Mina, vaene patune
Kiri ütleb nii meie isiku suhtes: "Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi," (Rm 5:1) seetõttu me oleme ju tema vere läbi saanud õigeks. (Rm 5:9) Mitte ainult õigeks tehtud, vaid suisa kirgastatud! (Rm 8:30) Nüüd aga pannakse teie ette liturgia ja väidetakse, et te ei ole õiged, vaid hoopis VAESED PATUSED. Me loeme piiblist: "Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses." (Rm 8:1) Miks peaks üldse õigeks mõistetud lugema kaasa seda osa liturgiast? Kui teie sõna on tõsiselt võetav, siis te peaksite selle koha peal vait jääma ja selle vahele jätma. Sest sinu sõnadest mõistetakse sind õigeks ja sõnadest päästetakse sind. (Rm 10:10 sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.) Kui aga te räägite, et te olete vaesed, patused jms, siis te tunnistate, et te ei ole veel õigeks tehtud. Igal juhul sellise palve lugemine ei tule usust! See on usu ja Jeesuse valatud püha vere naeruvääristamine ja iga tõsise uskliku - Jumala lapse alandamine. Selline sõnadega mängimine ja usu väärkasutus tuleks ära lõpetada! Vähemasti kutsume teid kõiki üles selle koha peal VAIKIMA, kõiki, kes usuvad, et nad on õigeks mõistetud ja seda ka tõsiselt on. (Ps. tegelikult tuleks kogu see lõik vaikida.)
