Kui kergelt kristlased võtavad inimeste päästmist? "Ta uskus Jumalat" ütlevad nad. "Ta rääkis Jumalast." Kuid, kas see annab alust arvata, et inimene on päästetud? Nii võiks ju mõelda, et kõik usklikud on taevas, sest nad usuvad Jumalat. Ka kurjad vaimud usuvad (Jk 2:9), et Jumal on olemas. Kas nad on seepärast taevas? Ei. Kas need inimesed, kes enne Kristust uskusid, on taevas? Kes läbisid leeri, kas nad on taevas? Kui paljud läbivad leeri vaid seetõttu, et saada laulatuse õigust. On palju küsimusi, millele on tegelikult lihtne vastus.
Kui sageli Jumal tuletab meelde: mine palveta ta eest! Mine räägi talle ära kogu lugu. Kuuluta talle evangeeliumi. Selle peale mõtlevad kristlased: ta on ju ristitud, küllap ta on ka päästetud. Tegelikult see ei ole nii üheselt mõistetav.
Päästja on üks. Kellegi teise läbi ei ole päästet. (Ap 4:12) Pääste tuleb vastu võtta ja inimene peab olema kindel oma päästes. (Ap 19:2) Ta peab aru saama, mida ta võttis vastu. Pääste on nagu notari juurde minek. Notar veendub poolte tahtes enne kui otsus allkirjastatakse. Samal moel ei ole päästekindel selles, et keegi kunagi tegi kirikusse käigu, sai lapsena ristitud ja ta peab ju teadma, et Jumal on olemas ning uskuma. Ka juudid teadsid, et Jumal on olemas, aga nad kõik olid päästmata. Jumal saatis oma Poja, et neid päästa. (Gl 4:4, 1Jh 4:10)
Pääste on väga täpne seisund. Sa kas oled päästetud või ei ole.
Sa pead endalt küsima: kas ma olen päästetud? Sellele on võimalik vastata kas JAH või EI, mitte ebamääraselt, ma arvan, et ma olen? KUI KEEGI ARVAB, AGA EI TEA, MIS TA PIDI SELLEKS TEGEMA, siis ta vajab veel päästet. Ta on veel päästmata ja tema tulevik on surma puhul kõike muud kui taevas.
Piibel ütleb: "Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse," Roomlastele 10:9. Seetõttu selleks, et tunnistada, et Jeesus on Issand, pead sa esmalt ta oma Issandaks vastu võtma. Teda paluma, et ta seda oleks. Selleks tuleb paluda: Jeesus, tule minu südamesse ja ole minu elus esikohal. Samuti, anna mulle andeks minu patud. Sest kui sa ei palu oma patte andeks, siis Jeesus ei saa olla sinu Issand.
Esmalt pead sa paluma tema ees andestust. Seejärel tema veri puhastab sinu südame ning alles siis tema vaim saab sinu vaimuga ühenduse.
Nikodeemos ei olnud ühendatud. (Jh 3:3) Kuid Jeesus ütles, et see tuleb esmalt ära teha. Nõnda tuleb veenduda, kas inimene tegi läbi meeleparanduse ja võttis Jeesuse vastu? Ei piisa vaid meeleparandusest. Johannes ristis meeleparanduseks, aga sellest ei piisa! Keegi ei saanud päästetud läbi Johannese ristimise. Keegi ei saa üksnes ristimisega taevasse. Kui oleks vaid Johannese ristimine a la "ma olen ristitud" nagu inimesed tihti räägivad, kes tegelikult on usust väga kaugel, siis nad tegelikult eksivad, nad ei anna enesele aru. Ristimine on vaid päästetee algus. Ristimisest on ka varem tehtud äri. (1Kr 15:29) Kuid pange hästi tähele, ilma ristimata SAAB taevasse, aga ilma päästmata mitte. Me teame, et see sõna ei lange kokku luteri kiriku õpetustega, aga see on tõsi. Röövel rippus Jeesuse kõrval, aga sai taevasse, aga ta oli ju ristimata? Kuidas siis nii?! Paljud inimesed ei jõudnud ristimiseni, aga nad on taevas. Ristimine võib olla meeleparanduse märk ja oluline(!), aga ASI ON MEELEPARANDUSES. (Hb 6:1, Ap 19:4) Johannes ristis meeleparanduseks. Kui inimene on meelt parandanud ja Jeesuse vastu võtnud, on tema tee taevasse avatud.
