EEDENIS EI OLNUD SOOROLLE

Soorollidega on ühiskond ja mõned kristlikud ühendused ning kogudused KM arvates läinud täiesti liiale, eriti oma kampaaniatega. Oleme tähele pannud, et kui seni on perekond oma asjadega toime tulnud, siis pärast jutlust on korduma kippuvad lahkhelid majas. Luukas kirjutab üles: "Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt." (Lk 12:51) Selles kontekstis on tõesti see ütlus asjakohane. Sest Kristus tõi meile uue olukorra, seda ka perekonna suhetesse. Sellest allpool. Kuid see erineb soorollidest. 

Küsimus ei ole selles, kas mees ja naine võivad oma perekonnas vabatahtlikult erinevaid rolle võtta. Loomulikult võivad. Küsimus on hoopis selles: kas selline hierarhiline soorollide süsteem on Jumala algne tahe? Selleks aga peab minema alguse juurde.

Vaadakem uuesti loomislugu.

Kui Jumal lõi inimese, lõi ta inimese meheks ja naiseks. Mees ja naine olid üks ihu. Loomisloos ei ole kirjeldust sellest, et mees oleks saanud naise üle valitsema, talle määratud kõrgema positsiooni või et naine oleks loodud mehe teenijaks. Vastupidi - nad olid loodud koos olema. See on väga oluline.

Siin on oluline üks lihtne asi: mehe loomine enne naist ei tähenda iseenesest hierarhiat. See, kes luuakse esimesena, ei saa selle tõttu automaatselt suuremat võimu selle üle, kes luuakse teisena. Selline käsitulus on küll juba Aabrahami ajast nähtav, kus kõige esmaselt sündiv poeg saab võimu ja otsustab nooremate üle. Kuid see ei olnud nii isegi alguses, kui Eevale sündisid pojad. 

Jumal oleks võinud luua naise enne meest. Loomisjärjekord ei anna ühele inimesele õigust teise üle valitseda.

Jumal lõi inimese oma näo järgi. 

See tähendab, et nii mees kui naine olid loodud terviklikena ja täiuslikena. Kui mõlemad on täiuslikud, siis ei ole alust rääkida ühest kui tugevamast ja teisest kui nõrgemast inimesest. Erinevus ei tähenda automaatselt alluvust.

Veelgi olulisem on see, et mees ja naine said üheks ihuks. 

Üks ihu ei ole kahe inimese vaheline võimusuhe. Üks ihu ei tähenda, et üks pool on isand ja teine tema alluv. Seal ei ole põhjust ehitada üles astmestikku, kus üks inimene seisab teisest kõrgemal.

Eedeni aias ei ole kirjeldatud ka seda, et Jumal oleks Aadamale öelnud: sina oled mees, seetõttu valitsed Eeva üle. Jumala ja inimese suhtlus oli vahetu. Nad elasid koos ja seal oli vabadus. Ka Aadama ja Eeva suhet ei kirjeldata seal võimu kehtestamise ega soo alusel positsioonide jagamisena ega sellises mudelis.

Eedeni pilt on seega hoopis teine kui hilisem mudel, kus mees peab naise üle valitsema lihtsalt sellepärast, et ta on mees.

Kui aga väita, et mees peab naise üle valitsema, sest mees on „tugevam sugu“ või naine „nõrgem sugu“, siis tekib küsimus: kust see mõte tegelikult tuleb? Kas see on loomislugu või hilisem, inimlik arusaam inimesest?

Kristlikus mõttes ei ole inimene väärtuslik selle tõttu, kas ta on mees või naine, vaid selle tõttu, et ta on inimene ja Jumala loodud.

Ka Kristus ei tulnud kuulutama meestele evangeeliumi selleks, et mehed läheksid koju ja hakkaksid seal naiste üle valitsema. (nt Pauluse isiklik seisukoht 1Kr 14:35) Kristus ei toonud meestele eelisõigust naiste ees. Ta tuli inimest patust päästma.

Kristluse keskmes on inimene Kristuses. 

Kui inimene on Kristuses, ei muutu tema väärtus suuremaks või väiksemaks selle järgi, kas ta on mees või naine. Kristuse kaudu taastatakse inimese suhe Jumalaga - suhe, mis pattulangemisega purunes alates Eedenist.

Ja siin jõuamegi olulise küsimuseni: kas hilisemad mehe ja naise vahelised võimu- ja alluvussuhted olid Jumala algne plaan või on need osa langenud maailma korrast?

Pattulangemise loos muutub ka inimese suhe teise inimesega. Sinna tuleb sisse võim. Sinna tuleb sisse soov valitseda, omandada, allutada. See on juba hoopis midagi muud kui Eedeni algne - loomisloo olukord enne pattu langemist.

Seetõttu ei saa lihtsalt öelda: „Mees peab naise üle valitsema, sest nii on Jumal selle loonud.“ Loomislugu sellist järeldust otseselt ei anna.

Soorollid võivad olla inimese enda valik. 

Kui mees ja naine soovivad oma perekonnas jagada ülesanded arhailisel või traditsioonilisel viisil, siis nad võivad seda teha. Kui nad soovivad neid jagada teisiti, võivad nad ka seda teha. Küsimus ei ole üldse selles, millise mudeli keegi valib.

Küsimus on selles, kas ühte neist mudelitest võib nimetada ainsaks Jumala poolt kehtestatud mudeliks.

Eedeni lugu sellele KM meelest alust ei anna.

Eedeni inimene ei olnud veel jagatud valitsejaks ja alluvaks. Seal oli mees ja naine, kes olid loodud Jumala näo järgi ja said üheks ihuks. Kristuses taastati inimesele tema algne olukord läbi lunastuse.

Seega võib ka tänapäeval perekond, kus puuduvad jäigad soorollid ja kus mees ja naine korraldavad oma suhte vastastikuse vabaduse ja kokkuleppe alusel, olla täiesti kooskõlas selle algse pildiga. Ja ongi.

Sest Eedenis ei olnud soorolle. Seal oli mees, naine ja üks ihu.

Kõigele vaatamata, kirjades, kus Paulus toob kreeklastele juudi kombed, avaldanud oma isiklikke seisukohti, on ta siiski läbi Püha Vaimu öelnud ja tunnistanud, et inimesed on Kristuses vabad ise oma valikutes. Seetõttu ei saa ka kristlus ehitada üles oma peresuhteid Pauluse arvamuse või olukordade lahendamise üle. Kui keegi tahab, võib ta Pauluse "soorollid" ja mudeli enda elus rakendada, aga see ei ole õpetus, mida Kristus tõi või mis oli kristlikus usus kohustuslik. 

Seetõttu on veel täna ja ütleks eriti tänases ühiskonnas vaja selgitada, milline on tegelikult Kristuse poolt loodud uus olukord. Kus Kristuse keskmes on Kristusega ühendus ja kui tahate lugu üle võlli keerata ja jonni ajada, siis vastake küsimusele: kuidas mõista sõna "Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad." (Mt 22:2) Me saame ju aru, et naine saab olla pruut, aga selles pulmas on ka kõik mehed Jeesuse pruudiks? Kui te sellele küsimusele ei oska vastata, siis vaikige. "Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis," Ilm 19:7. 

Seetõttu rollid ei ole Kristuses asi, mille üle meil tuleks vaielda. Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! (Gl 5:1) Te tunnete selle oma hinges ja vaimus ära. Jumal on alati olnud armastus, armastus oli Eedeni algne olukord.