Palju on räägitud püramiidide ehitamisest, et kuidas need kivid ikka nii täpselt sinna suudeti lihvida, isegi paberileht ei mahu kivi vahele. Teile on näidatud kunstnike joonistusi (Lisame nt ühe idiootliku selgituse pildi näol), kuidas need kohale viidi. Need on joonistused, ärge unustage seda. Kuid üks meetod, mida te ei leia või mille peale te ei tule, on väga lihtne. Minge ehitusele ja te kohtate seal mitmesugust müüri tehnikat, osalt näete kiviblokke, osalt seguga täidetud kivide vahed, näiteks akna või ukse kohal. Te ju ei mõtle, et need kuskil varem valmis lihviti ja siis tõsteti ukse kohale paika, teiste kivide vahele. Te olete näinud ka mitmesuguseid kivimüüre, mille kivid on kaldnurkade ja nn lukkudega ning siis selliste kohtade juurde aetakse ebamõistlikku juttu, et keegi ikkagi pressis need sinna auku, et müür lukustada. Nonsenss. Müüri ehitajad ei olnud nii rumalad. Ka iidsed ehitised ja müürid sh püramiidid on ehitatud kombineeritud tehnikas, kus on kive, kus on kivide vahel valatud segu. Enamasti need suured on kohapeal valatud blokid. Teie mõtlete, et see on kivi, mis on kaugel valmis tehtud. Kas ikka peab enda töö nii raskeks tegema? Tegelikult on müürides ja ehitistes väga suured "kivid", mis tegelikult on meie jaoks täna kui kivid, kuid varem olid need tsemendi seguga täidetud või valatud klotsid. Iga järgmise kuivamise järgselt valati rakise sisse taas uus suur kogus tsementi ja selliselt samm samm haaval ehitati müür või ka püramiid. Te olete näinud ühesugust tsementi. Aga ka ehituskivid, mida te ehitusel kasutate, nende puhul on ju segu erinev ja ka poorsus erinev, on nii? Miks te siis arvate, et inimesed olid nii rumalad, et ei osanud valmistada erineva seguga kiviblokke. Muidugi, asi on lihtsalt segu koguses ja vormis. Kas neid tehti kuskil kaugemal või valati suured "augud" kohapeal kinni. Tsement esineb näiteks liivakivis liivateradevahelistes tühemikes. Tsemendi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Seetõttu, kallid usklikud, ärage olge kergeusklikud. Ka ehitamine ei ole mingi müstika, vaid oskus ja loogika, kuidas asja teha. On ju teada, et egiptlased olid suured ehitusmeistrid, aga nt eksiilis elanud juudid pidid iga päev tootma telliseid, täitma oma normi. Asi on lihtsalt segudes, milliseid kaltsiite kasutada, sest need annavad ka välimuses erineva mulje. Kui te panete oma maja ehituses tsementi, siis see on näotu ja te hiljem katate selle pinna, kui te ehitate tellistest, siis need võivad olla kaunid ning te ei kata neid kinni, ent ka need on kaltsiidi abil valmis tehtud, mitte kivist välja taotud, vaid valmis valatud. Ärge olge rumalad ja kergeusklikud ja esitage alati küsimusi, kui teile mõni üritab rumalusi pähe määrida. Püramiidide ehitus on väga lihtne. Neid on Egiptuse omadest isegi palju suuremaid üle kogu maailma, isegi Põhja poolusel, aga ka Ookeani sügavuses (700 m). Kuidas need sinna said? Normaalne inimene küsib, kuidas need ehitati sinna. Vastus on väga lihtne, kasutati tsementi, valati koha peal samm sammult, nagu täna valatakse kõrghooned samm sammult. Kuid kuidas need sinna külma kätte või meresügavusse said? Vastus on väga lihtne. Need ehitati enne Noa veeuputust. Osa on meile tänaseni nähtav, nt Egiptuses, sest see ehitati kõrgema koha peale. Kui vesi taandus peale veeuputust, siis ookeani sügavus ikkagi kattis püramiidi või lumi põhja poolusel, sest peale vee taandumist toimus kliimamuutus.

Jeesus teadis väga hästi jüngrite uskmatust ja seetõttu ta valis isikud väga hoolikalt, kellele ja mis järjekorras ta end pärast surma ilmutas enne kõiki teisi. Naised uskusid ja neile ta ilmutas end. Kuid, kes oli see isik, keda pühakiri vaid üks kord ära märgib ja koguni nimeliselt! See on väga haruldane. Arst Luukas kirjutab oma evangeeliumi 24 peatükis "üks neist, nimega Kleopas". (Lk 24:18) Miks just Kleopas ja kes see isik on? Jeesus oleks võinud ilmuda kellele iganes jüngritest, aga ta valis välja Kleopase väga kindlal põhjusel.

Keegi ei saa paluda, et Jeesus ilmuks neile, vaid üksnes Jeesus valis neid, kellele, mis järjekorras või ajal ning kuidas ta ilmub. Enda näitamisel Kleopasele oli vähemasti kaks eesmärki. Esiteks ta oli isik, keda paljud tundsid ja tema isiku usaldusväärsus määras ära selle, et tema suu kaudu räägitud tunnistus Jeesuse ilmumisest oli inimestele veenev. Teine põhjus oli see, et Kleopas oli koduteel, mis võttis aega ja Jeesus sai selle aja jooksul takistamatult ära rääkida "kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib," kirjutab Luukas 24:27.

Ühe teekäija nimi oli Kleopas, teise teekäija nime evangelist ei maini, see ei tähenda aga seda, et ta ei olnud usaldusväärne, vaid üksnes seda, et teda ei tundnud nii paljud inimesed. Ent Kleopas ei olnud apostlite ja koguduse keskel tundmatu. Kleopas oli püha Joosepi vend. Kleopas oli Jeesuse onu.

Kleopase isik on üles tähendatud ajaloolane Eusebios Kaisareast, kes tugines Hegesippusele. (Eusebios kirjutas üles kiriku ajaloo ning sündmustiku kristluse tekkimisest.) Mõlemad on ajaloolised isikud. Kuid Kleopase poeg Siimeon sai 62. aastal Jeruusalemma teiseks piiskopiks, pärast seda kui Jaakobus kividega surnuks visati ning suri märtrina. (Hist. eccl. IV, 22,4) Kõik eelistasid Kleopase poega, kuna ta oli Issanda nõbu poeg.

Kleopase kodukoht oli Emmaus. Seega oli tõenäoliselt Kleopas koju minemas ja koos temaga ta poeg. Lk 24:13jj Neile ilmus Jeesus ja kodutee oli piisavalt pikk selleks, et ta sai kõigist kirjadest ära rääkida, mis tema kohta kirjutatud on.