Poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale
Evangeelium ei ole ju kirjutatud üksnes taevasse mineku pärast, vaid see on kirjeldus Kuningriigist ja sellest, kuidas sinna pääseda. Meie kristlikud konfessioonid on umbes 300 aastat pärast evangeeliumi selle lühidalt kokku võtnud - „mida me usume“ - usutunnistuseks. Kuid see on inimeste kokkulepe.
Mõtle, kui kolmsada aastat hiljem tuleb kokku sinu järeltulev põlv ja võtab sinu tegutsemise paari lausega kokku. Mis see oleks? See oleks vaid aforism või pealkiri sinu elu kohta. Kuid selline kokkulepe ongi usutunnistus. Sellest puudub taeva ja Kuningriigiga seotu, millest rääkisid jüngrid ja Jeesus ning mida juudid tänaseni ootavad.
Seda on tehtud veel raskemini kättesaadavaks ja nii öelda ära varjatud tõlgete kaudu, sest tõlkimisel läheb kaduma algkeeles väljendatud mõttekäik. Eesti tõlkes on see eriti nähtav taeva selgitamise või Kuningriigiga seotud kontekstides. Sa ei suuda seda lahti mõelda, sest kasutatud sõnad ei ava konteksti ega öeldu tegelikku mõtet.
Seetõttu võime lugeda eestikeelset Piiblit mistahes versioonis, kuid algkeeles on see mõte teistsugune ja sageli hoopis teise tähendusega, eriti mis puudutab taeva ja Kuningriigi teemat. Kui sa arvad, et see on juhuslikult nii, siis sa eksid. See on sihilikult nii, et Piiblit mõistetaks nii, nagu konfessioonide kokkulepped või usutunnistus seda käsitleb.
Praeguse evangeeliumi järgi ei ole midagi arusaadavat Jeesuse Kuningriigi ega taevas toimuva kohta. See lihtsalt on välja jäetud. KM (Kristlik Mõttevõra) on seda järk järgult avanud ja evangeeliumi ulatuslikumalt selgitanud, kui kogudused seda jutlustavad või lubavad kantslist rääkida.
On ju peamine evangeelium piirdunud vaid meeleparanduse, tervenemiste ja taevasse jõudmise lubadusega. See ongi kõik. Kas see oligi kogu lugu?
Kui lugeda prohveteid, Jeesuse kirjeldusi või jüngrite kirju, siis selgub hoopis rohkem. On põhjust süveneda. Sest nad kõik räägivad taevast tagasitulekust, Kuningriigist, maise elu ümberkorraldamisest ja igavesest elust maa peal. Just siin.
Kuid see on tabu ja seda on raske üles leida. Kes aga sellest räägib, seda tembeldatakse valeõpetajaks. Reaalselt Eesti kristluses oled sa justkui õige õpetaja siis, kui sa eelnevatest teemadest ei räägi, vaid piirdud üksnes taevasse jõudmisega ja käsitled taevast kui meie igavest kodu. See on aga pool tõde - ja poolik tõde ei ole mitte tõde, vaid vale!
Selline evangeeliumi lahti seletamine ja avaldamine on mõistagi pannud KM-i valeõpetajate ridadesse ning pole ime, kui teda on lausa deemonlikuks tembeldatud. See on aga kuradile kasulik, mitte inimestele, kellele tuleb kuulutada evangeeliumi.
Kui rääkida sellisest evangeeliumist, mida praegu kogudused tunnustavad, siis see on kohati justkui muinasjutt ja illusioon. Kuid Jeesus ei rääkinud mingist ebamäärasest riigist, valitsejatest ja maast, mis on kuskil illusoorne. Ta rääkis reaalselt sellest samast maast, kuhu ta tuleb tagasi.
Jeesus võeti üles Õlimäel. Paljud ei tea, et see kinnisvara kuulus tema perekonnale. See on koht, kuhu Jeesus tuleb tagasi, samale kohale. Seda teadsid isegi inglid, kes tuletasid seda jüngritele meelde.
Jeesus oleks võinud ju kohe maanduda pilve peal templisse, aga selles, et ta tuleb oma maa peale ja läheb sealt alla Jeruusalemma, on tema Kuningriigi sõnum. Ta ei lubanud ennast teha kuningaks palmipuudepühal, vaid taandus ja rääkis, et tema aeg ei ole veel tulnud, aga see tuleb.
Kui palju te olete kuulnud koguduses sellest, et Jeesuse maapealne Kuningriik tuleb ja meie kõik oleme selles osalised? Te ei kuule seda, sest see ei mahu usutunnistustesse - see on maa peal. Kuid siin ei tohiks seda juhtuda, ikka taevas!
Nii varjatakse evangeeliumi. Evangeelium on palju suurem ja laiahaardelisem, kui me seda seni oleme kirikutes kuulnud. Jõuluevangeelium on vaid murdosa sellest. See on selline narratiiv, kuid sünd on kogu loo algus, nagu ka Jeesuse tulek koos pühadega on Kuningriigi algus.
Seetõttu tuleb meil taevast edasi mõelda. Me ei jää sinna igavesti, vaid meid viiakse lõpuaja sündmuste eel ning meid ootab ees pulmapidu. Kui aga see läbi saab - mis on isegi täpselt päevade arvuga määratud -, tuleb hakata tööle.
Meil kõigil tuleb hakata elama sellist igavest elu, mida Jeesus juhib, ning meie oleme selles paigas igavesti. Sest Jeesuse riik ei lõpe. See on igavene. See on ka meile igavene.
KM lähtub igal juhul evangeeliumi selgitamisel algkeelest ja kreekakeelsetest tekstidest, et seda kõike teieni tuua ning edasi anda seda, mida Jumala Vaim meile annab.
Kui me hakkame mõtlema kogu evangeeliumi üle, alles siis tunneme ära, milline on Jumala plaan. Alles siis saame aru, milline on plaan meie endi elu jaoks. Seetõttu tuleb edasi mõelda.
On mille üle mõelda, kui vaadata seda isiklikust plaanist ja mõelda, kui meile läheb korda palk, mida Jeesus üle annab. Mis palka sa loodad maa peal saada, kui sa üksnes taevasse jääd?
Meil on vara taevas, aga meil on vara ka maa peal. Nii nagu ka Jeesusel on kinnisvara Õlimäel. Seetõttu võime läbi mõelda kogu oma senise tegevuse ja aru saada, kuidas see igaviku vaatest kestab. See on aga uus teema.
Aga mõtle taevast edasi, sest jüngrid tegid seda...
„Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga.“
1Kr 3:14
„Et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega.“
1Ts 3:13
