võistlejad, konkurendid. Niisugune eksitus tekitab andekate vendade vahel kadedust ja mitmesuguseid arusaamatusi. Eriti aga väljendub see arusaamatustes, mis avaldub denominatsioonide vaheliste suhete pinnal.

Lõpuks on väga oluline isiklikud vaenlased liigitada põhjuste järgi:

• kas nad on saanud meie vaenlaseks isiklike vigade ja möödalaskmiste tõttu, sest keegi pole veatu, kõik on inimesed ja inimesed on ekslikud;

• või ei meeldi neile meie kristlikud veendumused.
  

Peetrus kirjutab: kes on, kes saab teile teha kurja, kui te olete innukad tegema head? Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. Parem on head tehes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes. Aga olge rõõmsad! "Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim. " (1Pt 4:14) See on see sama vaim, kes hingas Kristuse peal: "Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim." (Js 11:2) Rõõmustage, sest te ei ole üksi! Jeesus on teiega :)

Illinois Tehnoloogia Institutuudi arhitektuuri õpilased ehitasid professor Frank Flury juhendamisel muljetavaldava välikabeli Boedigheimi. See asub Saksamaal.

Projekti eesmärk oli luua oikumeeniline kabel, palveruum inimestele, kes vajavad Jumala otsimiseks ja mõtisklemiseks vaikset kohta. Kuid kabel pidi saama atraktiivseks magnetiks ka matkasellidele, kes hindavad kõrgelt ilumeelt. Veenduge ise, asi on tõesti seda väärt!

Väike, aga võimas! Oikumeeniline kabel seisab künkal Boedigheim lähedal.


Kabel on hea teeviit teelistele. Struktuur on nähtav kaugelt, ja kohale saab jalgsi või jalgrattaga.


Tõesti hea ja privaatne koht mõtisklemiseks ja palvetamiseks.


Avamine ja kabeli õnnistamine.

Vaata ka teisi pilte projektist, ehitamisest, kabelist siit>>

Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: «Tema on tõesti prohvet!» Teised ütlesid: «Tema on Messias.» Aga paljud ütlesid: «Ega siis Messias tule Galileast? Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet?» Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast. Joh 7:40-43.

Paljud inimesed vahest pole seda kirjakohta tähelegi pannud, et Jeesus tekitas lahkmeelt. Kes seda märkas esimest korda ehk küsib nüüd, kuidas siis nii? Kuid me peame siinkohal kohe selgeks rääkima selle, et alguses oli Jeesuse õpetus 100% osa judaismist, kuid ühel hetkel hakkasid ilmnema asjaolud, mistõttu Jeesuse pinnal tekkis lahkusk, sekt judaismis. Inimesed olid nõutud, ja ei teadnud mida teha. Lõpuks kristlus eraldus judaismist. Aastal 2001 on kristlus suurim maailmareligioon. Võibolla keegi ei tea, siis Tšiili on üheks kõige kristlikumaks riigiks, kus kristlaste osakaal on ligikaudu 95 %. Seda on hea teada.

Nüüd aga tulles tagasi teema juurde, peame vaatlema mida tähendab "lahkmeel" algkeeles. Esiteks kreeka keelne sõna schisma esimene tähendus on "rebend". Selleks et rebend tekiks, on vaja piisavalt tugevat jõudu. Ka rebendid võivad olla nn mõrad, kus tekib lõhe, kus isegi selle kinniõmblemine ei kaota ära jälge. Kuid rebend saab olla ka lahtine, kus tervikust eraldub tükk. Loetud kirjakohas võiks öelda, et tekkis rebend, kuid tükk veel polnud eraldunud. See juhtus hiljem. Kui kristlased eraldusid ja rajasid algkoguduse.

Oli juba mainitud ka seda, et selleks, et lahkmeel tekiks, peab olema piisavalt tugev jõud, mis seda suudab teha. See jõud võib olla sisemine või väline surve. Kuid Kristuse puhul oli selleks jõuks Jumala tahte väljendus, seetõttu Kristuse puhul me ei saa rääkida lahkmeelest kui negatiivsest, vaid positiivsest ilmingust. Nagu mainitud juba oli, siis lahkmeele võivad põhjustada ka inimlik tegur, eriti kirikus, näiteks kui kirikusse tungib humanismi õpetus ja inimesed seavad selle Jumala sõnast kõrgemaks või lihtsalt eksivad ja ei tee vahet. Vaimulikud siiski peaksid suutma vahet teha, kuid nagu näitavad samasooliste küsimuste ümber tekkinud sündmused Rootsis ja ka nüüd Soomes, kus peapiiskopiks napi 11 häälega (593 poolt, 582 vastuhäält) valiti homopartnerluse toetaja Kari Mäkinen (pildil), seda alati ei suuda. Kui protsentuaalselt analüüsida häälte osakaalu, siis pole toetajate osakaal ülekaalukas võit.

