<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?><!-- generator=Zoho Sites --><rss version="2.0" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"><channel><atom:link href="https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/tag/ajalugu/feed" rel="self" type="application/rss+xml"/><title>Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #ajalugu</title><description>Kristlik Mõttevõra - Ajaveeb #ajalugu</description><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/tag/ajalugu</link><lastBuildDate>Sat, 10 Oct 2026 15:39:05 -0700</lastBuildDate><generator>http://zoho.com/sites/</generator><item><title><![CDATA[EEDENIS EI OLNUD SOOROLLE]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/eedenis-ei-olnud-soorolle</link><description><![CDATA[Soorollidega on ühiskond ja mõned kristlikud ühendused ning kogudused KM arvates läinud täiesti liiale, eriti oma kampaaniatega. Oleme tähele pannud, et kui seni on perekond oma asjadega toime tulnud, siis pärast jutlust on korduma kippuvad lahkhelid majas.]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_J6RF8qk9SSObg8gv3npCxg" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_CJVsObDpTBqRPwHbQCRfQA" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_aDt_uuLWSee-eibtySuDDA" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_KA0inkdURXWONBWu8ix7Mg" data-element-type="heading" class="zpelement zpelem-heading "><style></style><h2
 class="zpheading zpheading-align-center zpheading-align-mobile-center zpheading-align-tablet-center " data-editor="true"><span>Kristluse keskmes on inimene Kristuses</span><br/></h2></div>
<div data-element-id="elm_pSAsQYbtQCKVIFgxd_XAYw" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-center zptext-align-mobile-center zptext-align-tablet-center " data-editor="true"><p style="text-align:left;"></p><div><div style="text-align:left;">Soorollidega on ühiskond ja mõned kristlikud ühendused ning kogudused KM arvates läinud täiesti liiale, eriti oma kampaaniatega. Oleme tähele pannud, et kui seni on perekond oma asjadega toime tulnud, siis pärast jutlust on korduma kippuvad lahkhelid majas. Luukas kirjutab üles: &quot;Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.&quot; (Lk 12:51) Selles kontekstis on tõesti see ütlus asjakohane. Sest Kristus tõi meile uue olukorra, seda ka perekonna suhetesse. Sellest allpool. Kuid see erineb soorollidest.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Küsimus ei ole selles, kas mees ja naine võivad oma perekonnas vabatahtlikult erinevaid rolle võtta. Loomulikult võivad. Küsimus on hoopis selles: kas selline hierarhiline soorollide süsteem on Jumala algne tahe? Selleks aga peab minema alguse juurde.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Vaadakem uuesti loomislugu.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui Jumal lõi inimese, lõi ta inimese meheks ja naiseks. Mees ja naine olid üks ihu. Loomisloos ei ole kirjeldust sellest, et mees oleks saanud naise üle valitsema, talle määratud kõrgema positsiooni või et naine oleks loodud mehe teenijaks. Vastupidi - nad olid loodud koos olema. See on väga oluline.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Siin on oluline üks lihtne asi: mehe loomine enne naist ei tähenda iseenesest hierarhiat. See, kes luuakse esimesena, ei saa selle tõttu automaatselt suuremat võimu selle üle, kes luuakse teisena. Selline käsitulus on küll juba Aabrahami ajast nähtav, kus kõige esmaselt sündiv poeg saab võimu ja otsustab nooremate üle. Kuid see ei olnud nii isegi alguses, kui Eevale sündisid pojad.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Jumal oleks võinud luua naise enne meest. Loomisjärjekord ei anna ühele inimesele õigust teise üle valitseda.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Jumal lõi inimese oma näo järgi.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">See tähendab, et nii mees kui naine olid loodud terviklikena ja täiuslikena. Kui mõlemad on täiuslikud, siis ei ole alust rääkida ühest kui tugevamast ja teisest kui nõrgemast inimesest. Erinevus ei tähenda automaatselt alluvust.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Veelgi olulisem on see, et mees ja naine said üheks ihuks.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Üks ihu ei ole kahe inimese vaheline võimusuhe. Üks ihu ei tähenda, et üks pool on isand ja teine tema alluv. Seal ei ole põhjust ehitada üles astmestikku, kus üks inimene seisab teisest kõrgemal.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Eedeni aias ei ole kirjeldatud ka seda, et Jumal oleks Aadamale öelnud: sina oled mees, seetõttu valitsed Eeva üle. Jumala ja inimese suhtlus oli vahetu. Nad elasid koos ja seal oli vabadus. Ka Aadama ja Eeva suhet ei kirjeldata seal võimu kehtestamise ega soo alusel positsioonide jagamisena ega sellises mudelis.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Eedeni pilt on seega hoopis teine kui hilisem mudel, kus mees peab naise üle valitsema lihtsalt sellepärast, et ta on mees.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui aga väita, et mees peab naise üle valitsema, sest mees on „tugevam sugu“ või naine „nõrgem sugu“, siis tekib küsimus: kust see mõte tegelikult tuleb? Kas see on loomislugu või hilisem, inimlik arusaam inimesest?</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kristlikus mõttes ei ole inimene väärtuslik selle tõttu, kas ta on mees või naine, vaid selle tõttu, et ta on inimene ja Jumala loodud.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Ka Kristus ei tulnud kuulutama meestele evangeeliumi selleks, et mehed läheksid koju ja hakkaksid seal naiste üle valitsema. (nt Pauluse isiklik seisukoht 1Kr 14:35) Kristus ei toonud meestele eelisõigust naiste ees. Ta tuli inimest patust päästma.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kristluse keskmes on inimene Kristuses.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui inimene on Kristuses, ei muutu tema väärtus suuremaks või väiksemaks selle järgi, kas ta on mees või naine. Kristuse kaudu taastatakse inimese suhe Jumalaga - suhe, mis pattulangemisega purunes alates Eedenist.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Ja siin jõuamegi olulise küsimuseni: kas hilisemad mehe ja naise vahelised võimu- ja alluvussuhted olid Jumala algne plaan või on need osa langenud maailma korrast?</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Pattulangemise loos muutub ka inimese suhe teise inimesega. Sinna tuleb sisse võim. Sinna tuleb sisse soov valitseda, omandada, allutada. See on juba hoopis midagi muud kui Eedeni algne - loomisloo olukord enne pattu langemist.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Seetõttu ei saa lihtsalt öelda: „Mees peab naise üle valitsema, sest nii on Jumal selle loonud.“ Loomislugu sellist järeldust otseselt ei anna.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Soorollid võivad olla inimese enda valik.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui mees ja naine soovivad oma perekonnas jagada ülesanded arhailisel või traditsioonilisel viisil, siis nad võivad seda teha. Kui nad soovivad neid jagada teisiti, võivad nad ka seda teha. Küsimus ei ole üldse selles, millise mudeli keegi valib.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Küsimus on selles, kas ühte neist mudelitest võib nimetada ainsaks Jumala poolt kehtestatud mudeliks.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Eedeni lugu sellele KM meelest alust ei anna.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Eedeni inimene ei olnud veel jagatud valitsejaks ja alluvaks. Seal oli mees ja naine, kes olid loodud Jumala näo järgi ja said üheks ihuks. Kristuses taastati inimesele tema algne olukord läbi lunastuse.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Seega võib ka tänapäeval perekond, kus puuduvad jäigad soorollid ja kus mees ja naine korraldavad oma suhte vastastikuse vabaduse ja kokkuleppe alusel, olla täiesti kooskõlas selle algse pildiga. Ja ongi.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Sest Eedenis ei olnud soorolle. Seal oli mees, naine ja üks ihu.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kõigele vaatamata, kirjades, kus Paulus toob kreeklastele juudi kombed, avaldanud oma isiklikke seisukohti, on ta siiski läbi Püha Vaimu öelnud ja tunnistanud, et inimesed on Kristuses vabad ise oma valikutes. Seetõttu ei saa ka kristlus ehitada üles oma peresuhteid Pauluse arvamuse või olukordade lahendamise üle. Kui keegi tahab, võib ta Pauluse &quot;soorollid&quot; ja mudeli enda elus rakendada, aga see ei ole õpetus, mida Kristus tõi või mis oli kristlikus usus kohustuslik.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Seetõttu on veel täna ja ütleks eriti tänases ühiskonnas vaja selgitada, milline on tegelikult Kristuse poolt loodud uus olukord. Kus Kristuse keskmes on Kristusega ühendus ja kui tahate lugu üle võlli keerata ja jonni ajada, siis vastake küsimusele: kuidas mõista sõna &quot;Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.&quot; (Mt 22:2) Me saame ju aru, et naine saab olla pruut, aga selles pulmas on ka kõik mehed Jeesuse pruudiks? Kui te sellele küsimusele ei oska vastata, siis vaikige. &quot;Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis,&quot; Ilm 19:7.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Seetõttu rollid ei ole Kristuses asi, mille üle meil tuleks vaielda. Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! (Gl 5:1) Te tunnete selle oma hinges ja vaimus ära. Jumal on alati olnud armastus, armastus oli Eedeni algne olukord.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;"><br/></div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!&nbsp;</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">Jh 13:34</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;"><br/></span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses!</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">Gl 5:13</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;"><br/></span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.&nbsp;</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">Gl 3:28</span></div>
<div style="text-align:left;"><br/></div></div><p></p></div></div></div></div></div>
</div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Thu, 01 Oct 2026 10:27:40 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[MÕTLE TAEVAST EDASI]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/motle-taevast-edasi</link><description><![CDATA[Kui rääkida sellisest evangeeliumist, mida praegu kogudused tunnustavad, siis see on kohati justkui muinasjutt ja illusioon. Kuid Jeesus ei rääkinud mingist ebamäärasest riigist, valitsejatest ja maast, mis on kuskil illusoorne. Ta rääkis reaalselt sellest samast maast, kuhu ta tuleb tagasi.]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_O7a5Cg8jTqu7ihEAzmcbsQ" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_5gKAatSsSqqJBDpvxvGbjQ" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_hyGPYG2tT6uA7NAhUx-bMQ" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_CA_wU_qcQauvyqSRMXX_Tw" data-element-type="heading" class="zpelement zpelem-heading "><style></style><h2
