LUGEJA KÜSIB: kuidas sellest aru saada, et Jeesus Kristus on lunastanud kõikide patud, mis olid tehtud ja ka need mis tehakse ja ka tulevikus.
Jeesus maksis meie eest oma eluga ja tema veri valati kõigi pattude eest. Kui varem preestrid tõid ohvreid altaril ning inimene sai regulaarselt andeks, siis täna ei ole kohane tuua ohvreid inimeste pattude eest, kuivõrd sellega me tunnistame, et Jeesuse valatud veri oli asjata või ei ole piisav mingis olukorras, aga see ei ole nii. Nagu me kõik teame, Jumal andis oma ainusündinud Poja, et IGAÜHEL, kes usub, oleks igavene elu. (Jh 3:13) Küsimus on siin selles, kas minul on igavene elu, kui ma palun patud andeks.
Kõigil on õigus tulla tema juurde ja paluda andeks, ta ei lükka kedagi tagasi. Kõik saavad andeks. Kui sa oled teinud pattu, siis olenemata patu tõsidusest, Jeesuse veri on piisav, et andestada. Jumala printsiip on ju see, et ta puhastab inimese kõigist pattudest (sh loomus), mitte üksnes mõned patud, s.t kui sa võtad Jumala vastu, siis kõik tehtud patud saavad kustutatud, olenemata sellest, millal see juhtus.
Patud, mis alles tehakse, nende suhtes on asi teistmoodi, kui eelnevate pattudega. Kui sa oled patust puhtaks tehtud, siis on selge, et sa ei hakka jälle patte koguma, et neid ühel hetkel andeks saada. See oleks Jeesuse vere naeruvääristamine ja evangeeliumi lihtsameelne käsitlus. Kes on võtnud Jumala vastu, see hoiab end pattudest. Kui aga juhtub, et keegi tahtmatult eksib, siis on tal võimalus SEE patt andeks saada. Kui aga keegi teeb meelega pattu, siis andeks andi ei ole ette nähtud. Kuigi Jumal võib andestada, aga inimesel selle peale välja minna, et küll Jumal mulle nagunii andestab, on väga rumal, ülbe ja ebapiibellik. Samas on teada, et Jumal on siiski andestanud vahel ka neile, kes on usust ära langenud ja elab patuelu, ent ometi ühel hetkel pöördub Jumala juurde tagasi. Kuid see on puhas Jumala arm, kui ta andestab; siis ta saab küll napilt taevasse, nö erand korras, üldjuhul seda ei juhtu. See oleks lihtsalt Jumala Poja vere ära kasutamine ja evangeelium seda ei paku.
On veel üks patt, mida Jumal ei andesta, see on Püha Vaimu pilkamine. Sellele patule ei ole andeks andi. Sest sellega inimene pilkab Vaimu, kes patust inimest pühitseb ja miks peaks Püha Vaim inimese sisse tulema, kui see teda on naeruvääristanud. Püha Vaimu pilkamise tagajärgi näeb ka apostlite tegude lugudes, kus inimesed on lausa surnult maha kukkunud. Lk 12:10 "Igaüks, kes ütleb midagi Inimese Poja kohta, võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks."
Lugeja lisab eelnevale: "Kuigi on öeldud Galaatis 5. peatukk et kaige Vaimus. Lisan siia kusimuse veel juurde et kui inimene ei ole usklik ja tema ei ole teadlik Vaimus kaimisest."
Jumala Vaimus saab käia üksnes kristlane, sest vaimus käimine toimub KOOS Püha Vaimuga, kes tuleb elama inimese sisse ja siis nimetatakse inimese ihu Püha Vaimu templiks. Vaimus käimine on iga kristlase puhul vältimatu ja vaimus käimine toob kristlase olemusse Jumala väe jõu, millega ta suudab isegi patule vastu panna. Mitte omast jõust, vaid Jumala jõu abil, kes tuleb appi nõtrustes.
KM lehel on avaldatud (Mida me usume): "Kristlane suudab usus püsida üksnes Jumala abiga tema väe mõjul, mis toimib tema sees. Püha Vaim paneb kristlase südamesse jumaliku armastuse, toob õige tunnetuse, mõistmise ning juhtimise. Püha Vaim ei räägi kristlasele iseenesest, vaid seda, mida ta kuuleb Kristuselt."
Lahti selgitatult patu suhtes, me ei tee pattu, kuna me ei taha seda teha. Seega me ei keskendu niivõrd pattude ära hoidumisele, elu kartmises, vaid vastupidi, Jumala väele eneses, et käia Vaimu väes ja nõus. Sest ta ju annab väe ja nõustab. Seega tuleb loota Jumala armule, kes meid selles vajadusel abistab, et me ei tee enam pattu. Kiusatused on kõigil, aga tema vägi meie sees aitab nendest üle saada juhul, KUI ME LUBAME Jumalal enda suhtes otsustada ja alistume temale ning kuulame tema nõu. Vaim juhib rhema kaudu (Gl 5:18) meie olukordades. Selle tulemusel saavad nähtavaks ka vaimuviljad: mis on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus. (Gl 5:22,23) Kes käivad tõsiselt vaimus, neis on see komplekt olemas. Mõnes on seda vähem, eks siis temal on veel arenguruumi.