On väga oluline, et me uuendame meelt oma ihuliku elu osas. Kui me tulime usule, siis hakkasime uskuma et meil on igavene elu, aga üksnes Taevas. Kuid me jätkasime uskumist, et maine elu lõppeb nagu neil kes ei usu Jumalat. See on viga. Me võtsime oma usuteele kaasa ilmaliku mõtteviisi, et pärast surma enam midagi ei ole, a'la puhka rahus. See on ilmalik. Jeesus tõusis üles ja ilmus ihulikult. Meid tõmmatakse ülesvõtmisel üles ihulikult. Jeesus ilmub tagasi ihulikult. Me ei valitse Taevas, kus on Jumala troon, vaid hiljem, uuenenud maal, ihulikult. Jeesus tuleb koos kõigi oma pühadega 1Ts 3:13, s.t kõigi ehk sh usklikud, need tuuakse kohale nii nagu need üles tõmmati e ihulikult, samuti karistused siin, neile kes ei ole uskunud, 2Ts 1:7,8. Seetõttu, meil tuleb meelt uuendada ka surma ja ihu küsimuses. See on väga tähtis. Sest Jeesus ei tõusnud üles, kui ta on vaid vaimus, vaid ilmus ikka ihulikult ja meid ei ole ülesvõetud, kui meie ihud jäävad ikkagi maha ja pühad ei tule siia tagasi vaimuna, vaid ihulikult. Seetõttu tuleb selgelt endale mõista anda, et meie mõtteviis surmast ja meie ihudest on paganlik. Kuigi tollal ei olnud uskmatuid meie mõistes, sest kõik uskusid kedagi, aga erinevaid jumalusi, uskmatus oli tollal surmanuhtlusega karistatav (Rooma riigis), sa pidid uskuma. Praegu inimesed ütlevad, et on vaid maine elu mis lõppeb surmaga. Piibli ajal sellist ühekülgset materiaalsust ja maailmavaadet ei käsitletud.
Kõik see, mida sa teed läheb arvesse ja sellega tuleb ka edaspidi arvestada, nt perekond, maavaldused, varad jt. See on peaaegu teema, millest ei jutlustata ja ei söandata rääkida, aga ometi need sündmused on piisavalt täpselt ära kirjeldatud. Nii et kui Jeesus tuleb koos usklikega, siis ihulikult ja kõik pannakse paika siin. Jumal ütles Noale, et ta ei hävita enam maad, mis on tõsi, aga siin muutub palju, mis on ka kirjas. Johannes ütleb, veel ei ole saanud avalikuks kes me ükskord oleme, 1Jh 3:2, siin ta just ütleb seda meie, Jumala laste osas, mitte meie hinge ega vaimu kohta. Sest need hakkavad valitsema kuningatena siin ja see tähendab ihulikult. Seetõttu kõik see mis sa siin teed, ei ole asjatu, kui sa oled Jumala laps. Ent esmalt pead meelt uuendama sellest, et sa lähed rahus puhkama, ei lähe! Sa lähed küll puhkuse reisile kui nii võib öelda, aga sinu töö jätkub ja seda sa jätkad mitte vaimuna, vaid ihulikult! See ei ole uussünd mõnes teises isikus, mida idamaades õpetatakse, vaid tagasitulek, et jätkata seal, kus su asjad pooleli jäid. Kuid vahepeal nö tehakse plats puhtaks ja neid, kes evangeeliumi ei võtnud vastu, saavad oma tasu kätte. Siin, maa peal, kuhu Ta tuleb kohut mõistma, 1Kr 6:2.
Aga uuenda oma meelt ja mõtteviisi, et sellega Sinu elu, mis on igavene, veel ei lõpe siin. Mida Jumal on plaaninud, selle Ta viib lõpuni igal juhul. Seetõttu igavene elu ei tähenda igavest elu inglite juures, vaid ikka siin, kust inimene mullast võeti, Aadam pandi valitsema maa peal ja see maa on mõeldud inimestele nii nagu alguses oli, kus inimesel oli ka igavene elu. Piibel ütleb, et see riik tuleb tuhandeks aastaks ja siis lastakse kurat korraks lahti, ilmselt selleks, et ta näeks kõike seda imelist ja siis visatakse ta igaveseks minema. Milline õnnetu lõpp kuradile. Kuid milline imeline väljavaade inimesele!