Vahel inimesed seostavad "mõistust" loogikaga. Aga loogika on mudel. Inimesed mõtlevad oma mudelites v süsteemselt, sedasi mõistavad nad hukka ka usklike, sest nende meelest on nt neitsist sündimine mõistuse vastane. Usk on üldse neile mõistuse vastane ja ullikestele. Nii nad mõtlevad. See on nende "kogu mõistus". Kui see on kogu mõistus, siis nad on lähedal aru kaotamisele. Loogika on mõtlemise distsipliin. Ülikoolis on eraldi aine, mis õpetab süllogisme. Need on mõtlemise ja väitlemise mudelid. Kuid asi on raamides. Jumal ei andnud inimesele mõistust, vaid aru. Seetõttu, kui sa oled tark, siis sa võid saada aru, et inimese kogu mõistus on rikutud. See tuleb nende meelsusest, sest nad vajavad meeleparandust. Seetõttu meeletult armastada saab vaid see, kes on parandanud meelt. Kui võtta piltlik mudel, siis võiks seda selgitada järgmiselt: kui meel on auto, siis selle mootor on mõistus, mis paneb auto liikuma. Sa võid mootorit üle määra kiiresti kasutada ja leida ennast kraavist. Kas siis auto oli rumal? Auto oli arukalt ehitatud. Kuid juht ei suutnud asja mõistusega võtta. Ta meelsus oli rikutud. Kui aga inimese meel on uuendatud, siis ta kasutab asju arukalt.
Jeesus vastas talle: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! Mt 22:37
See on üks näide paljudest, kus meie piiblitõlge on puudulik ja seal ei ole tegelikult mõeldud nii, nagu meie piiblis kirjutatud on. See vajab selgitust. Kr k διάνοια ehk dianoia ehk ing k mind on meelsus. Jeesus ei ütle, et armasta Jumalat kogu oma mõistusega, vaid kogu oma meelega.
Ing k maind on tegelikult eesti k aru. See on arusaamisega.
Mõistus on tihti viljatu, kui mängu tuleb Vaim, nt palvetades. (1Kr 14:4) Seega Jeesus oleks kui vale väite öelnud? Jeesuse sõnades ei ole põhjust kahelda, aga kindlasti piiblitõlkes. Tuleb alati küsida: kas tõlge on üheselt arusaadav või ühemõtteline?
Kui keegi ütleb arusaadav, siis selle mõte nii ka on. Kui keegi ütleb mõistuse pärane, siis, see on väga suhteline. Ühele see on, teisele mitte või hoopis mõistuse vastane. Oleneb, kuidas kellelegi mõistust on antud või kuidas aru töötab.
Seetõttu sõna "mõistuse" või "mõistusega" kasutamisele piiblis tuleb vaadata teatud varutingimusega (reservatsiooniga). Selles võib olla mingi kahtlus ning sellest tulenevalt võib jätta endale õiguse mitte nõustuda. Kui aga keegi ütleb, see on arusaadav või arukas, siis sellisel puhul ei ole põhjust mitte nõustumiseks. See on nagu kirikutes öeldakse jah ja aamen!
Milles on asi? Mõistus on inimese meele osa, mitte meel ei ole osa mõistusest. Lahti seletatult, sa võid mõelda loogiliselt, aga su meelsus on vale. Eestlased ütlevad vahel: pooletoobine. Aga sõna mõistuse kasutamise kohta leiate piiblist juba kuhjaga näiteid. Kus kogu mõistus või osa mõistusest oli vale meelsusega või piltlikult fookusest väljas.
Võib ka nii öelda, et kui me räägime mõistusest, siis me räägime hinge vahendist, kui me räägime arukusest, siis me räägime kvaliteedist, millel on väärtus. Kui Jumal andis inimesele aru, siis see oli hea. Paljude jaoks on see tänaseni mõistuse vastane, millest isegi kogu oma mõistusega aru ei taheta saada. Eriti, mis puudutab usku.
Seetõttu võiks pigem tõlkida "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma arukusega!" Veelgi parem tõlge on "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja meeletult!" Eesti keeles sõna "meeletult" võib tähendada ka halba, aga enamasti siiski sellises kontekstis kõlab positiivses võtmes. Kui keegi tahab, siis olgu "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja meeletult palju!"