Jeesus kasutab karjase motiivi mitmel korral, et inimesed jutu kontektist aru saaksid. Kuid ei tule kõne allagi, et juut peaks ennast lambaks! Peetrus on sellest hästi aru saanud, kuigi Jeesus ütles: "Sööda mu lambaid." (Jh 21:17) Peetrus ei pea usklike lambaiks, ta ütleb: "Teie olite ju "nagu lambad ekslemas", kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole." 1Pe 2:25
Jeesuse eesmärk ei ole lambaid teha, lambaid toota arvutul hulgal, mida kirikud ikka veel teevad. Jeesus räägib et ta on hea karjane, aga seda ta ei ütle kontekstis, et teie peate olema lambad! See ei tähenda seda, et usklikud peaksid olema lambad. Karjane on isegi veiste pidamiseks, seakarjus oli olemas ja teised karjused. Jumala eesmärk ei ole kindlasti toota lambaid. Kahjuks on juhtunud nii et, kirikud on tootnud hulgaliselt lambaid, seda NARRATIIVI paljundades ja võimendades kõikvõimalikel kordadel, võrreldes kogudust lammastega. Probleem on selles, et lambad ei mõtle oma peaga. Lammas on siis see kes küsib, mis ma tegema pean?
Kui te vaatate nelja evangeeliumi, Apostlite tegusid, loete kirjasid, siis te tegelikult näete, et jüngrid ei olnud üldse mingid armsad tallekesed, kes ei mõtle oma peaga, vaid tegutsesid ja olid juhid erinevates ametites. Lambad ei ole võimelised sellisteks asjadeks, lambad ei ole selleks määratud. Kui mõelda seda, et saab sel moel inimeste tahte ära nullida. Mitte otseselt, aga kui võtta ära motivatsioon, siis on see väga suur probleem kogu kirikule ja juhtkonnale. Jumal küsib nendelt, mida te tegite inimestega ja mis neist sai? Kas usklikest said jüngrid või nendest said lambad?
Kui usklikest said lambad, siis, on see kiriku juhtidele probleem, millest tuleb Jeesuse ees aru anda. Jeesus ei teinud lambaid ja ei palunud seda teha. Ta on väitnud, et mina olen karjane ja teie lambad ja lambad kuulevad mu häält. See ei tähenda ka seda, et teised ei kuule karjase häält, vaid ainult lambad. (Püha Vaim toob patutundmise. Kuidas ta saab seda teha muidu?) Siin ongi kogu kontseptsioon “lammastest ja karjasest” sajandeid valesti. Mis on tekitanud kiriku sisemised probleemid, sest kui nad oleksid teinud jüngreid, siis neil ei oleks “lammaste probleemi”, aga nad teevad lambaid, siis neil on püsiprobleemid.
Mis laadi probleemid need siis on? Lammastel puudub initsiatiiv, algatusvõime, nad on manipuleeritavad. Ütleme nii et nad on väikse aruga, aga jüngrid seda ei tohi olla. Ükskõik millist jüngrit te tundma õpite apostlite tegudes või loete pühakirja, tema mõtteviis oli kaugel lamba mõtteviisist. Initsiatiivi puudumine väljendub ka kiriku teenistuses, kiriku tegevuses ühiskonnas. Kus te näete initsiatiivi? Kus te näete kristlasi kes lähevad Jumala vaimus ja teevad selliseid tegusid mida jüngrid tollal tegid? Te ei näe sellist laadi asju. Küll aga näete seda liikumistest kus lambaid ei toodeta, seal inimesed kuulutavad evangeeliumi ja seal liigub Jumala vägi ja ligiolu läbi imede ja ärkamiste ning jüngrid tegelevad jüngerlusega. Eestis te ei näe midagi sellist. Te näete vaid seda, et inimesed kogunevad kui lambad, kuulavad jutud ära, lähevad laiali ja võibolla isegi ei mõtle, mida neile pühapäeval kirikus räägiti. Võib küll öelda, et see mis kirikus räägitakse, ei oma nende elus elu muutvat väge või mõju. See lihtsalt on vegeteerimine ja endi eludes suurt mõju ei avalda. Samuti mõju nende lähedaste inimeste eludes, kui nad isegi ei räägi või ei julge või ei ütle välja et nad on kristlased. Kõrval elav inimene ei pruugi isegi teada palju aastaid, et see inimene on oma elu Jumalale andnud ja käib kirikus või usklik on.
Kuna intsiatiivi ei ole, siis ei ole ka töö viljasid mida lõigata. Lambad peaksid tootma lambaid, on täiesti õige kontseptsioon, ainult et see tuleb ümber sõnastada nii, et jüngrid toodavad jüngreid, mitte lambad jüngreid. Lambad ei saa jüngreid toota, sellepärast et lamba mõtteviis ei võimalda niikaugele mõelda. Jüngrid kindlasti ei hakka ka lambaid tootma, sest jüngri mõtteviis on hoopis teistsugune.
Initsiatiivi puudumisega on probleem ka selles, et isegi kui toimuvad jumalateenistused ja kirik mingis mõttes ühiskonnas nähtavaks saab, siis tõesti hoonena ja võibolla inimesed teavad ka seda, et seal pühapäeval midagi toimub, aga see on ka kõik! Mida kirik veel teeb peale Jumalateenistuste? Tegelikult kiriku mõte on inimeste elude muutmine (igavikulises plaanis, aga ka reaalses igapäevases). See on peamine eesmärk. Kui inimeste elud jäävad muutmata, võib jumalateenistust korraldada niipalju kui tahes ja lõpuks ei pane tähelegi, et saalis enam kedagi ei ole. Kui inimeste elud ei muutu, siis ei muutu ka ühiskond ja siis ei ole põhjust tulla kirikussse. Sellega on igasugune kristlik olemus ja evangeelium kaotsi läinud. Seda te näetegi üle Eesti, et tegelikult meie ühiskonnas, mida inimesed teavad kogudusest, on ehk see, et saaks leeritatud ja ristitud ja siis saab ka laulatatud ja see on inimeste kogu arusaamine, mida kirik võiks neile pakkuda peale surnu matmise. See on murdosa. See on nagu üks leivaraasuke kogu leivast, mida Jeesus pakub. Me teame, et Jeesus on eluleib ja ta ei paku leivapuru. Ta pakub meile leiba, mis toidab meid täielikult ja igas mõttes!
