Kui te vaatate täna kalendrisse, siis näete seal taevaminemispüha. See on üks kirikute traditsioon, millega tähistatakse Jeesuse maise elu lõppemist ja taevasse jõudmist. Kurb, kas pole? Kirikud rõhutavad, et Jeesus on nüüd lahkunud, taevas, ja meie ei saa enam temaga kokku ega isegi näha teda enne, kui vaid taevas. Seda räägitakse. Tekib tunne, et te olete Jeesuse kaotanud ja temast jääb maha tühi koht teie südamesse. Kuidas aga tegelikult on? Kas Jeesus jättis maha maapealse elu ja meil puudub võimalus teda näha?
Ei läinudki palju aega sellest päevast, kui Jeesust hakati asendma, loodi kirikute hierarhia, seati maa peale Jeesuse asemik paavsti näol ja tema vahendab nüüd Issandat. Aga see ei olnud evangeelium, mida Jeesus kuulutas ja jüngrid levitasid. Sellele vaatamata loodi kirikutes piiskopikonnad, nende alamad määrati ametisse ja kõik see inimlik, millega püüti täita "tühja kohta".
Kui te aga piiblist näpuga järge ajate, siis avastate, et Jeesus rääkis hoopis midagi muud. Ja jaa, kas ta mitte ei väitnud mitmel korral, et ta ei jäta maha oma jüngreid, on meie kõrval ja koguni nii lähedal, et tuleb elama iga kristlase südamesse oma vaimu läbi? Nii on kirjutatud. Kui nii, siis see ei ole üldse see, milleks organiseeriti paavst ja tema struktuur, kehtestati kirikutes palgalised ametikohad. Jeesus ei võtnud jüngreid oma kuningriigi palgale! Ta ei maksnud neile palka. Vastupidi, nad pidid oma leiva ise välja teenima ja nagu ta ütles, iga tööline on oma palka väärt. Selle kõige juures jätkama evangeeliumi kuulutamist ja inimeste teenimist palvega.
Taevaminemispüha on üks kummalisemaid pühi, kas pole? Mis juhtus sel päeval? Jeesus ilmus taas ihulikult oma jüngrite ette nagu kõigil teistel kordadel. Kui eelnevatel kordadel ta "kadus" nende silme eest, siis sel korral nägid jüngrid, et ta ei haitunud, vaid "tõsteti ta nende nähes üles" (Ap 1:9), nii et nad ühel hetkel enam teda ei näinud, vaid pilv hakkas Jeesust varjama. See oli ainus erinevus võrreldes tema eelnevate ilmumistega.
Kas pärast seda päeva peaks edasi pöörduma usuküsimustes kiriku poole, kui teil midagi vaja on? Tegelikult taevaminemispüha on üks kummaline nn tähistus, mida tegelikult ei olegi põhjust pidada! Miks? Jeesus täitis oma tõotuse, millega ta on kristlase südames kohal oma vaimu läbi ja mingit taevaminemisest või tema meist lahutamisest ei saa juttugi olla! Otse vastupidi, kui enne jüngrid nägid Jeesust pisteliselt, mil ta ilmus, siis nüüd ta jätkab ilmumist, aga peale kõige muu saavad kõik jüngrid üle kogu maailma kogeda teda 24/7 oma vaimuga. Sest ta elab meie sees, meie südames.
Kui seda tõsiasja varjata, siis tõepoolest peaks hakkama rõhutama, et nüüd on Jeesus taevas ja meil puudub võimalus temaga kontakti saada, vähemasti mitte enne, kui meie samuti taevasse jõuame? Mõistagi on selline õpetus nonsenss. Seda nii füüsiliste ilmumiste, kui ka kõige muu osas. Ta räägib meiega iga päev läbi oma Vaimu ja see ongi meie uus normaalsus. Tegelikult on ebanormaalne pidada püha selleks, et tuletada meelde, et ta kunagi kaks tuhat aastat tagasi oli maa peal ja viidi siit ära ja nüüd peaks seda tähistama. Miks? Ta käib ju iga päev maa peal ja külastab erinevaid kristlasi ja suhtleb nendega. Mis pühast me siis räägime?! Me võime rääkida Issandast, kes elab!
Kui parafraseerida nn taevaminemisepüha, siis kõik maha jäetud võiksid tõepoolest hakata pidama koguduse ülesvõtmisepäeva kui taevaminemisepüha, alates päevast mil kristlased ära viiakse, päevani, kuni meid tuuakse tagasi koos kõigi pühadega Jeruusalemma (Sak 14:5), mil algab uus ajastu ning tema igavene Kuningriik. See on aga osa evangeeliumist, mida jüngrid kuulutasid.