 class="zpheading zpheading-align-center zpheading-align-mobile-center zpheading-align-tablet-center " data-editor="true"><span>Poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale</span><br/></h2></div>
<div data-element-id="elm_h0VDv3idRXmd4rwHPJZQCA" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-center zptext-align-mobile-center zptext-align-tablet-center " data-editor="true"><p style="text-align:left;"></p><div><div style="text-align:left;">Evangeelium ei ole ju kirjutatud üksnes taevasse mineku pärast, vaid see on kirjeldus Kuningriigist ja sellest, kuidas sinna pääseda. Meie kristlikud konfessioonid on umbes 300 aastat pärast evangeeliumi selle lühidalt kokku võtnud - „mida me usume“ - usutunnistuseks. Kuid see on inimeste kokkulepe.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Mõtle, kui kolmsada aastat hiljem tuleb kokku sinu järeltulev põlv ja võtab sinu tegutsemise paari lausega kokku. Mis see oleks? See oleks vaid aforism või pealkiri sinu elu kohta. Kuid selline kokkulepe ongi usutunnistus. Sellest puudub taeva ja Kuningriigiga seotu, millest rääkisid jüngrid ja Jeesus ning mida juudid tänaseni ootavad.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Seda on tehtud veel raskemini kättesaadavaks ja nii öelda ära varjatud tõlgete kaudu, sest tõlkimisel läheb kaduma algkeeles väljendatud mõttekäik. Eesti tõlkes on see eriti nähtav taeva selgitamise või Kuningriigiga seotud kontekstides. Sa ei suuda seda lahti mõelda, sest kasutatud sõnad ei ava konteksti ega öeldu tegelikku mõtet.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Seetõttu võime lugeda eestikeelset Piiblit mistahes versioonis, kuid algkeeles on see mõte teistsugune ja sageli hoopis teise tähendusega, eriti mis puudutab taeva ja Kuningriigi teemat. Kui sa arvad, et see on juhuslikult nii, siis sa eksid. See on sihilikult nii, et Piiblit mõistetaks nii, nagu konfessioonide kokkulepped või usutunnistus seda käsitleb.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Praeguse evangeeliumi järgi ei ole midagi arusaadavat Jeesuse Kuningriigi ega taevas toimuva kohta. See lihtsalt on välja jäetud. KM (Kristlik Mõttevõra) on seda järk järgult avanud ja evangeeliumi ulatuslikumalt selgitanud, kui kogudused seda jutlustavad või lubavad kantslist rääkida.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div></div><p></p><div style="text-align:left;"> On ju peamine evangeelium piirdunud vaid meeleparanduse, tervenemiste ja taevasse jõudmise lubadusega. See ongi kõik. <strong>Kas see oligi kogu lugu?</strong></div>
<div><div></div><div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui lugeda prohveteid, Jeesuse kirjeldusi või jüngrite kirju, siis selgub hoopis rohkem. On põhjust süveneda. Sest nad kõik räägivad taevast tagasitulekust, Kuningriigist, maise elu ümberkorraldamisest ja igavesest elust maa peal. Just siin.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kuid see on tabu ja seda on raske üles leida. Kes aga sellest räägib, seda tembeldatakse valeõpetajaks. Reaalselt Eesti kristluses oled sa justkui õige õpetaja siis, kui sa eelnevatest teemadest ei räägi, vaid piirdud üksnes taevasse jõudmisega ja käsitled taevast kui meie igavest kodu. See on aga pool tõde - ja poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale!</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Selline evangeeliumi lahti seletamine ja avaldamine on mõistagi pannud KM-i valeõpetajate ridadesse ning pole ime, kui teda on lausa deemonlikuks tembeldatud. See on aga kuradile kasulik, mitte inimestele, kellele tuleb kuulutada evangeeliumi.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui rääkida sellisest evangeeliumist, mida praegu kogudused tunnustavad, siis see on kohati justkui muinasjutt ja illusioon. Kuid Jeesus ei rääkinud mingist ebamäärasest riigist, valitsejatest ja maast, mis on kuskil illusoorne. Ta rääkis reaalselt sellest samast maast, kuhu ta tuleb tagasi.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Jeesus võeti üles Õlimäel. Paljud ei tea, et see kinnisvara kuulus tema perekonnale. See on koht, kuhu Jeesus tuleb tagasi, samale kohale. Seda teadsid isegi inglid, kes tuletasid seda jüngritele meelde.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Jeesus oleks võinud ju kohe maanduda pilve peal templisse, aga selles, et ta tuleb oma maa peale ja läheb sealt alla Jeruusalemma, on tema Kuningriigi sõnum. Ta ei lubanud ennast teha kuningaks palmipuudepühal, vaid taandus ja rääkis, et tema aeg ei ole veel tulnud, aga see tuleb.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui palju te olete kuulnud koguduses sellest, et Jeesuse maapealne Kuningriik tuleb ja meie kõik oleme selles osalised? Te ei kuule seda, sest see ei mahu usutunnistustesse - see on maa peal. Kuid siin ei tohiks seda juhtuda, ikka taevas!</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Nii varjatakse evangeeliumi. Evangeelium on palju suurem ja laiahaardelisem, kui me seda seni oleme kirikutes kuulnud. Jõuluevangeelium on vaid murdosa sellest. See on selline narratiiv, kuid sünd on kogu loo algus, nagu ka Jeesuse tulek koos pühadega on Kuningriigi algus.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Seetõttu tuleb meil taevast edasi mõelda. Me ei jää sinna igavesti, vaid meid viiakse lõpuaja sündmuste eel ning meid ootab ees pulmapidu. Kui aga see läbi saab - mis on isegi täpselt päevade arvuga määratud -, tuleb hakata tööle.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Meil kõigil tuleb hakata elama sellist igavest elu, mida Jeesus juhib, ning meie oleme selles paigas igavesti. Sest Jeesuse riik ei lõpe. See on igavene. See on ka meile igavene.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">KM lähtub igal juhul evangeeliumi selgitamisel algkeelest ja kreekakeelsetest tekstidest, et seda kõike teieni tuua ning edasi anda seda, mida Jumala Vaim meile annab.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Kui me hakkame mõtlema kogu evangeeliumi üle, alles siis tunneme ära, milline on Jumala plaan. Alles siis saame aru, milline on plaan meie endi elu jaoks. Seetõttu tuleb edasi mõelda.</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">On mille üle mõelda, kui vaadata seda isiklikust plaanist ja mõelda, kui meile läheb korda palk, mida Jeesus üle annab. Mis palka sa loodad maa peal saada, kui sa üksnes taevasse jääd?</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Meil on vara taevas, aga meil on vara ka maa peal. Nii nagu ka Jeesusel on kinnisvara Õlimäel. Seetõttu võime läbi mõelda kogu oma senise tegevuse ja aru saada, kuidas see igaviku vaatest kestab. See on aga uus teema.&nbsp;</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Aga mõtle taevast edasi, sest jüngrid tegid seda...</div>
<div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;"><br/></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">„Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga.“</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">1Kr 3:14</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;"><br/></span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">„Et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega.“</span></div>
<div style="text-align:left;"><span style="font-style:italic;">1Ts 3:13</span></div>
<div style="text-align:left;"><br/></div></div><p style="text-align:left;"><br/></p></div>
</div><div data-element-id="elm_23hXT3iQSmaaYrfEGj_RQA" data-element-type="button" class="zpelement zpelem-button "><style></style><div class="zpbutton-container zpbutton-align-center zpbutton-align-mobile-center zpbutton-align-tablet-center"><style type="text/css"></style><a class="zpbutton-wrapper zpbutton zpbutton-type-primary zpbutton-size-md zpbutton-style-none " href="/evangeelium#evangeelium" target="_blank" title="Evangeelium" title="Evangeelium"><span class="zpbutton-content">EVANGEELIUM</span></a></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Wed, 30 Sep 2026 08:51:26 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[Chagall ja Piibel - Nice'i eriline muuseum]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/chagall-ja-piibel-nice-i-eriline-muuseum</link><description><![CDATA[Nice'is asuv Marc Chagalli rahvusmuuseum on pühendatud kunstniku loomingule, kuid selle keskmes on üks eriline teema – Piibli sõnum ja selle kujutamine Chagalli maalides.]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_K9DYpv90Q2OCC9egkf3MUg" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_isCf5Iu1SpWbGlFf74HjMw" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_msSzizfNSAmjIIzqjEsShQ" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_NqJSxyvUQUm6nEFBoD9O9Q" data-element-type="heading" class="zpelement zpelem-heading "><style></style><h2
 class="zpheading zpheading-align-center zpheading-align-mobile-center zpheading-align-tablet-center " data-editor="true"><span>Marc Chagalli riiklik muuseum |</span><span>&nbsp;Musée National Marc Chagall</span><br/></h2></div>
<div data-element-id="elm_vMYPMZkbR0yZPl2l5hCuwg" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-center zptext-align-mobile-center zptext-align-tablet-center " data-editor="true"><p><span style="font-size:18px;">Nice'is asuv Marc Chagalli rahvusmuuseum on pühendatud kunstniku loomingule, kuid selle keskmes on üks eriline teema – Piibli sõnum ja selle kujutamine Chagalli maalides.</span><br/></p></div>
</div><div data-element-id="elm_B6KHZobzehVZA_4xRXMIwA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_B6KHZobzehVZA_4xRXMIwA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_B6KHZobzehVZA_4xRXMIwA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_0J3z96EU7Pjjjfhn6ZmpCw" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_0J3z96EU7Pjjjfhn6ZmpCw"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_0J3z96EU7Pjjjfhn6ZmpCw"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_QlNnDJrizMlm0ZUPnE3XSg" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_QlNnDJrizMlm0ZUPnE3XSg"] .zpimage-container figure img { width: 500px ; height: 625.54px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-medium zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_7.jpg" size="medium" alt="aadam eeva" data-lightbox="true"/></picture></span></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_ICboX6eUE1m2wWDV04aD8Q" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_ICboX6eUE1m2wWDV04aD8Q"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_ICboX6eUE1m2wWDV04aD8Q"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_-OUGneJCyTlfRAKsO5DgrA" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-center zptext-align-mobile-center zptext-align-tablet-center " data-editor="true"><p></p><div><div style="text-align:left;">Muuseumi südame moodustavad teosed sarjast <span style="font-style:italic;">Message Biblique</span> – 17 suurt maali, milles Chagall tõlgendab Vana Testamendi lugusid talle omases unenäolises ja sümbolitega laetud maailmas. Piibliteemad ei ole siin pelgalt illustratsioonid: need põimuvad kunstniku enda mälestuste, usu, armastuse, kannatuse ja inimliku kogemusega.</div><div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Eriti huvitav on vaadata neid maale mitte üksikute piiblilugude kujutistena, vaid Chagalli isikliku visuaalse maailmana, kus aeg, ruum ja tegelased võivad eksisteerida korraga mitmes tähenduses.</div><div style="text-align:left;"><br/></div><div style="text-align:left;">Just nende teoste pärast tasub Nice'i Chagalli muuseumis võtta aega ja vaadata maale lähedalt – värvi, kujundeid ja detaile, milles Chagalli maailm avaneb palju rikkalikumalt kui reproduktsioonidel.</div><div style="text-align:left;"><br/></div></div><p></p></div>
