Te olete audentseks Jeesusega konfigureeritud ette määratult. Kreeka keeles symmorphos - konfiguratsioon, tähendab millegi eeskujul kujundatud, Kristuse sarnane, mis on kristlase suhteline asetus Poja suhtes. (Vt Rm 8:29 "need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks") Samuti veel "Kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks," Filiplastele 3:21.
Sarnasus ei sõltu meie tahtest ega tegudest. Sarnasus oli see, mida Jumal juba ette määras ning ära tegi, mis oli MEILE juba ette määratud. Vastasel korral võiks öelda, et te kõik veel vajate päästet, olete kõigest proovijüngrid, te veel ei ole veel päriselt Jumala lapsed. Mis mõistagi ei ole nii.
Sarnasuse suhtes levib igasuguseid nn enese piitsutamise õpetusi, mis üldjoontes motiveerivad kristlasi sarnaseks pingutama, pidevalt meelt parandama, lõputult pühitsema ja palju muud mitmesugust. Milles see sarnasus tegelikult seisneb? Rooma kirja 30. salm ütleb, et ta on meid ÕIGEKS TEINUD ja KIRGASTANUD. Need on meie kaks sarnasust Kristusega ja keegi EI SAA NEID OMA TEGUDE TÕTTU, vaid Jumal tegi selle ja määras meile. Õigeks saab teha see, kellel on õigus ja kirgastada see, kellel on kirkus.
Johannes kirjutab samuti konfigureerimisest esimese kirja 3 ptk salmis 2. Lahti seletatult, kuna oleme ette määratud olema tema sarnased, siis tegelikult saame vaid meele uuendamise läbi midagi ise teha või ette võtta. Aga see ei ole meeleparandus, mis oli kõige eelneva eelduseks ja meie lepituseks Jumalaga. Meele uuendamine on meie valikul, et mitte enam teha seda, mida maailm teeb või mille järgi meid enne inimesed iseloomustasid. Nüüd aga "me oleme tema sarnased, sest me näeme teda, nii nagu ta on." Kuidas me näeme teda? Me ju ei näe teda füüsiliselt! See ei ole ka ühekordne ilmumine. Me näeme teda oma südames, aga see ei ole meie meel ega hing, vaid Kristuse vaim meie vaimus, kes elab meie sees ja seetõttu oleme kirgastatud ja mõistagi õiged. Kuid see õigus saab avalikuks, kui Jeesus tuleb ja paneb asjad oma kohale ehk kõik ta vastased paika. Siis nad on fakti ees. Kuid meie saame sellest aru juba nüüd, sest Kristus elab meie vaimu sees. Johannes lisab salmis 3, et igaüks puhastab end, teisisõnu see tähendab, tegeleb oma meele uuendamisega. (See ei ole meeleparandus ega pühitsus ega muuda meie kirkust kirkamaks.) Meele uuendamine ei ole pühaks saamine, vaid see on meie hinge suhtumise muutumine selles, et me ei tee enam seda, mida varem tegime, kui me olime uskmatud või maailmas kuradi lapsed. Me lihtsalt oleme meelt uuendanud ja ei lähe kaasa maailma asjadega ning maailma vaimuga.
Kui me oleme kirgastatud Jumala poolt, siis kuidas küll arvata, et keegi saab ennast veel enam kirgastada? Võimatu!
Kuidas me saame ise ennast paremaks teha? Kirgastatud ON PÜHA ega ei saa iseennast veel pühamaks teha. Pühadus on Jumala käes ja see on TEHTUD. Me oleme pühad. Sa ei saa pühast veel pühamaks, astmeline pühitsus ei ole reaalne. Ent püha on igaüks, kes on õigeks mõistetud.
Kuidas sa saaksid taevasse, kui sa ei oleks püha? Kuna sa saad taevasse, siis sa oled piisavalt püha. Jumala juurde ei saa keegi tulla, kes ei ole püha. Kas Jumala juures on pühaduse suhtes klassiühiskond, kõige pühamad kristlased, siis need kes selleni veel ei ole küündinud ja kõige minimaalsema astmega pühad? EI! Ja veel kord EI! Astmeline pühadus on valeõpetus. Kõik õigeks mõistetud on pühad ja Jeesuse sarnased seetõttu (õigus, kirkus), mitte oma iseloomu ega loomuse muutmise läbi. Iseloom ei puutu asjasse. Jumal ei muuda kellegi iseloomu. Iseloom sh temperament jääb sul selliseks, isegi kui sa kolmkümmend aastat järgid Jeesust.
Kristus on oma vaimuga vaid püha südames. Igasugune õpetus, mis ütleb, et sa pole veel piisavalt püha ja sa pead selleks midagi ära salgama, ise pingutama, on tegelikult käsuõpetus, sest teeb tühiseks sinu kirkuse, mis sul juba ON ja Jumala armu, sest sa oled armust, muidu õige.
Kristus on sinu sees. Paulus ütles, et see oli ette määratud, et saame Poja sarnaseks. Ega ta ei muuda meid paljudeks jumalusteks, vaid Jeesus on meie sees vaimu läbi ja kui me lubame ta Vaimul esile tulla, siis meis avaldub Kristuse vaim ja ta saab tegutseda. Kui me lubame seda. Kui ei luba, siis ometi on ta Vaim püsivat kohal, aga ta ei saa meis olla avalik. Ta on justkui luku taga. Sel puhul inimeses ei ole Kristusest midagi näha. Maailmas on palju salajüngreid (Jh 19:38) või ka jüngreid, kes kunagi suuga ei tunnusta, kuigi usuvad. Jünger võib olla püha ja kirgastatud, aga keegi ei pane seda tähele. Ometi, kui tuleb Kristus, siis märkavad seda vahet kõik.
Seetõttu igasugused üleskutsed: olge pühad! Need tähendavad seda, et ärge tehke kaasa maailma vaimuga seda, mis te varem tegite. Võtke Kristus kapist välja ja käige koos Kristusega. Tegelikult lubage Kristusel enda asemel tegutseda. Siis ta tegutseb ja teie elul on kordaminek.
See eelnev tuleb vaimust. See ei ole lihalik ega hingeline. See on Jumala Vaimust, kes Püha Vaimu läbi teis teeb imed ja tunnustähed ning kõike, mida ühe kirgastatud ihuga teha tuleb. See on audentne kristlus, mitte plagiaat. See on audentne kirkus, mille läbi ka jüngrid tegutsesid. Kuskil ei ole kirjas, et nad tahtsid saada Kristuseks ning matkisid Kristust. See oleks näitemäng. Kristluse mõte ei ole Kristuse näitlemine või võistlus, kes saab rohkem tema sarnaseks; vaid ikka mõistmine, et tema kirkus on meie sees ja sisemise inimese poolest on meil õigus ja võimalus Kristust maailmale demonstreerida. See Kristus on audentne. See oli meile ette määratud. See on meil kõigil juba OLEMAS. Sa ei saa selleks midagi teha.
Kui sa palusid Kristust oma südamesse, siis tema kirkus on kohal. See on täiuslik! Kristus ei hakka sinu loomust ega temperamenti muutma. Ta ei muutnud jüngrite iseloomu. Ta ütles, et ta tuleb ja on nende SEES, ta on meis. Jh 13:20, 14:17,20