Meil ei ole võimalik kogeda pisutki Jeesuse kannatusi
Teile õpetatakse, et te peate järgima Jeesust ka kannatustes. Ka jüngreid tabasid mitmed kannatused ja vahel ristisurm. Kuid see oli riigijuhi otsus neid ristil hukata, mitte ühiskonna nõue ega kohustuslik jüngripakett. Jüngritele ei olnud ette nähtud kannatused, isegi siis, kui neid võis ette tulla, aga teame et kaugeltki kõik jüngrid ei kannatanud. Kannatused ei olnud paketis. Elu ja rõõmusõnum aga oli.
Niisamuti ei ole jüngri kohustus läbi teha Issanda kannatused. See on pigem inimlik selgitus kannatustele, mis aga ei sea jüngreid inimestest kõrgemale. Jeesus ei teinud seda inimeste ees näitamiseks, vastupidi oli teenija ja jalgade pesu oli selge märk, et jüngritel tuleb võtta sama hoiak. Meil ei ole võimalik kogeda vähimatki nendest kannatustest, mida Jeesus läbi elas.
- Keda teist mõistetakse sel moel surma, rahva koosoleku otsusega?
- Keda teist piitsutatakse?
- Kes teist kannab hukule määratud teel risti?
- Kes teist sureb ristil või kasvõi kogeb okaskrooni?
Mitte keegi. Seetõttu jutud sellest, et ristikandmine on meile määratud ja kuidagi aitab mõista ja kannatada samal moel on üdini väär ja kannatusi ülistav, mitte rõhutav Jeesuse ülestõusmise väge ja uut elu! Jeesus elab!
Jeesus ei määranud meile kannatusi. Isegi ristikandmise sõnum oli tegelikult vastus: teile ei ole see määratud, te ei suudakski seda kõike läbi teha ega ammugi mõista. Selline kannatus on ohver ja me ei saa ohverdada teiste päästeks. Me võime anda oma elu mõne sõbra eest, aga see on ka kõik. See ei anna talle igavest elu, millest sa selles kindel oled? Jeesus juba tegi ainukordse ohvri meie kõigi eest ja see oli lõpetatud. Nii ta ütles.
Seetõttu tänane sõnum ei ole mitte kannatuste pisendamine või selle üle nalja heitmine, vaid üleskutse: rääkige inimestele seda, et jüngriks olemine ei tähenda kannatuste kohustuslikku paketti nagu kirikutes vahel välja pakutakse, kindlasti seda ei ole ja seda ei nõuta ka jüngritelt!
Kes "õpetab kannatusi", õpetab tegelikult oma vaatenurka, oma õpetust (Pauluse isiklik seisukoht Fl 1:29 vrd Ap 9:16), mitte seda, milleks Jeesus jüngreid kutsus ja palus neile õpetada.
- Kes teist oleks tulnud Jumala juurde, andnud oma elu, kui selle juures nõutakse kannatamist nii nagu Jeesus?
Mitte keegi! Meil ei ole võimalik kogeda pisutki kannatusi ja me ei peagi! Vastupidi, ta ütles: "kes tahab?" Keegi ei taha. See oli tema sõnum neile, kes mõtlesid surma ja kannatuste läbi kuidagi teistest paremad olla. Aga see on vaimulik uhkus. AMMUGI ei ole see ülestõusmise mõte.
Niisamuti ei ole see meie elu mõte. Samuti ei ole see ühegi jüngri kutsumise mõte.
Inimlikud kannatused on meie elus nii või teisiti, aga see ei ole eesmärk omaette. Sest kannatuses on SURM ja KÄSK. Kuid meile on toodud ELU ja seda kõike ülirohkesti. Seda rõhutas ap Paulus. Me oleme päästetud isegi kohtu alt. Kui Jeesus peaks tulema täna, siis, meil ei ole võimalik kogeda surma, vaid meid kistakse elusalt otse taevasse, temale vastu. See on meie saatus, see on meie tulevik! Jeesus tõusis üles, et me elaksime koos temaga igavesti. Ela seda elu, milleks Jumal sind kutsus!