Teiseks. Lahkmeel tähendab "jagunemist", millegi jagamine osadeks. Piiblist leiab selle konteksti puhul 5 salmi, seevastu rebend esines 2 korda. Vahe ehk esimese mõistega on selles, kui rebend tekib ootamatult ja võime öelda ka et vägivaldselt, siis jagunemine toimub rahumeelsemalt, mille üle peetakse kõnelusi ning see on organiseeritud tegevus. Ka rebenemine võib olla hingevaenlase poolt "hästi organiseeritud" tegevus.

Kui me nüüd tuleme tagasi homopartnerluse ja Soome kiriku juurde, siis me ei saa rääkida selle puhul jagunemisest, kuigi see on inimeste tegevuse tagajärjel tekkinud lõhe, vaid me saame rääkida ikkagi rebenemisest, kuna küsimus pole selles, kas ja kui hästi homopartnerit teineteist armastavad, vaid selles, kas ja kui palju homo partnerid armastavad Jumalat ning kas nad üldse seda teevad. Me võime siin küsida, kas nad teevad Jumala tahet? Ei tee. Kahjuks mitte.

Kui me räägime sellest, mis seisukohal piibel selles küsimuses on, siis see on ühemõtteline: parandage meelt! Meeleparandus tähendab ära pöördumist millestki, teises suunas liikumist. Antud juhul me saame rääkida sellest, kas keegi armastab oma tegusid enam kui Jumala tahet. Kes armastab pattu enam kui Jumalat, siis sellisel juhul me ei saa toetuda mingile teisele asjale nagu nt ristimine, homo abielu registreerimine, nad on päästetud. Olgu pealegi. Jumal on armuline ja ta on pikameelne ja loodab, et inimene tuleb lõpuks ka tõetundmisele selles "pisiasjas", aga kui ta ei tule, siis ei ole mõtet pastoritel ega ka piiskopil inimesi lollitada, et homoabielu on õnnistatud ja neil on kindel koht taevas. Ei ole. Seepärast on kurb, kui humanismi sildi all kardetakse rääkida tõde või veel hullem, ei soovitagi täit tõde inimestele õpetada. Mis on eluks ja jumalakartuseks ning hinge päästmiseks vältimatu.

Jumal ei pane kätt ette. Kui inimesed tahavad patus elada, siis Jumala austab nende tahet ja laseb neil seal olla. Kuid Jumal ei aktsepteeri humanismi, mis hiilib pühakirja kõrvale ja viib inimesed kõrvale inimestele määratud armust ja tõest. Seepärast me võime otsida mistahes põhjendusi, kuid need teed pole Jumala teed.

Kuidas me ikkagi saame vahet teha mis on lahkmeel ja mis ei ole. Mõni ütleks siinkohal: loe piiblit! Jah muidugi. Kas siis piiskopid ei loe piiblit, küsiksin siinkohal, ja vastaksin, eks ikka loevad. Kas ap Paulus ei lugenud piiblit. Oo jaa, muidugi, ta oli VT vägagi kursis. Kui vaadelda UT toodud sündmusi, siis me võime tõmmata siinkohal selge jõujoone vahele, mis on lahkmeel ja mis pole. Piibel kutsub üles usukindlusele, mida enesekindlus ja enesekeskne hoiak kindlasti pole.