</div><div data-element-id="elm_0_gI8gbYI16gy-RgNlWx0g" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_0_gI8gbYI16gy-RgNlWx0g"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_0_gI8gbYI16gy-RgNlWx0g"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_SkUWKQMg9nY2ULR5tNuHfw" data-element-type="heading" class="zpelement zpelem-heading "><style></style><h2
 class="zpheading zpheading-style-none zpheading-align-center zpheading-align-mobile-left zpheading-align-tablet-left " data-editor="true"><span>Le Message Biblique - Piibli sõnum</span><br/></h2></div>
<div data-element-id="elm_EuLfDHqHoOEchyqpyOnrwA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_EuLfDHqHoOEchyqpyOnrwA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_EuLfDHqHoOEchyqpyOnrwA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_4PXdpknz35DL3VSEVXxcdw" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_4PXdpknz35DL3VSEVXxcdw"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 1122.95px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_5.jpg" size="fit" alt="La Création de l'homme - Inimese loomine - 1956–1958" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">La Création de l'homme - Inimese loomine - 1956–1958</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_H5nqAXhtbBDyWIadYeH5_Q" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_H5nqAXhtbBDyWIadYeH5_Q"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_H5nqAXhtbBDyWIadYeH5_Q"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_oRBg3WMTbjN0lNjBpwMvxw" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_oRBg3WMTbjN0lNjBpwMvxw"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 834.35px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_8.jpg" size="fit" alt="Le Paradis - Paradiis - 1961" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Le Paradis - Paradiis - 1961</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_Tc16fEYP8DNvUvoKsXZmfQ" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_Tc16fEYP8DNvUvoKsXZmfQ"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_Tc16fEYP8DNvUvoKsXZmfQ"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_Wj4rNKOiP_lp4wPHlqCqjg" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_Wj4rNKOiP_lp4wPHlqCqjg"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 953.91px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_9.jpg" size="fit" alt="Adam et Eve chassés du Paradis - Aadam ja Eeva paradiisist välja aetud - 1961" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Adam et Eve chassés du Paradis - Aadam ja Eeva paradiisist välja aetud - 1961</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_d5-8W9t8QMveHsAlNNeqdA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_d5-8W9t8QMveHsAlNNeqdA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_d5-8W9t8QMveHsAlNNeqdA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_iskqfy2KBvCLwVTF42KOgA" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_iskqfy2KBvCLwVTF42KOgA"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 1300.55px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_2.jpg" size="fit" alt="L'Arche de Noé - Noa laev - 1961–1966" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">L'Arche de Noé - Noa laev - 1961–1966</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_4dlrfBa3J2sFGH4I9JwEGA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_4dlrfBa3J2sFGH4I9JwEGA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_4dlrfBa3J2sFGH4I9JwEGA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_O3g0GDLpZFldU3zaunuqTg" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_O3g0GDLpZFldU3zaunuqTg"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 1046.17px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_4.jpg" size="fit" alt="Noé et l'arc-en-ciel - Noa ja vikerkaar - 1961–1966" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Noé et l'arc-en-ciel - Noa ja vikerkaar - 1961–1966</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_dxte1PJjy_vJfSYGZr9N4g" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_dxte1PJjy_vJfSYGZr9N4g"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_dxte1PJjy_vJfSYGZr9N4g"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_rMAMyHjsZBKio9Bsk3iPog" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_rMAMyHjsZBKio9Bsk3iPog"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 770.52px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_6.jpg" size="fit" alt="Moïse recevant les Tables de la Loi - Mooses saab seadusetahvlid - 1960–1966" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Moïse recevant les Tables de la Loi - Mooses saab seadusetahvlid - 1960–1966</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_T_oGG5wBJASS5IHerh7xvQ" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_T_oGG5wBJASS5IHerh7xvQ"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_T_oGG5wBJASS5IHerh7xvQ"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_cwsBmVkmiAyllcsYVNMfsg" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_cwsBmVkmiAyllcsYVNMfsg"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 832.50px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_1.jpg" size="fit" alt="Abraham et les trois anges - Aabraham ja kolm inglit - 1960–1966" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Abraham et les trois anges - Aabraham ja kolm inglit - 1960–1966</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_rZrnOr0Uwkd0N5KZu1HQ3w" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_rZrnOr0Uwkd0N5KZu1HQ3w"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_rZrnOr0Uwkd0N5KZu1HQ3w"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_2BaQ4mm-YXuacFVzjiVQrg" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_2BaQ4mm-YXuacFVzjiVQrg"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 1119.25px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_3.jpg" size="fit" alt="Le Sacrifice d'Isaac - Iisaki ohver - 1960–1966" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Le Sacrifice d'Isaac - Iisaki ohver - 1960–1966</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_mS9LAEckbheD3h4AeNPf8A" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_mS9LAEckbheD3h4AeNPf8A"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_mS9LAEckbheD3h4AeNPf8A"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_Cr-XckfwaGDGUDMoLTjwOw" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_Cr-XckfwaGDGUDMoLTjwOw"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_Cr-XckfwaGDGUDMoLTjwOw"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_lv64-1yTOvL9Ixxslg2pYw" data-element-type="heading" class="zpelement zpelem-heading "><style></style><h2
 class="zpheading zpheading-style-none zpheading-align-center zpheading-align-mobile-left zpheading-align-tablet-left " data-editor="true"><span>Le Cantique des Cantiques – Ülemlaul</span><br/></h2></div>
<div data-element-id="elm_ECYFajjlouMowkceJSuJGA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_ECYFajjlouMowkceJSuJGA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_ECYFajjlouMowkceJSuJGA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm__UkiuAPeEn6iM2DxMZ3JOQ" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm__UkiuAPeEn6iM2DxMZ3JOQ"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 759.43px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_10.jpg" size="fit" alt="Le Cantique des Cantiques V - Ülemlaul V - 1965–1966" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Le Cantique des Cantiques V - Ülemlaul V - 1965–1966</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_nwECdtutB0C_aFo4Fd6FXA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_nwECdtutB0C_aFo4Fd6FXA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_nwECdtutB0C_aFo4Fd6FXA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_xAOim1cxTofobUWsTVgpjw" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_xAOim1cxTofobUWsTVgpjw"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 836.20px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_11.jpg" size="fit" alt="Le Cantique des Cantiques IV - Ülemlaul IV - 1958" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Le Cantique des Cantiques IV - Ülemlaul IV - 1958</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_v2XDgKNE_IRxITKurkuJxQ" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_v2XDgKNE_IRxITKurkuJxQ"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_v2XDgKNE_IRxITKurkuJxQ"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_uQwdHZ-z5SdYx5osoZCNrw" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-center zptext-align-mobile-center zptext-align-tablet-center " data-editor="true"><p></p><div><div style="text-align:left;">Pärast Ravenna uhkete Bütsantsi mosaiikide avastamist 1954. aastal hakkas Marc Chagall mosaiikidega katsetama. 1964. aastal kohtus ta Lino Melanoga – Ravenna koolkonda kuuluva mosaiigikunstnikuga, kes oli asunud elama Prantsuse Rivierasse Bioti. See kohtumine viis neljateistkümne teose valmimiseni.</div><div style="text-align:left;"><br/></div></div><p></p></div>
