Mõni kuu tagasi oli Facebookis üleskutse alustada proteste Iisraeli vastu 15. mail, mis aga väga paljude heade inimeste tungival palvel eemaldati Facebooki toimetuse poolt, olles mures Iisraeli pärast. Sellest hoolimata, rahutused paljudes strateegilistes kohtades on teoks saanud. Tähistades araablaste Nakba päeva (tõlkes katastroof). Ka Egiptuses oli suur protestilaine, kus Iisraeli saatkond piirati ümber ning taheti sisse tungida. Palestiinlased läksid Süürias Iisraeli piirile, et sealt üle piiri sisse tungida ja meelega provotseerida Israeli piirivalvet. Piirid lõhuti maha ja Iisraeli sõdurite hoiatustest hoolimata tungiti Iisraelisse, kus piirivalve oli sunnitud tule avama, kuid keegi ei hoolinud sellest. See toimus Süüria valitsuse ja Iraani loal, et tõmmata tähelepanu vägivallalt, mida Süüria oma rahva peal toime paneb. Türgis, Iisraeli saatkonna ees põletati Iisraeli lipp. Teise (II) Flotilla saatmine Türgst lükati edasi juuni keskele, kuna Türgis toimuvad valimised ja sellega ei taheta "rikkuda valimisi", sest muidu ju tuleks kohe välja, et Türgi valitsus teeb koostööd terroristidega. Egiptuses on tule all koptid, kellede omandit süstemaatiliselt hävitatakse, põletatakse kirikuid, autosid ja süüdatakse kristlaste maju. Koptid on pöördunud Egiptuse valitsuse poole, et miks seda lihtsalt pealt vaadatakse ja keegi ei tee midagi. Samad kaebused tulevad Bahranilt, inimestel on ahastus ja nad küsivad, miks USA administratsioon ja Obama ei reageeri nende olukorrale?! Samas oli Obamal väga kiire Mubaraki kukutamisega. Masendav fakt on see, et Obama andis ametliku nõusoleku Moslemivennaskonnal osaleda uues Egiptuse valitsuses. Protestid jätkuvad Gazas ja läänerannikul ning ka Liibanoni ja Süüria piirialadel. Nõutakse Egiptuse-Gaza piiri vabaks laskmist, mis on laialt tuntuks saanud relvade ebaseadusliku smuugeldamise kanalina Gaza piirkonda. Eesmärk ei ole mitte Palestiina riigi loomine, vaid pääseda võimalikult lähedale Iisraeli piirile, kust saab lennutada raketid Iisraeli linnadesse. Kõige selle juures väidetakse, et Iisrael on see, kes ei taha rahu! Iisraelil on praegu raskemad ajad alates oma riigi asutamisest aastal 1948. Kõikjal Lähis-Idas soovitakse Iisraeli hävitamist. Selleks, et seda ei juhtuks, on Iisrael sunnitud vastama sõjalise jõuga ja tegutsema oma rahva ja riigi kaitseks. See on ainus mõjuv vahend, et seda riiki kaitsta ja hoida hävitatest.