Mida me võiksime öelda usukindlusest? Võibolla esiteks seda, et kristlased on juhitud Püha Vaimu poolt omal viisil. See ei tähenda, et Püha Vaimu poolt inspireeritud sõnumid pidid kõigil ühtima, et siis väljenduks üksmeel. Me näeme otse vastupidi. Jüngrid said erinevad sõnumid ja kõigil oli see ÕIGE. Sest see oli Püha Vaimu poolt saadud. Ka täna, juhul kui keegi arvab, et temal on sõnum, sest Püha Vaim on talle seda ilmutanud, seetõttu peavad kõik teised teda kuulama ning vastu võtma, siis see inimene kahjuks eksib. Sest ka igal teisel on sõnum, kas siis see on seetõttu vale, kui teise sõnum on samuti Püha Vaimu poolt inspireeritult saadu? Ei ole. Täna on tänu Püha Vaimule võimalus kõigil olla usukindel ja teha asju, mida Jumal tema südamele paneb. Kui aga inimene ei arvesta sellega, et ka teistel on see õigus, siis tekibki lahkmeel sõprade vahel, perekonnas, koguduses, piiskopkonnas. Kõige selgem lahkmeele ilming on arvamus, et kuna homopaarid teineteist armastavad, siis peaks kirik seda aktsepteerima ja neid tunnustama. Hull on lugu siis, kui seda nõutakse kõigi käest, kui sellega ei nõustuta, siis hoidku eest, see inimene tembeldatakse homode diskrimineerijaks. Paraku selline on lahkmeele vili. Hingevaenlasel lubatakse kogudus rebida tükkideks. Nii et Püha Vaimu poolt võib inimene saada südamesse kaastunde armastada homo (kristalsed polegi seda vaidlustanud), kuid selle tegude aktsepteerimine on hingelik, nagu Jaakobus kirjutab: "See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik." (Jk 3:15). Häda on selles, et on tekkinud enesekesksed, mitte usukindlad inimesed, kes kahjuks arvavad, et nende saadud sõnum on ainuõige kõigile.

Võime tuua näite ka peremudeli pinnal. Sama olukord, mees saab südamesse ühe sõnumi ja naine sootuks teise. Mõlemad on usus kindlad ja veendunud, et Püha Vaim neile seda ütles. Kahtlemata! Püha Vaim võib vabalt seda teha, kus mehe ja naise vaated ei pruugi ühtida. Selle pinnal võib tulla ka peretüli. Kui aga mees ja naine saavad alandlikult aru, et see võib olla sõnum temale, mitte abikaasale, kellele Vaim annab hoopis teise mõtte, siis ei tekigi lahkmeelt. See ei teki siis, kui üks ei hakka oma tõde teisele peale suruma. Perekond on otsekui koguduse minimudel. Kui keegi hakkab oma tõde kehtestama, siis ta ei anna aru, et seda pole vaja. Vaja on hoopis midagi muud. Tarkus seisneb selles, kas inimesed tunnevad ära tõe ja oskavad käituda olukorras kus on: "mehe tõde," "naise tõde," "lapse tõde," "vanaema tõde," ka "pastori tõde". Igal ühel on oma sõnum. Erinevad nägemused. Üksmeel on siis, kui kõik teevad seda, mis on nende roll ja ülesanne, sest Püha Vaim annab ikkagi juhised, aga inimene on see, kes peab selle teostama. Käsi ei saa öelda ninale, et ilma sinuta ma tunnen lõhna. Rääkimata heast lõhnast, kelleks me oleme kutsutud olema. Ka kristlikus peremudelis ei ole liikmeid keda on võimalik "asendada", nii ei ole ka koguduses tõde, mida on võimalik "asendada" mõne teise tõega.

Ap 21:4 on kirjutatud, et "nemad" ütlesid Paulusele vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma. Salmis 11 kirjutatakse Agabosest "Nii ütleb Püha Vaim, ..." Kas Paulusel ei olnud siis Püha Vaimu või mis? Oli. Paulus tegi seda mis ta pidas õigeks. me võime lõputult arutleda selle üle, kas ta tegi õigesti või valesti, sest piibel kirjutab ka Ap 28:21, et "Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta". Paulus oleks võinud vabalt jätta Rooma minemata. Kuid ta läks. Kui ta poleks läinud, poleks ta kohtunud Rooma valitsejatega. Teisalt kas sõnum pidi jõudma Rooma just Pauluse läbi, mille kohta tõde teab vaid Jumal. Selleks soovin kõigile tarkust, ja tahan julgustada teie südameid, et me oleksime kokku liidetud armastuses ja jõuaksime täieliku mõistmise juurde kogu rikkuse, Jumala saladuse - Kristuse - tunnetamise läbi.

Kas Püha Vaim on boss?
(ps. lubatud "ERILINE tahe" selgitus sama teema järgmisel korral)

Hernhuutlased väitsid, et Jumalat on võimalik tunnetada vaid läbi Kristuse risti. Ma usun, et Jumalat on võimalik tunnetada Püha Vaimu läbi, kes on selleks antud. "Keegi, kes ei ole isiklikult kogenud Jumalat, ei tunne Jumalat" ütles Kandi Clark, keda Jumal kasutas Kanadas ja algatas tema läbi ärkamisliikumise. Jumalat ei saa tunda risti läbi - teda isiklikult kogeda (Kes meist on kogenud, mida tähendab ristil rippuda!), küll aga saab Jumalat tunda ja kogeda isiklikult Püha Vaimu läbi.

