Välja öeldud sõnal on suurem tähendus kui me arvata oskame. Jeesus teadis seda ja ütles, mida te maa peal välja ütlete, see on ka taevas ning kui te midagi maa peal kinnitate, on see taevas kinnitatud. (Mt 18:18) See kehtib iga sõna kohta. Kui te räägite inimeste ellu head, siis see mõjutab neid heas. Taeva seisukohast ei ole vahet, kas te räägite välja sõnu või palvetate. Mõlemal juhul on need sõnad kuuldavale toodud. Kui te jätate halva välja ütlemata, siis need elu ei mõjuta, ei siin ega taevas. Ent usk ei toimi üksnes mõtte dimensioonis, vaid lähtudes sõnadest.
Pealt näha ei pruugi sõna meie jaoks midagi tähendada, aga kui see on välja öeldud, siis taevas on sellel igal juhul tähendus. Seda teadsid inimesed juba VT ajal, aga milliseid näiteid selle osas piiblis esineb? VT meenub Naaman, kes tuli prohveti juurde, sest ta uskus, et prohveti sõnal on suurem kaal Jumala juures. Ning ta tahtis sellele kinnitust, et kuuleb seda otse prohvet Eliisa suust. Eliisa aga läkitas Naamanile sõna oma käskjala kaudu, mille peale Naaman vihastas: miks ta ise ei tule? Siit aga tuleb välja see, mis on kirjutatud Mt 18:18, mida iganes te välja ütlete. Mis siis juhtus? Eliisa saatis sõna, mida kuulis Naaman ja see oli ka taevas kuuldud. Sõna peale. (2Kn 5:14) Sõna oli välja öeldud ja see hakkas avaldama oma mõju. Esmalt taevas ja siis ka maa peal, ajal kui Naaman käis kaldal ja kastis ennast seitse korda Jordanisse. Sel ajal sõna peale sai Naaman lõpuks terveks. Ei kohtunud ta prohvetiga, ei pannud keegi talle käsi peale, ei palvetanud keegi Naamani eest, vaid üksnes sõna, mis oli kuuldavale toodud ja see oli "lahti päästetud ka taevas" Mt 18:18. Kas see oli üksnes VT ajal?
UT leiab sarnase näite, kuid see on veelgi ilmekam näide, sest selles olukorras ei öelda sõna otse sellele isikule, kes seda vajas, vaid toodi sõna "kohale" ehk jõudis abi vajajani mõne aja jooksul, aga taevas see sõna oli juba kuulda ja see hakkas avaldama oma mõju. Taas ei palvetanud keegi, taas ei pannud käsi keegi peale, kuid keegi ütles ühe ainsa sõna ja see hakkas avaldama mõju. (Mt 8:8, Lk 7:7) "Ütle ainult üks sõna, siis mu sulane paraneb." Mõelda vaid, piisab vaid ühest sõnast! Kuid mõte ei ole sõna, kuni seda ei ole kuuldavale toodud.
Jüngrid teadsid seda, et iga sõna omab tähtsust. Peetrus ütles: sinu sõna peale ma heidan võrgud välja. (Lk 5:5) Kui Jeesus ei oleks sõna öelnud, ei oleks midagi juhtunud. Peetruse usk oli minimaalne, aga ta teadis, kellel on piisavalt usku ja ta nõudis sõna. Kui tihti me ise ei usu, aga kui keegi ütleb meile sõna, siis me haarame usust kinni. Paulus ütles: see on usussõna, mida me kuulutame. Inimesed võivad selle sõna järgi tegutseda ja uskuda. (Rm 10:8) Jeesus ütles: kes minu sõna kuuleb ja usub seda. (Jh 5:24) Sest sõnad mida inimesed räägivad sh Jumal, on vaim ja sellel on elu. (Jh 6.63)
Joosua teadis seda. "Ainsatki sõna ei langenud tühja kõigist neist headest sõnadest, mis Issand oli rääkinud," Jos 21:45. Mitte ainsatki ei ole tühjalt. Kõigil sõnadel on oma tähendus ja kaal. Seetõttu iga sõna, mida inimene kuuldavale toob, võib usu korral teha imetegusid, mitte lihtsalt tavalisi tegusid, vaid ka ime. See sõltub inimese usust. Kui inimene usub sõna, siis juhtub selle sõna kohaselt, piisab ühest sõnast. Kuid seda tuleb öelda, mitte jätta enda teada. Ent halvad sõnad, tuleb jätta ütlemata ja peast välja visata. Piibel kinnitab, et sõnal on meelevald. (Lk 5:5) Siinkohal ei saa jätta lisamata, et esimesed jüngrid ajasid kurje vaime välja üksnes sõna abil. Neil ei olnud midagi muud. Aga sõnal on vägi ja see tähendab, et Jumala sõnal on eriline mõju kui see kuuldavale tuua. Veel enam siis igal usklikul, kes midagi ütleb. Kui sa mõtled head, siis ütle see välja ja sa võid näha, kuidas see taevas kirja sai ning hakkab maa peal mõjuma. Juba ainuüksi üks sõna!