Kõige suurem üllatus tabab luterlasi, kui nad ühel hetkel avastavad, et nad ei olegi hauas, vaid võeti taevasse!
""Ei pidanudki ootama?! Võeti kohe taevasse! Kuidas siis nii? Mulle räägiti kogu aeg, et mind hauast "viimsel päeval äratatakse üles". Kiriku lauludes, liturgias ja palvetatakse nii, et ehki sa sured, aga kunagi tõusevad surnud üles, kui Jeesus tuleb. Nüüd aga olen taevas!""
küsivad nad Jeesuselt.
Kuidas on see võimalik? Piibel ütleb, et kes oma suuga tunnistab ja südames usub, neid Issand päästab. Luterlaste seas on palju neid kes oma teadmata on juba taevas või saavad veel päästetud.
Kes appi hüüab, see päästetakse on kirjutatud seetõttu, kuna kirikutes on vägagi palju inimlikku ja vastuolulist, mida räägitakse ja keegi isegi ei mõtle enam, mida see kõik nende jaoks tähendab. (lauludes, palved, liturgias) Jumal teadis ette seda segadust. Ta teadis ka seda, et luterlased tunnistavad Jeesust, aga nende õpetused jäävad kinni surmast üles äratamise taha. Mis mõttes? Ehki inimene sureb, siis Jumal äratab ta viimsel päeval üles (nii nad ütlevad ühtelugu) ja lisaks veel seda, et siis peetakse kohut ning nähtavasti alles siis saabki taevasse? Selline kummaline paradoks, olen usklik, Jeesus tõusis üles surnuist, aga see on Jeesus. Matustel räägitakse, et Jumal äratab surnud hauast üles, seni ta jääb sinna puhkama. Nõnda siis, seni ootate! Aga miks?
Seetõttu luterlasi satub oma usu tõttu taevasse veel enne, kui Jeesus tegeleb surnutega. Kuid surnust tõusevad üles vaid need, kes elasid käsuõpetuse järgi (mitte Jumala armust) ja täitsid kõiki käske; mitte need, kes on juba taevas e päästutud või ka need kes tegid pattu ning on juba põrgus. Nende üle on kohus juba mõistetud. Põrgust ei ole tagasi teed. Kohut peetakse nende üle, kes järgisid Moosest.
Kuid luterlased ei ole vaimult surnud juhul, kui nad on tõesti Issanda vastu võtsid kui päästja ja oma suuga tunnistavad, et Jeesus on nende Issand. Ka röövel, kes löödi ristile Jeesuse kõrval, pääses taevasse, sest ta uskus päästjasse ja tunnistas oma suuga. Jeesus toob vaimule uuestisünni ja muudab elavaks. Kui sul on Jeesus südames, siis sa elad!
Kirikute praktikas te võite leida kummalisi seisukohti või sõna, mis sinna ei peaks kuuluma ja kuulates tähelepanelikult teenistuse sõnalist osa, tahes tahtmata selle koha peal te teete "piiksu", sest see mõte mida te kuulete riivab teie usku ja te ei saa seda kaasa öelda. Te lihtsalt ei saa seda valet välja öelda või kaasa palvetada, isegi usutunnistuses: "Sealt tema tuleb kohut mõistma." No ei tule! Sealt tema tuleb päästma - oma pruuti - oma Ihu! Kohut ei mõisteta Tema Ihu üle.
Kuidas ta saabki teie üle kohut mõista, kui te olete usu tõttu taevas ja õigeks mõistetud? Ta ei tagane lepingust ega päästest ega õigeks mõistmisest!
Ta veri ei ole lörtsimiseks, millega kergekäeliselt ümber käia; kui vaimulik ütleb, et palume patud andeks, aga inimene on juba patud andeks saanud. Ta ei ole pattu teinud, siis ei ole põhjust seda palvet kaasa paluda! Patud pestakse Jeesuse kalli verega, aga Jeesuse verd ei tohi kasutada kergekäeliselt. Veri on püha!
Kui sa oled seda sama kogenud, siis tea, et sa ei jää hauda, vaid sa saad päästetud, niisamuti need, kes juba Jeesuse vastu võtsid, ei oota surnute ülestõusmist, vaid on juba taevas. Üks kord päästetud, päästetud igavesti! Jeesus on ülestõusnud ja kõik kes usuvad, on koos temaga.