Meil on on suured denominatsioonid, liikumised, mis pole inimeste hulgas mitte kunagi olnud nii suurearvulised. Täna on suurematel liikmeid üle saja miljoni. Need koonduvad õpetuste ja nende vaimsete isade külge. Kunagi koonduti tõdede ümber, denominatsioonid selgitasid tõde oma vaimse juhi vaatenurgast. Kui neid võrrelda, siis vaid üldtõed (loetud hulgal) on kõigil samad, erinevused kahjuks väga paljudes üksikasjades. Kuid sellise koondumise tugevus on selles, et koondumisega liitunud nõustutavad õpetusega. Nõrkuseks aga see, et enam ei jää ruumi muutustele ja väele, sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes.

Vägi vs denominatsioonide identiteedid

Kristuse väärikuselt liigub fookus juhtide uhkusele. Iga denominatsioon hoiab kinni oma usutunnistusest, mõistagi ei ole seal väel kohta mida ta tegelikult väärib. Kuidas sa seda väge ikka usutunnistustes - sõnade abil kirjeldad nii, et kõigile selle olemus ühtviisi mõistetav on. Vägi avaldub viisil ja olukordades, mis on üleloomulik, Inimesel puudub võime kirjeldada seda sõnades. Ma ei näe vastuolu sõnades ja väes, vaid vägi on üle sõnade, see on rohkem kui sõnad! Kui ta vaid saaks tagasi koha, mida ta väärib.

Mõned välispastorid, kes on Eestis osalenud oikumeenilistel üritustel, tunnustavad eestlaste suutlikust teha koostööd, nad ei saa aru kuidas on võimalik, et õigeusklikel, katoliiklastel, metodistidel ja baptistidel on ühine üritus, eriti aga ühine Jumalateenistus. Kuidas on see võimalik, et õpetuslikult ja traditsioonidelt nii erinevad kogudused leiavad ühise keele. See on mõttemaailm, mida suurtes kogudustes ei esine, küll aga Eestis. Eesti väikeste mõõtmete tõttu on nende erinevuste ületamine teatud piirini võimalik. Kui see toimuks Jumala väes, siis selle tulemusel kaoksid denominatsioonid. Kuna seda piiratakse inimeste tarkusega, siis selline koostöö jääb alati pinnapealseks, teatud piirini talutakse üksteise erinevusi, kuid sellega asi piirdubki. Denominatsioonid ei saa mööda vaadata oma identiteedist, usutunnistusest. Selline koostöö on võimalik üldiste doktriinide pinnal, kuid see on sõnades, mitte väes. Lahkmeele vaim tunnistab nende vastu, seetõttu pole väge. Kuid esineb ka valeväe ilmingute kartust, võta sa kinni, äkki ilmneb valetunnustäht.

Keegi ei usu, et denominatsioonide liitumine taastaks apostliteaegse korra, kas me peamegi taga igatsema möödunud sündmusi, sest nii me fokuseerime sündmustele, mitte Jumala väele. Liitumine eeldaks usurevolutsiooni, Jumal on kogu aeg ärkamises. Nendes liigub tema vägi. Kuid sõnadest, nagu kedagi õpetatud on, on inimesel raske lahti lasta et ehitada uus hoone. Me oleme materialistid, muudkui lapime ja paikame ja krohvime oma vaimulikke "hooneid," kuid elu see ei too. Hoone seinad saavad uue kuue, kuid kivide mõrasid see ei taasta. Kivid on ikka vanad. Me mõtleme, et me oleme targad ja ei raiska oma ressursse, kuid tegelikult on remont kallim, kui uue hoone rajamine. Loomulikult Kristus on fundament, millele saab ehitada.

Mulle meeldib üks näide elust endast, mis sümboliseerib piltlikult uut mõtteviisi. Autofirma Mazda oli oma disainiga nii kokku jooksnud, et enam ei mõjunud ükski uuendus nii, et see oleks olnud atraktiivne ja samal ajal säiliks ka Mazda identiteet. Sellest ei tulnud midagi head. Müük ei edenenud, oli näha, et inimesi see jättis külmaks. Samas nad nägid, et teised firmad tegid mõne väikse muudatuse ja müük elavnes. Identiteet säilis. Need õnnestusid. Siis nad tulid kokku ja otsustasid, et vanade tõekspidamistega enam edasi liikuda ei saa. Disaineritele anti korraldus, tehke midagi uut. Aga mida nad tegid? Disainerid viskasid kõik Mazda identiteeti puudutavad elemendid ära. Võtsid puhta lehe ja alustasid uue loomist. Nad konstrueerisid täiestu uue mudeli, loodi täiesti uus identiteet. Sellel oli erakordne edu, selle mudeli müüginumbrid tõusid müügiedetabelites esimeseks regioonile vaatamata, ka Eestis. Me tunneme seda brändi nime all: Mazda 6.

