Jumal otsib tikutulega taga kuningaid
Inimesed tulevad usule, aga nende usule tulek või terveks saamise usk on sama egoistlik kui enne seda, sest neile läheb korda vaid isiklik kasu, mida Jumal teeb vaid nende heaks. (Lk 17:17) Kui Jumal on neid terveks teinud ja põrgust päästnud, pannud nimed kirja Eluraamatusse, siis sellega inimeste huvi Jumala vastu lõppeb. Need ei sobi Jumalariigi valitsejaks ning kuningaks. Sest nad endiselt on orjameelsed, mentaliteediga, kes tulevad vaid midagi saama, aga ise ei taha muutuda ega ei paku vastu midagi Jumalariigi heaks. Jumal on seetõttu püsti hädas, sest eestlaste seas pole sobivaid valitsejaid, keda ta saaks määrata.
Aega on vähe, Kuningriik on lähedal, aga valitsejaid napib, keda ta saab eestlaste seast välja valida ja panna valitsejaks. Eesti enamus kristlasi on endiselt vaid isikliku kasu peale väljas, nad tulevad, saavad abi, aga ise ei taha osaleda, nad ei ole Jumalariigi heaks valmis midagi tegema. Rääkimata eespalvetest, evangeeliumi kuulutamisest, tunnistamisest või Jumalariigi teenimisest nagu jüngrid seda teevad.
Kui palju inimesi sai terveks ka selle imelise nädala jooksul, ometi ei ole neil huvi Jumala teenimise vastu, nad ei kavatse midagi ette võtta, isegi siis, kui Jumal neid palub ja kutsub. Nad lähevad tagasi koju ja kui tulevad kiusatused, siis jätkavad nii, nagu midagi ei oleks juhtunud. Praegu Jumal otsib tikutulega taga kuningaid, kellest ta saab teha valitsejad oma Kuningiiki.
Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” Mt 25:21