</div><div data-element-id="elm_vhLedtiXWYF_BcKtf6i01A" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_vhLedtiXWYF_BcKtf6i01A"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_vhLedtiXWYF_BcKtf6i01A"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_RYcoanwC6fVR1DnOqmHBdw" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_RYcoanwC6fVR1DnOqmHBdw"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 1386.58px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_12.jpg" size="fit" alt="Eelija võetakse taevasse" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid nad teineteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse. 2Kn 2:11</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_MlyQ-k8lVVxNZKuWkjDEeA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_MlyQ-k8lVVxNZKuWkjDEeA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_MlyQ-k8lVVxNZKuWkjDEeA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_iRZ8stzNPfMLsS21mvo1lA" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-center zptext-align-mobile-center zptext-align-tablet-center " data-editor="true"><p></p><div><div style="text-align:left;">Prantsuse valitsus tellis Marc Chagalli piiblisõnumile pühendatud riikliku muuseumi jaoks kolm monumentaalteost, mis haakuvad hoone arhitektuuriga. Üks neist on veepeegli kohale paigutatud mosaiik „Eelija vanker” (Le Char d'Élie). Lino Melano poolt 1971. aastal teostatud mosaiik on pühendatud prohvet Eelijale; oma tulevankril sõitvat prohvetit ümbritsevad kaksteist sodiaagimärki, mis on sulandatud Vahemere-äärsesse maastikku, kus pilk rändab värvidelt taevastele sümbolitele. Eelija oli Chagalli lapsepõlves juudi ja hassiidi kultuuris oluline tegelane. Piiblist pärineva keskse kuju ja iidse sodiaagi ühendamine ilmestab Vahemere kultuuriruumi eri traditsioonide sünkretismi.</div></div><div style="text-align:left;"><br/></div><p></p></div>
</div><div data-element-id="elm_lnuFQQA0kH-3kNszHtQFiQ" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_lnuFQQA0kH-3kNszHtQFiQ"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_lnuFQQA0kH-3kNszHtQFiQ"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_cH8qw58WJsGUCV9NUabFCg" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_cH8qw58WJsGUCV9NUabFCg"] .zpimage-container figure img { width: 500px ; height: 758.89px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-medium zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_13.jpg" size="medium" alt="Veepeegli kohale paigutatud mosaiik „Eelija vanker” Le Char d'Élie" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Veepeegli kohale paigutatud mosaiik „Eelija vanker” Le Char d'Élie</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_lQUYXiA8m9Tmg3DlX3KRXw" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_lQUYXiA8m9Tmg3DlX3KRXw"] div.zpspacer { height:82px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_lQUYXiA8m9Tmg3DlX3KRXw"] div.zpspacer { height:calc(82px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="82"></div>
</div><div data-element-id="elm_5LTtApzL158vIQTdA9Q19A" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left zptext-align-mobile-left zptext-align-tablet-left " data-editor="true"><p style="text-align:center;"><span style="font-size:18px;">See ei ole lihtsalt „17 piibliteemalist maali, mis on muuseumis“. <strong>Need 17 suurt maali olidki muuseumi sünni põhjus.</strong>&nbsp;</span></p><p style="text-align:center;"><span style="font-size:18px;"><br/></span></p><p style="text-align:center;"><span style="font-size:18px;">Chagall ja tema abikaasa Valentina annetasid need Prantsusmaale 1966. aastal ning nende ümber loodi Nice'i muuseum, mis avati 7. juulil 1973 – Chagalli 86. sünnipäeval ja tema enda kohalolekul.</span><span style="font-size:18px;"><br/></span></p><p style="text-align:center;"><br/></p></div>
</div><div data-element-id="elm_APnRDFjAWYHxrpcGfZ3L9Q" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_APnRDFjAWYHxrpcGfZ3L9Q"] .zpimage-container figure img { width: 1110px ; height: 625.30px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Mus%C3%A9e%20National%20Marc%20Chagall_14.jpg" size="fit" alt="Musée National Marc Chagall" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Marc Chagalli riiklik muuseumi hoone ja selle ümber kujundatud muuseumi siseaed</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_izeV10gN43IRLKfsih8gVQ" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_izeV10gN43IRLKfsih8gVQ"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_izeV10gN43IRLKfsih8gVQ"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div><div data-element-id="elm_ogzvWmcAVcMxq-WY8J00jA" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left zptext-align-mobile-left zptext-align-tablet-left " data-editor="true"><p></p><div><h3 style="text-align:center;">Le Message Biblique – 17 maali</h3><p><strong><br/></strong></p><h4>Genesis ja Exodus - 12 maali</h4><div><br/></div>
<ol><li><strong>La Création de l'homme</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Inimese loomine</em>&nbsp;- 1956–1958 </li><li><strong>Abraham et les trois anges</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Aabraham ja kolm inglit</em>&nbsp;- 1960–1966 </li><li><strong>Le Paradis</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Paradiis</em>&nbsp;- 1961 </li><li><strong>Le Sacrifice d'Isaac</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Iisaki ohver</em> — 1960–1966 </li><li><strong>La Lutte de Jacob et de l'ange</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Jaakobi võitlus ingliga</em>&nbsp;- 1960–1966 </li><li><strong>Moïse et le Buisson ardent</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Mooses ja põlev põõsas</em>&nbsp;- 1960–1966 </li><li><strong>Le Frappement du rocher</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Kalju löömine</em>&nbsp;- 1960–1966 </li><li><strong>Le Songe de Jacob</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Jaakobi unenägu</em>&nbsp;- 1960–1966 </li><li><strong>Noé et l'arc-en-ciel</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Noa ja vikerkaar</em>&nbsp;- 1961–1966 </li><li><strong>L'Arche de Noé</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Noa laev</em>&nbsp;- 1961–1966 </li><li><strong>Adam et Eve chassés du Paradis</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Aadam ja Eeva paradiisist välja aetud</em>&nbsp;- 1961 </li><li><strong>Moïse recevant les Tables de la Loi</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Mooses saab seadusetahvlid</em>&nbsp;- 1960–1966 </li></ol><p><br/></p><p>Need 12 nimetust ja aastad pärinevad otse muuseumi kollektsioonikirjeldusest. </p><p><br/></p><p><strong><br/></strong></p><p><strong><br/></strong></p><h5>Le Cantique des Cantiques – Ülemlaul - 5 maali</h5><div><br/></div>
<ol start="13"><li><strong>Le Cantique des Cantiques I</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Ülemlaul I</em>&nbsp;- 1960 </li><li><strong>Le Cantique des Cantiques II</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Ülemlaul II</em>&nbsp;- 1957 </li><li><strong>Le Cantique des Cantiques III</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Ülemlaul III</em>&nbsp;- 1960 </li><li><strong>Le Cantique des Cantiques IV</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Ülemlaul IV</em>&nbsp;- 1958 </li><li><strong>Le Cantique des Cantiques V</strong>&nbsp;-&nbsp;<em>Ülemlaul V</em>&nbsp;- 1965–1966 </li></ol><p><br/></p><p>Ka need viis Ülemlaulu maali on muuseumi ametlikus kollektsioonis eraldi välja toodud. Huvitav detail on see, et muuseum kirjeldab neid viit maali mitte lihtsalt viie järjestikuse illustratsioonina, vaid ühe tsüklina, milles Chagall ühendab <strong>muusika, sakraalse ja kehalise mõõtme</strong>.&nbsp;</p></div><br/><p></p></div>
</div></div></div></div></div><div data-element-id="elm_2YInh1JnSPTByD6Y6Wl-wQ" data-element-type="section" class="zpsection zpdefault-section zpdefault-section-bg "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_ClZ9eHpRK_p5dAGXFJvsUw" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items-flex-start zpjustify-content-flex-start zpdefault-section zpdefault-section-bg " data-equal-column="false"><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_ej6rYuHL_jJVS3alCEm1sw" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- zpdefault-section zpdefault-section-bg "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_asi_1L0SZZy-hblpFyvn6g" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_asi_1L0SZZy-hblpFyvn6g"] .zpimage-container figure img { width: 1000px !important ; height: 563px !important ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-original zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Marc%20Chagalli%20riiklik%20muuseumi%20aed.jpg" size="original" alt="Marc Chagalli riiklik muuseumi sisehoovis kujundatud aed" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Vaade muuseumi siseaiast</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_PHQTcG-YaMKETjIMns_ZIA" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_PHQTcG-YaMKETjIMns_ZIA"] div.zpspacer { height:30px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_PHQTcG-YaMKETjIMns_ZIA"] div.zpspacer { height:calc(30px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="30"></div>
</div></div></div></div></div><div data-element-id="elm_m9Q5kxt9Po5EnCaQ0sPBuA" data-element-type="section" class="zpsection zpdefault-section zpdefault-section-bg "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_aWbLcnshtHNK6XuQWXLKqA" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items-flex-start zpjustify-content-flex-start zpdefault-section zpdefault-section-bg " data-equal-column="false"><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_CsxE7gRjqLOauNDDMtWu5g" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- zpdefault-section zpdefault-section-bg "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_KC726Hk678Hef53XEZztMg" data-element-type="dividerIcon" class="zpelement zpelem-dividericon "><style type="text/css"></style><style></style><div class="zpdivider-container zpdivider-icon zpdivider-align-center zpdivider-align-mobile-center zpdivider-align-tablet-center zpdivider-width50 zpdivider-line-style-solid zpdivider-icon-size-sm zpdivider-style-none "><div class="zpdivider-common"><svg viewBox="0 0 512 512" height="512" width="512" aria-label="hidden" xmlns="http://www.w3.org/2000/svg"><path d="M326.612 185.391c59.747 59.809 58.927 155.698.36 214.59-.11.12-.24.25-.36.37l-67.2 67.2c-59.27 59.27-155.699 59.262-214.96 0-59.27-59.26-59.27-155.7 0-214.96l37.106-37.106c9.84-9.84 26.786-3.3 27.294 10.606.648 17.722 3.826 35.527 9.69 52.721 1.986 5.822.567 12.262-3.783 16.612l-13.087 13.087c-28.026 28.026-28.905 73.66-1.155 101.96 28.024 28.579 74.086 28.749 102.325.51l67.2-67.19c28.191-28.191 28.073-73.757 0-101.83-3.701-3.694-7.429-6.564-10.341-8.569a16.037 16.037 0 0 1-6.947-12.606c-.396-10.567 3.348-21.456 11.698-29.806l21.054-21.055c5.521-5.521 14.182-6.199 20.584-1.731a152.482 152.482 0 0 1 20.522 17.197zM467.547 44.449c-59.261-59.262-155.69-59.27-214.96 0l-67.2 67.2c-.12.12-.25.25-.36.37-58.566 58.892-59.387 154.781.36 214.59a152.454 152.454 0 0 0 20.521 17.196c6.402 4.468 15.064 3.789 20.584-1.731l21.054-21.055c8.35-8.35 12.094-19.239 11.698-29.806a16.037 16.037 0 0 0-6.947-12.606c-2.912-2.005-6.64-4.875-10.341-8.569-28.073-28.073-28.191-73.639 0-101.83l67.2-67.19c28.239-28.239 74.3-28.069 102.325.51 27.75 28.3 26.872 73.934-1.155 101.96l-13.087 13.087c-4.35 4.35-5.769 10.79-3.783 16.612 5.864 17.194 9.042 34.999 9.69 52.721.509 13.906 17.454 20.446 27.294 10.606l37.106-37.106c59.271-59.259 59.271-155.699.001-214.959z"></path></svg></div>
