LUGEJA KÜSIB: Praegu on teoloogide poolt öeldud et Püha Kolmainsus- Jumal on Jumal, Jeesus on Jumal ja Puha Vaim on Jumal. Palun kommenteerige seda tõekspidamist omalt poolt kui see võimalikuks osutub!
Kolmainsus on kristluse olemuse struktuur või nö piltlikult ihu skelet, mis kõike koos hoiab, ometi kuidas peaksime sellesse suhtuma, ei ole üldse asjakohatu küsida. On väidetud seda, et Jeesus ise õpetas kolmainsust, kuid kas ta tegelikult ka seda õpetas, see siiski jääb vastuseta. Jah, ta rääkis, et me teeksime jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. (Mt 28:19) Samas ta rääkis ka seda, et kui keegi midagi ütleb tema kohta, see võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele andeks ei anta. See annab palju mõtteainet, miks just tema puhul tehakse järelandmine, aga Püha Vaimu puhul mitte.
Tegelikult on seoses kolmainu õpetusega väga palju küsimusi endiselt õhus, mille üle teoloogid piike murravad. Samas selle kõige juures kristlus ilma kolmainuta ei ole enam kristlus, vaid pigem judaism või midagi kummalist. Me ei saa kolmainu õpetusest üle ega ümber, see on meie kõigi usu puhul elementaarne.
Näiteks Osvald Tärk on selle mõned praktilised väärtused lühidalt üles kirjutanud raamatus "Jumal". Kes tahab, saab sellega tutvuda ja ise mõelda, kuidas ta selle seisukohtadest aru saab (kas saab?), aga tema väide, et kui langeb Kolmainsuse õpetus, siis langeb ka lunastusõpetus, sellisele seisukohale võib samuti vastu vaielda. On ju enne Kristust olnud Jumal ja pakkunud võimalust, mõni ütleb, et üksnes juutidele, aga praktikas teame, et ka paganrahvaid lõigati ümber ja sellest kirjutab isegi UT.
Meie lunastaja on Kristus ja kui me ei mõista Püha Vaimu või ei ole temaga "kohtunud", kas siis meie lunastus on poolik või jääb ära? Seda ei saa öelda, sest vaadake, mida rääkis Jeesus enne Püha Vaimu välja valamist ja mida ta õpetas, siis kõik taandub ikkagi sellele, kuhu me tahame joone tõmmata või rõhu asetada. Jumal siiski on tervik ja kolmainu õpetus ei saanud alguse Jeesuse sündimisega. See tundub uskumatu, kuidas me midagi sellist saame väita?
Kolmainus Jumal ei tekkinud alles Poja sündimise hetkest ja Jeesus oli sellest täielikult teadlik.
Seetõttu teoloogid, kes väidavad, et kolmainu õpetus sai alguse Kristuse sündimisega või tema õpetusega, tegelelikult pisendavad Jumala sõna, sest tegelikult see nii ei olnud. Kolmainu Jumal on olnud olemas juba aegade algusest, veel enne kui kogu maailm loodi. Oli nii Isa, Poeg kui ka Püha Vaim. Seetõttu ei ole õige väita, et kristlusest algas kolmainu õpetus või Kolmainu Jumal.
Jeesus oli ise see, kes rääkis jüngritele, et ta oli enne maailma rajamist Isa juures (Jh 17:5) ja tal oli olemas kõik see mis kuulub Pojale ja ta õpetas, et ta on pärit Isa juurest, ning uskus, et Isa on ta läkitanud. (Jh 17:8) Samuti tema sõnum oli, et maailm peab seda teadma, et Poeg OLI juba enne, aga ta läkitati nüüd ja seda tegi Isa. (Jh 17:23) Samuti see, et Isa armastas Poega juba enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Ta oli seda juba kogenud enne sündimist. Kuidas ta sai seda teada, kui ta poleks seda varem kogenud?
Isa andis oma Poja, seetõttu Poeg ei saanud algust planeedil Maa e maa peal, vaid juba taevas! (Jh 17:3) Seda on tähtis teada, kui Jeesus seda rääkis ja rõhutas, siis see on meile vajalik mõista! Seetõttu on tinglikult valeväide see, et kolmainu õpetus sai alguse Jeesuse sündimisest inimeseks. Ei saanud ikka. See on olnud kogu aeg olemas, ka kirjas Vanas Testamendis. Näiteks võite lugeda Õp 8:22-35, mis kirjeldab eriti põhjalikult seda, et Jeesus oli juba olemas ja see tähendab, et ka kolmainu küsimus ei ole üksnes UT ilmutus. Küll aga sai Kristus nähtavaks kõigile! See küll on uus asjaolu, mis läkitamise järgselt aru saadavaks või lausa käega katsutavaks meile tehti.
Kolmainu õpetus kui selline on nähtamatul e vaimu tasandil alati olnud, pühakirjas läbivalt, ent nähtavaks sai Kristuses.
Sellega "mängimine" on muutunud omamoodi teoloogidele väljakutseks, kes ühtelugu selle juures midagi arutavad, aga kui seda käsitletakse vaid "nähtava" osana või alates Kristuse sünnist, siis kipub varjule jääma selle vaimne pool (mis on väga tähtis!) ja pole imestada, et sellest saab üks kuivanud leib. Milles elav vesi ammu väljunud ja meid kuidagi ei kõneta enam. Mis me sellega öelda tahame?
