Olümpiatule süütamine on üks rituaalidest, mis seob kaasaegseid OM antiikmängudega ja inimesed küsivad, kust see komme alguse sai? Paljud teist teavad, et olümpiatuli süüdatakse Olümposel ja viiakse staadionile, aga enamusele tuleb üllatuseks, et tule kummardamine on ebajumalateenistus. Kui mõned teist on kuulnud midagi tulekummardamisest, siis võime üsna kindlalt väita, et tule hoidmine on kopeeritud juutidelt.
Olümpiatule jumalikustamine seisneb sellele maagilise tähenduse omistamises. Kuidas tuli süüdatakse? See süttib reflektori abil. Selline avastus on väga iidne, kuid inimesed pidasid seda jumalate märgiks, kes süütab tule. Ebajumala preestrid esitlesid seda rahvale kui maagiat, müsteeriumi ja tule võtmisega näidati inimestele, et preestritel on (eba)jumalaga eriline side, teisisõnu, nad saavad taevast tule, kui nad seda küsivad ja selleks kasutati reflektorit, tollal süütepanni, mis sisuliselt koondas sellele langevad päikesekiired ja süütas kõik pannile asetatu. Kuid see oli juutide Jumalale võõras tuli. (3Ms 10:1, 4Ms 3:4) Olümpiatuli ei olnud tegelikult taevast, mitte see, mida Jumal ise süütas. (nt 1Kn 18:38) Olümpiatuli oli füüsika, mida näidati inimestele kui ebajumalateenistuse riitust.
Antiikolümpia korraldajad said tule hoidmise idee juutidelt.
Jumalatemplis ei tohtinud tuli kustuda. (2Ms 13:22, 3Ms 6:6) Selle sama idee võtsid kreeklased kasutusele antiikolümpia korraldamisel ja tänaseni te näete tule toomist ja selle juurde räägitakse, et see on toodud Olümpose jalamilt (kreeklaste jumalate mägi) ning tuli ei tohi kustuda. Mitte üksnes kohale toomisel, vaid kogu OM aja peab tuli põlema, mis kustutatakse OM lõputseremoonial. Nii on tule hoidmise idee plagiaat, varastatud juutide Jumalatempli teenistuselt, aga see on võõras tuli ja millest tehti paganlik riitus, mida tänaseni läbi viiakse iga nelja aasta tagant. Inimesed kogu maailmas vaatavad mängude avamist ja imetlevad seda "Oo, milline olümpiatuli! Ilus.", aga tegelikult ei tea, et see on paganlik ebajumalateenistus.