"Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud," ütleb Paulus efeslastele. (Ef 5:2,1) Miks? "Käige Vaimus, siis te ei täida lihalikke himusid." (Gl 5:16) Lihalik himu on muuhulgas ka lõputu kriitikameelsus ja kriitika vaim! Mõni lihtsalt peab kõike kommenteerima ja kõige kohta halvasti ütlema, aga see on LIHALIK. "Õppigu meiegi omad tegema häid tegusid seal, kus neid tõepoolest on vaja," õpetab ta Tiitust. Kriitika seda kindlasti ei ole. (Tt 3:14) Vaimu tegu on see, kui te ei tee liha tegusid ehk teete seda, mida tegelikult vaja on, mitte seda, mida liha arvab. Kuidas?
"Las ta näitab hea käitumisega oma tegusid tarkuse tasaduses." (Jk 3:13)
Sest muidu ei ole kasu, mis on SURNUD usk. (Jk 2:17) Sest kus on riiakust, seal on igasuguseid halbu tegusid. (Jk 3:16) Kriitika vaim on deemonlik, kui see ajab inimesed tülli. Kui see kordub, siis on see vaim kindlasti deemonlik rünnak. Inimene võib seda teha teadmatusest, ega pruugi isegi aru saada, veel vähem vahet teha, kui ta vale vaimu ära ei tunne ega erista vaime.
Paljud suhted on just selle deemoni kavaluse tõttu katki. Kui kriitik aga mõistaks seda pettust, saaks ta meele uuendamise abil oma suhet parandada nii inimeste kui Jumalaga. Asi pole üldse selles, mis kriitikule meeldib või mitte, asi on enamus juhtudel selles, kui kriitik ei suuda oma liha himu taltsutada ja deemon saab teda taas ja taas ära kasutada inimese hinge maha kiskumiseks.
Liha himu on kriitika meel, vaimu tegu aga armastus.
Inimene võib olla usklik, aga ta meeled ja mõtteviis vajab uuendamist kui see on lihalik, sellisel juhul ei ole vilja ega häid suhteid just väga palju ette näidata. Lihalikel usklikel napib vaimuvilja.
Inimesed arvavad, et nad teevad kriitikaga teistele heateo või see on Jumala tahe. Jumal ei palu oma lastel teiste pereliikmete üle kohut mõista ega maha teha, vaid neid armastada.
Tema Püha Vaim saab alati öelda inimesele kõike mida Püha Vaim peab vajalikuks öelda, sh patutundmise.
Mõned arvavad, et nemad peavad ise seda Jumala eest ära tegema, et sellega nad teenivad Jumalat, aga Jumal ei palu meil sellist asja teha. Kuidas sa kritiseerid teist Jumala last-, pere liiget, kes usu läbi on juba õigeks mõistetud? Kas see ei ole mitte kuradi töö, kes käib ööd ja päevad ning mõtleb keda saaks alla neelata või süüdistada? Ära siis hakka pimeduse viljatute tegude kaasosaliseks! Vaid selle asemel olgu pigem tänu! Tänu kõige eest, ka selle eest, mida veel ei ole juhtunud, aga loodame ja usume.
Jumala Püha Vaim teab kõiki hingi ja ka seda, mis neil hinge taga varuks on. Seetõttu ära mõista kohut inimeste üle. Jumala sõna on see, mis mõistab kohut nii või teisiti. Kuid kristlasi ei ole kutsutud kohut mõistma ega kritiseerima. Arutu kriitika võib olla deemonlik, mis ei päästa mitte kedagi, vaid alandab ja teeb palju halba! Jumal ei palu töö tegemiseks kasutada kriitikat, aga kritiseerides teeb inimene halba esmalt endale, siis teistele ja isegi vaen Jumala vastu, väites teda olevat see kes ta tegelikult ei ole! "Seepärast et lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda." (Rm 8:7)
Kui Jumal on kedagi õigeks mõistnud, siis kes oled sina, et sa teise uskliku üle kohut mõistad või teda paika paned?
Selle samaga, millega te mõõdate teistele, mõõdetakse ka teile. Mida te siis tahate? Kui te tahate head, siis tehke head inimestele. Rääkige head nendest ja kui te ei tea, siis vaikige (1Pt 4:8), ärge öelge midagi, mida te pärast kahetsete.
"Sest et olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu - eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult?" (1Kr 3:3)
Kui te tahate halbu suhteid ja endale vaenlasi, siis kritiseerige valimatult, eriti teiste juuresolekul. Inimesed ei ole rumalad, kui nad näevad, et te kritiseerite kedagi teiste kuuldes, "Mida ta võib veel minust rääkida teiste kuuldes?" mõtlevad nad.
Nendelt, kes teid arvustavad, küsige: "Mis teil ette näidata on?"
Mt 12:37, Rm 2:1 ja 8:33, 1Kr 6:11