KAS SA USUD

Alati, kui keegi tuli Jeesuse juurde eestpalvet küsima, küsis ta: kas sa usud? Mõnedel juhtudel ta ei küsinud, kui seda korraldasid isiku eest teised. Nii või teisiti ta veendus enne, kas see soov tuleb usust. Alles siis ta palvetas. Huvitav miks? Sest igaüks kes tuleb Jumala ette peab uskuma. Tollal ei olnud uskmatuid, küll aga käidi abi otsimas ka nõidadelt ja usuti teisi nn tervenemise viise. Seetõttu asi ei olnud ateismis, vaid kas inimese usk oli Jehoovale suunatud. Seetõttu ta küsis, kas sa usud. Kui siis inimene kinnitas v ta nägi et kaaslased uskusid, alles siis ta palvetas ja vahel ütles vaid sõna: sündigu sulle su usku mööda. Ta mõistis väga hästi, et ilma usuta on võimatu olla meelepärane ja keegi ärgu arvaku et ta saab abi v vastuse, kui ta tegelikult ei usu et see jumal talle seda on nõus andma. Inimene peab uskuma.

See jumalik printsiip kehtib ka täna. Kui eestpalvetajad saavad palved ja palvetavad, siis asi ei ole selles, et Jumal ei kuule v ei ole õige eestpalvetaja ega isegi palve tehnika, vaid üksnes selles, et see kes palub eestpalvet on alla andnud ja nö katsetab igaks juhuks veel siit ja sealt, äkki ta saab. No ikka ei saa küll! Jumalat ei saa testida sel moel. Isegi uskmatud, kes on palunud eespalvet, on saanud terveks kuna nad uskusid. Kuigi nad ei taha Jumalat vastu võtta, siis ometi nad uskusid. Ka Jeesuse teenistuses oli palju neid, kes tulid usus eestpalvele, aga ei uskunud teda kui päästjat, messiat. See oli teine küsimus. Kuid usule said nad ikkagi vastuse e terveks. Seetõttu kui keegi palub eestpalvet, aga tegelikult ei usu, siis see eestpalve on vaid palve, mis on edastatud, aga sealt puudub saaja allkiri. Usk on kui lepingu allkiri, kui seda ei ole, siis see paber on pandud ootele, kuni eestpalve paluja alla kirjutab. Seetõttu usk ja eestpalve toimivad juhul, kui tingimused on täidetud. Teame, et see ei meeldi inimestele, sest see paneb nende ette küsimuse, mida ma tegelikult usun. Kas see usk on kasvõi sinepiivakese suurune! Aga Jeesus ütles, ärgu keegi arvaku et ta saab, kui vaid usu läbi. Tervenemise vägi vallandub usu tõttu. Kui usku ei ole, siis väge ei tule. Vägi ei ole mingi naljaasi, sest Jumala vägi võib inimese ka tappa. (nt valetab) Kuid Jumala arm on see, et seda ei juhtu ja Jumal on armastus. Ta on pikameelne ja olgu kuidas on, te ei leia ühtegi tervenemist, millel oleks erand, et ilma usuta sai keegi terveks. Seda ei ole juhtunud. Jumala põhimõte v printsiip kehtib ja kes tahab eestpalvet, peab ka ise natuke uskuma tegelikult, et see juhtub.

Jeesus küsis alati üle kuidas inimesel usuga on ja ta teeb seda sama ka täna, küsib enne. Asi ei ole Jumalas, asi ei ole eestpalvetajas, asi ei ole millegi muu taga kinni kui vaid usk. On täiesti väär arvata, et terveks saab siis kui keegi teine usub sinu eest. Ei saa ikka küll. Ainult siis kui sa surnud oled ja keegi palvetab, et sa üles tõuseks, ainult siis on teiste usul. Kõik muud palved eeldavad kasvõi natuke usku. Tõsi, vahel on selle taga takistused, nt patt või mõni vaimne tõsiasi, mille enne peab ära korraldama ja Jumal ootab, et inimene parandaks meelt ja siis ta vastab ka usu palvele. Kuid usklikul muid takistusi ei ole. Kõike mida te palute uskudes, seda te saate, tõotas Jumal.