"Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist" (Hb 10:25) teksti alkeelne sõna on ἐπισυνάγω, episynagōgē - kogunemine ühes kohas, mis igal korral on samaväärne. Sama sõna esineb veel vaid ühel korral. "Me palume aga teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemise pärast, siis kui meid KOGUTAKSE tema juurde." Episynagōgē - leiab piiblist vaid veel ühel korral kontekstis, kus Paulus ütleb tessalooniklastele, et meid kogutakse taevasse, tsiteerime: "siis kui meid kogutakse tema juurde". (2Ts 2:1) Siin võiks olla tõlge veelgi arusaadavam, kui lisada sõna kõik ehk siis kui meid kõiki kogutakse tema juurde.
Jeruusalemma koguduses tekkis olukord, kus kristlased kogunesid koosviibimiseks, aga tihtilugu ei olnud kõik kohal, kes selle piirkonnaga olid seotud, teisisõnu, elasid selles paigas, aga neid ei kohanud kogunemisel.
Eesti piiblis sõnastatud "Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist" tegelikult ei tõlgi ära teksti algtähendust, pigem lisab sellele uue tähenduse. Siin ei ole küsimus unustamises, laiskuses, mugavuses või mõnes muus põhjuses, milleks võis olla usust ära langemine. See tekst kutsub üles sõna sõnalt: Ärge hüljake kõigi kokku saamist! (Hb 10:25) Ka taevasse viiakse kõik kokku. (2Ts 2:1) Siin ei ole mingit tähendust, mis annaks võimaluse unarusele, oma defineerimisele või üldse koguduse konfessiooni tunnustele. Mitte midagi sellist, ometi te kuulete ühtelugu jutlusi just kontekstiga, millele antakse tagamõte. Pühakirjas on siiski selgelt kirjutatud, et ärge hüljake kõigi kokkusaamist. Koguduse alguses oli see ju nii, et kõik said kokku.
Midagi pidi põhjustama olukorra, et kõik ei tulnud kohale? See vajab selgitust. Miks kirjutatakse seda heebrealastele, teisisõnu Jeruusalemma kogudusele?
Kuna olid ju juudid need, kes kuulutasid evangeeliumi üle kogu maailma, siis tekkis Jeruusalemmas olukord, et kohalikus koguduses jäid asjad ripakile. Kristlased oli usinalt evangeeliumi "põllul", mitte seda et keegi ei viitsinud minna kohale kui ta seal lähedal viibis. Seetõttu Jeruusalemma kogukonnas võis Kristuse töö unarusse või vajaka jääda. Teile aga räägitakse seda kontekstis, et inimesed ei tule kodudest välja pühapäeva jumalateenistusele. On nii? Algkoguduse ajal oli kodu või koda koguduseks ja see ei ole muutnud. Seega heebrealaste 10 ptk selgub, et Jeruusalemmas ei olnud enam kõik kohal, mitte ei tähenda see kirikus käimist (milliseid hakati ehitama alles kolmsada aastat hiljem) ega ka mitte sünagoogid. Kui tihti kristlaste (juutide) kodudes ei olnud mehi, sest need olid ära teistes kogudustes või kuulutuse tööl. Samuti võime lugeda piiblist, et kristlasi hakati taga kiusama ja kõik ei saanud enam kokku.
Kui Paulus kirjutab roomlastele "Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid!", siis ta peab silmas piirkondi. Assia, Korintose, Makedoonia, Galaatia jne-jne ehk piirkondi, mitte konfessioone ega ühe konfessiooni kõiki kogudusi. Pühakirjas ei ole sõnagi konfessioonidest ega nende õpetustest kui räägitakse kogudusest, vaid alati peetakse silmas Kristuse kogudust, kes defineeriti piirkondade ehk tegevuskoha järgi. Seetõttu ka sinu koda, kus iganes sa elad, on Kristuse kogudus ja piibellik on seda defineerida koha nime alusel. Ei ole vahet, milline konfessioon see on, aga see on Kristuse kogudus. Kui aga piibel kirjutab, et kõik olid üheskoos või kogunenud, siis see tähendab, et kõik sinu koguduse või pere juurde kuuluvad isikud olid kogunenud. Nii saate seda kirjakohta mõista piibellikult, kontekstis, kuidas kiri heebrealastele seda kasutab.