Tulles tagasi teema alguse juurde, tuleb tunnistada, et usklikud võtavad päästet väga pinnapealselt, aga Jeesus ei teinud seda nii lihtsaks. Et küllap ta saab taevasse, kui ta vaid usklik on. Ei saa ega saanud ning ei saa ka tulevikus. Jumala juurde pääseb vaid läbi Poja. Ei ole ühtegi teist päästjat kui vaid Jeesus. Seetõttu peame alati inimestelt küsima ja olema veendunud, et nende pääste on ära korraldatud. (Lk 10:16) Kui seda pole tehtud või selles on kahtlusi, siis tuleb üle selgitada, et see vajab läbimist, et mitte jätta hinge päästet nö saatuse hooleks. Tegelikult aga päästeta! Nõnda ka kõik need, kes ei ole päästet vastu võtnud, aga on kellegi meelest usklikud, need alles vajavad päästmist ja ei tasu olla naiivne, et küllap ta pääseb. Ta on ju usklik? Millest sa seda järeldad?
Kes südames usub, et Jeesus on surnuist ülestõusnud ja suuga julgeb seda igas olukorras tunnistada, see on tunnistus, mis näitab, et selle inimese hinge olukord on korras, temas on kohal Püha Vaimu väge, mis annab jõu ja seesama Vaim tunnistab koos tema vaimuga, et ta on Jumala laps. Rm 8:9 "Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed," kuna "ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast" (1Jh 4:3).
Kui aga inimene ei suuda öelda, et Jeesus on Issand, siis ta ei ole päästetud. "Seepärast ma teatan teile, et ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: "Neetud olgu Jeesus!" ning ükski ei suuda öelda: "Jeesus on Issand!" muidu kui Pühas Vaimus." (1Kr 12:3) Sestap see on nähtav, kes häbeneb Jeesust, selle südames ei ole Päästjat. "Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg" kirjutab Luukas 9:26. Suuga tunnistamine näitab üsna veendunult, kas sa oled Jumala laps, päästetud või ei ole. Ükski, kes on päästetud, ei häbene oma Päästjat ja võib Püha Vaimu väes anda temast tunnistuse. Keegi ei saa taevasse, kes salgab ära Jeesuse.
Kokkuvõtteks, selle pika jutu võib sõnastada üsna lühidalt, et asi on lihtsamast lihtsam. Kes parandab meelt oma pattudest ja patud hülgab; võtab Jeesuse vastu oma südamesse, seega julgeb sellest avalikult rääkida kui vaja, see on ka taevas, kuigi ta ei pruugi seal veel olla, kuna ta elab. Selliste asjaolude alusel võib kindlalt väita, et see inimene pääses või ta päästetakse. Siin ei ole midagi sellist: kes oled sina, et otsustad, et ta saab taevasse?! Selline väide on deemonlik kõne. Iga inimene saab kindlalt väita, kas ta saab taevasse või ei saa. Meie usk ei ole ebamäärane, vaid põhineb tõotustel ja Jumala lubadusel. Kui Jumal on lubanud, siis me võime öelda ka oma ligimesele: sa ei ole päästetud. Võta vastu Jeesus, siis sa saad taevasse. Sa saad selles olla kindel.
Lisan veel seda, et iga inimene, kes vannub või sajatab kuradit, ütleb "Kurat!" on päästmata. Ta vajab päästmist. Kui keegi ütleb kergemeelselt jutu jätkuks "Jeesus", ka see inimene on päästmata. Kes aga ei saa Jumala nime sidesõna moel välja öelda, selles on Jumala Vaim, mis ei luba seda teha. Te võite seltskonnas ilmeksimatult määratleda, kes on kuradi lapsed ja kes Jumala lapsed, kui need vaid suu avavad ja te kuulete nende kõneviisi.