Kui te saate õiget leiba, siis, see eluleib varustab sisemiselt, vajalike toitainetega, mis inimese loomuse täisväärtuslikuks eluks oluline on. Kui sa sööd tavalist leiba, siis sa tead, et su kõht saab täis ja sa suudad toimetada. See on see koht, kus algavad sinu teod. Kui su kõht on täis ja sa oled varustatud, oled toidetud, oled saanud õiget toitu ja õiget leiba, alles siis sa suudad teha ka tööd mida jüngrid tegid! Siit jõuamegi tagasi jälle selle initsiatiivi juurde, ehk siis mis on jüngriks olemise mõte?
Jüngrid, Uues testamendis, apostlite tegudes? Te ei näe jüngreid kui lambaid! Te näete jüngreid kui väelisi ja te näete mida nad teevad ja see tuleneb sellest, et nad on saanud ühenduse ja nad on toidetud eluleivaga.
Muidugi saab siia juurde lisada, mis see eluleib täpselt on ja kuidas see leib peab toimima, aga, esimene asi kui me ei tee lihtsaid asju nii nagu jüngrid ja ei saa aru prioriteetidest, ei saa aru ka meie olemusest, kes me oleme. Meid on kutsutud midagi tegema ning Jumal kutsub iga inimest midagi tegema! Kui sa oled selline, kes ei julge midagi teha, ei tea mida teha ja initsiatiiv puudub, siis sinus ei ole näha uut elu.
Kui sa ei ole lammas, vaid jünger, siis pead oma peaga MÕTLEMA.
Siis sa käid koos Jumalaga ja see eluvaim tõesti mis läbi Jumala tuleb ja selle osaduse läbi, see vaim esmalt hakkab kujundama sinu elu ja siis see mõjutab ka sinu ümbritsevat elu ja inimesi, kelle keskel sa elad. Nad tõesti võivad märgata, et see, mis sinuga juhtunud on, see on päriselt ka huvitav, väeline, vajalik ja sinna juurde kuulub rohkemgi kui nad esmalt arvata oskasid. See elumuutus ei jää nähtamatuks ja see tähendab seda, et selline elu ei ole enam mõttetu kasuka kammimine, et ilus välja näha ja karv läigib ja lihtsalt kohal käimine. See on olukord, kus me ise karjatseme ja koos Jumalaga viime edasi evangeeliumi nähtaval moel. Oleme ise varustatud, aga suudame ka teisi varustada ja teiste eest hoolt kanda nagu piibel õpetab, mis ongi meie sisuline ja kõige tähtsam eesmärk, et me ise muutuksime ja oleksime Jumalaga osaduses ja tuua ka teised Jumala juurde ning seda jüngrid tegid.
---
Mõtle selle üle,
mis hääl see on, millele karjane vihjas ja mida see inspireerib sind tegema? (Jh 10:16)
Aga tema ütles: "Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad." Lk 11:28.
Lambad ei tee midagi, nad lihtsalt kuulevad häält, aga jüngrid elavad selle järgi ja rakendavad igapäevases praktikas.
Lammastel ei ole kohustusi kui vaid süüa. Aga jüngriks olemine kätkeb endas kohustusi.
Kuidas see päriselus käib?
- Kui olete ettevõtte omanik, armastage oma töötajaid, nagu Jeesus armastas oma jüngreid (Johannese 13:34).
- Kui olete seadusandja, kaitske õigust vastavalt Jumala normidele, armastage halastust ja käige alandlikult koos oma Jumalaga (Miika 6:8).
- Kui olete lapsevanem, kasvatage oma lapsi Issanda teel (Õpetussõnad 22:6).
- …
Kuidas me teame, mida teha?
Jumala Sõna ütleb meile. Kui tahame kanda vilja, mis jääb alles, peame lihtsalt kuuletuma, nagu meid on kutsutud tegema. "Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud." (1. Johannese 2:6) See ei ole lambale omane tegevus, sest see nõuab mõtlemist, initsiatiivi ja otsustavat tegutsemist.
Teid on eraldatud Tema pühade tegude jaoks (nagu Tema on püha). Ja teid on määratud neid töid tegema. Igaviku pääste saamine kätkeb endas kohustusi maa peal – jääge Jeesusesse ja kasvatage selliseid vaimseid, igikestvaid vilju, mida ainult Jeesus saab aidata meil kasvatada. See teeb meist tõelised jüngrid. See ülistab Jumalat. Ja see on meie ülim eesmärk. Kuigi me võime püüda Tema eest peitu pugeda, on Jeesus end meile teada andnud oma Sõna kaudu ja meie igapäevase suhtlemise kaudu Tema Püha Vaimuga, kelle hääl meid juhendab ja õpetab. Me peame teadma Tema iseloomu, mida Ta teeb ja mida ta ei tee. Nii nagu Jumal määras oma eesmärkide täitmiseks Iisraeli rahva, kuningas Taaveti ja prohvet Jeremija, ütleb Jeesus oma jüngritele: „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” (Johannese 15:16) Lambad ei kanna mingit vilja peale villa. „Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab." (Johannese 15:5–8)