Mulle tundub, et Suurel Disaineril on mõtekam võtta uus - puhas leht, luua uus väeline liikumine (kui seda juba loodud pole). Sest see pole kinni juhtide eeskujudes, doktriinides, vaid toetub Jumala väele ja Kristusele kui Juhile, õpetajale. Ma ei usu, et ülemailmselt on võimalik liita denominatsioone nii, et toimuks liitumine. Küll aga usun, et Kristus ehitab oma fundamendile uue koguduse ja inimesed tunnevad ära, et see ei toetu üksnes sõnadele, vaid see väljendub väes. Võidmist tuleb vääriliselt hinnata võrreldes tõega. Pühakiri on tõde, kuid Jumal on suurem kui üks sõnades kirja pandud evangeelium või kirjad. Häda kogudusele kes hindab juhtide karismat enam kui väge. Jumal pole huvitatud sellest, et juhid avaldaksid muljet teadmistega. Ta oleks sel juhul andnud teadmised, mida inimesed tänapäevani ei suudaks lõpuni mõista ja tõlgendada, kuid inimesed mõistavad siiski piibli mõtteid, õnneks ei suuda ära seletada väge! Me ei suuda ära põhjendada, kuidas sai Kristus ihulikult tulla läbi seina jüngrite tuppa, uksed olid ju lukus. Kuid Jeesus ei ootagi seda, et me tema väge lahti selgitaks mõne õpetuse abil, vaid räägiksime, et selline vägev sündmus ajalooliselt juhtus, see on ajas dateeritav. "Jeesusel on vägi!" Tema tulek väljendus väge. Väärtushinnagute ümber vaatamine on praktiliselt võimatum, kui uue loomine. Sellest said aru denominatsioonide algatajad. Kuid need loojad ehitasid uut lahkmeele all, kas nad otsisid üksmeelt? Kui aga otsida üksmeelt, ilmneb vägi! Jumala riik ei ole sõnades, vaid väes, 1Kr 4:20.

Jumala riik pole logos´es, vaid dynamis´es.

Jumala riigis on rohkem väge. Mis ilmneb Püha Vaimu tegevusel ja algas Nelipüha sündmusega. See on kuningriik. Inimesed juhatati usu juurde Jumala väes ja nad jäid usku. Seda näeme Jeesuse elust, tunnustähtedest, mida ta tegi, ka jüngrid. Inimesed mõistsid, et Jumala riik pole ainult sõnad ja õpetused (mäejutlus), vaid neil on ka vägi. Õpetajate sõnade taga on ka Jumal. Kui see ei muutu kogudustes prioriteediks, siis asjad ei muutu. Jumala riik süveneb vaadetesse, teoloogiasse, selle asemel et näidata selle riigi tegelikku sisu - väge! Ilma väeta ei ole sõnadest kasu. Kunagi üks usklik ütles uskmatule umbes sellise mõtte: "Et isegi siis kui selgub, et Jumalat pole olemas, oled sa elanud kvalitatiivselt paremat elu." Asja point olevat siis selles, et kui ta Jumalat isiklikult ei koge, siis pole sellest midagi lahti, "Sa ei peagi kogema," kristlus juba iseenesest on hea õpetus, mida tasub järgida et tõsta oma elukvaliteeti. Mina arvan, et ükski idee ja mõte pole iseenesest nii hea! Kristlus pole mõtteteadus, filosoofia, eetika või moraaliõpetus, kuigi ta seda kõike paratamatult ka on.

Kristlus on suhe Jumalaga. Igapäevane. Üks osa sellest on vägi, mis on antud igale kristlasele, ainuüksi Püha Vaimu kujul, kes elab kristlase südames, tema sees. Jumalat tuleb enam kuulata. Püha Vaimu tuleb austada. Tema korraldustega igapäevaselt arvestamine toob kokkusaamise Jumalaga, mis annab kristlikule mõttemaailmale ja tegevusele väe. Inimene peab selleks olema kohusetundlik. Otsima Püha Vaimu tahet, kuni ta leiab, selle mõtte ära tunneb ning selle järgi elu korraldab.

Tervita teda: "Tere tulemast Püha Vaim minu ellu!"