KUNINGRIIGI EVANGEELIUM VS (PSEUDO) EVANGEELIUM

Jüngrid kuulutasid, et inimsed paneksid KUNINGRIIGI ESIKOHALE (Mt 6:33) ja kõik muu kuulub selle juurde, aga kristlus hakkas seadma esmatähtsaks inimese heaolu, sotsiaalsust, suhteid jms, see ei olnud evangeeliumi mõte.

Jüngrid kuulutasid, et Jeesus juhib, aga kristlus seadis üles organiseeritud hierarhia, mille eesotsa mõeldi paavst, koguduste inimlik liider ja lihtliikmed kõrvaldati kohalt, mis ei olnud evangeelium.

Jeesus ja jüngrid KUULUTASID KUNINGRIIKI, aga nüüd kuulutatakse evangeeliumi vaid päästeks ja kogu lugu, peaasi et sa saad ristitud. Aga ristimine ei olnud evangeelium, ristimata jätmine ei välistanud päästet ega vastupidi. Pääste ja ristimine oli vaid väike osa Kuningriigi evangeeliumist.

Jüngrid kuulutasid, et SEE EVANGEELIUM ON KUNINGRIIK, kristlus muutis selle lihtsalt sarnaseks religiooniks nagu teised religioonid. Kuid Kuningriik ei ole religioon, vaid realiteet.

Jüngrid kuulutasid andmist, et kuningriik on toeks puuduste korral (2Kr 8:14), kristlus kogub almusi ja kasutab neid ise oma äranägemise järgi. Jüngrid mitte kunagi ei kogunud kümnist, vaid kõik mis jüngritel oli, oli ühine ning Jumala käest saadud, millega sai vajadusel aidata. SINU KOGU VARA JA KA ISIK KUULUS Jumalale.

Jüngrid praktiseerisid ise majandavat jüngerlust (teenisid ise oma leiva, misjon, rännakud, Lk 14:26-33), kristlus pani need koguduse ülalpeetavateks v palgaliseks. See ei olnud kuningriigi evangeelium.

Ülistus oli ohverduse osa, kristlus muutis selle ühiseks laulude laulmiseks.

Jüngrid kuulutasid, et JEESUS ON JUMAL JA KUNINGAS, aga kristlus hakkas kuulutama, et Jeesus on lihtsalt Jumal või suisa kõigest Jumala Poeg, aga see ei olnud evangeelim.

Jüngrid kuulutasid, et osadus on vaimne ja alles siis materiaalne ning muutumatu, aga kirik tegi selle juhuslikuks, hajusana esinevaks ja spiritualistlikuks. See ei olnud evangeelium.

Jüngrid kuulutasid KUNINGRIIGI MAJANDUST, et anna ja sulle antakse, nüüd aga on see osta ja müü ning vaheta. (nagu templi rahavahetajad või baabülon)

Jüngrid kuulutasid, et igasuguse riigi pea on igal juhul allutatud Jumalale, näiteks toodi kuningas Taavetit ning kuningriigi vaenlaseks oli riik, mis ei teeninud Jumalat (nt Egiptus); aga kristlus tegi Jumalast vaid kõigi kaitsja ja määras kirikupead ning kuningad võtsid üle juhtrolli. Nii ka täna, valitsused otsustavad kirikute saatuse üle ja pastorid otsustavad liikmete üle, aga alguses see ei olnud nii.

Jüngrid kuulutasid ja korraldasid kogu teenistust, mida kõik jüngrid ka ühiselt läbi viisid sh prohvetid, kristlus seadis sisse pastorid, evangelistid ja õpetajad ja määras kes tohib koguduses rääkida v õpetada ja kes ei tohi. See ei olnud nii.

Jüngritele oli Jumal õiglane kohtunik, kristlus muutis kohtu meeletuks paganatele ristimiseks, mida peale suruti (ja tänapäeval nn piibliga pähe tagumiseks). Kohtuga hirmutamine ei ole olnud kuningriigi rõõmusõnum. (Taevas ja põrgus on vaid vabatahtlikud.)

Jumala loodud maailm on vaimne saladus, kristluses on see läbitud ja eilne uudis, millele ei ole põhjust enam tähelepanu pöörata. See ei olnud nii.