Vahest me ei saa aru, kas meie süda on puhas ja arvame, et peame kogu aeg andeks paluma, aga me ei mõista, et palume andeks kuradi mõtete pärast, sest arvame need enda omadeks, aga see ei ole nii. Usklikud sageli paluvad andeks nn pattu, mis tegelikult ei ole patt või vähemasti veel mitte. Kindlasti tuleb aru saada ja sellel vahet teha, et me ei hakka ennast teiste pärast ilma asjata süüdistama! (nt kuradi, deemonite, teiste inimeste)
Eestlane ütleb teisele eestlasele: ära võta seda asja südamesse! See on lohutus ja tuntud fraas. Aga kas te olete tähele pannud, et see on tegelikult ka väga hea nõu kuidas usus käituda? Seni kaua kuni sa südamesse ei võta, on su süda ju puhas Jumala ees. See lohutus ei toimi ju ainult hingelistes olukordades, vaid ka vaimsetes.
Õp 4:23 kirjutab, et "Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!"
Ei ole öeldud, et hoia oma mõtteid enam kui midagi muud, vaid on öeldud, hoia oma südant! Kuidas sa seda teed? Südant tuleb hoida mõistusega! Kuigi kristlasel tuleb mõtted puhtad hoida, siis mõtlemisest siiski ei sõltu sinu igavene elu. 2Kr 10:5 juhendab "ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted." Selliselt me võtame vangi iga pähe tulnud mõtte ja deemonite omad kustutame oma peast. Jah, kurat võib uuesti proovida ja ta üritabki, aga me ei võta seda südamesse. Me saame ju aru, et süda meid ei süüdista. Kui Kristuse vaim meie südames elab, siis ma saame selle läbi kinnitatud. Rm 2:15 kirjutab veel "näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid."
Konks on selles, et sa pead teadma, et kui sulle tulevad pähe imelikud mõtted ja paraku seda juhtub kõigil, kuid mõtted ei muuda veel sinu südame olukorda Jumala ees.
Lihtsalt viska need imelikud mõtted peast minema! See millest sa mõtled, ei tee sinu südamele veel kahju enne, kui sa ei võta seda südamesse ja seetõttu ära lase kuradil end selle tõttu lolliks teha! Jeesus on su südames ja usu sõna ei ole ära varastatud. Jeesus ütles Mk 4:15, et kurat saab varastada küll. "Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna." Ega üksnes teeäärsetelt ei või sõna ära varastada, kõigilt saab.
Ent saatana mõtete pärast sa ei pea ennast süüdi tundma. Su peas käib lahing sinu südame pärast iga päev. Väga palju kristlasi EI OLE ÕPETATUD, KUIDAS OLLA VALESÜÜDISTUSE EEST KAITSTUD, et mitte langeda kuradi kavalasse püünisesse, sest tema mõtted ei ole ju meile teadmata. 2Kr 2:11, "et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata." Asja tarkus ja võti on selles, milles su süda sind ei süüdista? Jumal ei süüdista sind kuradi kavalate mõtete tõttu, mis sulle pähe tulevad, sest Jumala Vaim teab väga hästi, et mõtted ei ole ainult meie endi omad. Sul võib täiega usujulgus ära kaduda, kui sa langed enese süüdistuste laviini alla. Sa ei julge lõpuks isegi Jumala ette minna. See on juba kuradi võit, sest siis sa kahtled ja oled arg paluja jne. 1Jh 3,21, "Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees." Kui sa eelmisest jutust aru said, siis sul säilib julgus Jumala ees.
Rm 8:33 "Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb."