Ekslik on arvata, et Kristuse sarnasuse valik anti inimese kätte, - tema otsustada, kes siis ise otsustab, kuidas, milles ja millal ta seda teeb.
Kristus ei öelnud, et saage minu sarnaseks. Seda ei ole pühakirjas kirjutatud! Kui ta seda oleks öelnud, teeksime me endale kuju. Me teeksime endast ebajumalad.
1Jh 3,2 "Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on."
Kui me nimetame enda suhtes, et ma saan Kristuse sarnaseks, siis tekiks teatud võistlemine kristlaste seas, mida vahel ongi näha ja pannakse kristlased koorma alla, käsumeelselt: kes on rohkem Jumala sarnane?!
Sestap igasugused õpetused, mis räägivad sellest, et sa pead saama Kristusele üha sarnasemaks, ei ole tegelikult pühakirjaga kooskõlas, kuna Jumal ei luba inimesel enesest kuju teha (kümne käsu II käsk). Seetõttu võib otse öelda, et need on valeõpetused. Me ei tohi seda arvata ega teha. Jumal ei tee meid ühesuguseks, kuid meil on üks Issand.
Ap 17,29 "Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud."
Kuidas siis sellega on? Kas me ei peaks muutuma? Vastus on jah. Me ei saa ise otsustada ega muutuda, vaid hoopis meie vaimuga ühendatud Jeesus tahab seda meis teha, kes tahab olla meie Issand.
Kui te lubate tal seda teha. Siis ta saab tulla "nähtavaks", tegelikult vaimus toimida nii, et see avaldub teie isiku läbi. Aga see EI OLE TEIE, sest te ei tohi au endale võtta, vaid see on Jeesus, kes teis tegutseb. Iga inimene on ainulaadne ja igas inimeses avaldub see teatud määral isemoodi.
Jeesus ütles, et tema peab kahanema ja Isa kasvama. "Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema." Jh 3:30
Selle õpetuse mõte on just selles, et oma käitumises tuleb lubada Jeesusel otsustada ning isiklikud, lihalikud ja hingelised tahtmised jäävad tahaplaanile. Seda ta näitas ette. Seda sama tuleb ka meil rakendada, meie tahtmised jäägu mitte kõrvale, kuhugi maha surutult, vaid esmalt olgu ning eelkõige sündigu Kristuse tahe. Otsige esmalt Kuningriiki ja tema õigust. Mt 6:33
Johannes mõistis seda ja kirjutas, et siis kui Jeesus tuleb tagasi, alles siis saame tema sarnasust, mitte varem.
Täna oleme ikka veel inimesed, kuigi meie seisus on juba kuninglik sugu ning preesterkond, aga väliselt ja de fakto saab see avalikuks alles siis, kui kogudus tuuakse tagasi. Siis me hakkame Kristuse Kuningriigis koos Temaga valitsema tuhat aastat ja igavesti.
Alles siis peab meil olema Tema nähtav sarnasus, mis meid teistest inimestest eristab, kes kõik on siin hetkel, kui Kristus tuleb koos kõigi pühadega Jeruusalemma.
Ent praegu meil tuleb õppida enesevalitsust. Kui me laseme Kristusel olla Issand, siis on see võimalik. See ei ole Kristuse matkimine ega ole me ka kuidagi väikesed kristused, vaid ikka kristlased; tema jüngrid, kes saavad adekvaatselt aru, kuidas vaimsed asjad toimivad ega tee enesest kuju.
Seetõttu sa oled ikkagi selline isik, nagu sa oled, oma isiku eeliste ja puudustega, omanäoline ja ainulaadne ja just selliseks sa oled loodud. Sinu hing on hindamatu ja teist sinu sarnast inimest ei ole. See on sinu väärtus Jumala ees.
Kuid nüüd on sinu südames ka Kristus oma vaimuga kohal ja selletõttu, sa saad teda oma elus panna esikohale.
Ta ei trügi ise ette, vaid ootab, et sa ise lubad tal olla oma elus Issand. See on kristliku elu saladus, et me käime vaimus ja selle läbi inimesed näevad, et me tõepoolest käitume teisiti, otse loomulikult imelikult. Aga see ei ole enam sina, vaid Kristus, kes saab sinu vaimu sees oma koha ja inimesed näevad, et sinus on teistsugune vaim, vahel nad ei tunne sind enam ära.