Jeesust absoluutselt ei huvita kuhu kogudusse keegi käib, vaid see, kas sa käid oma elu koos temaga. Mt 19:28, Jh 12:26,42-43
Niisamuti Paulust ei huvitanud, mis kogudusse kristlane kuulus. Te ei leia ühtegi Jeesuse jüngrit, kes õpetaks, et parem on selles koguduses kui selles teises. See kõik kuulus Issandale. Täna aga te näete kogudusete vahel tülitsemist, olukord kus üks "varastab" teise lambaid. Selle asemel et minna maailma ja kuulutada päästet, toimub koguduste vahel hukkamõist. See on nagu peres lapsed kisuvad omavahel ja ei luba teisel tulla "minu" tuppa. Kuid veelgi suurem hõõrumine ja paika panek on konfessioonide tasandil, sest igal ühel on oma õpetuslikud sisukohad ning inimlik arusaam, kuid see on nagu perereegel: meie peres tehakse nii. Kes ei allu perereeglile, see ei ole üldse õige perekond, mis on absurd. Selle pinnal sikud pukslevad teise pere sikkudega ja väidavad, et noh need ei ole üldse õiged usklikud! Selliselt see elu välja paistab, väiklane kristlus. Kuid Jeesuse jüngritel oli kogudus need, kes olid Jeesuse vastu võtnud. Vahet ei olnud, kuidas nad parasjagu usust aru said, sest see oli protsess ja niipalju kui inimesi, nii palju oli erinevaid arusaamu. Jeesust absoluutselt ei huvitanud, mis koguduses tema jünger käis. Jeesus ütles: järgne mulle!