</div></div><div data-element-id="elm_8ByTJiXbgIfdvXhCyVRrFA" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style> [data-element-id="elm_8ByTJiXbgIfdvXhCyVRrFA"].zpelem-text { margin-block-start:47px; } </style><div class="zptext zptext-align-left zptext-align-mobile-left zptext-align-tablet-left " data-editor="true"><h6 style="text-align:center;">Loe ja vaata lisaks&nbsp;<span>Marc Chagalli riiklik muuseumi veebilehel:</span></h6></div>
</div><div data-element-id="elm_Ykt_DE_3jwYvi-_4ZrobFA" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left zptext-align-mobile-left zptext-align-tablet-left " data-editor="true"><blockquote style="margin:0px 0px 0px 40px;border-width:medium;border-style:none;padding:0px;"><p><a href="https://musees-nationaux-alpesmaritimes.fr/chagall/collection/periode/le-message-bibliqu" title="Musée National Marc Chagall – Le Message Biblique" rel="">→ Musée National Marc Chagall – Le Message Biblique</a></p></blockquote></div>
</div><div data-element-id="elm_F0f50hw2J8Ypd2OpjEetbg" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left zptext-align-mobile-left zptext-align-tablet-left " data-editor="true"><blockquote style="margin:0px 0px 0px 40px;border-width:medium;border-style:none;padding:0px;"><p><a href="https://musees-nationaux-alpesmaritimes.fr/chagall/collection/periode/le-cantique-des-cantiques" title="Musée National Marc Chagall – Le Cantique des Cantiques" rel="">→ Musée National Marc Chagall – Le Cantique des Cantiques</a></p></blockquote></div>
</div><div data-element-id="elm_vOkvv-sDIe65o_j6BRPlOQ" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_vOkvv-sDIe65o_j6BRPlOQ"] div.zpspacer { height:44px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_vOkvv-sDIe65o_j6BRPlOQ"] div.zpspacer { height:calc(44px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="44"></div>
</div><div data-element-id="elm_ts2mYX8ZKgt1BpxIkvgqQg" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_ts2mYX8ZKgt1BpxIkvgqQg"] .zpimage-container figure img { width: 1000px !important ; height: 563px !important ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-original zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Nice%20promenaad.jpg" size="original" alt="Nice" data-lightbox="true"/></picture></span><figcaption class="zpimage-caption zpimage-caption-align-center"><span class="zpimage-caption-content">Nice linna promenaad</span></figcaption></figure></div>
</div><div data-element-id="elm_UeDOZ-7lEQo2ZBF2MaliTw" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_UeDOZ-7lEQo2ZBF2MaliTw"] div.zpspacer { height:44px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_UeDOZ-7lEQo2ZBF2MaliTw"] div.zpspacer { height:calc(44px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="44"></div>
</div></div></div></div></div><div data-element-id="elm_gN76n0Z67-NabwiOLoGBEw" data-element-type="section" class="zpsection zpdefault-section zpdefault-section-bg "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_KewfpGLPTRdh5RAEXyoy-A" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items-flex-start zpjustify-content-flex-start zpdefault-section zpdefault-section-bg " data-equal-column="false"><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_Y6SQJjykrR7QP4nJ297xOQ" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- zpdefault-section zpdefault-section-bg "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_0nVturL-kUTAV0rvaODWiQ" data-element-type="dividerIcon" class="zpelement zpelem-dividericon "><style type="text/css"></style><style></style><div class="zpdivider-container zpdivider-icon zpdivider-align-center zpdivider-align-mobile-center zpdivider-align-tablet-center zpdivider-width60 zpdivider-line-style-solid zpdivider-icon-size-sm zpdivider-style-none "><div class="zpdivider-common"><svg viewBox="0 0 512 512" height="512" width="512" aria-label="hidden" xmlns="http://www.w3.org/2000/svg"><path d="M497.9 142.1l-46.1 46.1c-4.7 4.7-12.3 4.7-17 0l-111-111c-4.7-4.7-4.7-12.3 0-17l46.1-46.1c18.7-18.7 49.1-18.7 67.9 0l60.1 60.1c18.8 18.7 18.8 49.1 0 67.9zM284.2 99.8L21.6 362.4.4 483.9c-2.9 16.4 11.4 30.6 27.8 27.8l121.5-21.3 262.6-262.6c4.7-4.7 4.7-12.3 0-17l-111-111c-4.8-4.7-12.4-4.7-17.1 0zM124.1 339.9c-5.5-5.5-5.5-14.3 0-19.8l154-154c5.5-5.5 14.3-5.5 19.8 0s5.5 14.3 0 19.8l-154 154c-5.5 5.5-14.3 5.5-19.8 0zM88 424h48v36.3l-64.5 11.3-31.1-31.1L51.7 376H88v48z"></path></svg></div>
</div></div><div data-element-id="elm_mN3tt46IGmHFRQ6mcVwJwQ" data-element-type="imagetext" class="zpelement zpelem-imagetext "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_mN3tt46IGmHFRQ6mcVwJwQ"] .zpimagetext-container figure img { width: 200px ; height: 250.00px ; } } </style><div data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="left" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimagetext-container zpimage-with-text-container zpimage-align-left zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-small zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit "><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/Chagall/Text%20and%20Photography%20Margus%20Veisveer.jpg" size="small" alt="Estonian visual artist Margus Veisveer" data-lightbox="false"/></picture></span></figure><div class="zpimage-text zpimage-text-align-left zpimage-text-align-mobile-left zpimage-text-align-tablet-left " data-editor="true"><div><strong>Text &amp; Photography:</strong> Margus Veisveer</div><div><div></div><div>© 2026 Margus Veisveer - All rights reserved.</div><div><div><a href="https://www.margusveisveer.eu/" title="Estonian visual artist Margus Veisveer and oil paintings" rel="">www.margusveisveer.eu</a></div></div></div><p><br/></p></div>
</div></div><div data-element-id="elm_0jNNrwdvUHa8wfku3R0zSg" data-element-type="spacer" class="zpelement zpelem-spacer "><style> div[data-element-id="elm_0jNNrwdvUHa8wfku3R0zSg"] div.zpspacer { height:93px; } @media (max-width: 768px) { div[data-element-id="elm_0jNNrwdvUHa8wfku3R0zSg"] div.zpspacer { height:calc(93px / 3); } } </style><div class="zpspacer " data-height="93"></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Sun, 27 Sep 2026 00:01:20 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[SÕNA KOGUDUS]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/sona-kogudus</link><description><![CDATA[Siinkohal avaldame UT kirjakohad, mis tähistavad kogudust. Igaüks saab need piiblist välja otsida ja ise üle vaadata. Kristlikus kontekstis on sõna "kogudus" peamiselt kasutatud kahes tähenduses.]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_Wl2nZu-LRumfvS7T3TjaCA" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_3u4iD_XrRIyxPv4IjjgRBQ" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_GjRZRoXhRnOWgkv6zvS3Ug" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_tclSVT1GSz-Baj1sHyx2nQ" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left " data-editor="true"><span style="color:inherit;"><span><div><div>Siinkohal avaldame UT kirjakohad, mis tähistavad kogudust. Igaüks saab need piiblist välja otsida ja ise üle vaadata. Kristlikus kontekstis on sõna &quot;kogudus&quot; peamiselt kasutatud kahes tähenduses: kristlaste kogunemine ja nende kodud sh asukoht.</div></div><div><div>Kristlikus mõttes</div><div><br/></div></div><div><div>Esiteks a. <br/></div><div><br/></div><div>kristlaste kogunemine, kes kogunes jumalateenistusele: </div><div>ἐν ἐκκλησία, usukoosolekul, 1. Korintlastele 14:19, 35; ἐν ταῖς ἐκκλησίαις, 1. Korintlastele 14:34; συνέρχεσθαι ἐν ἐκκλησία, 1. Korintlastele 11:18;</div></div><div><div><br/></div><div>teiseks b. </div><div>seltskond kristlasi või neid, kes, lootes igavest päästet Jeesuse Kristuse kaudu, järgivad oma religioosseid riitusi, peavad oma usukoosolekuid ja korraldavad oma asju vastavalt korra huvides ette nähtud määrustele; </div></div><div><div>aa. </div><div>need, kes kõikjal, linnas või külas, moodustavad sellise ettevõtmise ja on ühendatud üheks organiks: Ap 5:11; Apostlite teod 8:3; 1. Korintlastele 4:17; 1. Korintlastele 6:4; Filiplastele 4:15; 3. Johannese 1:6; </div></div><div><div>koos koha täpsustamisega, Ap 8:1; Apostlite teod 11:22; Roomlastele 16:1; 1. Korintlastele 4:17; 1. Korintlastele 6:4; Ilmutuse 2:1, 8 jne; Θεσσαλονικέων, 1. Tessalooniklastele 1:1; 2. Tessalooniklastele 1:1; Λαοδικέων, Koloslastele 4:16; genitiiviga τοῦ Θεοῦ (vastab יְהוָה קֲהַל, 4. Moosese 16:3; 4. Moosese 20:4), 1. Korintlastele 11:22; </div></div><div><div>ja koha mainimine, 1. Korintlastele 1:2; 2. Korintlastele 1:1. mitmus, αἱ ἐκκλησίαι: Apostlite teod 15:41; 1. Korintlastele 7:17; 2. Korintlastele 8:19; Ilmutuse 1:4; Ilmutuse 3:6 jne; lisatud τοῦ Θεοῦ, 1. Tessalooniklastele 2:14; 2. Tessalooniklastele 1:4; τοῦ Χριστοῦ, Roomlastele 16:16; </div></div><div><div>koos koha mainimisega τῆς Ἀσίας, Γαλατίας jne: 1. Korintlastele 16:1, 19; 2. Korintlastele 8:1; Galaatlastele 1:2; τῆς Ἰουδαίας ταῖς ἐν Χριστῷ, </div></div><div><div>liitunud Kristusega (vt ἐν, I. 6b.), st. e. kristlikud kogudused, erinevalt juutide omadest, Galaatlastele 1:22; ἐκκλησίαι τῶν ἐθνῶν, kogutud paganate seast, Roomlastele 16:4; τῶν ἁγίων, </div><div>mis koosneb pühakutest, 1. Korintlastele 14:33. </div></div><div><div>ἡ ἐκκλησία κατ' οἶκον τίνος, </div><div>kogudus oma majas, st. e. isiku perekonda kuuluvate kristlaste seltskond; kes on harjunud jumalateenistuseks kokku saama kellegi majas (sest nagu selgub 1. korintlastele 14:23-st, oli kogu Korintose kogudus harjunud kogunema ühte ja samasse kohta; aga vt Koloslastele 4:15)): Roomlastele 16:5; 1. Korintlastele 16:19; Koloslastele 4:15; Fileemon 1:2. </div></div><div><div>Nime ἡ ἐκκλησία kasutab isegi Kristus, kui ta maa peal viibib oma poolehoidjate seltskonnas mis tahes linnas või külas: Matteuse 18:17. </div></div><div><div>bb. </div><div>kogu kristlaste kogu maa peale laiali; kollektiivselt kõik, kes kummardavad ja austavad Jumalat ja Kristust, ükskõik kus nad ka poleks: Matteuse 16:18 (kus võib-olla kasutab evangelist τήν ἐκκλησίαν, kuigi Kristus võis öelda τήν βασιλν βασιλε); 1. Korintlastele 12:28; Efeslastele 1:22; Efeslastele 3:10; Efeslastele 5:23 jj,27,29,32; Filiplastele 3:6; Koloslastele 1:18, 24; genitiiviga: τοῦ κυρίου, Ap 20:28 (ääresõna τοῦ Θεοῦ); τοῦ Θεοῦ, Galaatlastele 1:13; 1. Korintlastele 15:9; 1. Timoteosele 3:15. </div></div><div><div>cc. </div><div>nimi kantakse üle juba surnud ja taevasse võetud ustavate kristlaste kogudusele: Heebrealastele 12:23 (vt selle lõigu kohta ἀπογράφω, b. ja πρωτότοκος lõpus).</div></div></span></span></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Mon, 21 Oct 2024 08:37:43 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[KÕIK KOKKU]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/koik-kokku</link><description><![CDATA[Jeruusalemma koguduses tekkis olukord, kus kristlased kogunesid koosviibimiseks, aga tihtilugu ei olnud kõik kohal, kes selle piirkonnaga olid seotud, teisisõnu, elasid selles paigas, aga neid ei kohanud kogunemisel. Miks?]