Ikka seda, et Kristus ei ole üknsnes taevas, et siis tulla ühel päeval kohut mõistma, vaid ta tegelikult on meie vaimuga ja meie sees, mistõttu meil kõigil on ligipääs Isa trooni ette ja lunastus. Kui meil on otseühendus, siis see ei tule Püha Vaimu tõttu, vaid ikka Kristuse tõttu, kes on Lunastaja ja meie ainus Päästja, seda ka praktilises ning igapäevases elus kogu aeg kohal viibib Kristuse vaimu läbi ja see on selline dilemma, mida kolmainu õpetuse teoloogid tänaseni seleteda ei taha, sest see ei mahu mudelisse.
Jumal on siiski ülevam kui inimlikud mudelid tema seletamiseks välja mõeldud on ja Jumalat tuleb mõista ja tunnetada ära eelkõige vaimselt. Selles mõttes on ta ikkagi meile endiselt nähtamatu ja jääb lõpuni Jumalaks, keda meie inimesena ei tohiks liiga kergekäeliselt võtta ja püüda teha temast õpetusi, mis on raamistamine, aga Jumalat ei saa raami suruda. Ta oli enne Kristuse lunastustööd samuti raamideta, ja ka Kristus oli olemas. Seda on ju teoloogidel raske inimestele õpetada, lihtsam on rääkida mingites "klotsides", mida saab siis asetada ja katsuda. Kuidas sa selgitad inimesele, et tead, vaatamata sellele, et Kristus läks taevasse, on ta ikkagi minu südames või vaatamata sellele, et Kristus sündis beebina, oli ta tegelikult juba olemas veel enne, kui kogu maailm loodi. Kas siis poleks lihtsam olnud teda saata maailma päästma täisealisena nii kui inglid liiguvad? Seetõttu sellised küsimused jäävad vastuseta ja tegelikult ütlevad, et kolmainu õpetus kui selline on Jumala olemus juba aegade algusest ning pole midagi uut siin alates Kristusest.
Kui sa tuled usule, siis sa võtad Kristuse vastu oma südamesse. See aga tähendab seda, et sul on otseühendus Jumal Isaga läbi Kristuse (sa tegelikult ei vaja preestrit ega ohvriteenistust) ja Püha Vaim on selle tunnistaja. Püha Vaim ju ei ole ju ainult tuvi, kes langes Kristuse peale, kuidas siis sa teda vaid nii väiksena tahaksid näha? Niisamuti Kristus ei ole üksnes ülestõusnud Jumal, kes võib veel täna ilmuda ihulikult sinu ette läbi seina, samas on ta kogu aeg sinu vaimus olemas ja tänu sellele sa saad olla Isaga ühendatud. Mitte tänu Püha Vaimule, vaid tänu Kristusele. Püha Vaim ei lunastanud sind, vaid Kristus!
Meil tuleb tahes tahtmata küsimusi, kuidas saab Kristus olla samal ajal taevas, ilmuda mõne inimese ette ja siis olla ka veel kõigi kristlaste südames? On ju mõistusele hoomamatu? Tegelikult on Jumal vaim ja Jumalat saab kogeda vaimselt. Kui teda läkitati siia, siis ta oli tegelikult olemas vaimselt või vähemasti sarnases ruumis ning dimensioonis kui inglid, sest Isa ju ei hakanud Maarja ihus teda alles välja mõtlema nagu loodi esimene Aadam, seetõttu võib selgelt ka öelda, kolmainu õpetus ei saanud alguse Jeesuse sündimisega, vaid on seda nähtamatul tasandil ALATI OLNUD, kuid seda ei ole nii palju rõhutatud.
Kui Isa näeb taevas ja Poega kui ta ilmus maa peale ja Püha Vaimu kui ta langes tuvi kujul, siis see on kõigile nähtav, kuid see on puudulik või õigupoolest vaid väline. Meie kõige tähtsam osa kolmainu olemusest on ikkagi sisemine, ühendus Kristuse läbi ja Püha Vaimu juhendamise, õpetuse ning väe läbi.
Kui sellest jääb välja Kristuse osadus, - meie vaimuga ühendus, siis me tegelikult teame vaid välist mudelit, aga sisemiselt seda ei näe, kui sellest teadlikud ei ole, et see asi tegelikult töötab meie sees 24/7 ja me oleme Isaga ühendatud iga päev! Jumal on väga praktiline. Talle läheb korda, et meie saaksime olla temaga ühendatud väga praktiliselt ja elementaarselt, et oma usku realiseerida. Jeesus tegi kõike koos Isaga ja ilma Isata ta ei teinud mitte midagi. Sellist sama mudelit ta elas, näitas ette ja avas meile ukse, et ka meie saaksime samal viisil olla koos Isaga ning kogeda agape armastust. Kui Isa armastas Poega enne maailma rajamist, siis ta armastas ka meid veel enne, kui me siia sündisime. Tema armastus sai nähtavaks tänu Kristusele! Mitte tänu Püha Vaimule, vaid tänu Kristusele! Kui te kolmainu elemendid õige koha peale asetate, siis saate sellele pihta küll. See on vajalik. Samas seda ei pea kuidagi eriliselt rõhutama. Jumal on siiski tervik ja nii on seda ka parem mõista.