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_FJR0iqX4RkSzqYCpR_mPxw" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_v_A26SNASfKjy_m1RtJAOA" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_q9ETo8EkTrSRqz3-5ugWgA" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_iVPULMAqRzSFBwHmm22PHQ" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left " data-editor="true"><p><span style="color:inherit;"><span></span></span></p><div><div>&quot;Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist&quot; (Hb 10:25) teksti alkeelne sõna on ἐπισυνάγω, episynagōgē - kogunemine ühes kohas, mis igal korral on samaväärne. Sama sõna esineb veel vaid ühel korral. &quot;Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid KOGUTAKSE tema juurde.&quot; Episynagōgē - leiab piiblist vaid veel ühel korral kontekstis, kus Paulus ütleb tessalooniklastele, et meid kogutakse taevasse, tsiteerime: &quot;siis kui meid kogutakse tema juurde&quot;. (2Ts 2:1) Siin võiks olla tõlge veelgi arusaadavam, kui lisada sõna kõik ehk siis kui meid kõiki kogutakse tema juurde.</div><div><br/></div></div><div><div>Jeruusalemma koguduses tekkis olukord, kus kristlased kogunesid koosviibimiseks, aga tihtilugu ei olnud kõik kohal, kes selle piirkonnaga olid seotud, teisisõnu, elasid selles paigas, aga neid ei kohanud kogunemisel. <br/></div><div><br/></div></div><div><div>Eesti piiblis sõnastatud &quot;Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist&quot; tegelikult ei tõlgi ära teksti algtähendust, pigem lisab sellele uue tähenduse. Siin ei ole küsimus unustamises, laiskuses, mugavuses või mõnes muus põhjuses, milleks võis olla usust ära langemine. See tekst kutsub üles sõna sõnalt: Ärge hüljake kõigi kokku saamist! (Hb 10:25) Ka taevasse viiakse kõik kokku. (2Ts 2:1) Siin ei ole mingit tähendust, mis annaks võimaluse unarusele, oma defineerimisele või üldse koguduse konfessiooni tunnustele. Mitte midagi sellist, ometi te kuulete ühtelugu jutlusi just kontekstiga, millele antakse tagamõte. Pühakirjas on siiski selgelt kirjutatud, et ärge hüljake kõigi kokkusaamist. Koguduse alguses oli see ju nii, et kõik said kokku.</div><div><br/></div></div><div><div>Midagi pidi põhjustama olukorra, et kõik ei tulnud kohale? See vajab selgitust. Miks kirjutatakse seda heebrealastele, teisisõnu Jeruusalemma kogudusele? <br/></div><div><br/></div></div><div><div>Kuna olid ju juudid need, kes kuulutasid evangeeliumi üle kogu maailma, siis tekkis Jeruusalemmas olukord, et kohalikus koguduses jäid asjad ripakile. Kristlased oli usinalt evangeeliumi &quot;põllul&quot;, mitte seda et keegi ei viitsinud minna kohale kui ta seal lähedal viibis. Seetõttu Jeruusalemma kogukonnas võis Kristuse töö unarusse või vajaka jääda. Teile aga räägitakse seda kontekstis, et inimesed ei tule kodudest välja pühapäeva jumalateenistusele. On nii? Algkoguduse ajal oli kodu või koda koguduseks ja see ei ole muutnud. Seega heebrealaste 10 ptk selgub, et Jeruusalemmas ei olnud enam kõik kohal, mitte ei tähenda see kirikus käimist (milliseid hakati ehitama alles kolmsada aastat hiljem) ega ka mitte sünagoogid. Kui tihti kristlaste (juutide) kodudes ei olnud mehi, sest need olid ära teistes kogudustes või kuulutuse tööl. Samuti võime lugeda piiblist, et kristlasi hakati taga kiusama ja kõik ei saanud enam kokku. <br/></div><div><br/></div></div><div><div>Kui Paulus kirjutab roomlastele &quot;Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid!&quot;, siis ta peab silmas piirkondi. Assia, Korintose, Makedoonia, Galaatia jne-jne ehk piirkondi, mitte konfessioone ega ühe konfessiooni kõiki kogudusi. Pühakirjas ei ole sõnagi konfessioonidest ega nende õpetustest kui räägitakse kogudusest, vaid alati peetakse silmas Kristuse kogudust, kes defineeriti piirkondade ehk tegevuskoha järgi. Seetõttu ka sinu koda, kus iganes sa elad, on Kristuse kogudus ja piibellik on seda defineerida koha nime alusel. Ei ole vahet, milline konfessioon see on, aga see on Kristuse kogudus. Kui aga piibel kirjutab, et kõik olid üheskoos või kogunenud, siis see tähendab, et kõik sinu koguduse või pere juurde kuuluvad isikud olid kogunenud. Nii saate seda kirjakohta mõista piibellikult, kontekstis, kuidas kiri heebrealastele seda kasutab.</div></div><p></p></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Tue, 15 Oct 2024 08:54:40 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[EESTLASTE TROOPILINE TULEVIK]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/eestlaste-troopiline-tulevik</link><description><![CDATA[See on samuti üks paljudest tõenditest, et piiblis kirjeldatud veeuputus leidis aset ning mõistagi see mõjutas Antarktika puid.]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_1puHiFWvRiSiauNFpWErZg" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_dAe1xhUpSRWwPPtbmxlouQ" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm__Urc33cETJGRSYXFGU6t6Q" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_7HtdM_QAR4-SOVoBKm1LMA" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left " data-editor="true"><div><div>Nädalavahetuseks jätame teile siia kuuma teema, mis on üllatavalt päevakohane, kas pole? Meil ju räägitakse kogu aeg rohepöördest. Kas Eestis oli enne Eedeni aega talv? Vastus on EI. Eesti kliima oli nagu vahemere ääres, nagu näiteks Küprosel, kus ka talvel, kui meil siin on 20 kraadi miinust, siis seal on ikkagi plus 20. Kas see on mingi muinasjutt või väljamõeldis? Muidugi mitte! Millised tõendid seda väidet toetavad? Noa veeputusega kadus üle 90 protsendi liikidest, sealhulgas polaarmetsad. Kuid sellest ei räägita.</div></div><div><br></div><div><div>&quot;Inimesed on teadnud fossiilidest Antarktikas alates 1910-12. Robert Falcon Scotti ekspeditsioonist,&quot; ütles Gulbranson, paleoökoloog ja külalisprofessor UWM-i geoteaduste osakonnas. Gulbarson näitab, et Antarktika metsad kasvasid polaarsetel laiuskraadidel. Seega sooja ilma puhul võivad taimed Põhjapoolusel ka tänapäeval kasvada. Arvatakse, et puud on suutnud ellu jääda, elades peaaegu pool aastat absoluutses pimeduses, millele järgnes kuni viis kuud pidevat valgust. Mis on ju loogiline, võttes arvesse, mis toimus Noa veeuputuse tagajärjel, kui vesi kattis maad. Muide, oled sa üldse mõelnud, kuhu ja kuidas see vesi kokku koondati? Ent Antarktika oli palju soojem kui praegu. Seal olid ka sõnajalad.</div></div><div><br></div><div><div>Kas te teate, mida praegu selle kohta väidetakse? Paljud teadlased usuvad nüüd, et atmosfääri kasvuhoonegaaside, näiteks süsinikdioksiidi ja metaani massiline suurenemine põhjustas Pärsia-Triassilise väljasuremise. On tõenäoline, et 200 000 aasta jooksul (lühikese aja jooksul), geoloogiliselt kõne all / vulkaanipursked Siberis paiskasid atmosfääri palju tonni kasvuhoonegaaside sisse. Päris humoorikas väide, eks ole? </div></div><div><br></div><div><div>Kuid sellel ekspeditsioonil uuris Gulbarson kivimeid fossiilsete puude ümber, et teha kindlaks, kuidas fossiilid sobivad Antarktika geoloogilisse ajalukku. Gulbranson ütles, et fossiilsed metsad nägid välja teistsugused kui metsad täna. Nn Permi Perioodi ajal olid metsad potentsiaalselt väikeseks mitmekesisuseks erinevate taimetüüpide kogum, millel olid spetsiifilised funktsioonid, mis mõjutasid seda, kuidas kogu mets reageeris keskkonnamuutustele. See on kontrastiks kaasaegsetele kõrglahutusega metsadele, mis näitavad suuremat taimede mitmekesisust. Kuid isegi need tugevad metsad ei elanud üle massilist väljasuremise kõrget süsinikdioksiidi kontsentratsiooni. Aga tegelikult aga veeuputust, millest piibel kirjeldab, väidame meie.</div></div><div><br></div><div><div>Konsulteeritud puurõngaid uurides on Gulbranson ja kolleegid leidnud, et need puud läksid suviselt üle talviselt talvele kiiresti, võib-olla KUU AJA JOOKSUL. See on samuti üks paljudest tõenditest, et piiblis kirjeldatud veeuputus leidis aset ning mõistagi see mõjutas Antarktika puid. Mis puudutab fossiile, siis fosiilid ei teki miljonite aastate jooksul, vaid soolade ladestumisel juba mõne nädalaga!</div></div><div><div>Seetõttu kliima soojenemine on Eedeni tagasitulek ning paratamatu, mida ei rohelised ega ükski maailmavalitsus ei suuda takistada, see on Jumala tahe, et kliima soojeneb. Pooluste jää sulab kõigele vaatamata, mis pärast Noa veeuutust Antarktikas või lõunas tekkis. </div></div><div><div>Antartikas ei ole üksnes troopiline mets, vaid ka leiab inimtegevuse jäljed, näiteks püramiidi, mis on suurem kui Egiptuses. (allpool lisatud link) Sellest ei räägita palju, aga see on seal olemas. Seda ei oleks saanud seal külma ilmaga ehitada, kui kliima ei oleks olnud soe. Niisamuti ei oleks saanud seal kasvada troopiline mets. Teile on lihtsalt räigelt valetatud kliima suhtes, nn teadlased, kes ei taha midagi teada Jumalast, on mõelnud välja sadade miljonite aasta teooriaid, et veenda või kuidagi oma valed põhjendada ja varjata tõde. Lapsik! </div></div><div><div>Fakt on aga see, et Antarktikas on kasvanud lehtmets. Niisamuti saab Eestis olema troopiline mets, liigid vahetuvad ning need, mis soojas ellu ei jää, asenduvad liikidega mis sellele kliimale sobivad paremini. Suurem osa Eesti maapinnast jääb vee alla, nii saared kui Läänemaa. Samuti Tallinn. Kuid kõrgustikd saavad inimeste elukohaks, seda nii Pandivere, Otepää kui ka Haanjas või õigupoolest alad, mis on merepinnast rohkem kui 50 meetrit kõrgemal. Kõik alad, mis on vähem kui 20 meetrit, need jäävad vee alla. Soovitame hoolega mõelda, kuhu te maja ehitate. Jeesus ütles: ehitage kaljule. (Lk 6:48) Miks? Sest ta teadis, mis siin planeedil muutub pärast seda, kui Jumal loob uue maa õigupoolest taastab selle kliima sellisena kui see oli alguses. </div></div><div><br></div><div><div>Kliimasoojenemise vastu ei ole rohtu, aga mõistlik on mõelda, mida te hakkate tegema ning kus te elate, sest Jeesus toob kõik pühad tagasi, mil ta tuleb Jeruusalemma ja need hakkavad valitsema koos Issandaga tema rahuriiki. Igaüks oma haldusalas. See ei ole mingi väljamõeldis, vaid on piiblis kirjas. Kes tahab leiab need kirjakohad ja loeb ise ning avastab, et &quot;Ohoo, ongi nii!&quot; Täiskasvanud inimene loeb piiblit ja uurib seda, mida inimkonna suhtes ettekuulutatud on. Meie aga tutvustame ja näitame teile fakte, mida teie eest varjatakse või miks te ei mõista maailmas toimuvat.</div></div><div><br></div><div><div>Muidugi ei meeldi kinnisvaraarendajatele kliima soojenemine ja üldse ärimeestele, sest nende projektid on valdavalt miljonivaate põhised, nö merevaatega. Kuid enamus neist jääb kliima soojenemisel vee alla. Ha-ha, ostke ikka maja mere äärde! <span><img height="16" width="16" src="https://static.xx.fbcdn.net/images/emoji.php/v9/t51/1/16/1f603.png"></span> Elagu &quot;rohepööre&quot;, aga selline mida Jumal teeb!</div></div><div><br></div><div><div>Loe lisaks: <a href="https://uwm.edu/news/uwm-geologists-uncover-antarcticas-fossil-forests/" title="uwm" target="_blank" rel="nofollow noreferrer">https://uwm.edu/.../uwm-geologists-uncover-antarcticas.../</a></div></div><p><span style="color:inherit;"></span></p><div><div>Vaata lisaks video Antarktika püramiidist <a href="https://www.youtube.com/watch?v=PpdMElZMscU" title="püramiidid" target="_blank" rel="nofollow noreferrer">https://www.youtube.com/watch?v=PpdMElZMscU</a></div></div></div>
</div><div data-element-id="elm_IkwfvTALSUucOliP0kWU5A" data-element-type="button" class="zpelement zpelem-button "><style></style><div class="zpbutton-container zpbutton-align-center "><style type="text/css"></style><a class="zpbutton-wrapper zpbutton zpbutton-type-primary zpbutton-size-md zpbutton-style-none " href="https://www.facebook.com/photo/?fbid=918699730294126&amp;set=pcb.918700136960752" title="pilt"><span class="zpbutton-content">Vaata pilti meie fännilehel</span></a></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Thu, 10 Oct 2024 11:53:06 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[KAS SA TEADSID, ET OLÜMPIATULE IDEE ON VARASTATUD?]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/olumpiatule-idee</link><description><![CDATA[Olümpiatule süütamine on üks rituaalidest, mis seob kaasaegseid OM antiikmängudega ja inimesed küsivad, kust see komme alguse sai? Paljud teist teavad ]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_tEoG8If4Rj6xRc2OFdgWmw" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_a_hzz7QSRcKf8psRJrpsVg" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_rJNjocdQT0W_hIzQNdGm5w" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_uvcvfmOYQSWPHc_fS1Zh2A" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left " data-editor="true"><div><div>Olümpiatule süütamine on üks rituaalidest, mis seob kaasaegseid OM antiikmängudega ja inimesed küsivad, kust see komme alguse sai? Paljud teist teavad, et olümpiatuli süüdatakse Olümposel ja viiakse staadionile, aga enamusele tuleb üllatuseks, et tule kummardamine on ebajumalateenistus. Kui mõned teist on kuulnud midagi tulekummardamisest, siis võime üsna kindlalt väita, et tule hoidmine on kopeeritud juutidelt.</div></div><div><br></div><div><div>Olümpiatule jumalikustamine seisneb sellele maagilise tähenduse omistamises. Kuidas tuli süüdatakse? See süttib reflektori abil. Selline avastus on väga iidne, kuid inimesed pidasid seda jumalate märgiks, kes süütab tule. Ebajumala preestrid esitlesid seda rahvale kui maagiat, müsteeriumi ja tule võtmisega näidati inimestele, et preestritel on (eba)jumalaga eriline side, teisisõnu, nad saavad taevast tule, kui nad seda küsivad ja selleks kasutati reflektorit, tollal süütepanni, mis sisuliselt koondas sellele langevad päikesekiired ja süütas kõik pannile asetatu. Kuid see oli juutide Jumalale võõras tuli. (3Ms 10:1, 4Ms 3:4) Olümpiatuli ei olnud tegelikult taevast, mitte see, mida Jumal ise süütas. (nt 1Kn 18:38) Olümpiatuli oli füüsika, mida näidati inimestele kui ebajumalateenistuse riitust.</div></div><div><div>Antiikolümpia korraldajad said tule hoidmise idee juutidelt. </div></div><div><br></div><p><span style="color:inherit;"></span></p><div><div>Jumalatemplis ei tohtinud tuli kustuda. (2Ms 13:22, 3Ms 6:6) Selle sama idee võtsid kreeklased kasutusele antiikolümpia korraldamisel ja tänaseni te näete tule toomist ja selle juurde räägitakse, et see on toodud Olümpose jalamilt (kreeklaste jumalate mägi) ning tuli ei tohi kustuda. Mitte üksnes kohale toomisel, vaid kogu OM aja peab tuli põlema, mis kustutatakse OM lõputseremoonial. Nii on tule hoidmise idee plagiaat, varastatud juutide Jumalatempli teenistuselt, aga see on võõras tuli ja millest tehti paganlik riitus, mida tänaseni läbi viiakse iga nelja aasta tagant. Inimesed kogu maailmas vaatavad mängude avamist ja imetlevad seda &quot;Oo, milline olümpiatuli! Ilus.&quot;, aga tegelikult ei tea, et see on paganlik ebajumalateenistus.</div></div></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Thu, 10 Oct 2024 11:26:02 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[KOGU "SALADUS" KUIDAS PÜRAMIIDID EHITATI]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/kogu-saladus-kuidas-puramiidid-ehitati</link><description><![CDATA[Palju on räägitud püramiidide ehitamisest, et kuidas need kivid ikka nii täpselt sinna suudeti lihvida, isegi paberileht ei mahu kivi vahele. Teile ]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_vONYxYu3QhekjH5W8-zYqQ" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_azpN-6QgTW-NU7dng48mhQ" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_oGfcHmv_QFKqD9vjnywr5Q" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_EZjNnuC6R6mldnvdty6WAw" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style></style><div class="zptext zptext-align-left " data-editor="true"><p><span style="color:inherit;"><span>Palju on räägitud püramiidide ehitamisest, et kuidas need kivid ikka nii täpselt sinna suudeti lihvida, isegi paberileht ei mahu kivi vahele. Teile on näidatud kunstnike joonistusi (Lisame nt ühe idiootliku selgituse pildi näol), kuidas need kohale viidi. Need on joonistused, ärge unustage seda. Kuid üks meetod, mida te ei leia või mille peale te ei tule, on väga lihtne. Minge ehitusele ja te kohtate seal mitmesugust müüri tehnikat, osalt näete kiviblokke, osalt seguga täidetud kivide vahed, näiteks akna või ukse kohal. Te ju ei mõtle, et need kuskil varem valmis lihviti ja siis tõsteti ukse kohale paika, teiste kivide vahele. Te olete näinud ka mitmesuguseid kivimüüre, mille kivid on kaldnurkade ja nn lukkudega ning siis selliste kohtade juurde aetakse ebamõistlikku juttu, et keegi ikkagi pressis need sinna auku, et müür lukustada. Nonsenss. Müüri ehitajad ei olnud nii rumalad. Ka iidsed ehitised ja müürid sh püramiidid on ehitatud kombineeritud tehnikas, kus on kive, kus on kivide vahel valatud segu. Enamasti need suured on kohapeal valatud blokid. Teie mõtlete, et see on kivi, mis on kaugel valmis tehtud. Kas ikka peab enda töö nii raskeks tegema? Tegelikult on müürides ja ehitistes väga suured &quot;kivid&quot;, mis tegelikult on meie jaoks täna kui kivid, kuid varem olid need tsemendi seguga täidetud või valatud klotsid. Iga järgmise kuivamise järgselt valati rakise sisse taas uus suur kogus tsementi ja selliselt samm samm haaval ehitati müür või ka püramiid. Te olete näinud ühesugust tsementi. Aga ka ehituskivid, mida te ehitusel kasutate, nende puhul on ju segu erinev ja ka poorsus erinev, on nii? Miks te siis arvate, et inimesed olid nii rumalad, et ei osanud valmistada erineva seguga kiviblokke. Muidugi, asi on lihtsalt segu koguses ja vormis. Kas neid tehti kuskil kaugemal või valati suured &quot;augud&quot; kohapeal kinni. Tsement esineb näiteks liivakivis liivateradevahelistes tühemikes. Tsemendi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Seetõttu, kallid usklikud, ärage olge kergeusklikud. Ka ehitamine ei ole mingi müstika, vaid oskus ja loogika, kuidas asja teha. On ju teada, et egiptlased olid suured ehitusmeistrid, aga nt eksiilis elanud juudid pidid iga päev tootma telliseid, täitma oma normi. Asi on lihtsalt segudes, milliseid kaltsiite kasutada, sest need annavad ka välimuses erineva mulje. Kui te panete oma maja ehituses tsementi, siis see on näotu ja te hiljem katate selle pinna, kui te ehitate tellistest, siis need võivad olla kaunid ning te ei kata neid kinni, ent ka need on kaltsiidi abil valmis tehtud, mitte kivist välja taotud, vaid valmis valatud. Ärge olge rumalad ja kergeusklikud ja esitage alati küsimusi, kui teile mõni üritab rumalusi pähe määrida. Püramiidide ehitus on väga lihtne. Neid on Egiptuse omadest isegi palju suuremaid üle kogu maailma, isegi Põhja poolusel, aga ka Ookeani sügavuses (700 m). Kuidas need sinna said? Normaalne inimene küsib, kuidas need ehitati sinna. Vastus on väga lihtne, kasutati tsementi, valati koha peal samm sammult, nagu täna valatakse kõrghooned samm sammult. Kuid kuidas need sinna külma kätte või meresügavusse said? Vastus on väga lihtne. Need ehitati enne Noa veeuputust. Osa on meile tänaseni nähtav, nt Egiptuses, sest see ehitati kõrgema koha peale. Kui vesi taandus peale veeuputust, siis ookeani sügavus ikkagi kattis püramiidi või lumi põhja poolusel, sest peale vee taandumist toimus kliimamuutus.</span></span></p></div>
</div><div data-element-id="elm_pY2OyAgodyhMtD_DSg6BcQ" data-element-type="image" class="zpelement zpelem-image "><style> @media (min-width: 992px) { [data-element-id="elm_pY2OyAgodyhMtD_DSg6BcQ"] .zpimage-container figure img { width: 1095px ; height: 415.76px ; } } </style><div data-caption-color="" data-size-tablet="" data-size-mobile="" data-align="center" data-tablet-image-separate="false" data-mobile-image-separate="false" class="zpimage-container zpimage-align-center zpimage-tablet-align-center zpimage-mobile-align-center zpimage-size-fit zpimage-tablet-fallback-fit zpimage-mobile-fallback-fit hb-lightbox " data-lightbox-options="
                type:fullscreen,
                theme:dark"><figure role="none" class="zpimage-data-ref"><span class="zpimage-anchor" role="link" tabindex="0" aria-label="Open Lightbox" style="cursor:pointer;"><picture><img class="zpimage zpimage-style-none zpimage-space-none " src="/files/ehitus.jpg" size="fit" data-lightbox="true"/></picture></span></figure></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Thu, 10 Oct 2024 10:50:34 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[MIS ON TEIE EEST ÄRA PEIDETUD]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/mis-on-teie-eest-ara-peidetud</link><description><![CDATA[See kõik on nii võimas ja seetõttu ka Paulus kirjutas, et kogu maailm ootab pikki silmi Jumala poegade avalikuks saamist.]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_ay0HNamxR3W2QZSU5OKBZg" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_SpaEIKYRRzCYLWGOIoM5dg" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_EPafpcRFQHe3OkFffhtWig" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_3nxSCySiTiiOtsBPcwEOfw" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style> [data-element-id="elm_3nxSCySiTiiOtsBPcwEOfw"].zpelem-text { border-radius:1px; } </style><div class="zptext zptext-align-left " data-editor="true"><div style="color:inherit;"><div> Mis on see erinevus võrreldes jüngrite kuulutatud evangeeliumiga ja evangeelsete kristlaste või kristluses levinud arusaamaga? Kui Jeesus kuulutas Kuningriiki, siis koguduse ülesvõtmine oli tal vaid jutu sees üks osa kuningriigile eelnevatest sündmustest, protsessist. Ka Paulus ootas eelkõige Kuningriigi avalikuks tulekut (Rm 8:19), mil tema - Kristuse kuningad ehk Jumala pojad, nagu ta rõhutab, need saavad Kuningriigis kätte oma valitsuse ning on avalikud kõigile. Seetõttu, kui kristlus õpetab ülesvõtmist, tegelikult õpetab vaid igavest elu (selle hetkeni) ehk peamiselt keskendub taevasse jõudmise sõnumile; siis ei Jeesus ega jüngrid ega Paulus ei jäänud selle väikse - ülesvõtmise asja juurde pidama, mida nad pidasid vaid vahe sündmuseks, mis eelneb enne Kuningriiki, mis aga kestab igavesti.&nbsp; </div>
<div><br></div><div> Kahjuks kristlus on pannud kõrvale olulise osa evangeeliumist, mida Jeesus kuulutas ja millega ta ennast seostas, aga see riik ei olnud siiski taevas, kuigi ta seda poliitilistel kaalutlustel vahel ütles liiga pealetükkivatele ning uudishimulikele, kes teda kiusama tulid ja ka teda süüdistavatele nn usuisadele, siis ometi või tegelikult ta oli täielikult teadlik sellest, et Kuningriik on tema evangeeliumi tuum ja sõnum ning seda ootasid mitte üksnes jüngrid, vaid kogu Iisraeli rahvas, kuidas Messia läbi pidi ootus teostuma.&nbsp; </div>
<div><br></div><div> Jumala plaan oli siiski veel suurem, kui üksnes juudiriik, nagu see oli miniatuurselt Taaveti eeskujul teostunud mõneks ajaks, aga Taavet ei olnud ju Kristus, ta lihtsalt allus Jumalale ja seetõttu oli oma positsioonilt meiega sama võrdne, sest ka meie oleme kuningad, kes saavad ühel hetkel avalikuks ja keda Kristus paneb valitsema, mitte taevas, vaid siin. Jah, just siin. Taevas valitseb Isa. Siin maa peal on Kristusel asevalitsejad, kes on määratud täitma iga üks oma piirkonnas Kristuse kuningriigi võimu. Keda Kristus saakski usaldada, kas neid, kes annavad küll maised tõotused, aga siis murravad neid nagu juudad. Ei. Tema kuningad peavad end kinnitama usus, jääma lõpuni selle lojaalsuse juurde, seda kuni ülesvõtmiseni, sest nad tegelikult ei saa midagi enne vastu, sest see palk antakse üle hiljem; kui neile tagasi tulles antakse üle nende lojaalsuse märgiks valitsuspiirkond, mida siis Kristus ise määrab. Lk 19:17</div>
<br><div><span style="color:inherit;">Nõnda siis, tänapäeval, kristlus ei räägi teile midagi sellest, mis saab olema peale ülesvõtmist ja kuidas tegelikult Kristuse tulek välja näeb ja mida see meile kõigile kristlastele tähendab. Seetõttu te saate vaid evangeeliumist ühe leivakoorukese, aga Kristus on eluleib, kes pakub juba täna oma valitsusele täieliku varustatust kõiges, mille üle ei pea muretsema, nii igapäevases leivas, ihule, hingele ja vaimule uuestisündi ja ühendust ning ligipääsu kõigi taevase valitsuse vahendite juurde, et te tõesti ka reaalselt saate seda, mitte lihtsalt uskuda.&nbsp;</span><br></div>
<div><br></div><div> Kuigi kristlusest tehti religioon, siis Jeesus ei kuulutanud religiooni, vaid kuningriiki. Kuningriik ei ole religioon, vaid REALITEET. Juba täna käega katsutav ja täiesti reaalne, mida isegi ei pea uskuma, sest see on mitmes mõistes ning moel meie reaalses elus toimiv selle eriliste vahendite läbi, mida Jeesus kristlaste ellu toob. Seetõttu, kui teile täna kuulutatakse evangeeliumi, siis te saate sellest justkui pisikese aforismi, aga tegelikult on evangeelium oma mahult romaan, Suurteos! See on kahjuks varjule pandud, kirikute uskmatuse tõttu juba sajandeid. Siiski on paljud kogudused ja kristlased on juba selle &quot;teose&quot; avalikuks teinud ja kuulutavad kuningriiki, seda evangeeliumi, mida Jesaja lubas, mida Ristija Johannes kuulutas, mida Jeesus kuulutas ning demonstreeris oma jüngritega.&nbsp; </div>
<div><br></div><div> See kõik on nii võimas ja seetõttu ka Paulus kirjutas, et kogu maailm ootab pikki silmi Jumala poegade avalikuks saamist. Kuningriik ei olnud neile usuküsimus, vaid aja küsimus: millal see tuleb? Usuküsimus oli see, kas Jeesus ongi selle kuningriigi Messias? Mida tahtis teada ka Ristija Johannes või ta pidi ootama kedagi teist. (Lk 7:9) Juutidele ei olnud Jumalariik mingi usuküsimus, vaid realiteet ja see pidi teostuma maa peal Kuningriigi näol, keda hakkab valitsema õiglane Kuningas, nagu Jesaja seda kirjeldas. Ainus mille üle vaidlus käis, oli ju see, kas Jeesus on ikka SEE ÕIGE. Jeesus vastas: &quot;Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!”&quot; Seetõttu tunnustähed olid märkimisväärsed tunnused ja sellest piisas, aga need tunnistasid seda, et Kuningriik on juba oma väe kohaloluga nähtav, aga veel peab selles kuningriigis olema ka Jumala rahvas! ja mitte üksnes juudid, vaid ka paganad, kes iganes ta vastu võtab.&nbsp; </div>
<div><br></div><div> See oli evangeelium, meile kõigile, ka täna, sa võid olla täiesti kindel selles, et ükskõik kui vähe sa usud, siis Kuningriik kui selline ei olegi üldse usuküsimus, vaid realiteet. (reaalsus, tegelikkus, tõelisus) Just seda kuulutas Jeesus ja tõendas, et ta on SEE kuningas, kes hakkab peagi valitsema, kui ta tuleb kõigi oma pühadega tagasi ja Jeruusalemmast saab Suure Kuninga linn. Igavesti. Aga enne muidugi toimub kristlaste ülesvõtmine. Miks? Sest need peavad saama igavese ihu, mis neile antakse taevas ja siis nad saavad kuningatena valitseda igavesti. Kõik on ülimalt lihtne ja loogiline. Seda vastu võtta on raske, sest see on tehtud nii lihtsaks, et isegi laps saab sellest aru, et tuleb Jeesus usus vastu võtta ja teda tunnistada Issandaks. Sa ei saa selleks midagi teha, oma teod ei loe, ei loe su tarkus, haridus, varandus, mitte midagi! Loeb vaid usk. Kui sa usud, et Jeesus on Kuningas - Issand ja oma suuga tunnistad, siis sa saad päästetud, ütles Paulus roomlastele. Rikas või vaene, rumal või tark, kõigil on võimalus saada kuningaks. </div>
</div></div></div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Fri, 26 Apr 2024 08:56:09 +0300</pubDate></item><item><title><![CDATA[VENE "KRISTLIK" AJUPESU RULETT: VAJUTA PÄÄSTIKULE]]></title><link>https://www.kristlikmottevora.ee/blogs/post/vene-kristlik-ajupesu-rulett-vajuta-päästikule</link><description><![CDATA[Venelane: Ukraina võidab, aga Venemaa ei kaota sõda? Mis on nagu venelase hinge silmakirjalikkus? Venelased räägivad, et neile ei meeldi see sõda, aga ]]></description><content:encoded><![CDATA[<div class="zpcontent-container blogpost-container "><div data-element-id="elm_gWil59gLS-aDFaUjVvU-1A" data-element-type="section" class="zpsection "><style type="text/css"></style><div class="zpcontainer-fluid zpcontainer"><div data-element-id="elm_YMU-hVqRTfS8VhZJJolv6w" data-element-type="row" class="zprow zprow-container zpalign-items- zpjustify-content- " data-equal-column=""><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_HXrESop6TYOnarIJvp8KTA" data-element-type="column" class="zpelem-col zpcol-12 zpcol-md-12 zpcol-sm-12 zpalign-self- "><style type="text/css"></style><div data-element-id="elm_U_rk9ju3QnWrjqoKrMZ8Dw" data-element-type="heading" class="zpelement zpelem-heading "><style> [data-element-id="elm_U_rk9ju3QnWrjqoKrMZ8Dw"].zpelem-heading { border-radius:1px; } </style><h2
 class="zpheading zpheading-align-center " data-editor="true"><span style="color:inherit;">Venelane: Ukraina võidab, aga Venemaa ei kaota sõda? </span></h2></div>
<div data-element-id="elm_YPrDmzpDRj2nQd8RT0-MXw" data-element-type="text" class="zpelement zpelem-text "><style> [data-element-id="elm_YPrDmzpDRj2nQd8RT0-MXw"].zpelem-text { border-radius:1px; } </style><div class="zptext zptext-align-center " data-editor="true"><p><span style="color:inherit;">Venelane: Ukraina võidab, aga Venemaa ei kaota sõda? Mis on nagu venelase hinge silmakirjalikkus? Venelased räägivad, et neile ei meeldi see sõda, aga sellele vaatamata nad ei poolda Venemaa kaotust. Isegi Navalnõi naine, samuti tuntumad rahvusvahelised venemaalt välismaale asunud blogerid, mida nad räägivad. Jah, nad ei taha sõda. Neile ei meeldi Putin. Aga nad ei poolda sõja kaotamist. See aga tähendab, et nad on ikkagi sõjas Putini poolt, mitte Ukraina poolt. See meelsus tuleb välja nende juttudest, sest nad on nördinud siis, kui peavad mõru pilli alla neelama, et Venemaad ootab ees sõja kaotus. Ainuüksi jutt sellest, selle tunnistamine, nad alati laveerivad ja põhjendavad sündmusi vene šovinistliku mõtteviisi raamides, et Venemaa on nii suur ja venemaa ei saa kaotada sõda, kuigi Ukraina sõja võidab. Uskumatu dilemma, Ukraina võidab sõja, aga Venemaa ei kaotanud sõda? See ei paradigma ei lähe neil peast välja. Kui siin räägitakse nn Olaf Scholz mõttekäiku, et &quot;see on Putini sõda&quot;, siis see on absoluutne silmakirjalikkus. Kas Putin on rindel? Kas need miljonid sõdurid, kellest 400 000 on juba tapetud, kas nad ei vajutanud päästikule? Kas need ei vägistanud ukrainlasi ja ei ole tapnud lapsi? Kas nad ei hävitanud Ukraina riiki ja nenede maju? Kas nende pered ei tööta Venemaa sõjamasina jätkumiseks? Kas nende kirikud ei ole kutsunud üles ukrainlasi tapma? Jne jne kui te olete ausad enese vastu, siis see ei ole Putini sõda, kuigi Putin selle päästis valla ja on olukorras, kus ta ei saa enam tagasi astuda ega sõda lõpetada, sest see tähendaks ka Venemaa kaotust. Kuid Venemaad ootab ees kaotus nii või teisiti ja see on sarnane olukord, kui oli I maailmasõda, kus sakslased vallutasid lähinaabrid, aga ikkagi kaotasid sõja? Just. Tegelikult Venemaa kaotus on sellise sõja stsenaariumi sisse juba sisse kirjutatud. Kõik venelased on sõjas ühel või teisel viisil osalenud, kas siis töötades sõjamasina heaks või uskudes ning vaimselt toetades või otseselt osalevad nende pered sõjas, kui nende suguvõsast on keegi rindel tapmas ukrainlasi. See on nende süü ja Jumal ei ole erapoolik, vaid arvab selle venelaste süüks. See on kõigi venelaste ühine patt ja pole kahtlustki, et see sündmustik, mida te juba 2 aastat siin intensiivselt olete näinud, on tegelikult lõppemas varem või hiljem ning lõppeb venelaste lüüa saamisega. Aga süü on mitte üksnes Putinil, vaid kogu Venemaa rahval. Isegi nendel, kes ei ole hingeliselt suutnud leppida Venemaa kaotusega. Kui te küsite venelastelt: kas Ukraina peab võitma ja Venemaa kaotama sõja, aga saate vastuseks umbmäärase vastuse, siis neil isikutel lasub patusüü. Ka nendel eestlastel, kes toetavad venemeelset mõtteviisi, ja räägivad, et venelased seisavad vastu lääne pseudoväärtustele ja on kristlikud. See on pettus. Jumala jaoks on sellise mõtteviisiga eestlased rikutud oma mõtteviisilt, sest nad toetavad usklike, kelle pered ei taha leppida Venemaa kaotusega ja palvetavad venelaste võidu eest. See on vaid ühe patu eelistamine teise patu ees, aga Jeesus ütles: kõik on pattu teinud, kes ei ole, visaku esimene kivi, parafraseerides: vajuta päästikule! Selline on venelaste ajupesu ka eestlaste seas mõjusalt kirikutes vohamas, kus eestlased ei saa aru, et neid on samasse titaanikusse tõmmatud, aga see juba upub nagu hävis Soodoma. Paljud eestlastest kristlased on nagu Loti naised ja väimehed, kes ei adu, mis hakkab toimuma ja mida Jumal teeb, sest &quot;vaenlane&quot; on pimestanud oma propagandaga nende kaine mõtteviisi. Jumal näeb aga asju teisiti ja see rahvas ja vene riik hävitatakse nagu hävitati Soodoma, sest kurjus on nii suur, et seda ei ole enam võimalik muuta, isegi Niineveel oli lootust, aga mitte venelastel. Kes tahab, võib võtta seda lugu kui poliitiline följeton. Kuid Kristus on andnud meile Püha Vaimu ja me peaksime suutma vahet teha heal ja kurjal. Kui me seda ei suuda, siis me oleme kui rumalad neitsid.</span></p></div>
</div></div></div></div></div></div> ]]></content:encoded><pubDate>Mon, 22 Apr 2024 10:03:50 +0300</pubDate></item></channel></rss>